Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2<br />
IDEE 3<br />
Õpiks teiste<br />
kogemusest<br />
Praegu käib omavalitsuste<br />
reform ja sellega<br />
seoses annab riik omavalitsustele<br />
üle üha uusi ülesandeid.<br />
Koos sellega eraldatakse<br />
neile ka rohkem raha. Üks suur<br />
valdkond, mille haridus- ja teadusminister<br />
soovib uuest aastast<br />
omavalitsustele üle anda, on erivajadustega<br />
laste koolihariduse<br />
korraldamine. Seni on aastaid<br />
olnud põhimõtteks, et puudega<br />
laste hariduse eest võtab, just vastupidi,<br />
kogu vastutuse riik.<br />
Kuna enamik omavalitsusi<br />
reformi järel kasvab ja saab enda<br />
valdusse rohkem raha, siis usutakse<br />
ja loodetakse, et suureneb<br />
omavalitsuste võimekus oma elanikele<br />
teenuseid pakkuda. Loodetakse<br />
ka puudega laste osas, et<br />
kui raha on omavalitsuse käes ja<br />
kodukoolis tehakse otsus lapsele<br />
kõige paremini sobiva õppevormi<br />
+ tugiteenuste kohta, ilma et<br />
seadusse kirjutatud normid seda<br />
kuidagi piiraks, on tulemus osapooltele<br />
parim.<br />
Ent vaatame, missugused arengud<br />
toimusid Norras kaasavale<br />
haridusele üleminekul. Seal<br />
alustati asja ettevalmistamist<br />
1970-ndatel, 1990. aastast hakati<br />
kõiki puudega lapsi õpetama<br />
kodukoolides, kellele anti üle kopsakad<br />
pearahad ja kogu otsustusõigus.<br />
Kakskümmend aastat hiljem<br />
tehti süvaanalüüs, mille tulemused<br />
näitasid, et üle kolmandiku<br />
puudega lastest, kes vajanuks<br />
eriõpet, olid sattunud kaasamise<br />
sildi all koos abiõpetajaga tavaklassinurka.<br />
Teiseks selgus, et paljudes<br />
koolides poldudki pearaha<br />
kasutatud puudega laste jaoks,<br />
vaid üldise koolikeskkonna arendamiseks.<br />
Seda mitte paha pärast,<br />
vaid lihtsalt arvati nii.<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
Loe pikemalt leheküljelt 7.<br />
Millele kulub<br />
2018. aasta<br />
riigieelarve?<br />
Arstiabi, pensionide-toetuste ja sotsiaalsüsteemi teenuste pakkumine<br />
moodustab Eesti järgmise aasta riigieelarvest 42,9 protsenti. See tähendab,<br />
et keskmiselt ühe Eesti elaniku kohta kulub riigil aastas 2300 eurot<br />
sotsiaalsfääri raha (pensionid, erinevad toetused ja sotsiaalteenused).<br />
Tervishoiuteenuste osutamiseks on riigieelarves 106 eurot ühe Eesti elaniku<br />
kohta.<br />
Nende arvelt, kes toetusi ja teenuseid ei kasuta ega vaja, saavad sotsiaal-<br />
ja terviseprobleemidega inimesed proportsionaalselt rohkem tuge.<br />
Vaata, millistele valdkondadele ja kui palju raha kulutatakse.<br />
Sotsiaalsfäär<br />
3,15 miljardit €<br />
29,8%<br />
Muud kulud<br />
1,66 miljardit €<br />
15,6%<br />
Eesti järgmise aasta riigieelarve maht on pisut üle 10,5 miljardi euro.<br />
Riigieelarvesse laekub raha maksudest, aktsiisidest, riigi majandus- ja<br />
finantstegevusest, Euroopa Liidu toetustest jms.<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja MTÜ Puutepunktid<br />
Registrikood 80334985<br />
A/a EE452200221053907379<br />
E-post info@puutepunkt.ee<br />
Tellimine www.puutepunkt.ee<br />
Tervishoid<br />
1,39 miljardit €<br />
13,1%<br />
Majandus<br />
1,8 miljardit €<br />
17,3%<br />
Haridus<br />
1 miljard €<br />
9,4%<br />
© OÜ Haridusmeedia 2017<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetaja Anne Lill<br />
Kujundaja Heiko Kruusi<br />
Keeletoimetaja Kaja Randam<br />
Trükiarv 8900<br />
Riigikaitse 5,6%<br />
0,6 miljardit €<br />
Avalik kord, julgeolek<br />
4,6%<br />
0,49 miljardit €<br />
Vaba aeg, kultuur 2,6%<br />
0,27 miljardit €<br />
Keskkonnakaitse 2%<br />
0,2 miljardit €<br />
Kokku: 10,5779 miljardit €<br />
KOV-id, kasutage üürimajade<br />
projekti targalt ära!<br />
1. novembril avab KredEx<br />
taotlusvooru, millest saavad<br />
kohalikud omavalitsused<br />
küsida eurotoetust üürimajade<br />
ehitamiseks. Ent toetust võib<br />
kasutada ka selleks, et ehitada<br />
ligipääsetavaid üürikodusid<br />
puudega inimeste ja eakate<br />
jaoks.<br />
Kogu maailmas on sellised nn<br />
„iseseisva elu“ ja „toetatud elamise“<br />
tüüpi majutusüksused väga levinud.<br />
Need aitavad säästa sotsiaalkulutusi,<br />
sest erivajadustega inimesed saavad<br />
nõnda iseseisvamalt toime tulla.<br />
Kohandatud ja tugiteenustega<br />
elamispinnad võimaldavad liikumis-,<br />
nägemis- jm puuetega inimestel,<br />
samuti eakatel elada võimalikult<br />
kaua kalleid sotsiaalteenuseid vajamata.<br />
Ka kõrvalabi vajaduse korral<br />
on omavalitsusel palju lihtsam<br />
korraldada abistamist ühes kohas ja<br />
koordineeritult, kui kihutada sotsiaalautodega<br />
mööda linna või valda<br />
ning abistada iga abivajajat tolle<br />
elupaigas.<br />
Iseseisva elu kodud<br />
Puudega inimesed saaksid üürida<br />
„iseseisva elamise“ majas ligipääsetavaid,<br />
juba valmis kohandustega<br />
(ratastoolis liikujale sobivad vannitoad,<br />
köögid jms), eri suurusega<br />
elamispindu, kus elada üksi, perega<br />
või sõpradega.<br />
Kuna tegemist on rendipindadega,<br />
saaks neid ka hõlpsasti vahetada.<br />
Näiteks vajab ratastoolis liikuv<br />
noor inimene algul ühetoalist, hiljem<br />
koos perega kahe- või kolmetoalist<br />
korterit.<br />
Kui sellised üüripinnad oleksid<br />
kättesaadavad üle Eesti, toetaks see<br />
lisaks tööhõivet. Puudega inimene<br />
võib kaotada töö ja saada uue tööpakkumise<br />
hoopis teisest linnast.<br />
Praegu võib uude kohta kolimine<br />
jäädagi elamispinna taha. Kui ühes<br />
kohas on kodu kohandatud, siis kui<br />
kaua võtaks aega selle vahetamine<br />
ja uuest omavalitsusest uute kohanduste<br />
väljavõlumine? Suure tõenäosusega<br />
vaba töökoht nii kaua ei<br />
ootaks.<br />
Toetatud elu kodud<br />
Paljud puudega inimesed vajavad<br />
lisaks ligipääsetavusele kõrvalabi ja<br />
muud tuge. Näiteks isiklikku abistajat,<br />
kes aitaks hommikul väljaminekuks<br />
valmis seada, majapidamisteenuseid,<br />
sotsiaaltransporti tööle<br />
sõitmiseks. Seda peab seaduse järgi<br />
pakkuma omavalitsus.<br />
Toetatud elamise majja saaks<br />
kavandada ühisruumid vajalike teenuste<br />
osutamiseks ja abipersonali<br />
jaoks. Näiteid võib tuua paljudest<br />
riikidest, kus elanike vajadustest<br />
lähtudes on toetatud elamise üksustes<br />
pidevalt kohal ka meditsiiniõde,<br />
töötab häirenuputeenus jm.<br />
Ka saavad elanikud omavahel<br />
suhelda, toetada üksteist, leida ühiseid<br />
lahendusi, näiteks kombineerida<br />
transpordivajadust jms.<br />
Eakatemajad<br />
Miks mitte müüa pensioniea saabudes<br />
oma maja või korter ning<br />
asuda üürima sobiva suurusega elamispinda<br />
ligipääsetavas üürimajas,<br />
kus vajadusel on ka koduabi ja<br />
muud sotsiaalteenused käeulatuses?<br />
Praegu haigutab Eestis individuaalse<br />
koduteenuse ja hooldekodu<br />
vahel tühjus. Mõlemad neist on<br />
kulukad variandid nii eakale / ta<br />
lähedastele kui ka omavalitsusele.<br />
Lisaks ei ole hooldekodu kindlasti<br />
koht, kuhu enne viimast võimalust<br />
minna igatsetakse.<br />
Uus kodu eakatemajas tagaks aga<br />
privaatsuse, lisades igapäevaellu<br />
samal ajal turvalisust, soovi korral<br />
ka seltskonda. Hoolekandetöötajatel<br />
jääks aga läbimata lugematu hulk<br />
kilomeetreid. Tiina Kangro<br />
Raha ootab!<br />
• Riik jagab üürimajade rajamiseks<br />
kolme aasta jooksul välja kokku 60<br />
miljonit eurot. Sellest 2,5 miljonit<br />
eurot läheb jagamisele veel tänavu.<br />
• Toetust saavad küsida üksnes<br />
omavalitsused uute majade<br />
ehitamiseks või olemasolevate<br />
renoveerimiseks. Omaosalus on 50<br />
protsenti.<br />
• Toetusega võib rajada eluruume<br />
kas mobiilsele tööjõule või sotsiaalsetele<br />
sihtgruppidele.<br />
• Esimene taotlusvoor avaneb<br />
juba 1. novembril. Uuri lähemalt<br />
aadressilt www.kredex.ee.<br />
OKTOOBER 2017 WWW.PUUTEPUNKT.EE EELMISEL AASTAL SÜNDIS EESTIS 14 002 LAST, NEIST 10 117 OLID TERVED.<br />
OKTOOBER 2017
Change language