Artur Vassar - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

esinenud. Küll aga on siit leitud VI saj. teisest poolest päritolev Eestis haruldast kujurihmakeel (joon. 23:4), mis on toodud tõenäoselt Ojamaalt või Upplandist. 26 See võõrastpäritolu vorm on ometi ka kohapeal jäljendamist leidnud, nagu ühe sarnase eksemplarileidmine Rapla khk. tõendab. 27Joon. 22:8 on tõenäoselt pärit vööst, mille külge võidi riputada mitmesuguseid väikesiesemeid, nagu tulelöömisvahendeid, nuge jne. Olles leitud koos pandlaga ja hoburaudsõlega,kuuluks ta koos nendega XI-XII saj.rihmakeeled nr. 11-13, 16, 19-20 on peale viimase rauast (viimase puhul vrd. Blume 1912, joon. 65),erandlikud on nr. 6 (vrd. umb. Almgren-Nerman 1923, joon. 235) ja 9 (Moora 1938a, 477 jj.).Rihmakeelte suhtes vrd. veel Blume 1912, 53 jj.26 Nerman 1933, joon. 39 ja lk. 34-36; Vrd. Nurmsi eksemplarile lähedane Arne 1934, tahv. 21-6 ja lk.74 (VI saj. keskelt) ja Saksamaal Elbingi maakonnast Conradswaldist Conventus primus hist. 1937,144.27 Nerman 1933, joon. 30 ja lk. 34, 36; kahjuks on antud joonisel tagakülg, kuna esikülg on orneeritud(EmKÜ 259:2). Keskmise rauaaja algusest on leitud veel üks rihmakeel Irust (Muistse Eesti linnused1939, 82, joon. 47:1; vrd. ka Engelhardt 1865, tahv. XIV:10).109