soovis kindlasti Jumalaga jubalaagris lepingu teha ningpalvetas. Päev enne ristimisttehti uus röntgenpilt ning sealselgus, et luumurd oliparanenud!Ristitavate hulgas oli ka üks<strong>Eesti</strong> tüdruk – Kristiina ToomeVõrust. Tema ristimine tekitasveelkord tunde, et oleme ükssuur pere ning tore oli tervitadauut õde.Küllap oli nii mõnigilaagrisolija vihma palunud ningsellele palvele tuli Jumal pärastristimistalitust vastu. Ühtäkkihakkas tibutama jämedaidpiisku ning juba paari minutipärast valati laager lausvihma jarahega üle. Kel telk lahti, tormaspäästma, mida veel päästa andis.Ka sel aastal olid eestlasedkünka otsas ning sealt oli näha,kuidas Läti ja Soome laagritessetasapisi ilusad järved tekkisid.Kuna laagri läheduses asuv suurjärv ujumiseks eriti mõnuspolnud, nautisid väiksemadrajaleidjad kohe telkide ettetekkinud veekogusid. Sakslastelaagris oli vesi kuulu järgi ülepõlve. Üheskoos kaevatikanaleid, mis juhtisid veelaagrist välja, sakslasedkaevasid üles ka nende laagristmööda läinud tee. Soomlasedeksportisid oma vee lahkelttaanlastele ja rootslastele, kessiis kahekordse kiiruga kanaleidkaevama hakkasid.Eestlased laulsid päikesevälja (teate ju küll, kuidas seekäib – rõõm, rõõm, mu südameson rõõm...) ning pakkusidläbivettinud möödujaile soojateed. Toimus mõninganevennastumine iisraellastega, misaga mõni päev hiljem toimunudveesõjas nulliti.Pühapäev, 30. juuliPühapäeval hakkas väsimusjuba peale tulema, kuid see-eestsai teha väga vahvaid asju.Muuhulgas toimus turupäev,kus sai osta-müüa-vahetada.Kaubad ja teenused olid pärishuvitavad. Näiteks oli ükssakslaste rajaleidjate juhteelmisest, Poolas toimunudlaagrist alates oma juukseid jahabet kasvatanud. Nüüd sai igasoovija 5 taani krooni eest talsalgukese juukseid maha lõigata.Väga uhke oli ka sakslaste pooltkohapeal ehitatud karussell.Öösel toimus vanematelerajaleidjatele põnev, kuid vägaraske öömäng. Kaardi ja heavaistu järgi tuli otsidakontrollpunkte. Kahjuks osutussee tegevus vihmas ja pimedasüpris raskeks, mistõttufinišeerijaid minu teada eieksisteerinudki.Esmaspäev, 31. juuliSel päeval meeldis mullekõige rohkem õhtunekogunemine suures telgis.Erinevad riigid olid ettevalmistanud näidendeid jaetteasteid. Rootslaste näidendvarastatud kujust oli tõesti väganaljakas meeldis mulle kõigerohkem.Teisipäev, 1. augustViimane päev laagris olinatukene kurb, sest tuli hüvastijätta uute sõpradega ning laagrija selle tegemistega. Õhtulkorraldati suurejoonelinelõputseremoonia, millekorraldasid järgmise Camporeevõõrustajad ehk soomlased.Igaüks sai endale ka meiepõhjanaabrite lipu ning kuijärgmises Trans-EuroopaDivisjoni laagris näidata sedalippu, siis saab vahva kingituse!Ööpimeduses pakkisime telkening lammutasime oma kaunistviikingilaeva, mis muidetunnistati laagrimööblikonkursil esikoha vääriliseks!Kolmapäev, 2. augustKolmapäeva varahommikulalustasime sõitu <strong>Eesti</strong>maapoole. Bussisõidu ajal magasidpeaaegu kõik kasvõinatukenegi. Õhtul jõudsimelaevale Vana Tallinn ning öö tulijällegi veeta kajutites.Neljapäev, 3. augustMeie reis saigi otsa.Hommikul jõudsime Paldiskissening sealt suundusime bussigakõigepealt Tallinnasse. Seejärelsõitsime lõuna poole kuniVõruni välja. Sõidu ajal busskogu aeg tühjenes, sest igaüksläks talle sobivas kohas maha.Laager oli tõesti väga hea jahuvitav. Aitäh korraldajatele,osalejatele ja tänu Jumalale, kessellel ettevõtmisel õnnestudalasi ja meid endale lähemaletõmbas!Heldi Kulp on Põltsamaaadventkoguduse rajaleidja jaKarmen Palts on Tallinnaadventkoguduse noortejuhtMEIE AEG 08/ 2006www.advent.ee/meieaeg35
PerelaagerAugusti esimesel nädalavahetuselVõru-Kubijal perelaagrit pidanudadventusklike perekonnadjõudsid lastekasvatuse teemalarutledes järeldusele, etkaristamisel tuleb silmas pidadalapse arengut ja füüsilisestkaristusest peaks hoiduma.Laagris toimunud grupiaruteludekäigus käsitleti erinevaid earühmija nendega kaasnevaid probleemening väljakutseid. Asjatundjatejuhtimisel arutlesid käesolevad jaka tulevased lapsevanemad 0-3-,4-6-, 7-12-, 13-17-aastaste ja kajuba täiskasvanud lastegakaasnevate probleemide ja nendelahendusvõimaluste teemadel.„Konflikti puhul peab jääma alatiselline tunne, et ema-isa on alatiminu kõrval ja nad armastavadmind ka siis, kui meieomavahelised suhted hetkel hästiei suju,“ ütles eelkooliealistegruppi juhtinud Tartu TervishoiuKõrgkooli õppejõud ja laagrikorraldanud Anne Vahtramäe.„Karistada alla 3-aastast last onväga problemaatiline, sest talpuudub arusaamine, et teol ontagajärg ja et üks asi tulenebteisest. Pigem on hea võtta kooslapsega aeg maha ja vahetadategevust. Päris pisikesestlapseeast alates tuleb aga lapsegaõppida andeks paluma jaandeks andma ja seeläbikonfliktid lahenduseni viia,“rääkis Vahtramäe.„Konflikti lahendamisel tuleksmõlemal osapoolel kindlastienne maha rahuneda ja allessiis arutleda, milles oliprobleem,“ rääkis TartuKivilinna Gümnaasiumiõppealajuhataja Karin Lukk.„Kindlasti on vaja püüda lastmõista ja teda ära kuulata.Peamiseks karistuseks, kuiseda saab karistusena võtta,saab pidada tõsist vestlust selteemal, mis toimus. Mõnikordon hea lasta lapsel ka endalkogeda, millised on temavaliku või tegevuse tagajärjed.Ka need on omamoodikaristuseks ja siin on olulinesee, et kui laps on teinudmidagi, millega kaasneb kasmillegi katkiminemine, milleüle ta ka ise tunneb väga suurtkurbust, siis see ongi tegelikulttema jaoks karistus.Lapsevanemad tõid siin kavälja, et ei hakataks topeltkaristama. Tema kogetudhingevalu on juba omamoodikaristus. Siia millegi juurdelisamine oleks lapsevanemavõimu kuritarvitamine,“ võttisKarin Lukk grupis arutletukokku.Viimane vanuseline piir, kusmingisugunegi füüsiline karistusvõiks tulla kõne alla, olilapsevanemate arvates 7.eluaasta.„Lapsed oskavad väga hästimanipuleerida, kui nad näevad,et isa käest ma saan seda ja emakäest teist. Lapsevanemadpeaksid oma põhjendatunõudmistes olema järjepidevad,“rääkis teismeliste teemalistrühma juhtinud Alla Nõmmik.„Konflikti olukorras ole sina see,kes on valmis minema ja kuivaja, andeks paluma ja leppimaja näitama lapsele, mismoodi seeleppimine üldse käib. Karistusesuhtes peab väga ettevaatlikolema ja väga palju tarkustomama, mismoodi karistustdoseerida,“ sedastas Nõmmik.Võru-Kubija laagripaigas asetleidnud laager oli iga-aastaneAdventistide Koguduste <strong>Eesti</strong>Liidu (AKEL) Naiste- jaPereteenistuse korraldatudperelaager. AKEL-isse kuuluvas18 koguduses on umbes 1800liiget.Lauri BeekmannMEIE AEG 08/ 200636www.advent.ee/meieaeg