Lisa 1 - Kohtla-Järve

Koostöös spordiklubidega 2010. aastal Kohtla-Järve linnas on korraldatud 35 koolinoorte tunnivälistspordivõistlust ja Kohtla-Järve Koolispordi eelarve 2010.aastal moodustas 110 tuhat krooni, sh ka fondidest(Hasartmängumaksu Nõukogu) eraldatavad toetused.Kohtla-Järvel on hästi toimiv rahva- ja tervisespordiürituste kalender. Linna spordiklubid pakkusid linlastelevõimalust osaleda tervisespordi üritustel – XIII Ahtme rahvajooksul ja tervisekäimisepäeval, Kohtla-Järvelinna kepikõnnipäevadel, jalgratta- ja suusamatkadel.Sportimisvõimalusi pakkus linn ka oma spordibaaside kaudu: Järve Spordikeskus, Ahtme Spordihall jaüldhariduskoolide spordibaasid.Kohtla-Järve Spordikeskuse ja Ahtme Spordihalli 2010. aasta eelarve täitmine oli 9 miljonit 404 tuhat 286krooni.Kohtla-Järve spordiasutuste pakutud teenuste kättesaadavus oli tagatud keskmiselt 12-14 tundi päevas ja 7-lpäeval nädalas. 2010. aastal investeeringud sporti olid suunatud olemasolevate spordibaasiderenoveerimiseks.Tennisekeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks on allkirjastatud Eesti Tennise Liidu, MTÜ EestiSulgpalliliidu, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja OÜ Hendrikson&KO vaheline leping Kohtla-Järve linna Ahtmelinnaosa Puru tee ja raudteeülesõidule viiva teelõigu vahelise ning Puru tee 96 ja Ahtme mnt 27a vahelasuvale vabale maa-alale tennisekeskuse detailplaneeringu koostamiseks ja finantseerimiseks.6.7. SotsiaalhoolekanneKohtla-Järve linna sotsiaalhoolekande põhilisteks subjektideks on lastega perekonnad, puudega või eakadinimesed ning toimetulekuraskustega inimesed.Vanurite hoolekande korraldamisel on linn lähtunud eelkõige Eesti vanuripoliitika põhialustest põhimõttel“Ühiskond kõigile”.Linnas tegutseb kaks pensionäride päevakeskust Järve ja Ahtme linnaosas, kus kummaski päevakeskusestöötab 2 sotsiaaltöötajat. Päevakeskust külastab keskmiselt üle 500 eaka inimese nädalas.KoduhooldusÜksi elavad eakad inimesed on sotsiaaltöötajate toetamisel, vajadusel abistatakse neid koduteenuseidosutades, toetades sellega nende igapäeva elu toimetulekut nendele sobivamas keskkonnas on isikule kodustestingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.Koduteenuseid osutatakse reeglina täielikku või osalist kõrvalabi vajavale 134-le linna abivajavale isikule,nendest mehi 23 ja naisi 111.Koduhooldust teostab vastava ettevalmistusega 16 sotsiaaltöötajat. Kulud ühe teenuse kasutaja kohtamoodustavad 2010.a 15 tuhat 700 krooni aastas, seega 1 300 krooni kuus.Hooldusravi ja hooldamisteenus: teenuse osas on rahuldatud taotlusi 125-l korral summas 442 tuhat 668,40krooni eest erinevatest hooldusravi haiglatelt ning hooldamisteenuseid (hooldekodudelt) on rahuldatud 345taotlust 1 miljoni 494 tuhande 997 krooni ulatuses.Sügava puudega inimesele maksab linn täiendavat sotsiaaltoetust. 2010.a on makstud 1 944-l korral summaskokku 777 tuhat 600 krooni.Invatransporditeenust on osutatud 48-le puudega inimesele summas 43 tuhat 539,50 krooni.Abivahendite, sealhulgas prillide, soetamist on toetatud 94-l juhul summas 38 tuhande 650 krooni eest.Puudega lapse perekonna koolitust on osutatud 30-le perele summas 115 tuhat 630 krooni eest ning 50-leraske või sügava puudega lapsevanemale summas 14 tuhat 543 krooni makstakse hooldajatoetust, need onneed vanemad, kes ei saa lapse puude tõttu tööl käia. 31-le puudega lapse perekonnale koolitust 115 tuhande630 krooni eest.Lastekaitsega tegelevad vastava erialase ettevalmistusega 4 lastekaitse töötajat. Tänase päeva seisuga onlastekaitses arvel ja kontrolli all 128 alaealist.TEGEVUSARUANNE 54