Artur Vassar - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

8. SURNUTEKULTUS JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ARENG KUI TEGURIDTARANDKALMETE ARENGUS.Kiviringi ja nelinurkse tarandimüüri funktsionaalne analoogia, nendevahelisedüleminekuvormid ja kronoloogilis-kultuuriline kontakt ei selgita ometi veel, mis sellineüleminek toimus. Eriti kuna me eelnevas jõudsime seisukohale, et tegemist poleväliseeskujude mõjutusega, vaid kohaliku seesmise arenguga sama etnilis-kultuurilise rühmapiirides.Oleme näinud, et kividest moodustatud ringikujuline või nelinurkne müür onpõhimõtteliselt matuste, seega kalme piiriks. Kalme pealmine kivikiht ühes äärevarega onalgupäraselt tekkinud haudade kividega katmise ja kalme kangruks muutmise teel, mispärastkangru jalga ei saa pidada haudade piiriks. Piirkehade olemasolu on väga üldine nähe, kustegemist sepulkraalsete ehitistega ja nendest kõige tavalisem ja levinenum on ring.Ringikujulisi piirkehi esineb haudade ümber neoliitikumist alates läbi kogu esiajaloo.Tavaliselt on need tehtud kividest ja kutsutakse megaliitkultuuris, kus nad erilisel kujulesinevad, kromlehhideks. Kuna nad esinevad hauakünka jalal, on püütud neid seletadapraktilise vahendina kuhjatise laialivalgumise kaitsena. 1 Ometi esinev kiviringe ka maa-alustehaudade kohal, hauakünka sees või kuhjatisest eemal, kus neil sellist praktilist ülesannet poletäita. Teine seletuskatse püüab neis näha maagilist piirjoont, mis eraldab surnutele omaasumisala ja on ühtlasi kaitsepiiriks elavatele surnute eest ja surnutele kurjade jõudude javõõraste sissetungi eest. (nn. Rannukreis). 2 Kolmandaks on püütud kalmeringe seletadapäikese kultusega. Kromlehhid olla pärit kosmilistest kujutlustest, mis maaharimisestvanemad ja olla seotud ringi maagilise tähendusega. 3Võib-olla on nendes piirkehades tegemist, vähemalt osalt, ka aia kujutlusega, mis võibolla väga tihedas ühenduses ka maagilise sissepiiramisega. Kuigi muistsed kalmed ontavaliselt ilma aiata, on ometi ka aeda kasutatud. Nii teevad vadjalased sugulaste ühisehauapaiga ümber roigastest aia. 4 Ufa tšeremissid usuvad, et surnud võivad astuda välja omahauast, mille tõttu varemini oli neil kombeks teha haua ümber palkaed, et surnu ei tuleks väljaja põlde ei tallaks. 5 O.Okkonen on avaldanud koguni arvamist, et isegi eestlaste Läti Henrikuaegne sõjahüüd tar’avita tähendas algupäraselt: sangar surnud, aia asukad, tulge meile appi! 6Ka germaanlaste ja slaavlaste juures on esiajalooliste haudade ümber leitud puuaedu. 7On tõenäone, et kalmet piirav ring on ühteviidav maagilise ümberkäimise jasissepiiramise rituaaliga, mida kasutati näit. ka maa valdusesse võtmise juures.Põhjagermaanlaste juures ulatub maa valdusse võtmine ümberkäimise (sageli ühes tulega)resp. piiramise näol ürgaega tagasi. 8 Kuid see taiausus tarvitatav sissepiiramine on tuntud jubaküttidele jahisaagi ja püügimaade sissepiiramise näol, kust siis nähtavasti pärinebkihilisematesse karja- ja põllundustaigadesse. See on eriti üldine ja väga vana toiming niihästisoome-ugri rahvaste kui indo-euroopagi rahvaste keskel. 9 Soome-ugri rahvaste juures onsissepiiramine üks tavalisemaid taiapärase tähendusega toiminguid. 10 Kalmering võib ollapõhjustatud sellisest taiast ja vastavalt siis seletuskatsed “Bannkreisiga” algupäraseletähendusele kõige lähemad.1 Spreckhoff 1930, 9, 19.2 Kellermann 1939, 176: Umhegung der heiligen Stätte des Grabes; Gothiskandza 2 1940, 34; Wilke1935, 257, seletab “Bannkreisi” kartusega surnu tagasituleku ees; Wilke 1923, 62.3 Venekeelne viide.4 Haavanäe Virittajä 1934, 443.5 Hämäläinen Virittajä 1934, 125; Varonen 1898, 84.6 Kalevalaseuran Vuosikirja 18 1938, 90: tarha~taara~tara~taro; surnu reisib teise ilma “aeda”.7 Holwerda 1925, 181-186; vrd lk. 324 palissaadkääbaste puhul antud kirjandus; slaavlaste juures vt.venekeelne viide 1931, nr. 7, 14-16 (vt. ka nr. 2, 9).8 Wührer 1935, 107-120; Freudenthal 1931, 54 jj.9 Germaanlaste juures vt. arvukaid näiteid ja kirjandust Freudenthal 1931 asiregistris märksõnadeUmgang, Kreis j.t. all antud lehekülgedel.10 Penttila Eesti ümmardaja ja selle läänemere-soome vastete tähendusarengust. Verh.GEG XXX 1938,499-506; Rantasalo 1937, vt. asiregistris märksõna Umkreisen; Alanen 1939, 183 jj.159