Artur Vassar - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

kivid Ea joonel tarandmüüriks kuulumise puhul lahutaks ainult ebaloomulikult vanematleiurühma ja jätaks EaF tarandi ebaproportsionaalselt kitsaks. Seejuures peab küll meelespidama, et pikad, kitsad tarandid esinevad, nii Toilas ja Ülpres. Ka asub osa Ea joonel asuvaidsuuri kive vähematel aluskividel. Selle poolt, et tarandid CD ja EF on olnud tarvituselsamaaegselt, räägib leidude paralleelsus. Samad sõletüübid esinevad nii ühes kui teisestarandis. Tarand EF pikiridade puudulikkust tuleb seletada hilisema lõhkumisega ja suurtekivide kõrvaldamisega. Et siin näit. rida E kohal segatud kohti ei ole märgitud, ei tähenda veellõhkumisjälgede puudumist. Nii leiust 2486:150 põhja poole võidi kaevamisel leida sügavaluueaegseid klaasitükke ja pudelipõhi, kuigi kalme ehitusest ju veel vähem pinnalt seda oleksvõidud märgata. 5Tarandite CD ja EF esialgset üksiseismist ja teineteisest eemalasumist tõendab nendesuuruse erinevus. Süvendite tarvitamises ja matmsviisis on samuti paralleelsus nagu leidudes.Nende kohe tarandi täitumisel matmistest asutigi uute tarandite lisamisele. CD-le ehitatakselääne poole juurde uus tarand BC samades mõõtudes, ühtlasi hakatakse matma ka üle rea Dida poole “äärevaresse”, nagu laibamatuse jätkumine tõendab. Samuti tungib teises esiktaranisEF põletismatus üle rea E lääne poole. Nõnda täitub segamisi kahe esiktarandi vahekoht, kuidilmset ühendust vahetarandina otsmüüride väljaehitamise näol ei teostata. Seega ridade D ja Hvaheala pole kunagi tarandina välja ehitatud, vaid on tekkinud kahe kõrvuti lahus seisvatarandi äärevarede laiendamisest ja juhuslikumat laadi täitmisest. See protsess on ilmne,jälgides selle vaheala ehitust väikestest kividest, mis moodustavad korratu ja muudestkalmeosadest 15-30 cm õhema kultuurkihiga piirkonna.Jälgides kalmistu kasvamist esiteks lääne suunas, jääb lahtiseks põhjapoolnejuurdeehitus tarand AB kohal. Tarand AB võimalikku eraldiseismist kolmanda esiktarandinajuba puudutasime. Ehitus on siin üldse väga segane, mis takistab ehitamiskäigu selgitamist.Vahetarandina on AB vaevalt mõeldav, kuna leiud on siin ilmselt vanemad kui rida A-st läänepoole. Juhul aga, kui tarand AB-s on tegemist BD- komplekti jätkamisega, astub siin ilmseltesile tendents kalmelaiust ühtlustada vastavalt seeaegses ehitusjärgus idapoolseimale tarandileEF. Selleks ehitati rida A pikem, mis hästi ei sobi rida B-ga. Nii näib III saj. teostuvat kalmeesiktarandite ühtesulamine ühiseks lääne-ida suunas pikerguseks kalmistuks. Sellele järgnesIII saj. lõpul ja IV saj. läänepoolse osa väljaehitamine ühtlases laiuses. Kahjuks ei näe meselle piirkonna ehituslikke üksikasju. Rida Ab torkab silma, sirgema küljega lääne poole,samuti AbA vahelise ala ühtlane vähematest kividest täidis, mis meenutab tarand CD-d. ReastA lääne poole peame arvestama igatahes kahe tarandi võimalikkust.Kogu kalmistu idapoolne osa on leidnud väljaehitamist esiktarandist EF lähtudes järjestuute tarandite lisamisega. Osalt on see sündinud paralleelselt kalmistu jätkamisega lääneosas.Ridade … vahe näib olevat leidude järgi otsustades siiski varem välja ehtatud, kui A-Aa.Seejuures on tarandid FG ja GH ehitatud võrdlemisi kiiresti üksteise järele, kuna nendetarvitamine näib olevat sündinud koos. Nii on mõlemais tarandeis ühtne leiuinventar jamatmisviis, samuti esineb leide ja luid ka korduvalt rida G kohal. Sellevastu on leidude jaluude esinemises selge piir vastu rida H-i. Sama selget luude ja leidude esinemise piiri leiameNurmsis ainult veel rida A ja osalt rida K kohal. Ilmselt on need kohad olnud teatud ajalNurmsi kalmistu äärteks. Näib, nagu paisataks uutes juurdeehitatud tarandites luud ja leiudmuu kalmistu poolsesse külge, mitte välisääre poole. Seegi oleks siis üksikasjaks, mistulevikus aitaks teatud tarandi ehitusloo selgitamisel ühe või teise suuna kasuks. Ka Nurmsikalmes on see nähe kohati väga ilmekas.Huvitavaks üksikasjaks on siin tarandi nurkade kaarduvus, nii G põhjaosas ja Hlõunaosas. Sama näeme ka ridade B, I ja K juures. See pole mingi Nurmsi eripärasus, vaid onmärgitav ka mujalt, nii Eesti 6 kui Läti 7 alalt. Siin on ilmselt tegemist endiste kivikirstkalmete5 Moora aruanne Nurmsist 1922, 14 (AI-s).6 Kaarduvaid nurki või otsmüüre võime märkida näiteks Jäbara D, Kurna I, Paali, kusjuures ajuti kogukülg näib võtvat kaarja kuju, nagu Ojaveskis ja Väätsas (Nurmsis näit. ka H võiks jätta sama mulje, kuitarandeid poleks juurde ehitatud), ning Ülpres. Friedenthal järeldas Ojaveski puhul, et tegemist onnelinurkse tarandi asendumisega kiviringvarega keskmise raua-aja algul (Beitr.Estl. XX, 43). Ka Saha132