Raske majandusliku olukorra tõttu aastal 2010 kohaliku omavalitsuse finantseerimisele jäi ainult 46,03tugispetsialisti ametikohta.Koolides tehti remonditöid üldsummas 2 miljonit 660 tuhat 659,6 krooni.JrknrObjekt Tegevus Maksumus tuhandeteskroonides1 Tammiku Gümnaasium Katuse remont 349,2Valgustite vahetamine klassiruumides 219,2Aknaplokkide osaline vahetus 192,0Muusikaklassi remont 290,0Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine297,82 Ahtme Gümnaasium Altserva 6 Spordisaali katuse remont 10,2Turvavalgustus, automaatse148,6tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamineTööõpetuse kabineti remont 11,73 Ahtme Gümnaasium filiaal Söökla ventilatsiooni paigaldamine 25,04 Järve Gümnaasium Keldrikorruse keskkütesüsteemi remont 20,95 Ühisgümnaasium Turvavalgustus, automaatse402,7tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamineUjula renoveerimine 32,26 Kesklinna Gümnaasium Spordisaali põranda lihvimine214,3Vihmaveetorude paigaldamineKatuse osaline remontSpordisaali valgustuse paigaldamine 54,6Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine 94,87 Järve Vene Gümnaasium Aknaplokkide osaline vahetus 46,6Turvavalgustus, automaatse176,4tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine8 Täiskasvanute Gümnaasium Turvavalgustus, automaatsetulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamine74,31.6.2.3 Kõrg- ja kutseharidusKõrghariduse saamise võimalust <strong>Kohtla</strong>-Järve linna territooriumil pakub Tallinna Tehnika Ülikooli VirumaaKolledž.2005. aastal ühines kolledžiga <strong>Kohtla</strong>-Järve Polütehnikumi rakenduskõrghariduse haru ning kolledž kolisendisesse polütehnikumi majja. <strong>Lisa</strong>ndus 2 uut eriala ning enam kui kaks korda suurenes üliõpilaste arv.TTÜ kõrgharidusdiplomi saab kolme kuni nelja aastaga, võimalus on õpinguid jätkata. Õppetöö toimub niieesti kui vene keeles. Kolledžis on kaks keskust – humanitaarkeskus ja reaalkeskus, millest viimasestegutsevad matemaatika ja informaatika ning tehniliste ainete lektoraadid. Loomisel on keemia lektoraat.Tootmistehnika ja tööstusettevõtluse õppekava annab head tehnoloogilised teadmised, majandushariduse,projektijuhtimise, tootearenduse ja infotehnoloogia alused, mis võimaldavad edukalt töötada tootmisjuhi,tootearendaja, inseneri ja ärijuhina.Informaatika eriala annab oskused leida lahendusi riist- ja tarkvara ning võrguprobleemidele, analüüsidainfosüsteeme, realiseerida tarkvaralahendusi ja loominguliselt läheneda infotehnoloogilistele probleemidele.Automaatikasüsteemide erialal omandatud teadmised automaatikavahendite ja -süsteemide loomise,arendamise, kasutamise ja haldamise alal avavad automaatika spetsialistidele suured võimalused endalemeelepärase töökoha leidmiseks tööstusettevõtetes.TEGEVUSARUANNE 16
Kütuste tehnoloogia eriala õpingute jooksul käsitletakse keemiatehnikas ja eriti kütuste tehnoloogiaskasutatavaid protsesse ja seadmeid.Virumaa Kolledž soovib konkurentsivõimeliste haridus- ja arendusteenuste pakkumise kõrval ollapiirkondlikuks tehnikakultuuri, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu keskuseks, kaasata üliõpilasiettevõtluse ja tootearenduse elavdamisse maakonnas.Alates 2007. aastast on linna ja Kolledži vahel sõlmitud koostööleping. Iga aasta määrab linnavolikogukomisjon stipendiume aasta parimatele üliõpilastele. 2010. aastal oli esitatud 11 kandidaati, stipendiummäärati 6-le üliõpilasele.Kutseharidust on võimalik linnas elavatel noortel saada naaberlinnas Jõhvis tegutsevas Ida-VirumaaKutsehariduskeskuses, milles 70% õpilaste üldarvust on <strong>Kohtla</strong>-Järve linnas elavad õpilased. 2010. aastal olilinna põhikoolidest kutsehariduse omandamiseks astujaid 30%, võrreldes 2009. aastaga oli see 6% vähem.1.6.2.4 Huviharidus1. Huvihariduse edendamine <strong>Kohtla</strong>-Järvel on üks võimalustest toetada noore arengut. <strong>Kohtla</strong>-Järvehuvikoolid tegutsevad huvihariduse valdkonnas ning loovad huvihariduse omandamise ja isiksusemitmekülgse arengu, sh. oma keele ja kultuuri viljelemise võimalused. Huvikoolide tegevust reguleeribhuvikooli seadus.Eesmärgiga toetada lapse isiksuse arendamist, tema sotsialiseerimist ja vaba aja sisustamist turvalisesõpikeskkonnas, professionaalsete pedagoogide juhendamisel, tegutses <strong>Kohtla</strong>-Järvel 2010.aastal3 munitsipaalhuvikooli, kus õppis kokku 1 188 last, s.o 12 last rohkem kui 2009.aastal.Aastate vältel on huvikoolides õppivate õpilaste arv püsinud stabiilsena. Seisuga 01.01.2011 õppis 758 lastmuusika- ja kunstikoolides ning 442 Koolinoorte Loomemaja erinevates ringides. <strong>Lisa</strong>ks külastasLoomemaja mängude tuba ligi 550 last aastas.2010.a kevadel:● <strong>Kohtla</strong>-Järve Kunstide Kooli lõpetas 18 õpilast edasi läks õppima 2 õpilast● Ahtme Kunstide Kooli lõpetas 36 õpilast edasi läks õppima 3 õpilast● Koolinoorte Loomemaja15 õpilastPopulaarsemad erialad on näitlemine, tants sh. kaasaegne tants, breiktants; kunst sh. kaasaegne kunst; käsitöö,moekunst, süntesaatori- ja kitarriõpe, puhkpillid, akordion, löökpillid, klaver, estraadimuusika, laulmine, popjazzkitarr, löökpillid. Nende erialade baasil on moodustatud erinevad estraadi- ja popansamblid (sh. nntünnitrummi ansambel).Aasta jooksul esinesid õpilased kontsertidel, osalesid <strong>Kohtla</strong>-Järve linna, maakonna, vabariiklikel ningrahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. 2009/2010. õppeaastal on saavutanud nendel konkurssidel I –III kohad 60 õpilast, 10 ansamblit. Õpilaste juhendajateks oli 34 huvikoolide õpetajat. Üks õpetaja – MariaBakejeva on tunnustatud tiitliga “Aasta õpetaja” vabariiklikul tasemel ja kolm õpetajat linna tasemel.2009/2010.a õppeaastal vabariiklikel ja rahvusvahelistel muusika- ja kunstikonkurssidel osales edukalt:● <strong>Kohtla</strong>-Järve Kunstide Kool- 32 õpilast ning ansamblid “Point” ja „Maestria“.● Ahtme Kunstide Kool- 21 õpilast ning ansamblid “Band AKK” javokaalansambel “Päikesekiired“.● Koolinoorte Loomemaja- 181 õpilast (7 individuaalselt ja 174 rühmades).Õppe- ja kasvatustegevusega tegeles huvikoolides 94 huvihariduse spetsialisti ning õpetajat.2. FinantseerimineHuviharidus on finantseeritud <strong>Kohtla</strong>-Järve linna eelarvest.Huvikoolide eelarve tulud moodustuvad riigi- ja linnaeelarve eraldistest, huvikoolide põhitegevusega seotudtasuliste teenuste osutamisest saadud tulust, sihtasutustelt laekunud summadest, annetustest ja huvikoolideõppekavavälisest tegevusest saadud tuludest ning muudest vahenditest.2.1.Õpilaskoha aastamaksumuseks kujunes linna vahenditest 2010.a:1) <strong>Kohtla</strong>-Järve Kunstide Koolis – 21 tuhat 596 krooni, mis on võrreldes 2009. aastaga 5 tuhat 429 krooniväiksem.TEGEVUSARUANNE 17