2 <strong>Viimsi</strong> TeatajaVallavalitsuseveergTeed avama!4. novembril kell 11.00 avab <strong>Viimsi</strong> vallavalitsusAS Skanska EMV poolt rekonstrueeritudLubja-Pärnamäe tee piduliku lindilõikamisegaAiandi-Pärnamäe tee ristil. Samas toimubselle sündmuse tähistamiseks klubi Raudroospoolt korraldatav Igamehe rallisprindivõistlustänavasõiduautodele. Mandaat ja treeningsõidudkell 10.00-11.00. Võistluste alguskell 12.00. Autasustamine kell 16.00.Lisainfo internetist aadressil www.auto.ee/igamehe/ Võistluste tõttu on teelõik kella9.00 – 15.00 suletud.“Piilupesa” probleemid lahendamisel210 lapsega <strong>Viimsi</strong> lasteaed “Piilupesa” onjuba aastaid valla ja AS Esmari vahelise vaidluseobjektiks. Kui mujal Eestis on ametkondadelekuulunud lasteaiad eri teid pidi era<strong>oma</strong>ndisseläinud, siis <strong>Viimsi</strong>s on nii lasteaedkui ka 800 õpilasega <strong>Viimsi</strong> Keskkooli hooneendise kalurikolhoosi õigusjärglase AS Esmaribilansis. AS Esmari oktoobri alguses saadetudkirjas vallavalitsusele soovib AS Esmarijuhatuse esimees Rait Lukas senist kasutus<strong>vald</strong>uselepingut lõpetada. Lukas tegi ettepaneku22. oktoobriks vabastada lasteaia ruumidvõi sõlmida senise lepingu asemel rendilepingaastatasuga 660 tuhat krooni. <strong>Viimsi</strong>vallavalitsus soovib probleemi lahendadakompleksselt. Pakume AS Esmarile keskkoolihoone vahetust kinnistatud maaüksusegaHaabneeme alevikus. Lasteaia hoone kasutamiseksteeme ettepaneku sõlmida rendileping.Liiklemine turvalisemaksOktoobris paigaldati Kesk teele kaks nn lamavatpolitseinikku õpilastele turvalise kooliteekindlustamiseks. Samuti on liiklusohutusetõstmiseks Leppneeme-Tammneeme teelepaigaldatud turvapiire.Ümarlaud koguneb<strong>Viimsi</strong> tervikliku tuleviku pärast muret tundvatestinimesed on moodustanud ümarlauaarutamaks <strong>Viimsi</strong> ettevõtluspoliitikaga seonduvaidküsimusi. Kuna seni ametlik poliitikaettevõtluseks vallas puudub, käivad ümarlaua“rüütlid” koos <strong>oma</strong> vabast ajast ja tahtest.Ümarlaua eesmärgiks on mitmekesistada jastabiliseerida elu vallas kujundada elukeskkonda,toetada ettevõtlust jms. Järgmine ümarlaudkoguneb vallamajas 1. novembril kell16.00.Ilmub ikord kuus. Kaastööd, reklaamid ja kuulutused esitadahiljemalt kümme päeva enne ilmumist. Toimetus reklaamidesisu eest ei vastuta.Tel 6 066 813, faks 6 066 800http://www.viimsi<strong>vald</strong>.eeKolleegium: Kaido Metsma, Jaan Alver, Ardi Paul, MadisSaretok. Trükki toimetanud Kirjastuskeskus. Trükitud trükikojasGreif.Vallavanema veergRohkem elanikke registris, rohkem võimalusi elanikeleLiberaalseks muutunud seadusandlus ei kohusta isikut elukohta registreerimaRahvastikuregistris. Uued seadused ei luba isegi passi teha märget elukohakohta. Kuigi otsest vajadust elukoha registreerimiseks ei ole, liiguvad siiskinii sotsiaaltoetusteks kui ka valla üldiseks tarbeks mõeldud summad vastavaltregistrisse kantud elanike arvu järgi. Registreeritud elanike arvust sõltub <strong>Viimsi</strong>vallas tehtavate heakorratööde, teedeehituse ja –remondi ning sporti- ja kultuuriüritusteksjt eraldatavate summade maht. Seega – mida rohkem registreeritudelanikke, seda suurem on kõiki puudutavateks töödeks eraldatav rahasumma.Samuti määratakse sotsiaaltoetusi ja makstakse hariduskulusid ainultvalla registrisse kantud elanikele. <strong>Viimsi</strong> vallas on piirkondi terve rea uutemajadega, kus on registrisse kantud vaid mõni elanik.Elukoha registreerimise protseduur on tehtud väga lihtsaks. Eelmisest elukohastvälja kirjutamist ei nõuta. Elukoha registreerimiseks ei ole enam katakistuseks pooleliolevas majas või suvilas elamine. Seadus lubab elukohtaregistreerida juba ehitusloa olemasolul. Vajalik on ainult selle <strong>oma</strong>niku nõusolek,kui inimene ei ela talle endalePalume kõiki <strong>Viimsi</strong> valla elanikke,kes ei ole ennast veel registris-Viimane rahvaloendus näitas, etkuuluvas eluruumis.se kandnud tulla vallamajja esmaspäevitikella 14.00 – 17.00 ning valoenduse ajal olid ennast valla elani-<strong>Viimsi</strong>s elab ligi 8 tuhat elanikku. Rah-neljapäeviti kella 9.00 – 12.00 ja ke registrisse kandnud 5 tuhat elanikku.22. oktoobri seisuga on sel aastal14.00 – 17.00 tuppa 208 registripidajaKatrin Jalasti juurde. Kaasavõtta pereliikmete passid ja lasku.Seega suur osa rahvaloenduse ajalregistrisse juurde kantud 1552 elaniktesünnitunnistused ning eluruumi <strong>Viimsi</strong> vallas resideerunud inimesi ei ole<strong>oma</strong>nditõend. Infot saab tel 60 66 <strong>oma</strong> elukohta registreeritud.806 või 60 66 807.Hr Mart Laar 12. oktoober 2001 nr 61EV peaministerRahukohtu 315161 TallinnElektrienergia kallinemisest <strong>Viimsi</strong> vallasAustatud härra peaminister Laar!Kaido MetsmaVallavanemKäesolevat pöördumist Teie poole ajendas volikogu liikmeid tegema olukord, millesseon sattunud <strong>Viimsi</strong> valla elanikud selle tõttu, et Fortum Läänemaa AS, kasutades ära <strong>oma</strong>monopoolset seisundit, tõstis <strong>oma</strong> tegevuspiirkonnas alates 01. oktoobrist 2001. a. oluliselmääral elektrienergia hinda, eriti just kodutarbijate osas, ja millesse satub elanikkondmuudes piirkondades alates 01. aprillist 2002. a.Elektrienergia hinna selline tõus ei arvesta elanikkonna reaalset maksevõimet.Elektrienergia kallinemine kütteperioodi algul, kui pole enam võimalik ümber korraldadaelamute kütmist, paneb väga raskesse olukorda need <strong>Viimsi</strong> valla elanikud, kelleelamute kütmine toimub ainult elektriga. Paljudest neist saavad suure tõenäosusega elektrivõlglased,millega kaasneb reaalne oht, et Fortum Läänemaa AS jätab nad võlgadepärast ilma elektrita.Sellise olukorra tekkimine võib tuua kaasa mitmesuguseid ettearvamatuid tagajärgi.Eeltoodut arvestades peame vajalikuks, et Vabariigi Valitsus võtaks tarvitusele abinõudmõjutamaks Fortum Läänemaa AS-i loobuma elektrienergia hindade tõstmisestvähemalt kuni kütteperioodi lõpuni.LugupidamisegaMadis SaretokVolikogu esimees
Kodu kauniks igapäev<strong>Viimsi</strong> kodukaunistamise konkursil eramutekategoorias esimese koha võitnudperekond Vilikivi peab kodu korrashoidutähtsaks iga päev, mitte vaid kampaaniakorras. Talvi ja Aavo Vilikivi jaokspeitub õnn tegemises, mitte loorberitelpuhkamises.“Iial poleks arvanud, et julgeme ise ennastpakkuda. Aga eelmisel korral pani tuttavnime kirja – olin selle peale toona isegiveidi solvunud,” meenutab Talvi tagantjärele,kuidas tema ja Aavo kodu niiöelda rahvasilma ette sattus. “Teisel aastal kandideerisimetrotsi pärast,” kinnitab rõõmsaloomulineTalvi. Mida selleks teha, et konkursilesiritta jõuda?Talvi: Mina pole midagi selleks teinud, etesile tikkuda. Mulle aed ikka meeldib. Jubavanaisal oli Mulgimaal talu, mis tuli samalaadsekonkursi võitjaks. Aga naabril oli taimeliikidepoolest rikkalikum aed.Aavo: No aed peab ikka korras olema. Minalohakust ei salli.Seda, et seal majas lohakust ei sallita,paistab juba kaugele. Väravast viib nöörsirgeilupõõsaste rida eesukseni, maja taga lillepõõsastevahel ja peenrates ei hakka minukui taimeteaduses täiliku võhiku jaoks silmaühtegi umbrohuliblet. Isegi kanalisatsioonikaevuluuki varjavad reisidelt kaasatoodudkivikesed ja rannakarbid koos kiviktaimlaga.Rääkimata tip-top korras tubadest,kus isegi koer Taks pahandust ja segadust eitee.Prügiaugust eeskujulikuks majapidamiseksKui Aavo ja Talvi 1986. aastal <strong>oma</strong> majaehitama hakkasid, oli nende krundil vaidkülaelanike prügila. Praeguse r<strong>oma</strong>ntiliseveesilma kohal oli eelmistest <strong>oma</strong>nikestmaha jäänud putka. Selles elatigi seni, kunikahe aastaga <strong>oma</strong> kodu päriselt valmis sai.“Tulime jõuluõhutul linnast, padi kaenlas.Tahtsime jõulud <strong>oma</strong> majas veeta,” meenutabTalvi.Tol ammusel stagnaajal kestis maja ehitustavaliselt aastakümneid. Talvi ja Aavosaid valmis majja kolida juba kaks aastatpärast esimest labidaviset vundamendiaugus.“Meil on kogu aeg kaks töökohta olnud,”selgitab Talvi. Aavo noogutab nõusolevaltja räägib, kuidas ta algusaegadel lisakskalamehe elule teenis lisa ka korvipunumisega.“Punusime pärast ametitööd korveja siis jälle pahteldasime midagi majajuures,” täpsustab Talvi. “Mina olengi selline,kes ei suuda paigal püsida,” räägib Talvi,kui imestan, kuidas tal nii palju jaksu onjätkunud. Maja Rohuneemes valmis paarilPikemalt loe novembri Kodukoldest<strong>Viimsi</strong> Teataja 3Kõik kivid tiigi ääres on ise korjatud ja säilitavad endas mälestust. Keset rohetavatmuru saab pitsiga kaetud laua taga kasvõi hommikukohvi juua.Talvi ja Aavo Vilikivi peavad kodu jakoduümbrust tähtsaks. Ka mererandaloobitud prügi või pudelid püüavad nadjõudumööda ära korjata.Koduaed on planeeritud vabadeassotsiatsioonide meetodil – mis onmeeldinud või kusagil silma hakanud,see on kaasa toodud ja seejärel aias <strong>oma</strong>koha leidnud.ainult <strong>oma</strong> jõududega. Vaid paar korda –näiteks katuse panemisel – on paar sugulastvõi sõpra appi kutsutud.Kaugelt ja lähedaltTalvi on kogu <strong>oma</strong> elu jooksul apteegis töötanud,Aavole jälle on meri hingelähedaneolnud. Nii rajatigi kodu vaatega merele. Kanaise tõi Prangli poiss Aavo endale meretagant.Talvi: Kooliajal kutsus üks õe tuttav huvitavja haritud pensionär meid Pranglissekülla – raamatuid vaatama ja niisama puhkama.Läksimegi siis kolmekesi – mina jamu kaks õde. Üks kalur hakkas seal meilekala to<strong>oma</strong>. Nii ta silma jäigi.Aavo: Toredaid tüdrukuid oli seal kolmtükki. Sai vaadatud neid kõiki, aga lõpuksjäi ikka Talvi hinge.Kaugemalt ja lähedalt on toodud ka paljudtaimed, mis praegu koduaias kasvavad.“Ma olin nii palju kuulnud Madeira taimeparadiisist.Möödunud jõulude ajal ühe sõbrannagaseal ära käisingi,” räägib <strong>oma</strong> sõnul“taimehull” Talvi. Ka kivikesi käidudkohtadest võtavad Talvi ja Aavo alati kaasa.Kive pole kaasa võetud mitte ainult ilupärast. “Isa vana “Moskvitšiga” tõime rannastvundamendikivid,” räägib Aavo.Niiviisi, tasahaaval, ongi <strong>oma</strong> kauniskodu ja aed rajatud. Aias pole ükski maastikuarhitektnõu andnud. “Iga asi sündis nii,nagu fantaasia lubas,” selgitab Talvi. Agafantaasia pole asi, mis paigal püsiks. “Kuimidagi enam ei meeldi, kaevan maast väljaja istutan teise kohta,” räägib Talvi ja lubab,et järgmisel aastal on vaatepilt aias juba teistsugune.Talvi lemmikuks on õitsvad taimed,nendega ta jõudumööda siis katsetab. “Rooseon meil palju, nad peavad ka meretuulteleüsna hästi vastu,” teab mereranna elanik<strong>oma</strong> kogemustest.Tegemises peitub õnnKäed rüpes istumist ei salli kumbki.“Nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, eisaa ka <strong>oma</strong> kodu kunagi päris valmis,” mõtisklebTalvi. Aga Aavo lisab: “Talvel onmõnikord igav.” Ja seletab, et kui mõnikordei saa halva ilma tõttu merele minna, on takohe tujust ära. Proual seda probleemi ei ole,sest tema jaoks on kogu elu sündmusterohke.Uudistan, kas kodukaunistamise konkursivõitmine ka kuidagi nende elu mõjutanuidon. “Vahel tundub, et mõni nagu kannaksvimma. Väikeses kohas elades oledikka ju naabrite pilgu alla. Ega meie ise teistmoodiela või majaümbrust rohkem hari kuitavaliselt,” on nii Aavo kui ka Talvi ühelmeelel. Ja Talvi lisab: “Õnn on tegemises.”Lea Noormets