Lisa 1 - Kohtla-Järve

Kõige populaarsemaks võib pidada muuseumi kunstikogu näitust Viinistu Kunstimuuseumis, kus sedakülastas 2000 inimest. Muuseumi kunstikogust osalesid 5 tööd KUMU näitusel.Põlevkivimuuseumi omatulu 2010. aastal oli 32 tuhat krooni.Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa Ekspertgrupp toetas muuseumi poolt esitatud 3-e projekti 10 tuhandekrooniga. Lisaks viidi läbi lasteaedadele huvitav projekt „Fantaasiatund” kokku 129 osalejaga ning osalesühisprojektis Kultuurikeskusega „Muinasjutupäev”.2009. aastal alustas muuseum projektiga” Jäädvusta ennast ajalukku”, mille peamiseks osaks on endiseltkaevurite intervjueerimine. Esimene toimus juulikuus 2009. aastal ning hetkel on läbi viidud 11 intervjuudning aastal 2010 eraldas Eesti Kultuuriministeerium kahele projektile kokku 6000 krooni.Kohtla-Järve Linnaorkester tegutseb aastast 1994. Orkestris mängib 35 pillimeest, mis võimaldab pakkudaerinevaid koosseise: puhkpilliorkester, big-band, instrumentaalansambel.Kollektiiv viljeleb erinevas žanris muusikat, on aktiivne osaleja vabariiklikel ja maakondlikel ja linnasuurüritustel: Võidupüha paraad, piirkondlik laulupäev, jaanipeod.Orkestri omatulu oli 2010. aastal 40 tuhat krooni.Linna kultuuriürituste eelarve oli 300 tuhat krooni.1.6.5 Sport ja vaba aegSpordi- ja liikumisharrastuse edendamine Kohtla-Järvel 2010. aastal oli eelkõige suunatud tema elaniketervise ja elukvaliteedi parandamisele. 2010.a jätkati sportimisvõimaluste pakkumist ning laste ja noortesporditegevuse toetamist.Sporditegevuse toetamineKohtla-Järve linna sporditegevus tugines erinevatel spordiklubidel, millede tegevust toetati linna eelarvest.Spordivaldkonnas jätkas linn laste ja noorte sporditegevuse toetamist. 2010. aastal eraldas Kohtla-Järve linnnoortespordi toetust 39-le spordiklubile summas 2 miljonit 739 tuhat 380 krooni 1672-e lapse ja noore(vanuses 7 kuni 19 aastat kaasa arvatud) organiseeritud sporditegevuse korraldamiseks. Akrobaatilisevõimlemisega (II grupp) tegelevatele noortele, eraldati noortespordi toetust alates 5-ndast eluaastast. Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil on kõik toetatavad spordialad jagatud gruppideks ning toetus ühele 7.-19.aastasele noorsportlasele oli alljärgnev:I grupi spordialad: ujumine, kergejõustik, jalgpall, jäähoki, tõstmine, judo, poks, korvpall, maadlus ja male.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 670 krooni.II grupi spordialad: võrkpall, suusatamine, jõutõstmine, akrobaatiline võimlemine ja allveeujumine.Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 1 300 krooni.III grupi spordialad: kabe, karate, kick-boxing, võistlustants, iluuisutamine, aeroobika, automudelisport jatennis. Arvestuslik toetuse suurus ühe noore kohta oli 700 krooni.Võrreldes 2009. aastaga, noortespordi eelarve vähenes 1 miljoni 865 tuhande 500 krooni võrra, mismoodustas pearaha langemist orienteeruvalt 59,5%.Kohtla-Järve 2010. aasta spordikalender oli küllaltki tihe ja linnas oli korraldatud üle 70-ne rahvusvahelist,vabariiklikku ja ülelinnalist spordiüritust. Linn toetas spordiürituste korraldamist summas 280 tuhat 475krooni. Suuremad toetused eraldati traditsioonilistele üritustele nagu Hans Kaiva mälestusvõistlused poksis,XII Rahvusvaheline noorte korvpalliturniir “Järve Karikas”, rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir„Kuldkaru Open Cup 2010“, Rahvusvaheline noorte vabamaadlusturniir “Alutaguse Mõmmi”, motokross“Sinivoore Cup 2010”, Avo Talpase mälestusvõistlused kreeka-rooma maadluses ning Eesti meistrivõistlusederinevate vanuseklassi- ja spordialadel.Suure osavõtjate ja pealtvaatajate arvuga ürituseks oli IV Rahvusvaheline sportaeroobika võistlus “AEROBICGYMNASTICS KOHTLA-JÄRVE OPEN CUP 2010”, kus osales 225 võimlejat.Eesmärgiga välja selgitada spordialade parimad, korraldati Kohtla-Järve meistrivõistlusi ning 2010. aastaltoimusid Kohtla-Järve meistrivõistlused 23-l spordialal.TEGEVUSARUANNE 22