Lisa 1 - Kohtla-Järve

Linna veevarustussüsteemi rekonstrueerimine, elanikkonna varustamine kvaliteetse joogiveega on olulineeesmärk aastatel 2010-2014, mis hõlmab ka veepuhastusjaamade rajamist Ahtmesse ja Järve linnaossa,tagamaks raua ja teiste lisandite eemaldamist joogiveest ning joogivee euronõuetega vastavusse viimist,veevarustuse jaotusvõrkude renoveerimist veelekete vähendamiseks.Juba 2010.aastal on alustatud ettevalmistustööga selle eesmärgi saavutamiseks.Linna osalus 2011-2014 on määratud volikogu 22. detsembri 2010 otsusega nr 126 Kohtla-JärveLinnavolikogu 26. septembri 2007. a otsuse nr 217 „Nõusoleku andmine Kohtla-Järve linna piirkonnaveevarustussüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise projekti kaasfinantseerimiseks“ muutmisega: projekti„Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ kaasfinantseerimisega projekti rahastamise korralÜhtekuuluvusfondist 16,86℅ (7 miljonit 739 tuhat 710,29 eurot) ulatuses, millest 4,68℅ 2011. aastal, 35,32℅2012. aastal, 37,27℅ 2013. aastal ja 22,73℅ 2014. aastal.“Praegusel momendil käivad ettevalmistustööd, projekteerimistingimuste väljastamine, projektidekooskõlastamine, maaga seotud küsimuste lahendamine jne. Ehitustöid alustatakse 2011. aastal.1.2. SoojamajandusLähtudes arengukava soojamajanduse arendamise üldistest eesmärkidest 2010.aastal on tähelepanu pööratudsoojuse alternatiivallikate leidmisele väikestes linnaosades, mitmeid kordi on toimunud nõupidamised jaarutatud võimalusi kasutada Kukruse linnaosa soojuse tagamiseks maa-alust soojusallikana.Mitmeid kordi on linnavalitsus pidanud läbirääkimisi VKG Energiaga, kelle plaanis on ehitada torustik Järvelinnaosast Ahtmesse läbi Sompa, mis võimaldaks heitgaase kasutada kaugkütte tagamiseks kütteõli asemel.Seda on plaanis teostada 2013. aastal. Töö alternatiivallikate leidmiseks jätkub ka edaspidi.Väga oluline arengukava eesmärk on soojusvõrkude renoveerimine. Kuna seadmed ja torustikud onamortiseerunud, halvas seisundis, on soojuskaod suured.Alanud 2010.a küttehooajaks lõpetati Ahtmes Kaja, Kastani, Kalda ja Pihla tänavate ning Sõpruse tänava jaAltserva põigu kaugküttetorustike (nii maapealsete kui maa-aluste trasside) uuendamine.Eelprojekti põhjal oli renoveeritavate lõikude kogupikkus 3 429 meetrit. Peale tööprojekti valmimist pikenesrenoveeritav soojustrass 4 021 meetrini. Kogu renoveerimisprojekt puudutas otseselt 101 eramut. Seniste 32-100 mm läbimõõduga torustikud asendati 25- ja 80-millimeetriste torudega.Aprillist novembrini kestnud töid teostasid riigihanke võitnud AS Scanweld ja OÜ Consumat. Kuna tegemistoli valdavalt pinnapealsete trasside väljavahetamisega maa-alusteks, siis on tegemist soojakadudevähenemisega antud lõigul ligikaudu 50%-lt kuni 20%-ni.Torustike renoveerimise tööd maksid kokku 5 miljonit 773 tuhat 214 krooni, sellest 50% abikõlbulikestkuludest toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetikameetmest. Teise poole kuludest kattis Kohtla-Järve linn (AS Kohtla-Järve Soojus toetas projekti 665 tuhandekrooniga).2010. aastal on koostatud Kukruse ja Sompa kaugküttetrasside rekonstrueerimise eelprojektid ja eelhinnangud154 tuhat 800 krooni ja 123 tuhat 720 krooni, mis on kasutatud selleks, et esitada taotlus KIKilekaasfinantseerimiseks, mis oli ka tehtud.2010.a oli teostatud Kukruse katlamaja remont, mis oli planeeritud 2011. aastal, kuna katlamajakeskküttekatla toruvõred vajasid remonti. Töö maksumus oli 118 tuhat 500 krooni.2010. aastal teostati ka ettenägematud töid: Sompa katlamaja taastamine pärast avariid – 1 miljon 275 tuhat 362 krooni Oru katlamaja automaatika väljavahetamine – 195 tuhat 670 krooni.Kuigi tööd olid ettenägematud, on nende tulemuseks automaatiliste süsteemide rakendamine katlamajades japõhiliste töönäitajate arvuti ekraanile viimine, mis kaasajastas soojamajanduse taset.TEGEVUSARUANNE 42