Iqra kuukiri nr.5 - Islam

Araabiamaailma kaart - allikas WikipediaAraabia keel on väga palju oma sõnavarast teistele maailma keeltele laenanud (näiteks 15%hispaania keele sõnavarast on tulnud araabia keelest), eriti just teaduslikke termineid, näiteksmeditsiinis, matemaatikas, astronoomias, filosoofias, kaubanduses jne, kuna läbi terve keskaja oliislami impeerium maailma kõige arenenumaks ning võimsamaks riigiks ning mõjutas vägapaljusid teisi riike, kaasa arvatud Euroopat. Kuni 20. sajandi alguseni raviti Euroopas araablastemeditsiinikäsikirjade järgi. Kreeklaste ja roomlaste filosoofilised teosed hävitati keskaegsesEuroopas, kuid araablased olid need varem araabia keelde tõlkinud ning nüüd on need meile tänuaraabiakeelsete tõlgete kättesaadavad.Kõige suurem mõju oli araabia keelel muidugi islamimaailma teistele keeltele, kus väga suur osareligioossest sõnavarast araabia keelest üle võetud (näiteks: berberi keeled, kurdi, pärsia, suahiili,urdu, hindi, bengali, türgi, malai, indoneesia jm). Samas ei saa seda sõnavara ainult islamileomastada – ka araablastest kristlased ja juudid kasutavad sõnu nagu Allah, salaat, šariaat jne.ÜLESEHITUS JA GRAMMATIKAAraabia keeles on 28 / 30 konsonanti (olenevalt sellest, kas hamzat ja ta-marbutat pidada eralditähtedeks või mitte), millest 3 poolkonsonandid / poolvokaalid (â, î/y, û/w), ja 3 vokaali (fatha -a, kasra - i, damma - u). Dialektides kasutatakse vokaale rohkem (lisanduvad näiteks ö, e, o).Sõnade ülesehitus –Araabia keele sõnatüved koosnevad reeglina kolmest konsonandist. Tüvedest moodustataksesõnu, lisades poolkonsonante, teisi konsonante ja vokaale.k-t-b (kirjutama) – kitâb, kitâba (kiri, kirjutis), kâtib (kirjutaja, sekretär), maktûb (üleskirjutatu,saatus), maktab (koht, kus kirjutatakse – büroo), maktaba (koht, kus on palju tüve pooltväljendatavat – raamatukogu), kitâby (kirjalik),d-r-s (õppima) – dars (õppetund, peatükk), madrasa (koht, kus õpitakse – kool)j-l-s (istuma) – majlis (koht, kus istutakse – parlament, nõukogu)n-z-l ((hobuse või kaameli seljast) maha/alla tulema) – manzil (koht, kus tullakse kaamli seljastmaha = rändrahvale kodu)q-r-’ (lugema, õppima, retsiteerima) – qur’ân (Koraan – lugemine, retsiteerimine, õppimine)Sõnaraamatu kasutamiseks peab teadma kõigepealt sõnatüve, tüve alt leiab vastava sõna.Käänded –Standardkeeles on 3 käänet: nominatiiv ehk aluskääne, akusatiiv ehk sihitiskääne ja genitiiv ehkprepositsioonikääne. Dialektides käänded puuduvad.Käände vorm on veidi erinev vastavalt sellele, kas tegemist on määratud (definitiivse), võimääramata (indefinitiivse) sõnaga (st kas sõna ees on artikkel al- või ei). Määratud (inglise keelesartikliga „the“ tähistatud) sõnade käändelõpud on vastavalt kas u, a või i, samal ajal kui54 määramata | EEsti (inglise moslEmitE keeles kuukiri artikliga „a“ või „an“ tähistatud) sõnade käändelõpud on vastavalt un,