Artur Vassar - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

juhuslikult. Seega erineb Nurmsi näit. tunduvalt Jaagupist, kus ei olnud sugugi haruldaneleidude esinemine otse kamara all. Nurmsis on sellised 10 cm piirides esinevad leiud tihtihoopis ajaloolisest ajast ja hiljem kalmesse sattunud. Vastavalt sellele pildile on ka Jaagupikalme õhem resp. ühekihilisem. 61 Leidude esinemissügavus omaltpoolt kinnitab väidet, ettarand oma siseosas oli teatud kõrguses enne matmisi valmis ehitatud ja et matused kaeti pealtkivide ja võib-olla mullaga.Märkimist väärib Nurmsi pronksleidude paatina, mis on kogu selle suure materjaliulatuses väga ühtlane – see on roheline jahune paatina, ilmselt söövama iseloomuga kui sile jaläikiv, millist näiteks leiame Jäbara B.s v.m. Pole lähemalt selgitatud, millest selline eripaatina – kas vastavast metallisegust või mullastiku mõjust, mis eri kohtades võib olla teine.Märgitav on aga, et Nurmsi kalmes kõik nooremasse rauaaega kuuluvad esemed onsamasuguse läikivsileda rohelise paatinaga nagu Jäbara B kalmes rooma rauaaja asjad. Kuiarvata paatina mõjustatuks mullastikust, jääks küsitavaks, miks siis Nurmsis noorema rauaajapronksesemed kannavad hoopis teiseloomulist paatinat. Oleks vaevalt mõeldav, et sel juhulneid kahte rühma lahutav aeg oleks otsustajaks. Näib olevat loomulikum paatina erinevustpanna siiski metalli, õigem selle töötlemise ja sulami arvele. Nähtavasti on pronksesemed,mis hiljem jahuse paatinaga kattuvad, teistmoodi võib-olla tehniliselt halvemini, taotud javalmistatud kui sileda paatinaga esemed. Selle küsimuse lahendamine oleks hädavajalik kõigelähemas tulevikus mõne keemiku kaasabil. Pole võimatu, et meil paatinagi kaudu avanebvõimalusi märkida teatud kulruuriühendusi ja iseseisvat metalli töötlemist. Nurmsi roomarauaaja pronksesemete ühtlane paatina võiks tõestada sel juhul omaltpooltki kohalikupronksitöötlemise olemasolu, mis rahuldas kõik kohalikud nõuded. Märgitav on veelH.Moora teade, et Moskva Ajal. Muuseumis asuva Türi Röa kalme pronksesemed on täpseltsama paatinaga kui Nurmsist. See toetaks omaltpoolt arvamist Järvamaa asustuskeskuseiseseisvusest teiste naaberkeskuste suhtes.Matmisviisi ja –kommete selgitamisel oleme korduvalt pidanud jääma küsimuste ette,mis lõplikuks lahendamiseks veel hulga tööd vajavad, kuna mitmed neist arvatavasti peavadkijääma lahendamatuiks. Tähtsaim on siin peale kaevamistel tehtud tähelepanekutevälisimpulsside arvestamine. Usulised vaated pole midagi muutumatut ega mõjustamatut,nagu arheoloogilises materjalis alatasa võib märgata. Teatud uued usulised kombed ja seegavaated tungivad suhteliselt kiiresti ühest kultuurist teise vastavalt ühiskondlikule arengule jaselle peegeldajana. Ometi on siin puht arheoloogilise materjali põhjal raske üksi otsustada.Siin tuleb töötada tihedas sidemes keeleteaduse ja rahvaluulega.Rooma rauaajal näib tugevaimat mõju olevat avaldanud just läbikäimine gootlastegaVisla suudmel. Sellest ajast on meil gooti laensõnad, eelpoolmainitud komme surnutele relvimitte kaasa panna, ohversüvendid kalme all ja teisigi muutusi kohalike muinashõimudeusulises ilmavaates ja elusuhtumuses. Viimaseid on lähemalt selgitanud O.Loorits, millisedtulemused on vägagi tähtsad ja arvestatavad. 62 Looritsa järele on gootide mõjul lõplikultkristalliseerunud eestlaste põliste loodusvaimude areng aktiivselt mõjuvaikskaitsevaimudeks. 63 Viimastega algab õieti ka ohverdamine ja ohvrikultus. 64 Selle muutumiselõpliku mõju teed märgib gooti laensõna haldjas, mis on levinud just Viru ja Harju rannikustsisemaale ja arvatavasti ühenduste ja kolonisatsiooni kaudu ka Soome, kuna Lõuna-Eestis seeon peagu tundmatu. 65 Seega ühtuvad rahvaluule ja keelelised andmed täiel määralarheoloogilistega.Ometi tuleb välismõjude tõlgitsemisega, mis käesoleval juhul baseeruvad tihedalemajanduslikule läbikäimisele, olla tagasihoidlik. Ilmselt on tegemist rohkem saadavateimpulssidega kui otsese mõjuga või nn. kultuuri laenuga. Eelnevast kohalikust arengust teamehästi, et siin olid olemas juba kõik need arengujooned, mis märgivad rooma rauaaegset61 Ka Viljandimaa kalmeis leiud esinevad pealiskihis ainult – ilmne näide, et siseosad olid varemvalmis ehitatud, vrd. Jb Fell. 1890/95, 31; 1905/06, VII.62 Loorits 1932b, 37 jj.; Loorits 1932c, 35 jj.; Loorits 1932a.63 Loorits 1932c, 55 jj.; Loorits 1932b, 38, 43.64 Loorits 1932a, 85.65 Loorits 1932a, 84; Loorits 1932c, 56; 1932b, 38 jj.28