Laagri programmi tulemusena: Laste kultuurne ja moraalne käitumine on kõrgenenud; Lapsed omandasid uusi oskusi ja teadmisi (uued mängud, kasulikud harjumised, sh tervisliku eluviisisuhtes); On paranenud laste füüsiline seisund; Laste enesehinnang on tõusnud; On laiendatud suhtlemisringi eakaaslaste ja täiskasvanutega; Arenes laste sotsiaalne aktiivsus.Toetust saab linna noorteklubi „Lõbusad ja Leidlikud” konkursside läbiviimiseks ja väljasõiduturniiridekorraldamiseks.6.5. Kultuur<strong>Kohtla</strong>-Järve on kultuuriloojate- ja tarbijate linn, kus sihtgruppide vajadusi arvestav mitmekülgne ja aktiivnekultuuritegevus toimub aasta ringi.Linna kultuurielu tugineb traditsioonidele, avatusele ja arengule. Linnas tegutsevate kultuuriasutuste tihedamja sõbralikum koostöö tagab mitmekülgsete ja laiapõhjaliste ühiste kultuuriürituste korraldamise jaläbiviimise.Aastaks 2010 planeeritud tegevuskavas nimetatud tegevused on kultuuriasutustes täitmata eelarve vahenditepuudumise tõttu. Samuti vähenes kahekordselt kultuuriürituste eelarve. Aastal 2009 oli kultuuriüritustekorraldamiseks eraldatud 674 tuhat 375 krooni, linna kultuuriürituste eelarve aastal 2010 oli 300 tuhat krooni.<strong>Kohtla</strong>-Järve Kultuurikeskuse poolt esitatud projektidest said positiivse hinnangu 23, summas 84 tuhat 900krooni. Projekte toetasid: Kultuurkapital, Ida-Virumaa Omavalitsuse Liit, Rahvakultuuri Arendus- jaKoolituskeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu.Keskraamatukogu sai Kultuuriministeeriumilt koolitusteks kahe projektiga 11 tuhat krooni ning EestiKultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupp eraldas 3500 krooni.Põlevkivimuuseumi poolt esitatud 3 projekti toetas kohalik kultuurkapital 10 tuhande krooniga.Kultuuri abil linlaste identiteedi toetamine ja kujundamine aitab kaasa linna aukodaniku väljakuulutamine jatunnustamine. Tänuväärne on rahvusvahelise laste- ja noorte akadeemilise vokaali konkursi korraldaminemeie linnas, kus osalevad noored vokalistid välismaalt ning Eestist.Tunnustust pälvis meie linnas maikuus toimuv Ida-Virumaa rahvatantsupidu „Aeg aastaid veeretab”. Ära võibmärkida Põlevkivimuuseumi kunstikogu näitust Viinistu Kunstimuuseumis ning osalemine KUMU näitusel,mis tutvustas meie linna.Linna kultuurielus on välja kujunenud traditsioonilised sündmused ja maineüritused, millest suurem osa onjõudnud 5.aastapäevani ja kauem, mis tagab keskkonna kultuuri loomiseks ja nende jätkusuutlikuse tagamise.Linna kultuurielu korraldamiseks eraldati 300 tuhat krooni.Linna kultuurielu edendavad Keskraamatukogu ja viis haruraamatukogu, põlevkivimuuseum ja tema üksused:näitusesaal ja virtuaalne filiaal.Põlevkivimuuseum ja tema üksused korraldasid kaaslinlastel 65 erinevat sündmust (näitusi ja kohtumisi ningvirtuaalseid programme). Linn jätkab igakülgse arengu toetamist nii ürituste ja näituste raames.Põlevkivimuuseum eksponeerib oma näitusi ka väljaspool. Valge Saali tegevusvõimaluste laiendamiseks seatiüles helisüsteem.Kultuurielu positiivse maine kajastamine ja tõstmine toimub eelkõige ajakirjanduse läbi, kus kajastataksekorraldatavat sündmust.TEGEVUSARUANNE 52
Linnas on hea tava kutsuda kaaslinlasi kultuuriasutustes toimuvatele üritustele reklaamplakatite, kutsete jameedia kaudu.Linna kultuuriasutused kajastavad oma loomingut keskraamatukogu lugemissaalis, põlevkivimuuseuminäitusesaalis, kultuurikeskuse kohvikus ning linnavalitsuse fuajees ja koolides.Rahvapargi projekteerimine ja väljaarendamine jätkub linnakeskuse kujundamise projekti raames.2010. aasta eelarve investeeringu projektis keskraamatukogu uue hoone projekteerimine ei olnud kajastatud.<strong>Kohtla</strong>-Järve linn toetab rahvakultuuri- ja loomingulisi kollektiive ning osutab võimaluse korral kaasabikollektiividele osalemaks konkurssidel ja festivalidel.<strong>Kohtla</strong>-Järve Linnavalitsus jätkab koostööd sõpruslinnadega kultuurivaldkonnas.6.6. SportSpordi ja liikumisharrastuse edendamine <strong>Kohtla</strong>-Järvel 2010. aastal oli eelkõige suunatud tema elanike terviseja elukvaliteedi parandamisele.2010.a jätkati sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noorte sporditegevuse toetamist.<strong>Kohtla</strong>-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest.Spordivaldkonnas jätkas linn laste- ja noorte sporditegevuse toetamist.2010. aastal <strong>Kohtla</strong>-Järve linn eraldas noortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 2 miljonit 739 tuhat380 krooni 1672-e lapse ja noore (vanuses 7 kuni 19 aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevusekorraldamiseks. Akrobaatilise võimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele eraldati noortespordi toetustalates 5.eluaastast. <strong>Kohtla</strong>-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideksning toetus ühele 7.-19.aastasele noorsportlasele oli alljärgnev: I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus jamale. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 670 krooni. II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 300 krooni. III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika,automudelisport ja tennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 700 krooni.Võrreldes 2009.aastaga, noortespordi eelarve vähenes 1 miljoni 865 tuhande 500 krooni võrra, mis moodustaspearaha langemise orienteeruvalt 59,5%.<strong>Kohtla</strong>-Järve 2010. aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 70-ne rahvusvahelist,vabariiklikku ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 280 tuhat 475krooni.Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis, XIIRahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve Karikas”, rahvusheline noorte vabamaadlusturniir „KuldkaruOpen Cup 2010“, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, motokross “SinivooreCup 2010”, Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses ning Eesti meistrivõistlused erinevatevanuseklassi- ja spordialadel. Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli IV Rahvusvahelinesportaeroobika võistlus “AEROBIC GYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2010”, kus võtsid osa225 võimlejat. Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati <strong>Kohtla</strong>-Järve meistrivõistlusi ning2010. aastal toimusid <strong>Kohtla</strong>-Järve meistrivõistlused 23-l spordialal.Kõik <strong>Kohtla</strong>-Järve klubide treenerid omavad treeneri kutsekvalifikatsiooni kutseseaduse tähenduses.<strong>Kohtla</strong>-Järve linna spordiklubidele eraldati võistlustel osalemiseks ja spordimeisterlikkuse tõstmiseks2010.aastal – 116 tuhat 420 krooni.TEGEVUSARUANNE 53