Seoses uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega, esitasid kõik koolid oma uued arengukavadaastateks 2010-2013 ja põhimäärused.Kahjuks mitte kõik 2010. aastaks planeeritud remonditööd ei olnud teostatud täiel määral ebasoodsamajandusliku olukorra tõttu.Vaatamata sellele- Kõikides koolides oli paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon;- Tammiku Gümnaasiumis oli remonditud katus ja täielikult renoveeritud muusikaklass;- Slaavi Gümnaasiumis osaliselt ajakohastati ventilatsioonisüsteemid.Seoses õpilaste arvu langusega, koolitusnõudluse vähenemisega kõikides linnaosades, ebasoodsamajandusliku olukorraga ning selleks, et tagada hariduse kvaliteeti, on otstarbekas jätkata linna koolivõrgukorrigeerimist.Heal tasemel pedagoogide kaadri hoidmiseks ning täienduskoolituse tähtsustamiseks linna koolideskoostatakse täienduskoolituste aastaplaan, mille alusel jälgitakse pedagoogide osalemist täiendkoolitustel jaanalüüsitakse kooli vajadust teatud koolituste järele. 2010.a on eraldatud koolidele pedagoogide täiendõppeks1 miljon 807 tuhat 495 krooni. Koolides tähtsustatakse elukestvat õpet. Seoses venekeelsete koolideüleminekuga eestikeelsele õppele pööratakse tähelepanu õpetajate ümberõppele ja täiendkoolitusele.Õpetajate eesti keele oskus on paranenud. Eesti keele oskuse parandamiseks tugevdati koolide juhtkonda javenekeelsete koolide õpetajate kaadrit, et tagada kvaliteetset õpet, sealhulgas ka eestikeelsele aineõppeleüleminekul. Koolides on välja töötatud kindel koolitus- ja personalipoliitika, mida pidevalt uuendatakse jakorrigeeritakse. Eesti keele õpetamiseks ja ainete õpetamiseks eesti keeles vene koolides jätkati lisatasuväljamaksmist õpetajatele 15% ja 20% ulatuses.Võimetekohase hariduse kättesaadavuse tagamiseks rakendatakse koolides individuaalõppekavade koostamistja rakendamist, koduõppele määramist, individuaalsete iseärasuste arvestamist hindamisel, õpilase arenguttoetava süsteemi kujundamist (sh kooli psühholoogid, logopeedid, eripedagoogid ja sotsiaaltöötajad). Koolidteevad tihedat koostööd <strong>Kohtla</strong>-Järve linna Nõustamiskomisjoniga võimetekohase õppekava jatugisüsteemide määramiseks. Lähtudes erivajadustega laste huvidest on arendatud erinevaid tugisüsteeme,töötavad kasvatusraskustega õpilaste klassid, õpilastele ja nende vanematele on tagatud psühholoogiline,sotsiaalne, logopeediline ja eripedagoogiline abi. Kasutades erinevaid õppevorme on pakutud võimalustarenguks ka võimekamatele lastele. Aastal 2010 töötasid kasvatusraskustega klassid Ühisgümnaasiumis jaVahtra Põhikoolis, oli avatud eriklass 1.klassi õpilastele Ahtme Gümnaasiumis ja 3 gruppi erivajadustegalastele Slaavi Gümnaasiumis, kellega töötavad eri- ja tugipedagoogid.Korraldatakse ülelinnalisi konkursse ja üritusi, õpilased osalevad aktiivselt ja edukalt ka maakondlikes javabariiklikes aineolümpiaadides. Linna tasandil tähtsustatakse võimalusi saada keskharidust eksternina jamittestatsionaarses õppes. Toimub aktiivne metoodiline töö läbi linna ja koolide ainesektsioonide.Korraldatakse lahtiseid klassiväliseid üritusi, seminare, loenguid, väljasõite jms. Kokku oli 2010.a eraldatudlinna ainesektsioonide tööks 213 tuhat krooni.Vältimaks vähem võimekate õpilaste eemaletõrjumist haridussüsteemist tegid koolid koostööd huvialakoolide,haridusspetsialistide, sotsiaalabiosakonna, noorsoopolitsei ning teiste õpilastega tegelevateinstitutsioonidega. <strong>Kohtla</strong>-Järve koolide pikapäevarühmade, huviringide, huvikoolide, Noortekeskuse, KurtnaNoortelaagri ja kooli suvelaagrite tegevus oli 2010.a eesmärgiga: erinevate võimaluste loomine noorte vabaaja sisustamiseks.Toimub Alaealiste komisjoni ja lastekaitseinspektorite poolt kontroll riskirühamade peredest laste üle.Tähtsustatakse preventiivset tegevust nii õppeprotsessis kui ka klassivälises töös. Koolikohustuse mittetäitjadon arvesse võetud, mille tulemuseks koolikohustuste mittetäitjate arv pidevalt väheneb.Lõimumiseesmärkide saavutamiseks aidati koolidel keelekümblusprojekte (keelelaagrid ja üritused) läbi viia.TEGEVUSARUANNE 50
Ülemineku protsessi monitooringuks ja edendamiseks, õpetajatele metoodilise abi osutamiseks Haridus- jaTeadusministeeriumi poolt finantseerimisel töötab Ahtme Gümnaasiumis Nõustamiskeskus. <strong>Lisa</strong>kskohustuslikele õppeainetele gümnaasiumiastmes toimub ka valikainete õpetamine eesti keeles.Linna hariduse üheks peamiseks prioriteediks 2010/2011.õppeaastal jäi turvalisuse tagamine koolides jaturvalise õppekeskkonna kujundamine. Tagamaks kõigile õpilastele võimaluse saada haridus turvalistes jatervislikes tingimustes oli riigi poolt eraldatud koolidele 947 tuhat 660 krooni ja TäiskasvanuteGümnaasiumile 82 tuhat 180 krooni.6.4. NoorsootööPeamiseks noorsootöö teostajaks on Noortekeskus. Noortekeskuse külastatavus oli 2010.a ligi 400 inimestkuus. Kokku oli hõivatud ligi 2 000 noort. Noortekeskus korraldab spetsiaalselt sihtgrupile suunatud tegevust(loengud, tänavatöö, igasugused üritused, aktsioonid jms.). 2010.a oli läbi viidud 2 projekti, üks suunatudlasteaia vanema astme kooliealistele lastele ja teine Päevakeskuse pensionäridele.Noorteürituste korraldamiseks oli eraldatud 2010.a riigi eelarvest 283 tuhat krooni.Nõustamisteenuse osutamiseks viisid Noortekeskuse töötajad läbi klassitunde linna koolides jutustades omategevusest ja võimalustest (kokku viidud läbi 2010.a 15 tundi).Tehti pidevat preventiivset tööd, sh koraldati noortekonverentse ja -seminare vanemate klasside õpilastele,noored kohtusid spetsialistidega (politseinikega, lastekaitseinspektoritega jt.). 2010.a detsembris olikorraldatud noorte aktsioon AIDSi vastu, 2010.a mais – aktsioon AIDSi ohvride mälestuseks. Korraldatitervislikku eluviisi propageerivaid üritusi, sh seminar 9.kl õpilastele “Tervis – tarviline vara?” 2010.a märtsisja “Mis on tervis?” 2010.a novembris.On loodud sidemed lasteaedadega, lastevanematega (partneriteks on Keelekümbluse vanemate Liit, lasteaedTareke, vanemate liit Harmoonia).Vähese finantseerimise tõttu ei ole võimalust korraldada piisavalt täiendkoolitusi. 2010.a oli korraldatudseminar psühholoogidele ja sotsiaaltöötajatele FIE Nelly Randver poolt.Korraldati igasuguseid aktsioone, väljasõite, ekskursioone, festivale, noortekonverentse, diskosid, õuemänge,nende hulgas: projekt “Rebi ennast ekraani eest”, konverents “Turvaline kool” Comenius Regio programmialusel, vanemate konverents “Edukas vanem, edukas laps”, “Tunne oma õigusi ja kohustusi” vanemateklasside õpilastele ja riski gruppi kuuluvate noortele (8.-10.kl). Kokku oli korraldatud 132 üritust. Kulud linnaeelarvest Noortekeskuse tegevuseks moodustasid 1 miljon 471 tuhat 931 krooni.Noored osalesid programmides “Teeme ära” 2010.a mais ja “Teeviit”.2009.-2011. osaleb Noortekeskus rahvusvahelises projektis Comenius Regio projektis “Isolated schools areladders reaching nowhere”, mis on suunatud oma regiooni maine tõstmiseks ja tundmiseks ningvähemkindlustatud peredest laste toetamiseks.Noorte tervisliku ja arendava puhkuse tagamiseks korraldatakse linnas traditsiooniliselt linna territooriumiltegutsevat suvetöölaagrit. 2010.a suvetöölaagrisse kaasati ligi 60 noort ja selle tööks oli eraldatud 35 tuhat026 krooni noorteürituste eelarvest.2010.aastal moodustas Kurtna Noortelaagri eelarve 910 tuhat 859 krooni.Laagri tegevuse eesmärkideks olid tingimuste loomine laste moraalsete isiksuseomaduste (lahkus, sõprus,vastutus, looduse austamine) omandamiseks, tervislike eluviiside harjumuste kujundamine, laste tervisetaastamine, loovuse potentsiaali arendamine, isiklike võimaluste täiendamine, kultuursetesse jahariduslikutesse väärtustesse pühendamine, uutesse sotsiaalsuhetesse astumine.TEGEVUSARUANNE 51