Noorte oma elutuba - Viimsi vald

Viimsi Teataja 9Viimsi elanikud polerahul maahinnatõusugaMaa korralise hindamise tulemuste arutelul8. oktoobril kultuurikeskuse saalis esitati küsimusi,nõudmisi ja ettepanekuid, kuidas rakendadapeatselt jõustuvat maa maksustamisemuutmise seadust osale elanikkonnale vastuvõetavalt.Toome siinkohal ära kokkuvõtteprobleemidest ja anname teada astutud sammudest.Varsti jõuab lõpusirgele maa korralinehindamine, mille tulemusel määratakse maamaksustamise hind. Sellega kaasneb maamaksustamise hinna tõenäoline tõus. Elanikudprotesteerivad hinnatõusu vastu, see agamuutub rahulolematuseks maa hindamise vastu.Maa hindamine on aga Eesti Vabariigi seadustegasätestatud, millele kohalikel omavalitsustelpole võimalik vastu astuda. Hindamisetulemusel kehtestataval maa maksustamiselon kohalikul omavalitsusel võimalussõna sekka öelda. Viimsi vald kutsus oktoobrialguses rahva kokku arutelule, et elanikeloleks võimalik maa hindamise asjatundjategaja valla ametnikega probleeme arutada.Kiremöllus vastuseid ja lahendusi otsimasKoosolek, mille sarnast siinmail sagelinäha pole, tõi kultuurikeskusesse saalitäievalla elanikke, keda kõiki puudutab eelseisevmaamaksu tõusus. Enamus kohaletulijaidoli väga sõjakalt meelestatud, kaitstes omaomandit ja võideldes tõenäolise mõrva vasturahakottides pärast uue maa hinna kehtestamist.Põhiküsimused, mille arutelul vastust otsiti:miks üldse välja ostetud omandit maksustatakse,maksuvabastused teatud elanike gruppidele,miks Viimsi maaomanikud on seatudebavõrdsetesse tingimustesse, rahulolematusmaa hindamise metoodikaga.Pärast koosolekuks määratud aja lõppemist esitasherilaspesana kihav rahvakogu valla volikoguleoma nõudmised ja ettepanekud.Koosolekul leiti üksmeelselt: maa hindaminetoimub vale metoodika alusel, ei ole arvestatudsellega, et ka Viimsi piirides on tingimusedmaa maksustamiseks erinevad.Nõuti:arutelu avalikustamist, presidendi ja peaministripoole pöördumist, ministrite Kranichi ja Kallasekutsumist uueks arutluseks, maamaksu seadusesmuudatuste kiirendatud korras vastuvõtmist.Kõik need rahva nõudmised on volikoguesimehe Madis Saretoki kinnitusel ka asjaosalisteleedastatud. Käesolevas lehes on aruteluprotokollist avaldatud sisukamad lõigud(täies mahus saab seda näha valla koduleheküljelinternetis). Samuti on ära toodud kodanikVäino Ermeli kirjalik pöördumineViimsi vallavalitsuse poole, milles toodudnõudmistele 8. oktoobri arutelus toetuti.ToimetusPöördumineHarjumaa, Viimsi VallavalitsusJärjekordselt toimub Eesti Vabariigis, seekordjuba kolmas, maa hindamine kinnisvaratehingutevõrdlemise (nn turuväärtuse) meetodil,mille tulemusel on ette näha maamaksuhinnamitmekordset tõusu, mis puudutab valusalt igatvalla elanikku. Et tegemist on Eesti Vabariigivalitsuse poliitilise otsusega, tõendab Riigikogupoolt seni kehtinud maa hindamise täiendatudmuutmise seaduse vastuvõtmine 7. märtsil2001aastal.Et huvitatud isikutel on õigus 10 päeva jooksulpärast avaliku väljapaneku lõppemist 30.septembril esitada valla- või linnavalitsuse kaudumaa hindajale kirjalikke parandusettepanekuidja pretensioone hindamise tulemuste kohta(kuni 10. oktoobrini), siis siinjuures esitanalljärgneva.Kui 1960ndate aastate lõpus ja 1970ndateaastate algul alustas tolleaegne Viimsi poolsaareelanikele suures osas tööhõivet pakkuv S. M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi juhatus omaeesrindlikele töötajatele puhke- ja aianduskruntidejagamist, alustati tohutu entusiasmiga aastakümneidsoostunud ja võsastunud madala boniteedigajäätmaade ülesharimist: raiuti võsa,rajati juurdepääsuteed, eemaldati suuri kivimürakaid,veeti juurde koormate kaupa viljakamatmulda, rajati viljaaed, kerkisid suviseks puhkuseksaiamaad. Ühiskondlike jõududega kaevatikuivenduskraave, ehitati joogiveevarustusüsteemid ja elektriliinid. Tänu S. M.Kirovi nim. Näidiskalurikolhoosi jõukusele rajatikolhoosi kulul aianduskooperatiividele Kalur1 – 5 asfalteeritud teede võrk. Ei mingit veeegamaamaksu!Nüüd, kus oleme erastatud kruntide seaduslikudomanikud, tekib küsimus: “Kas oleme ikkajäänud riigi rentnikeks?” Juba pensioniikkajõudnud maavaldajatel tuleb iga kolme aastajärel maksta järjest suuremat maamaksu: alates1993. Aastast 96 krooni ja nüüd vastavalt uuelehindamisaktile juba 2500 krooni aastas. Vaid-Muutused sõidugraafikusViimsi valla liinlused pensionide, täpsemalt “elatisrahade” tõstmiseüle kestavad Riigikogus aastaid tulutultkõige kõrgemal valitsusjuhtide ja nn rahvateenritetasemel. Hinnad aga tõusevad kosmilise kiirusega.Kuigi riigi eelarve täitmiseks pärast esivanematepäranduse mahaparseldamist polevalitsuskoalisatsioonil üle jäänud muud abinõudkui välja mõelda üha uusi ja uusi maksustamissüsteeme,et kindlustada enda isiklik heaolu –kõrgemad palgad, veel uhkemad autod ja välisekskursioonid,siis loodame, et Viimsi vallavalitsuselja suure määral pensionäride toetuselvalitud volikogul jätkub ausust ja kodanikujulgustvabastada oma vallal põliselanikud ja pensionäridjärjest koormavamast maamaksust ehkrakendada sümboolset maamaksu lähtudes1993. a. kehtestatud maa hinnast. Meie ei vajaolemasolevat maa-ala luksusmaaks, vaid aastakümnetetööga parandatud maad praeguse igapäevaelugatoimetulekuks.Viimsi valal põliselanike ja pensionäridenimel teen alljärgneva ettepaneku:1. Kehtestada valla põliselanikel, kes on rajanudrasketel okupatsiooniaastatel oma elutingimusteparandamise eesmärgil individuaalelamud,maamaks protsentuaalselt 1993. a. maahinnaalusel. Pensionäridest aianduskruntidevaldajate suhtes rakendada aga 0 %.2. Vaadata veelkord läbi hindamisalused, misarvestaksid naftaterminaali, sadama ja raudteeelukeskkonda halvavat mõju.Lõppkokkuvõttes olgu öeldud, et vallavalitsuseleuusrikaste poolt pakutavad miljonilised rahasüstidei tohi mõjutada põliselanike elatusmiinimumi.Teen ettepaneku avalikustada minupöördumine ajalehes “Viimsi Teataja”, et ka teisedvalla elanikud saaksid oma toetusallkirjadanda.LugupidamisegaVäino ErmelViimsi valla pensionärEesti Vabadusvõitlejate Tallinna ÜhenduseliigePileti hind 10 krooni, õpilastele ja Viimsi vallas elavatele pensionäridele 5 krooni.