Lisa 1 - Kohtla-Järve

Seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega, esitasid kõik koolid oma uued arengukavadaastateks 2010-2013 ja põhimäärused.Kahjuks mitte kõik 2010. aastaks planeeritud remonditööd ei olnud teostatud täiel määral ebasoodsamajandusliku olukorra tõttu.Vaatamata sellele- Kõikides koolides oli paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon;- Tammiku Gümnaasiumis oli remonditud katus ja täielikult renoveeritud muusikaklass;- Slaavi Gümnaasiumis osaliselt ajakohastati ventilatsioonisüsteemid.Seoses õpilaste arvu langusega, koolitusnõudluse vähenemisega kõikides linnaosades, ebasoodsamajandusliku olukorraga ning selleks, et tagada hariduse kvaliteeti, on otstarbekas jätkata linna koolivõrgukorrigeerimist.Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmiseks ning täienduskoolituse tähtsustamiseks linna koolideskoostatakse täienduskoolituste aastaplaan, mille alusel jälgitakse pedagoogide osalemist täiendkoolitustel jaanalüüsitakse kooli vajadust teatud koolituste järele. 2010.a on eraldatud koolidele pedagoogide täiendõppeks1 miljon 807 tuhat 495 krooni. Koolides tähtsustatakse elukestvat õpet. Seoses venekeelsete koolideüleminekuga eestikeelsele õppele pööratakse tähelepanu õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele.Õpetajate eesti keele oskus on paranenud. Eesti keele oskuse parandamiseks tugevdati koolide juhtkonda javenekeelsete koolide õpetajate kaadrit, et tagada kvaliteetset õpet, sealhulgas ka eestikeelsele aineõppeleüleminekul. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse jakorrigeeritakse. Eesti keele õpetamiseks ja ainete õpetamiseks eesti keeles vene koolides jätkati lisatasuväljamaksmist õpetajatele 15% ja 20% ulatuses.Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse koolides individuaalõppekavade koostamistja rakendamist, koduõppele määramist, individuaalsete iseärasuste arvestamist hindamisel, õpilase arenguttoetava süsteemi kujundamist (sh kooli psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koolidteevad tihedat koostööd Kohtla-Järve linna Nõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava jatugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustega laste huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme,töötavad kasvatusraskustega õpilaste klassid, õpilastele ja nende vanematele on tagatud psühholoogiline,sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme on pakutud võimalustarenguks ka võimekamatele lastele. Aastal 2010 töötasid kasvatusraskustega klassid Ühisgümnaasiumis jaVahtra Põhikoolis, oli avatud eriklass 1.klassi õpilastele Ahtme Gümnaasiumis ja 3 gruppi erivajadustegalastele Slaavi Gümnaasiumis, kellega töötavad eri- ja tugipedagoogid.Korraldatakse ülelinnalisi konkursse ja üritusi, õpilased osalevad aktiivselt ja edukalt ka maakondlikes javabariiklikes aineolümpiaadides. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saada keskharidust eksternina jamittestatsionaarses õppes. Toimub aktiivne metoodiline töö läbi linna ja koolide ainesektsioonide.Korraldatakse lahtiseid klassiväliseid üritusi, seminare, loenguid, väljasõite jms. Kokku oli 2010.a eraldatudlinna ainesektsioonide tööks 213 tuhat krooni.Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostööd huvialakoolide,haridusspetsialistide, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevateinstitutsioonidega. Kohtla-Järve koolide pikapäevarühmade, huviringide, huvikoolide, Noortekeskuse, KurtnaNoortelaagri ja kooli suvelaagrite tegevus oli 2010.a eesmärgiga: erinevate võimaluste loomine noorte vabaaja sisustamiseks.Toimub Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite poolt kontroll riskirühamade peredest laste üle.Tähtsustatakse preventiivset tegevust nii õppeprotsessis kui ka klassivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjadon arvesse võetud, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv pidevalt väheneb.Lõimumiseesmärkide saavutamiseks aidati koolidel keelekümblusprojekte (keelelaagrid ja üritused) läbi viia.TEGEVUSARUANNE 50