Üheks peamiseks eelarve kulude kasvu vajaduse põhjuseks oli viimaste aastate personalikulude kiirekasv, mis oli tingitud alampalga alammäära suurendamisest. 2009. aastal aga vähendati personalikulusidtöötajate koondamise arvelt. Kokku koondati 2009. aasta lõpuks üle 50-ne töökoha linnaasutustes, s.hlinnavalitsuses 8 ametniku kohta.2010. aastal jäid personalikulud 2009. aasta tasemele. 2010. aasta eelarve tegelike kulude maht oli 427miljonit 373 tuhat 991 krooni, mis moodustab 96% planeeritud mahust.Personalikulude osakaal eelarve kulude mahust on 48,7%.PALGA ALAMMÄÄRA KASV 2003-2010 AASTATEL2010. aasta eelarve tegelikud kulud valdkonniti jagunesid alljärgnevalt:EELARVE TÄITMISE ARUANNE 112
Eelarve kulude struktuur majandussisu järgi oli järgmine:Tegevuskulud 81,69 %Eraldised 10,95 %Kapitalikulud 5,33 %Muud kulud 2,03 %Tegevuskulude maht 2010. aastal oli 388 miljonit 973 tuhat 042 krooni, millest personalikulud –231 miljonit 996 tuhat 253 krooni – 59,6%. Tegevuskulud olid väiksemad planeeritud mahust 17 miljoni836 tuhande 507 krooni võrra, sh.- üldvalitsemiskulud 22,7 tuhande krooni võrra- majanduskulud 30,5 tuhande krooni võrra- keskkonnakaitse kulud 77,7 tuhande krooni võrra- elamu- ja kommunaalmajanduse kulud 653,6 tuhande krooni võrra- vaba aja, spordi- ja kultuurikulud 2 miljoni 400,4 tuhande krooni võrra- hariduskulud 7 miljoni 24,8 tuhande krooni võrra- sotsiaalse kaitse kulud 7 miljoni 644,8 tuhande krooni võrra.Majanduskuludes jäid kasutamata vahendid liiklusmärkide paigaldamiseks.Elamu- ja kommunaalmajanduse kulude alatäitmine on põhjendatud tänavavalgustuse kulude arvelttasumata jäänud 495 tuhat 962 krooni lepingus ettenähtud tööde mittetäitmise põhjusel.Haridusasutuste tegevuskulude kokkuhoid tekkis detsembrikuu personalikulude kasutamise vajadusega2011. aasta jaanuarikuus (Detsembrikuu eest arvestatud töötasu ja maksude tähtaeg on 10. jaanuaril).Kokkuhoiust 7 miljonist 025 tuhandest kroonist 3 miljonit 220 tuhat krooni olid Riigieelarvest eraldatudvahendid pedagoogide töötasudeks, koolide investeeringuteks, koolituseks ja eestikeelse aineõppeläbiviimiseks. 1 miljon 152 tuhat krooni jäi kasutamata lasteaedade ja 3 miljonit krooni koolidemajandustegevusest saadud tuluvahendeid. Need vahendid on ülekantud 2011. aasta eelarvesse.Vaba aja ja kultuuriasutuste personalikulude osas tekkis ökonoomia samadel põhjustel kuiharidusasutustel. Linnavalitsuse hallatavatel asutustel jäid kasutamata ka tulud majandustegevusest, miskanti üle 2011. aasta eelarvesse.Sotsiaalse kaitse tegevuskulude kokkuhoiu põhjuseks oli see, et puuetega inimestele osutatavate teenustekuludest jäi kasutamata 1 miljon 500 tuhat krooni, kuna aasta jooksul vähenes neid teenuseid vajavateinimeste arv. Toimetulekuteenuste osutamise kuludes jäi kasutamata 4 miljonit 338 tuhat krooni.Sotsiaalasutuste kulude kasutamata jäägid olid 2010. aasta detsembrikuu töötasude ja maksude vahendidja Vanurite Hooldekodu toitlustuskulude vahendid, mis kasutati 2011. aasta jaanuaris.Eraldiste mittetäielik kasutamine 5 miljoni 358,8 tuhande krooni ulatuses on põhjendatudtoimetulekutoetuste vahendite jäägiga 31.12.2010. aasta seisuga summas 2 miljonit 991 tuhat krooni ja1 miljon 342 tuhat krooni puuetega inimestele osutatud teenustevahendid.Kasutamata jäid projekti <strong>Kohtla</strong>-Järve piirkonna reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimise vahendidsummas 649,2 tuhat krooni, mida kasutatakse 2011.aastal.2010. aasta eelarve kuludest 25 miljonit 393,7 tuhat krooni moodustasid investeeringud põhivarasse,millest 24 miljonit 992,5 tuhat krooni kulutati hoonete ja rajatiste renoveerimiseks.EELARVE TÄITMISE ARUANNE 113