Sisukord - Eesti Karskusliit AVE

Et leida kas või vihjamisivastusi püstitatud küsimustele,meenutame ühe teise rahvateises paigas ning ajal toimunudtragöödiat, mis on leidnudkajastamist Pühakirjalehekülgedel. Sellest kirjutabainult evangelist Luukas jasedagi väga nappide sõnadega,telegrammi stiilis: „Selsamal ajalolid saabunud mõned, kesjutustasid temale galilealastest,kelle verd Pilaatus oli seganudnende ohvritega“ (13:1).Tundub, et tegu oli koledaveresaunaga. Luukas ei maini,mis rahvusest olidsõnumitoojad. Kui juudid, siisnad võisid südames hukkunuidparastada, aga kui Jeesuse eesseisid põlatud rahva esindajad,siis võis sõnum kõlada kurvalt.Ei tea. Üks on kindel, etteatamisega taheti Jeesuseltkommentaari.Ohverdamine oli süütuimning omakasupüüdmatuimtegevus. Miks määris julm ningsalakaval Rooma provintsivalitseja oma käed süütuteinimeste verega? Sõnumis onaimata küsimust: miks? Tol ajaloli levinud arvamus, etkurbmängu puudumine inimesteelus on Jumala heakskiidu ningtaeva õnnistuse märk. Ningvastupidi – õnnetus tabab ainultõelaid.Mida ütleb Jeesus? Midaütleks ta traagiliselt hukkunudhiroshimalaste kohta? Pärasthetkelist vaikimist hakkasJeesus kõnelema: „Kas arvate, etneed galilealased olid suuremadpatused kui kõik muu Galilearahvas, et nad seda saidkannatada?“ (Lk 13:2).Esmapilgul tundub, et Jeesus eitaba probleemi tausta, sestöeldule lisaks jutustab Ta teisesttraagilisest juhtumist, milpõhjuseta hukkus 18 inimest.„Või arvate, et needkaheksateistkümmend, kellepeale langes Siiloa torn ja tappisnad, olid suuremad süüdlasedkui kõik inimesed, kes elavadJeruusalemmas?“ (salm 4).Jeesus ei vasta, miks nadhukkusid, miks just nii ja miksjust nemad, mitte teised. Ningjalustrabav kokkuvõte: „Kui teei paranda meelt, lähete kõiksamuti hukka!“ Sisuliselt ütlesJeesus sõnumitoojatele ningoma arvukatele kuulajatele: „Tearvate, et olete turvalises kohasElust ja surmasträäkides mõtles Jeesusigavesele elule jaigavesele surmale.Mängus on enam kuimaine elu, mis kestablühemat või pikemataega. Seepärast ei olepeamine küsimus miks,vaid kas ma kuulunJumalale antud hetkelja kas minu patud onandestatud.ning väljaspool ohtu, kuid seemulje on petlik – teiehukkumine on kõigest ajaküsimus!“ Pane tähele, et Jeesuskordab seda mõtet (salmid 3 ja5). Seejärel jutustab Tatähendamissõna viljata viigipuuähvardavast saatusest (6-9).Jeesus võrdleb inimesiviljakandva puuga – viigipuuga.Kaananis istutati sageliviinamäele ka sedasorti puid,mis kasvasid 5-7 meetrikõrguseks ning kandsidploomisuuruseid maitsvaid vilju.Tähendamissõna mõte on lihtne:puu ei kanna oodatud vilja jamida teha puuga, mis ei kannavilja, võtab ruumi ning toituteistelt puudelt. Valikuvõimaluson piiratud: katsetada, väetadaning oodata vilja ilmumist võikohe maha raiuda. Arukasaednik valib õnneks esimesevariandi. Jeesus ei maini, mis saipuust järgmisel aastal. Selles onsõnum, et Jumal on valmiskannatlikult ootama.Tähendamissõna lõpp onlahtine. Kõik oleneb puust.„Puu“ otsustest ning valikust!Tänapäeva inimene ei tahamilleski süüdi olla. Patukahetsusei ole põrmugi populaarne.Arvatakse, et see alandabinimest. Kahetsemise asemelotsib inimene abi psühhiaatrilt,kasutab ohtralt rahusteid,narkootikume, alkoholi. Ta naguei näeks patuse eluviisi tulemitenda ning teiste elus, ei õpi teisteõnnetustest ning hukust. Jeesusaga ütleb kindlalt: „Kui sa eiparanda meelt, siis lähed samutihukka.“Elust ja surmast rääkidesmõtles Jeesus igavesele elule jaigavesele surmale. Mängus onenam kui maine elu, mis kestablühemat või pikemat aega.Seepärast ei ole peamineküsimus miks, vaid kas makuulun Jumalale antud hetkel jakas minu patud on andestatud.Kas usun siiralt Jeesusesse kuioma isiklikku Lunastajasse,võttes omaks Tema vereteened?Igavest katastroofi saab vältidaainult jaatava suhtumisegaJeesusesse. „Kes temasse usub,ei saaks hukka, vaid et temaloleks igavene elu“ (Jh 3:16).Kallis sõber! Ole valmisigasugusteks elu ootamatusteks,kuid kõige enam mõtlesuurimale – Jeesuse vägaootamatule taastulekule. „Sestlõpu, jah, äkilise ehmatusevalmistab ta kõigile maaelanikele“ (Sf 1:18).Ei, las Hiroshima häirekelllööb! Ainult Rahuvürst võibkord öelda lõplikult ja igaveseks:„Elage rahus, see ei kordu enamkunagi!“ „Tema teeb lõpu! Hädaei tule teist korda!“ (Na 1:9).Kuulaja osas Viktor NoginovskiIllustratsioon: Anne JaamaMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg17