12.07.2015 Views

Noorte oma elutuba - Viimsi vald

Noorte oma elutuba - Viimsi vald

Noorte oma elutuba - Viimsi vald

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kodu kauniks igapäev<strong>Viimsi</strong> kodukaunistamise konkursil eramutekategoorias esimese koha võitnudperekond Vilikivi peab kodu korrashoidutähtsaks iga päev, mitte vaid kampaaniakorras. Talvi ja Aavo Vilikivi jaokspeitub õnn tegemises, mitte loorberitelpuhkamises.“Iial poleks arvanud, et julgeme ise ennastpakkuda. Aga eelmisel korral pani tuttavnime kirja – olin selle peale toona isegiveidi solvunud,” meenutab Talvi tagantjärele,kuidas tema ja Aavo kodu niiöelda rahvasilma ette sattus. “Teisel aastal kandideerisimetrotsi pärast,” kinnitab rõõmsaloomulineTalvi. Mida selleks teha, et konkursilesiritta jõuda?Talvi: Mina pole midagi selleks teinud, etesile tikkuda. Mulle aed ikka meeldib. Jubavanaisal oli Mulgimaal talu, mis tuli samalaadsekonkursi võitjaks. Aga naabril oli taimeliikidepoolest rikkalikum aed.Aavo: No aed peab ikka korras olema. Minalohakust ei salli.Seda, et seal majas lohakust ei sallita,paistab juba kaugele. Väravast viib nöörsirgeilupõõsaste rida eesukseni, maja taga lillepõõsastevahel ja peenrates ei hakka minukui taimeteaduses täiliku võhiku jaoks silmaühtegi umbrohuliblet. Isegi kanalisatsioonikaevuluuki varjavad reisidelt kaasatoodudkivikesed ja rannakarbid koos kiviktaimlaga.Rääkimata tip-top korras tubadest,kus isegi koer Taks pahandust ja segadust eitee.Prügiaugust eeskujulikuks majapidamiseksKui Aavo ja Talvi 1986. aastal <strong>oma</strong> majaehitama hakkasid, oli nende krundil vaidkülaelanike prügila. Praeguse r<strong>oma</strong>ntiliseveesilma kohal oli eelmistest <strong>oma</strong>nikestmaha jäänud putka. Selles elatigi seni, kunikahe aastaga <strong>oma</strong> kodu päriselt valmis sai.“Tulime jõuluõhutul linnast, padi kaenlas.Tahtsime jõulud <strong>oma</strong> majas veeta,” meenutabTalvi.Tol ammusel stagnaajal kestis maja ehitustavaliselt aastakümneid. Talvi ja Aavosaid valmis majja kolida juba kaks aastatpärast esimest labidaviset vundamendiaugus.“Meil on kogu aeg kaks töökohta olnud,”selgitab Talvi. Aavo noogutab nõusolevaltja räägib, kuidas ta algusaegadel lisakskalamehe elule teenis lisa ka korvipunumisega.“Punusime pärast ametitööd korveja siis jälle pahteldasime midagi majajuures,” täpsustab Talvi. “Mina olengi selline,kes ei suuda paigal püsida,” räägib Talvi,kui imestan, kuidas tal nii palju jaksu onjätkunud. Maja Rohuneemes valmis paarilPikemalt loe novembri Kodukoldest<strong>Viimsi</strong> Teataja 3Kõik kivid tiigi ääres on ise korjatud ja säilitavad endas mälestust. Keset rohetavatmuru saab pitsiga kaetud laua taga kasvõi hommikukohvi juua.Talvi ja Aavo Vilikivi peavad kodu jakoduümbrust tähtsaks. Ka mererandaloobitud prügi või pudelid püüavad nadjõudumööda ära korjata.Koduaed on planeeritud vabadeassotsiatsioonide meetodil – mis onmeeldinud või kusagil silma hakanud,see on kaasa toodud ja seejärel aias <strong>oma</strong>koha leidnud.ainult <strong>oma</strong> jõududega. Vaid paar korda –näiteks katuse panemisel – on paar sugulastvõi sõpra appi kutsutud.Kaugelt ja lähedaltTalvi on kogu <strong>oma</strong> elu jooksul apteegis töötanud,Aavole jälle on meri hingelähedaneolnud. Nii rajatigi kodu vaatega merele. Kanaise tõi Prangli poiss Aavo endale meretagant.Talvi: Kooliajal kutsus üks õe tuttav huvitavja haritud pensionär meid Pranglissekülla – raamatuid vaatama ja niisama puhkama.Läksimegi siis kolmekesi – mina jamu kaks õde. Üks kalur hakkas seal meilekala to<strong>oma</strong>. Nii ta silma jäigi.Aavo: Toredaid tüdrukuid oli seal kolmtükki. Sai vaadatud neid kõiki, aga lõpuksjäi ikka Talvi hinge.Kaugemalt ja lähedalt on toodud ka paljudtaimed, mis praegu koduaias kasvavad.“Ma olin nii palju kuulnud Madeira taimeparadiisist.Möödunud jõulude ajal ühe sõbrannagaseal ära käisingi,” räägib <strong>oma</strong> sõnul“taimehull” Talvi. Ka kivikesi käidudkohtadest võtavad Talvi ja Aavo alati kaasa.Kive pole kaasa võetud mitte ainult ilupärast. “Isa vana “Moskvitšiga” tõime rannastvundamendikivid,” räägib Aavo.Niiviisi, tasahaaval, ongi <strong>oma</strong> kauniskodu ja aed rajatud. Aias pole ükski maastikuarhitektnõu andnud. “Iga asi sündis nii,nagu fantaasia lubas,” selgitab Talvi. Agafantaasia pole asi, mis paigal püsiks. “Kuimidagi enam ei meeldi, kaevan maast väljaja istutan teise kohta,” räägib Talvi ja lubab,et järgmisel aastal on vaatepilt aias juba teistsugune.Talvi lemmikuks on õitsvad taimed,nendega ta jõudumööda siis katsetab. “Rooseon meil palju, nad peavad ka meretuulteleüsna hästi vastu,” teab mereranna elanik<strong>oma</strong> kogemustest.Tegemises peitub õnnKäed rüpes istumist ei salli kumbki.“Nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, eisaa ka <strong>oma</strong> kodu kunagi päris valmis,” mõtisklebTalvi. Aga Aavo lisab: “Talvel onmõnikord igav.” Ja seletab, et kui mõnikordei saa halva ilma tõttu merele minna, on takohe tujust ära. Proual seda probleemi ei ole,sest tema jaoks on kogu elu sündmusterohke.Uudistan, kas kodukaunistamise konkursivõitmine ka kuidagi nende elu mõjutanuidon. “Vahel tundub, et mõni nagu kannaksvimma. Väikeses kohas elades oledikka ju naabrite pilgu alla. Ega meie ise teistmoodiela või majaümbrust rohkem hari kuitavaliselt,” on nii Aavo kui ka Talvi ühelmeelel. Ja Talvi lisab: “Õnn on tegemises.”Lea Noormets

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!