PP82
15.11.2019 • Views
Share Embed Flag

PP82

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Puudega laste arv<br />

on langenud<br />

2016. aasta tasemele.<br />

Vaata statistikat!<br />

Kuidas astuvad<br />

puudega noored<br />

Taanis iseseisvasse<br />

ellu?<br />

Võrdleme<br />

puudetoetusi:<br />

kui palju<br />

keegi riigilt<br />

raha saab?<br />

Milline<br />

erivajadustega laps<br />

saab puude ja<br />

milline mitte?<br />

NOVEMBER 2019<br />

SÕLTUMATU AJAKIRI, MIS VÕITLEB ERIVAJADUSTEGA INIMESTE ÕIGUSTE EEST<br />

KÕIK EESTI PUUETEGA INIMESED, NENDE LÄHEDASED JA NENDEGA TEGELEVAD SPETSIALISTID - ÜHINEGE!<br />

Nr82<br />

Heiko Kruusi<br />

Mis ka<br />

ei juhtuks,<br />

alati on kusagil<br />

teine uks

2 JURIIDILINE ABI 3<br />

Mündi teine pool<br />

Selles ajakirjas lk 4–8<br />

selgitab sotsiaalkindlustusameti<br />

(SKA) ekspertarst<br />

põhjalikult, kuidas seal lastel<br />

puuet tuvastatakse ja mis põhjendustel<br />

puuet ei vormistata. Ehk<br />

on see materjal vanematele abiks,<br />

tegemaks vähemalt ise kõik, et<br />

ilmselge puudega laps paberite<br />

keskel puudeta ei jääks.<br />

Mündi teine pool on aga see, et<br />

puudega laste arvu kokkutõmbamine<br />

toob siiski kaasa probleeme<br />

paljude abi vajavate laste jaoks.<br />

Eeskätt on löögi all tavalasteaias<br />

või tavakoolis käivad lapsed, kel<br />

esineb kõneprobleeme, autistlikku<br />

käitumist, hüperaktiivsust jms.<br />

Ekspertarst põhjendab ilusasti,<br />

et seaduse järgi peavad koolid<br />

ja lasteaiad pakkuma neile nii<br />

logopeedi kui ka eripedagoogi<br />

abi ning seetõttu ei juhtu midagi,<br />

kui nad ei saa puuet, mis annaks<br />

sedasama rehateenuse kaudu.<br />

SKA rahastatava tugiisikuteenuse<br />

ärakukkumine pole samuti probleem,<br />

sest seadus ütleb: omavalitsused<br />

peavad tagama ka puudeta<br />

lapsele tugiisiku, kui ta seda<br />

vajab. Nii tõesti seaduses kirjas<br />

ongi! Mida aga teha siis, kui omavalitsus<br />

seadust ei täida? Ütleb,<br />

et tugiisikut ei saa, ja lubab oma<br />

koolidel-lasteaedadel tegutseda<br />

eripedagoogiliste spetsialistideta?<br />

Siis tuleb võtta välja veel üks<br />

seadus, millele SKA ekspertarst<br />

intervjuus viitab: iga lapsevanem<br />

ja lapse seaduslik esindaja<br />

peab käituma oma lapse parimates<br />

huvides, sh kindlustama lapse<br />

vajalike meditsiini-, haridus- ja<br />

sotsiaalteenustega.<br />

Seega mis muud, kui andke<br />

aga tuld, emad-isad – SKA pihta,<br />

omavalitsuste, ministeeriumite ja<br />

koolide-lasteaedade pihta, kuni te<br />

kõik vajaliku kätte saate!<br />

Tiina Kangro<br />

peatoimetaja<br />

Loe blogidest, mida<br />

nemad kirjutavad!<br />

Veel parem – ava oma blogi ning jaga mõtteid ja kogemusi!<br />

Tomka ja tema elulised mõtlemised<br />

tomka.ee<br />

„Me muudkui võitleme või kohaneme. Puue<br />

või erivajadus ei tee meist superkangelast.<br />

Vastupidi, me oleme tavalised inimesed<br />

siin takistusi täis maailmas, kohati sallimatus<br />

ühiskonnas. Aga meil „tserebraalparalüüslastel“<br />

on see supervõime,<br />

mida teistel ei ole. Ja alati tasub uhke<br />

olla selle üle, mis endal on, mida aga<br />

teistel ei ole. See teeb meist meie. Raskeid<br />

hetki on minulgi olnud ning neid on<br />

palju veel ees! Soetasin endale pusa kirjaga<br />

„I battle cerebral palsy. What is your superpower?“.<br />

Ikka selleks, et suurendada kaasilmlaste<br />

teadlikkust.“ Tom Rüütel<br />

Jüri ja tema kohanemise meistriklass<br />

kohanemisemeistriklass.blogspot.com<br />

„Minu supervõimeks võib lugeda pidevat kohanemist<br />

muutuvate oludega, mis tuleneb lihaste<br />

järjepidevast nõrgenemisest. 30. eluaastaks<br />

olen suutnud leida jõu, mis aitab mul ebakindla<br />

tulevikuga kohaneda ja tuua vaatamata<br />

keerukatele oludele rõõmu igasse<br />

päeva. Oma blogis jagan kogemusi,<br />

kuidas leida endast vaimne tugevus,<br />

et olla kohanemise meister. Ma soovin<br />

olla eeskujuks, kes jagab lihasehaigetele<br />

ja nende peredele soovitusi, kuidas säilitada<br />

positiivsus ning leida nupukaid viise,<br />

et võtta elust maksimum. Ühtlasi soovin<br />

jagada kogemusi, mis tooksid ka elektriratastooliga<br />

liikujate ellu elamusi, põnevust ja sära.“ Jüri Lehtmets<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja MTÜ Puutepunktid<br />

Registrikood 80334985<br />

A/a EE452200221053907379<br />

E-post info@puutepunkt.ee<br />

Tellimine www.puutepunkt.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2019<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Randam<br />

Trükiarv 8900<br />

Advokaadid pakuvad<br />

abi riigiga vaidlemisel<br />

Mida teha olukorras, kus inimene<br />

on jäetud ebaõiglaselt ilma<br />

talle ette nähtud toetustest<br />

või teenustest, mida riik või<br />

omavalitsused on kohustatud<br />

pakkuma? Näiteks puudetoetusest,<br />

isikliku abistaja teenusest<br />

või töövõimetoetusest?<br />

Põhiseaduse järgi on Eestis puudega<br />

inimesed riigi ja omavalitsuste<br />

erilise hoole all. Kodanikel on õigus<br />

riigi abile vanaduse, töövõimetuse,<br />

toitjakaotuse ja puuduse korral.<br />

See tähendab, et riigil on kohustus<br />

luua ning hoida toimivana sotsiaalja<br />

tervishoiusüsteemi, mis tagab inimestele<br />

vajaduse korral vastava abi.<br />

Seega kui inimene vajab riigilt abi,<br />

peab riik ameti või omavalitsuse<br />

kaudu abi vajadust terviklikult hindama<br />

ning selgitama, millist abi on<br />

tarvis. Kui tuleb välja, et abi on vajalik,<br />

peab aitama nii palju, kui abivajaja<br />

seda vajab.<br />

Abistamise otsuse tegemiseks<br />

tuleb menetlus läbi viia nõnda, et<br />

abivajaja ei peaks tegema abi saamiseks<br />

ülemääraseid pingutusi. Abi<br />

peab temani jõudma siis, kui tal on<br />

seda vaja. Abi osutades peab lähtuma<br />

ennekõike inimese vajadustest,<br />

mitte näiteks omavalitsuse võimalustest.<br />

Abi vajaduse esinemise korral<br />

ei saa amet või omavalitsus jätta<br />

abi andmata, kui tal vastavaid teenuseid<br />

pakkuda ei ole.<br />

Tasuta juriidiline abi<br />

Igal abivajajal on õigus toetuse või<br />

teenuse mittemääramise otsus vaidlustada<br />

haldusmenetluse seaduses<br />

ette nähtud alustel – ehk tal on võimalik<br />

esitada vaie ning põhjendada,<br />

miks tehtud otsus on vale ning<br />

miks tuleks olukord teisiti lahendada.<br />

Paraku on vaiete kirjutamine<br />

keerukas ja ajamahukas, juristi või<br />

advokaadi palkamine aga kulukas.<br />

Puudega inimeste eespool nimetatud<br />

probleemide lahendamiseks<br />

on abikäe ulatanud MTÜ Händikäpp,<br />

kellele riik on selliste olukordade<br />

lahendamiseks eraldanud ka<br />

raha. Händikäpa kaudu saab inimene<br />

vajadusel nõustamist ja abi<br />

täiendavate taotluste ja vaiete esitamiseks.<br />

Händikäpp teeb koostööd<br />

OÜ-ga Advokaadibüroo Sirel &<br />

Partnerid, kellega koos on juba paljusid<br />

abivajajaid edukalt aidatud.<br />

Näiteks võib tuua eduloo, kus inimene<br />

ei olnud puude tõttu töövõimeline,<br />

kuid sellegipoolest tunnistas<br />

töötukassa ta töövõimeliseks.<br />

Pärast edukat kohtuvaidlust ja selgitamist<br />

tehti uus töövõime hindamise<br />

otsus ja määrati töövõimetoetus.<br />

Samuti on lahendatud olukordi, kus<br />

inimesele määrati ekslikult osaline<br />

töövõime, kuid tegelikke asjaolusid<br />

arvestades pidanuks olema määratud<br />

puuduv töövõime ja selle alusel<br />

tulnuks talle maksta ka suuremat<br />

toetust.<br />

Abi vajaval inimesel, kes pöördub<br />

oma murega Händikäpa poole,<br />

ei tule oma õiguste eest seismiseks<br />

mitte midagi maksta. Kogu asjaajamise<br />

võtavad enda kanda Händikäpp<br />

ning advokaadibüroo Sirel &<br />

Partnerid. Ebasoodsa lahendi korral<br />

ei pea inimene kandma ka vastaspoole<br />

menetluskulusid.<br />

Tuleb kasuks teistelegi<br />

Selleks, et riik ja omavalitsused<br />

täidaksid seadusest tulenevaid<br />

kohustusi vajalike teenuste osutamisel,<br />

on oluline, et abivajajad seisaksid<br />

oma õiguste eest. Iga üksikjuhtumi<br />

kaudu, mille raames saavutame<br />

inimese õiguste kaitse, kaitstakse<br />

kaudselt ka teisi abivajajaid.<br />

Olukord, kus üksikjuhtumi korral<br />

jõutakse tõdemuseni, et teenuse<br />

osutamine on kohustuslik, on<br />

kasulik ka teistele abivajajatele ning<br />

saab eeldada, et nad ei pea sarnases<br />

olukorras oma õiguste kaitsmiseks<br />

juristi poole pöörduma.<br />

Kalle-Kaspar Sepper, vandeadvokaat<br />

Mihkel Kivisalu, advokaat<br />

Võta ühendust!<br />

MTÜ Händikäpp<br />

Tel 734 8328, 5323 2667<br />

ave@handikapp.ee<br />

Pixabay<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE TÖÖTUKASSA KASUTAJAD HINDAVAD SELLE TÖÖD KESKMISELT 82 PUNKTIGA 100-ST. NOVEMBER 2019

4 PROBLEEM<br />

5<br />

TEEME SELGEKS:<br />

milline laps saab<br />

puude ja milline mitte<br />

Puuet ei määrata enam haiguse<br />

või diagnoosi põhjal, vaid vaadatakse,<br />

mil määral on lapse toimetulek ea ­<br />

kohasest erinev. Vida Press<br />

Juba mõnda aega on puudega laste pered ärevil, sest sotsiaalkindlustusamet<br />

ei pikenda enam kordusekspertiisides kõiki seniseid<br />

puudeid. Eitava vastuse saavad ka paljud vanemad, kes erivajadustega<br />

lapsele esimest korda puuet taotlevad. Uurime lähemalt,<br />

mis siis õieti toimub. Milline erivajadustega laps võib jääda puudeta<br />

ja kas see jätab ta ilma ka hädavajalikest teenustest?<br />

Paljud vanemad arvavad, et kuna<br />

uuel aastal suurendatakse laste puudetoetusi,<br />

siis on riik otsustanud osa<br />

puudega lapsi n-ö üle parda visata.<br />

Tõepoolest, kahe aasta jooksul on<br />

puudega laste arv vähenenud pea<br />

kahe tuhande võrra. Samas saab<br />

arve uurides (vt graafik lk 7) selgeks,<br />

et sotsiaalkindlustusamet hakkas<br />

puudeid kitsimalt välja kirjutama<br />

juba hulk aega enne seda, kui riigikogus<br />

laste puudetoetusi suurendav<br />

seadus üle noatera vastu võeti.<br />

Igakuisest toetusest ilmajäämine<br />

on perede jaoks vaid üks mure.<br />

Veel enam tunnevad vanemad hirmu<br />

selle pärast, et puudeta laps<br />

jääb ilma senistest teenustest, nagu<br />

tugiisik, rehabilitatsioon, sotsiaaltransport<br />

jne, kui ta tegelikult neid<br />

hädasti vajab.<br />

Kuidas siis ikkagi asjad käivad?<br />

Puutepunktide küsimustele vastas<br />

sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi<br />

ja sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst<br />

Aune Tamm.<br />

Palun selgitage, mille põhjal te<br />

sotsiaalkindlustusametis otsustate,<br />

milline laps on puudega ja milline<br />

mitte?<br />

Kui lapsevanem pöördub meie<br />

poole puude tuvastamiseks, siis<br />

küsime temalt mitmesuguseid küsimusi.<br />

Millistes tegevustes laps vajab<br />

“Ekspertiisis selgitatakse,<br />

millega ini mene<br />

ise hakkama ei saa.<br />

eakohasest suuremat kõrvalabi? Kui<br />

laps kasutab suhtlemise, liikumise<br />

või muid abivahendeid, siis millistes<br />

olukordades ja kui sageli? Kui laps<br />

saab igapäevaeluga toimetulekut<br />

toetavaid teenuseid, siis milliseid?<br />

Lisaks uurime arstide ja spetsialistide<br />

kohta, kellel on lapse seisundi<br />

kohta täiendavalt andmeid. Kui<br />

abivajadus ja lapse seisund on terviseandmetes<br />

hästi kirjeldatud, siis<br />

me sageli täiendavat teavet ei vajagi.<br />

Puudulike andmete korral küsime<br />

võimalusel üle.<br />

Kui varem on puude määramine<br />

olnud suhteliselt meditsiinikeskne<br />

(ehk mingid diagnoosid on andnud<br />

õigustatuse puudele), siis praegu on<br />

praktika teine. Ekspertiisis püütakse<br />

selgitada, millega inimene ise hakkama<br />

ei saa, kus on vaja kõrvalabi<br />

ning kas vajatav abi on eakohasest<br />

suurem või mitte.<br />

Jah, kõikidele taotlejatele me<br />

puuet ei määra. Eelkõige tulebki see<br />

ekspertiisipraktika muudatustest,<br />

kus raviteenustega kontrolli all olevate<br />

haigustega ning ka üksikteenuse<br />

vajadustega, eriti haridusliku erivajadusega<br />

lastel puuet ei tuvastata.<br />

On levinud eksiarvamus, et puuet<br />

põhjustab näiteks lapse eakaaslastest<br />

suurem ravi või ravimite tarvitamise<br />

vajadus. Lapsele ravimite doseerimine<br />

on eakohane kõrvalabi ning seda<br />

ei ole põhjust pidada puudeks.<br />

Oluline on ka mõista, et puue<br />

(piirang) võib, aga ei pruugi olla<br />

ajas muutumatu. Kui piirang oli/on<br />

põhjustatud haigusest ning see osutub<br />

ajakohase raviga hästi ohjeldatavaks,<br />

ei saa enam lähtuda pelgalt<br />

diagnoosist, vaid ikka tegelikus elus<br />

esinevatest piirangutest.<br />

Kas on võimalik välja tuua, milliste<br />

diagnooside või probleemidega<br />

inimestel enam puuet ei tuvastata,<br />

kui võrrelda varasemate tavadega?<br />

Küsimus ei ole diagnoosis.<br />

Varem on rakendatud praktikaid,<br />

kus puude tuvastamiseks on lähtutud<br />

diagnoosist. Praktika on<br />

muutunud. Praegu kõrvutame me<br />

diagnoosi ja igapäevases keskkonnas<br />

hakkama saamist. Sama diagnoosiga<br />

inimeste terviseseisund ja<br />

igapäevane toimetulek võivad olla<br />

väga erinevad. Kõik diagnoosid<br />

võivad sõltuvalt piirangute esinemisest<br />

puuet põhjustada ja samas<br />

piirangute puudumise korral puuet<br />

mitte põhjustada.<br />

Puude tuvastamise juures hindame,<br />

millised on püsiva iseloomuga<br />

või pikaajalised piirangud. Millistes<br />

olukordades ja kui sageli piirangud<br />

avalduvad ning millises raskusastmes.<br />

Kas abivahendi, teenuste või<br />

raviga on piirangud kompenseeritavad.<br />

Samuti arvestame sellega, et<br />

vahetult pärast esmast diagnoosimist<br />

on puudest vara rääkida, kuna<br />

me ei tea siis, mil määral osutub<br />

haigus raviga ohjeldatavaks.<br />

Vigastuse korral arvestame lisaks<br />

vigastuse iseloomule ja käesolevalt<br />

tekkinud piirangutele eeldusliku<br />

prognoosiga. Enamikul juhtudel on<br />

õnneks tegemist ravijuhuga, s.t paraneva<br />

tervisehäirega, mitte ravijärgse<br />

püsiva jääkfunktsioonihäirega. Kui<br />

Millised lapsed on jäänud puudeta?<br />

Kõige suurem rühm, kes puuet viimastel aastatel ei ole saanud,<br />

on bronhiaalastmat põdevad lapsed. Astma on praegusel ajal<br />

raviga väga hästi ohjeldatav haigus, mistõttu astmat põdevatele<br />

lastele enam puuet ei määrata. Seda meelt on ka raviarstid. Astmaravimid<br />

on kättesaadavad ja neid kompenseerib haigekassa.<br />

Teise suure rühma moodustavad kõnehäirega lapsed (kõne ja<br />

keele spetsiifilised arenguhäired, spetsiifiline artikulatsioonihäire,<br />

kõne ning häälega seotud sümptomid ja tunnused, eeldatava<br />

füsioloogilise arengu peetus, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired),<br />

mille korral on ennekõike tarvis logopeedilist abi, teatud juhtudel<br />

ka eripedagoogilist abi. Seda hinnatakse kui kõnearendusravi vajadust,<br />

mõnel juhul ka kui hariduslikku erivajadust, mille korral piirang ei ole<br />

eelduslikult püsiv ning on raviga paranev. Need lapsed peavad abi saama<br />

haridusvõrgust ja vajadusel ka kliinilistelt spetsialistidelt.<br />

Kolmandasse rühma kuuluvad lapsed, kel on käitumis- ja<br />

tundeeluhäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning kergemad<br />

pervasiivse arenguhäire vormid. Kui häire tõttu on koolis<br />

edasijõudmine ja õppetööst osavõtt raskendatud, on valdavalt tegemist<br />

haridusliku erivajadusega. Sel juhul võib olla lahenduseks väiksem klass,<br />

individuaalne õpe riikliku õppekava raames, aga ka hariduse tugispetsialistide<br />

teenused (logopeed, eripedagoog, psühholoog, vajadusel tugiisik).<br />

Seda kõike peab laps, ka puudeta laps, saama haridussüsteemist.<br />

Viimasel kahel aastal on puue jäetud tuvastamata astma korral 1223<br />

juhul, kõne ja keele spetsiifiliste arenguhäirete korral 345 juhul, mujal<br />

klassifitseerimata kõnehäirete korral 93 juhul, hüperkineetiliste häirete<br />

korral 91 juhul, õpivilumushäirete korral 110 juhul, pervasiivsete arenguhäirete<br />

korral 21 juhul, segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete korral 39<br />

juhul, jalgade kaasasündinud deformsuse korral 42 juhul.<br />

Kui inimene ei ole sotsiaalkindlustusameti otsusega rahul, on tal õigus<br />

esitada vaie. Sel juhul vaadatakse kõik asjaolud uuesti läbi. Kõikidest<br />

vaietest on viimase aasta jooksul rahuldatud umbes kolmandik.<br />

funktsioon jääbki suures mahus häirituks,<br />

saab rääkida puudest.<br />

Kas on mõeldav, et ka näiteks toimetuleku<br />

õppekava alusel õppiv<br />

vaimupuudega/arenguhäirega<br />

laps jääb puudeta? Või puudutavad<br />

puudest ilmajäämise juhtumid<br />

siiski normintellektiga, tavakoolis<br />

õppivaid lapsi?<br />

Kui meie ekspertarstile on kättesaadavad<br />

andmed lapse haridusasutuse<br />

ja õppekava kohta, siis seda<br />

aspekti me kindlasti ka vaatame.<br />

Suure tõenäosusega peaksid toimetulekuõppel<br />

lapsed puude raskusastme<br />

saama ka kordustuvastamisel.<br />

Samas peavad lapse arengu kohta<br />

digiloos olema arsti sissekanded<br />

arengu ja diagnoosi kulu kohta. Kui<br />

viimased andmed pärinevad aastate<br />

tagant (näiteks on erialaarste külastatud<br />

enne kooli minekut ja pärast<br />

seda on lapse arengu info kooliarsti<br />

käes, kuid seda pole jagatud digilukku),<br />

siis võib juhtuda, et andmete<br />

puudulikkuse tõttu puuet ei<br />

tuvastata.<br />

Lihtsustatud õppekava alusel<br />

õppival lapsel kaalutakse põhjalikult,<br />

kuidas ta saab hakkama<br />

igapäevases keskkonnas. Kui tal<br />

tuvastatakse vaid hariduslik erivajadus,<br />

ta ei vaja muud täiendavat<br />

abi ning ka igapäevategevustel kas<br />

piirangud puuduvad, on kerged või<br />

ei esine pidevalt, võib see laps olla<br />

puudeta.<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE PUUDEGA JA PUUDETA TÖÖTUTE/TÖÖOTSIJATE HINNANG TÖÖTUKASSALE EI ERINE. NOVEMBER 2019

6 PROBLEEM<br />

7<br />

Puude tuvastamise otsuseid teevad sotsiaalkindlustusametis ekspertarstid.<br />

Puutepunktidele selgitas oma töö põhimõtteid SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste<br />

talituse ekspertarst Aune Tamm. Erakogu<br />

On jäänud mulje, et puudeta on<br />

jäänud hulk lapsi, kel on seni<br />

olnud puue ATH ja käitumishäirete,<br />

autismispektri häire, õpiraskuste<br />

tõttu. Kas on võimalik kirjeldada<br />

nende terviseprobleemide<br />

puhul piiri, milleni puuet ei ole ja<br />

kust alates on puue? Vanem ütleb:<br />

temaga on nii raske – kust algab<br />

sotsiaalkindlustusameti jaoks<br />

puue?<br />

Kõigepealt tuleb eristada raskesti<br />

kasvatatavat last puudega lapsest.<br />

Kõurikut ja puudega last ei saa<br />

samastada. Käitumishäire, kui see<br />

esineb psühhiaatrilises tähenduses,<br />

vajab eriarsti käsitlust ja ravi. Samal<br />

ajal on vaja kohandada lapse kasvukeskkonda<br />

ja ümber korraldada<br />

õppetöö. Üldjuhul on käitumis- või<br />

tähelepanuhäire raviga rahuldavalt<br />

ohjes hoitav.<br />

Mis puudutab aga õppetöös edasijõudmist,<br />

siis siin tuleb leppida<br />

faktiga, et inimeste vaimne võimekus<br />

on erinev. Puuet ei põhjusta<br />

näiteks see, kui lapsel on klassikaaslastega<br />

võrreldes rohkem või sagedamini<br />

vaja abi koduste ülesannete<br />

lahendamisel. Loomulikult tuleb<br />

lastel arvestada ka pere või lapsevanema<br />

võimekusega last ohjeldada,<br />

suunata, kasvatada ja aidata. See<br />

on valdavalt kohaliku omavalitsuse<br />

pakutav abi.<br />

Tuleb ka mõista, mida saab puude<br />

tuvastamise kaudu lahendada<br />

ja mida mitte – puue annab teatud<br />

soodustused ja puudega inimese<br />

sotsiaaltoetuse, aga ei muuda last<br />

sõnakuulelikumaks või sotsiaalselt<br />

adekvaatsemaks.<br />

Kui aga tähelepanu- või käitumishäire<br />

ületab piiri, kus laps ei saa<br />

tugiisikuta kodust väljas (sh koolis)<br />

hakkama, pakub tugiisikuteenust<br />

omavalitsus ja vajalikku õpiabi lasteasutus<br />

või kool. Ei tugiisiku ega<br />

õpiabi eeltingimus ole puude tuvastamine.<br />

Palju on küsimusi tekitanud ka<br />

lapse kooliküpsus. Lapse valmisolek<br />

sõltub tema võimetest, kuid võimete<br />

realiseerumine omakorda keskkonnast.<br />

Puue ja teenused rehabilitatsiooniplaani<br />

kaudu ei ole siin<br />

lahendus.<br />

Ka ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire)<br />

kui diagnoos iseenesest ei<br />

ole puude tuvastamise aluseks, selleks<br />

on fikseerunud või pikaajalised<br />

piirangud.<br />

Kuidas, mille järgi te piiranguid<br />

ja nende tõsidust hindate?<br />

Seadus näeb ette, et piirangute ja<br />

eakohasest suurema kõrvalabi või<br />

juhendamise vajadust hinnatakse<br />

järgmistes tegevustes: hügieenitoimingutel,<br />

liikumisel, riietumisel,<br />

suhtlemisel ja söömisel; lisaks<br />

valdkonniti, kus piirangud esinevad<br />

– liikumine, nägemine, kuulmine,<br />

kõnelemine, psüühikahäire, vaimupuue<br />

ja muu puue (muu on näiteks<br />

piirang käelises tegevuses).<br />

Näiteks ATH diagnoos peab olema<br />

pandud ja saadud ravijuhisest<br />

lähtudes (ehk et tehtud on vajalikud<br />

testid ja intervjuud, mida viib läbi<br />

eriarst) ning diagnoosi peab olema<br />

kinnitanud lastepsühhiaater. Siinkohal<br />

lisan, et teiste erialade puhul,<br />

sh esmatasandi tervishoid (perearstid),<br />

on tegemist vaid diagnoosi<br />

hüpoteesiga. Diagnoosi juurde peab<br />

aga arstil olema alati märgitud ka<br />

see, millistes valdkondades ja millises<br />

raskusastmes esinevad piirangud.<br />

Eriarsti või lastepsühholoogi hindamisest<br />

peab välja tulema seegi,<br />

millel on konkreetsel lapsel ATH<br />

fookus. Kui tegemist on peamiselt<br />

õpivilumuste häirega, siis see<br />

on hariduslik erivajadus ning seda<br />

lahendatakse haridusasutuse ja pere<br />

koostöös ning sel juhul ei ole tegemist<br />

puudega. Kui ATH-le lisanduvad<br />

käitumishäired, on vaja diagnoosi<br />

täpsustada. Hüperkineetilise<br />

käitumishäire* korral kodeerib<br />

raviarst diagnoosi erinevalt ning<br />

sõltuvalt esinevatest osalus- ja soorituspiirangutest<br />

või juhendamise ja<br />

järelevalve vajaduse ulatusest võib<br />

sellisel lapsel tuvastada ka puude.<br />

* Hüperkineetilised häired tekivad alati lapse varasel<br />

arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta<br />

jooksul). Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase<br />

püsivuse puudumine tunnetustegevuses; püüd minna<br />

ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata;<br />

desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane<br />

aktiivsus ning selliste käitumisviiside ajaline<br />

püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Need probleemid<br />

püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas,<br />

kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja<br />

jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse märgatavat<br />

paranemist. (kliinikum.ee)<br />

15000<br />

12000<br />

9000<br />

6000<br />

3000<br />

00<br />

5810<br />

Puudega laste arv Eestis muutub<br />

* kõik andmed on 1. jaanuari seisuga, v.a<br />

viimane tulp, mis on antud 2019. aasta<br />

31. oktoobri seisuga<br />

5807<br />

5699<br />

6408<br />

Graafikust on näha, et kui umbes 2009. aastani püsis puudega<br />

laste arv Eestis 6000 piirimail, siis järgmise kümnendi jooksul<br />

hakkas see jõudsalt suurenema. Viimasel kahel aastal on puudega<br />

laste arv taas vähenema asunud.<br />

Üheks põhjuseks, miks puudega lapsi (ja ka täisealisi puudega<br />

inimesi) vahepeal nii palju juurde tuli, oli sotsiaalsüsteemis<br />

tehtud viga, kus mõningate meditsitsiinitarvikute, ravimite või<br />

6791<br />

7825<br />

8645<br />

9214<br />

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 10.2019*<br />

“Enne taotlemist<br />

tasuks patsiendiportaalist<br />

terviseandmed üle vaadata.<br />

9862<br />

Mida peaks lapsevanem puudetaotlust<br />

tehes esitatavates andmetes<br />

kontrollima, et puue ei jääks<br />

tuvastamata ekslikult, andmete<br />

puudulikkuse tõttu?<br />

Puude taotlemisest või kordustaotlemisest<br />

peaks esmalt olema<br />

teavitatud lapse raviarsti. Sageli<br />

ei ole digiloos kolme aasta jooksul<br />

(mis on pikim puude määramise<br />

tähtaeg lastel) ühtegi sissekannet<br />

lapse puuet põhjustanud haiguse<br />

kohta.<br />

Esmakordsed taotlejad ei malda<br />

sageli ära oodata kõigi lisauuringute<br />

vastuseid, mistõttu taotlemise ajaks<br />

ei ole digiloos täpsustatud diagnoosi<br />

või puudub üldse raviarsti sissekanne.<br />

Enne taotlemist tasuks patsiendiportaalist<br />

terviseandmed üle vaadata,<br />

iga lapsevanem näeb seal oma<br />

lapse andmeid. Ideaalis peaks terviseandmetes<br />

kajastuma ka diagnoosi<br />

objektiviseerivad uuringud ja<br />

raviarsti objektiivne hinnang, mitte<br />

ainult arstivisiidil esitatud kaebused<br />

ja määratud ravi.<br />

Kui vanem kirjutab pikalt ja põhjalikult<br />

oma lapse muredest ja ka<br />

perearst arvab, et puue võiks ikka<br />

olla, siis kas see puue ka suurema<br />

tõenäosusega määratakse? Kui<br />

palju sõltub jutu ilust? Kui palju<br />

te asju kontrollite?<br />

Lapsevanema kirjeldus lapse<br />

kohta on väga oluline sisend puude<br />

määramisel. Jutu ilust aga puude<br />

määramine kindlasti ei sõltu. Kui<br />

terviseandmed piiranguid kinnitavad,<br />

siis puue ka tuvastatakse. Lapsevanema<br />

kirjeldatud tugispetsialistid,<br />

arstid, Rajaleidja külastuse andmed<br />

jne annavad võimaluse täpsustada<br />

lapse olukorda. Vajaduse korral<br />

täpsustavad lapse seisundit nii kool,<br />

omavalitsus kui ka teised asja puutuvad<br />

inimesed.<br />

Siinjuures lisan, et raviarstide,<br />

Rajaleidja jne antud soovitused<br />

10 469<br />

11 126<br />

11 895<br />

12 547<br />

11 773<br />

10 679<br />

ka teenuste saamise eelduseks oli seatud puude olemasolu, mistõttu<br />

ei jäänudki muud üle, kui vajaliku abi saamiseks taotleda<br />

puue.<br />

Viimastel aastatel on sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis<br />

tehtud hulk muutusi, mis võimaldavad saada paljusid teenuseid<br />

ja tarvikuid ka puudetõendit ette näitamata, vastavalt inimese<br />

vajadusele. Puue vormistatakse siis, kui takistused igapäevaelus<br />

Allikad: statistikaamet, sotsiaalkindlustusamet<br />

puude tuvastamiseks ei ole ekspertiisi<br />

seisukohalt siduvad, sest arusaam<br />

puude olemusest ja tuvastamise<br />

alustest võib neil olla erinev.<br />

Ekspertiisis vaadatakse last tervikuna<br />

ja dünaamikas. Kui eelmisest<br />

puude tuvastamisest saati ei<br />

ole ühtegi haigusspetsiifilist sissekannet,<br />

mis kirjeldaks probleemi<br />

püsivat aktuaalsust, ning haigusspetsiifilist<br />

ravi ei ole välja kirjutatud<br />

või ei ole välja ostetud, aga kaks<br />

kuud enne puude kordustaotlemist<br />

teeb raviarst sissekande, kus kirjeldab<br />

tõsiseid probleeme, siis tekivad<br />

küsimused – kas terviseandmed on<br />

liialdatud või on laps olnud vahepeal<br />

vanemliku hoolitsuse ja vajaliku<br />

ravita. Esimesel juhul teeme lapse<br />

raviarstidele täiendava päringu ja<br />

teisel juhul helistame kohalikule lastekaitsele.<br />

Kas puudeta laps rehabilitatsiooniteenust<br />

ei saa?<br />

Vajaduse korral saab küll. Rehabilitatsiooniteenuseid<br />

suunatakse<br />

saama:<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE KÕIGE KRIITILISEMALT SUHTUVAD TÖÖTUKASSASSE TALLINLASED JA NARVAKAD. NOVEMBER 2019

8 PROBLEEM<br />

9<br />

• alla 16-aastased lapsed, kel on<br />

määratud puude raskusaste (sügav,<br />

raske või keskmine puue);<br />

• alla 18-aastased lapsed, kelle<br />

omavalitsus on tunnistanud abivajavaks<br />

lapseks lastekaitseseaduse<br />

tähenduses ja andnud hinnangu<br />

tema sotsiaalse rehabilitatsiooni<br />

teenusele suunamise vajaduse kohta.<br />

Abivajavaks tunnistatud lapsel ei<br />

pea olema tuvastatud puuet.<br />

Seega rehabilitatsiooniteenuse<br />

saamiseks on määrav omavalitsuse<br />

lastekaitsetöötaja hinnang, mitte<br />

puude olemasolu. Kui laps vajab<br />

kompleksteenuseid ja lapse abivajaduse<br />

hinnang kinnitab seda, siis<br />

on tal õigus saada rehabilitatsiooni.<br />

Juhul kui laps ei vaja kompleksteenust<br />

rehabilitatsiooniteenuse<br />

näol, vaid üksikteenust (näiteks<br />

logopeedi, füsioteraapiat), siis<br />

peaks ta need saama järgmistest<br />

kohtadest:<br />

• haridussüsteemist lasteaia või<br />

kooli tugiteenuste kaudu, mis on<br />

riikliku rahastusega ette nähtud<br />

kõikidele haridusliku erivajadusega<br />

lastele;<br />

• meditsiinisüsteemist perearsti<br />

teraapiafondi kaudu, mis võimaldab<br />

perearstil suunata oma patsiendid<br />

meditsiinilise näidustuse korral<br />

otse mittekliiniliste spetsialistide<br />

(psühholoog, logopeed, füsioterapeut)<br />

vastuvõtule;<br />

• kohalikust omavalitsusest omavalitsuse<br />

enda rahastusel, kui sotsiaal-<br />

või lastekaitsetöötaja on välja<br />

selgitanud üksikteenuse vajaduse.<br />

Iga lapsevanem või lapse seaduslik<br />

esindaja peab käituma oma lapse<br />

parimates huvides, sh kindlustama<br />

lapse vajalike meditsiini-, haridusja<br />

sotsiaalteenustega.<br />

Mida ütleb seadus teenuste kohta?<br />

Sotsiaalhoolekande seaduses on kõigi sotsiaalteenuste juures märgitud<br />

sihtgrupp, kellel on neid õigus kasutada. Siin on ülevaade, millised<br />

teenused näeb seadus ette üksnes puudega lastele ja millised sõltumata<br />

puudest kõikidele lastele, kes neid vajavad.<br />

Samas on omavalitsustel õigus sihtgruppi laiendada ja pakkuda puudega<br />

lastele ette nähtud teenuseid ka teistele lastele, kui on hinnatud, et<br />

nad neid vajavad. Samuti võivad omavalitsused pakkuda abi vajavatele<br />

peredele individuaalseid lahendusi, mida seaduses ei ole kirjeldatud.<br />

OMAVALITSUSE TEENUSED LASTELE<br />

• Tugiisikuteenus koolis, lasteaias, kodus, väljaspool kodu<br />

Teenus on mõeldud kõikidele abivajajatele. Seaduse järgi ei ole puude<br />

olemasolu selle saamiseks vajalik.<br />

• Sotsiaaltransport kooli, lasteaeda või teenusele sõitmiseks<br />

Seadus kohustab omavalitsust võimaldama sotsiaaltransporti puudega<br />

inimestele. Oma algatusel võib omavalitsus selle teenuse saajate sihtgruppi<br />

laiendada.<br />

• Lapsehoiuteenus<br />

Seaduse järgi tuleb lapsehoiuteenust pakkuda koolieelses vanuses lastele<br />

ning raske ja sügava puudega lastele. Juhtumipõhiselt võib omavalitsus<br />

sihtgruppi laiendada.<br />

RIIGI TEENUSED LASTELE<br />

• Abivahendi rahastamine<br />

Abivahendite saamise õigus on kõikidel alaealistel inimestel, puude olemasolu<br />

ei ole vajalik.<br />

• Sotsiaalne rehabilitatsioon<br />

Teenust on õigus saada puudega lastel, aga ka teistel abi vajavatel lastel,<br />

kelle kohta on lastekaitsetöötaja andnud hinnangu, et tegevus- ja/või<br />

osalusvõime vajab järeleaitamist.<br />

NB! Haridusasutused on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi<br />

kohustatud pakkuma kõiki tugiteenuseid (logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoog)<br />

ja meetmeid (väikeklass, individuaalõpe, kohandatud<br />

õpe jne) kõikidele haridusliku erivajadusega lastele sõltumata sellest, kas<br />

neil on puue või mitte.<br />

“Kui terviseandmed<br />

piiranguid kinnitavad, siis<br />

puue ka tuvastatakse.<br />

Mida teha, kui omavalitsus ütleb,<br />

et tugiisikuteenust saab kasutada<br />

vaid puude korral?<br />

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi<br />

on omavalitsuse ülesanne pakkuda<br />

tugiisikuteenust kõikidele lastele,<br />

kel omavalitsuse töötaja on tugiisikuteenuse<br />

vajaduse ära hinnanud.<br />

Siin ei ole seotust puudega. Tugiisikuteenust<br />

osutatakse lapse vajaduse<br />

järgi lasteaias, koolis, kodus ja<br />

mujal.<br />

Asjaolu, et riik eraldab omavalitsustele<br />

toetust raske ja sügava puudega<br />

lastele teenuste pakkumiseks<br />

(nende hulgas on ka tugiisikuteenus)<br />

ning Euroopa sotsiaalfond<br />

pakub projekti kaudu samuti tugiisikuteenust<br />

vaid raske ja sügava<br />

puudega lastele, ei ole põhjuseks, et<br />

omavalitsus märgib tugiisikuteenuse<br />

saamise kriteeriumiks puude olemasolu.<br />

Riik lihtsalt pakub omavalitsustele<br />

osalist toetust juurde, aga<br />

omavalitsuste kohustus on võimaldada<br />

oma elanikele tugiisikuteenust,<br />

kui see on vajalik.<br />

Puudega lapsed on vaid üks sihtgrupp,<br />

tugiisikut võib vajada ka<br />

puudeta laps psüühika- või käitumishäire<br />

tõttu, samuti vanemad, kel<br />

on laste eest hoolitsemisega ning<br />

lastele turvalise ja toetava kasvukeskkonna<br />

loomisega raskusi. Puue<br />

ei ole siin üldse eelduseks.<br />

Kui mõni omavalitsus on sätestanud,<br />

et rahastab teenust ainult puude<br />

korral, siis seda kitsaskohta me<br />

puude tuvastamise kaudu lahendada<br />

ei saa. Siis tuleb nõuda, et omavalitsus<br />

täidaks seadust. Nii lapsehoiu-<br />

kui ka tugiisikuteenus on seaduse<br />

järgi omavalitsuse korraldatavad<br />

teenused.<br />

Kas lapsevanem võib pöörduda<br />

sotsiaalkindlustusameti poole, et<br />

saada abi omavalitsusest teenuse<br />

väljavõitlemiseks?<br />

Loomulikult võib pöörduda sotsiaalkindlustusameti<br />

lastekaitse osakonna<br />

poole. Sealsed konsultandid<br />

ja piirkondlikud koordinaatorid<br />

nõustavad omavalitsuse tugiteenuste<br />

vajaduse hindamise ja teenuste<br />

pakkumise võimaluste asjus, muuhulgas<br />

toimub valdkondadeülene<br />

võrgustikutöö.<br />

Tahame loota, et pole vaja võidelda,<br />

vaid teha koostööd. Hoolekandelise<br />

abi saamine ei tohi oleneda<br />

vanema võitlusvõimest ja selle<br />

tulemusest, abi peab alati olenema<br />

konkreetse inimese tegelikust abivajaduse<br />

ulatusest.<br />

Muide, sotsiaalkindlustusamet<br />

hakkab peatselt teavitama omavalitsuste<br />

lastekaitset ka nendest lastest,<br />

kellele on taotletud puuet või rehabilitatsiooniteenust,<br />

aga kes seda ei<br />

ole saanud – ikka selleks, et juhtida<br />

omavalitsuste tähelepanu lastele,<br />

kes võivad vajada abi.<br />

Meie hinnangul on olukord omavalitsuste<br />

liitumise järel siiski pigem<br />

paranenud. Pole ju tegelikult tähtsust,<br />

kas abi ja tuge vajav laps on<br />

puudega või ilma. Me peaksime<br />

jõudma riigina ühel hetkel selleni,<br />

et me ei räägiks puudega lapsest,<br />

vaid lapsest, kel on puue. Me<br />

kõik tahame ennekõike olla inimesed,<br />

alles seejärel, vajaduse tekkimise<br />

korral, võib-olla liigitatud mõne<br />

spetsiifilisema tunnusega.<br />

Küsinud Tiina Kangro<br />

Koolis ja lasteaias<br />

ei sõltu ühegi toe<br />

saamine puudest<br />

Haridusasutustes pakutav tugi ei sõltu puude olemasolust, vaid<br />

lapse tegelikust toe vajadusest. See tähendab ka, et muudatused<br />

sotsiaalkindlustusameti puude määramise praktikas ei<br />

mõjuta lapse arengu toetamist koolis ja lasteaias. Palusime teemat<br />

selgitada Piret Libal, kelle vastutusvaldkonnaks haridus- ja<br />

teadusministeeriumis on erivajadustega laste hariduskorraldus.<br />

Õpetajate ülesanne nii koolis kui<br />

ka lasteaias on jälgida lapse arengut<br />

ja toimetulekut ning vajaduse<br />

korral kohandada õpet lapse vajadustest<br />

ja võimetest lähtudes. Lapsele<br />

tuleb tema vajadusi arvestades<br />

tagada võimetekohane õpe ning<br />

vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide,<br />

abiõpetajate jt spetsialistide<br />

koostöös.<br />

Seadus ütleb,<br />

et haridussüsteemis<br />

peavad<br />

kõik lapsed tugiteenuseid<br />

ja eriabi<br />

saama oma<br />

tegelikest erivajadustest,<br />

mitte puude<br />

olemasolust<br />

lähtudes. Kas see<br />

ka tegelikkuses<br />

nii toimub, sõltub<br />

paljuski koolistlasteaiast<br />

ja omavalitsusest.<br />

Vida Press<br />

Vajaduse korral tagatakse õpilasele<br />

koolis tasuta vähemalt eripedagoogi,<br />

logopeedi, psühholoogi ja<br />

sotsiaalpedagoogi teenus. Lasteaias<br />

peab olema kättesaadav logopeedi<br />

ja eripedagoogi teenus või muu<br />

tugiteenus, mida laps vajab. Seaduse<br />

järgi peab tugispetsialistide teenuse<br />

jaoks looma võimalused kooli<br />

või lasteasutuse pidaja (ehk omava-<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE ENIM OLLAKSE RAHUL TÖÖTUKASSA JÄRVA-, PÕLVA- JA HIIUMAA OSAKONNAGA. NOVEMBER 2019

10<br />

PROBLEEM<br />

litsus, eraomanduses asutuse korral<br />

omanik) ning teenuse rakendamise<br />

eest vastutab direktor isiklikult.<br />

Mida peab lapsele pakkuma?<br />

Kui selgub, et õpilasel on toe vajadus,<br />

teavitatakse sellest vanemat<br />

ning kool korraldab õpilase pedagoogilis-psühholoogilise<br />

hindamise.<br />

Õpilasele, kellel tekib probleeme<br />

koolikohustuse täitmisega või kes<br />

jääb õpitulemustes teistest maha,<br />

pakub kool üldist tuge ehk individuaalset<br />

lisajuhendamist, tugispetsialistide<br />

teenust, õpiabitunde individuaalselt<br />

või rühmas.<br />

Juhul kui kooli tagatud üldine<br />

tugi ei anna siiski soovitud tulemusi,<br />

siis võib kasutada tõhustatud<br />

tuge või erituge. Tõhustatud tuge<br />

pakutakse õpilasele, kes püsiva õpiraskuse,<br />

psüühika- ja käitumishäire<br />

või muu terviseseisundi või puude<br />

tõttu vajab pidevat tugispetsialistide<br />

teenust ning individuaalset<br />

õppekava ühes, mitmes või kõikides<br />

ainetes või osaajaga õpet individuaalselt<br />

rühmas või individuaalset<br />

tuge klassis toimuva õppetöö ajal<br />

või õpet eriklassis.<br />

Erituge tuleb pakkuda õpilasele,<br />

kes raske ja püsiva psüühikahäire,<br />

intellekti- või meelepuude või<br />

liitpuude tõttu vajab puudespetsiifilist<br />

õppekorraldust, kohandatud<br />

õppekeskkonda, tavalisest erinevat<br />

õppemetoodikat või õppevahendeid,<br />

samuti pidevat tugispetsialistide<br />

teenust lõimituna sotsiaal- ja/või<br />

tervishoiuteenustega, et üldse õppes<br />

osaleda. Või siis vajab ta teatud puhkudel<br />

õpetamist individuaalselt või<br />

rühmas või ka pidevat individuaalset<br />

tuge klassis või õpet eriklassis.<br />

Rajaleidja annab soovitused<br />

Tõhustatud ja eritoe vajadust ei<br />

hinda kool või lasteaed ise, vaid<br />

seda teeb kooliväline nõustamismeeskond<br />

– Innove Rajaleidja. Lapse<br />

arengu toetamiseks ning õppe<br />

ja kasvatuse korraldamiseks võib<br />

Rajaleidja anda soovitusi järgnevas:<br />

NOVEMBER 2019<br />

Haridus­ ja teadusministeeriumis<br />

tegeleb erivajadustega laste haridusega<br />

Piret Liba. Erakogu<br />

Probleemide<br />

korral annavad<br />

nõu<br />

• Haridus- ja teadusministeeriumist<br />

Piret Liba, tel 735 0136,<br />

piret.liba@hm.ee<br />

• Innove hariduse tugiteenuste<br />

agentuurist Nele Labi, tel 735 0712,<br />

nele.labi@innove.ee<br />

• tõhustatud toe ja eritoe rakendamiseks,<br />

sh õppe korraldamiseks,<br />

õpilase erivajadusi arvestava õpikeskkonna<br />

kujundamiseks ja tugispetsialistide<br />

teenuse rakendamiseks;<br />

• riiklikus õppekavas ette nähtud<br />

õpitulemuste vähendamiseks ja<br />

asendamiseks;<br />

• kohustusliku õppeaine õppimisest<br />

vabastamiseks;<br />

• lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe<br />

rakendamiseks;<br />

• terviseseisundist tuleneva koduõppe<br />

rakendamiseks;<br />

• lapse koolivalmiduse kohta ja<br />

koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks;<br />

• koolikohustuslikus eas olevale<br />

õpilasele mittestatsionaarse õppe<br />

rakendamiseks;<br />

• haridusliku erivajadusega lapse<br />

arendamiseks vajalike tingimuste<br />

rakendamiseks koolieelses lasteasutuses<br />

ja sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks.<br />

Kooliväline nõustamismeeskond<br />

peab soovituse andmisse kaasama<br />

teised asjakohased haridus-, sotsiaal-<br />

ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid.<br />

Tugiisik või õpetajaabi<br />

Tugiisikuteenuse näol on aga tegemist<br />

omavalitsuse sotsiaalteenusega,<br />

mille määramine ei kuulu Rajaleidja<br />

pädevusse. Küll aga hindab Rajaleidja<br />

lapse toe vajadust terviklikult ning<br />

kui ta näeb täiendavate teenuste või<br />

toetuste vajadust, siis kaasab ta sobiva<br />

lahenduse leidmisse teisi osapooli<br />

(sotsiaal- või meditsiinivaldkonnast),<br />

et leida koos lahendused lapsele<br />

vajaliku toe pakkumiseks.<br />

Näiteks kui lapsel on vaja koolis<br />

või lasteaias tugiisikut ning see on<br />

omavalitsuse esindajaga ümarlaual<br />

kokku lepitud, arvestatakse seda ka<br />

Rajaleidja antavates kirjalikes soovitustes.<br />

Samuti peab Rajaleidja vanemat<br />

erinevatest võimalustest teavitama<br />

ning soovitama vanemal olgu siis<br />

tugiisiku vm sotsiaalteenuse saamise<br />

võimaluste väljaselgitamiseks pöörduda<br />

vastavasse asutusse. Tugiisikuteenuse<br />

määrab siiski omavalitsus.<br />

Siinkohal aga rõhutan, et haridusasutuses<br />

saab tugiisikut osal juhtudel<br />

asendada ka õpetajaabi (kui laps<br />

ei vaja lausa pidevat individuaalset<br />

kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet).<br />

Õpetajaabi saab haridusasutus<br />

tööle võtta nii koolivälise nõustamismeeskonna<br />

soovitusel kui ka<br />

selleta, omal initsiatiivil.<br />

Ja veel: kindlatel juhtudel on Rajaleidja<br />

soovituste andmisel, näiteks<br />

eritoe määramisel või lihtsustatud,<br />

toimetuleku või hooldusõppe rakendamiseks,<br />

vajalik vastava eriarsti (nt<br />

psühhiaater) diagnoos. Kindlasti aga<br />

ei ole koolis ega lasteaias mitte ühegi<br />

asja saamiseks vaja ette näidata sotsiaalkindlustusameti<br />

puude raskusastme<br />

määramise otsust.<br />

Piret Liba<br />

haridus- ja teadusministeeriumi nõunik<br />

WWW.PUUTEPUNKT.EE

12 ELU LUGU<br />

13<br />

Minu hinge palve<br />

Räägi minuga värvide keeles<br />

mu hing...<br />

Tõsta mind taevasinasse<br />

mu hing...<br />

Ära jäta mind üksi<br />

mu hing...<br />

Ole minuga aus elu lõpuni<br />

mu hing...<br />

Naine, kes<br />

räägib<br />

lillede keeles<br />

Minu keha palve<br />

Elu<br />

Ole minu vastu sõbralik ja abivalmis,<br />

luban, et ei kurna sind liiga oma jõuliste soovidega.<br />

Kanna mind pooleldi tuimadel jalgadel kõrge eani<br />

õnnelikuna ja teotahtelisena.<br />

Luba, et annad märku, kui olen sind üleliia kurnanud.<br />

Anna mulle mõistust ja aru mõista sinu vajadusi.<br />

Tahaks aidata<br />

Ustel on võtmed,<br />

neid kõigil ei ole.<br />

Poeme õhtuti peitu,<br />

kui päev tundub kole.<br />

Lukku keerata kerge,<br />

kuid lahti ei saa –<br />

elu valust, mis rõhub –<br />

tahaks aidata ma...<br />

Elu ikka kaksipidi<br />

Naerad nutad segamini<br />

Mõni vihakangast koob<br />

Mõni päeva uueks loob<br />

Võta vahel mõistus pähe<br />

Karjumisest hääl on kähe<br />

Sammu kindlalt oma teel<br />

Silmis sära, helge meel<br />

Aita, kus on vaja tuge<br />

Ära terita sa nuge<br />

Hea, kui päeva uueks lood<br />

Täpselt nii on asjalood<br />

Heiko Kruusi<br />

Kai Parmase (61) lillelett Nõmme turul<br />

püüab pilku. See pole lihtsalt ostjate<br />

silme ette laotud istikute, lõike- ja potilillede<br />

rodu, vaid värvikooslus, kus iga toon<br />

on kindla mõttega paika sätitud.<br />

Kai ütleb, et nii nagu elus täiendab üks inimene<br />

teist, täiendab ka ühe lille või kimbu värv<br />

teist ning tema sätib lilli müügilauale selle järgi,<br />

kuidas ta ise tajub värvide kooskõla. Kai<br />

jaoks on see värvide keeles kõnelemise viis.<br />

Turulised teavad aga rääkida, et mõnikord,<br />

kui turul juhtub olema vaiksem hetk, Kai hoopis<br />

laulab. Enamasti küllalt vaikselt, noot ees,<br />

keerukamaid fraase järjestikku korrates. Justkui<br />

uut repertuaari läbi harjutades. Kui keegi<br />

ostjatest seepeale üllatunult kulme kergitades<br />

imestab: „Oi, te laulate?!“, laseb Kai, siis<br />

juba täiel häälel, üle turuväljaku kõlada mõnel<br />

aarial. Ning siis ei pea enam teab mis suur asjatundja<br />

olemagi, et taibata: seal lilleleti taga toimetab<br />

ei keegi muu kui professionaalne ooperilaulja!<br />

Kai Parmas ongi tegelikult elukutseline laulja,<br />

kel konservatooriumi lõpetamise järel seljataga<br />

ligi veerand sajandi pikkune karjäär Estonia<br />

teatris ooperisolisti, koorilaulja ja lauluõpetajana.<br />

Pärast lülisambamurdu tegi ta aga<br />

kannapöörde: tuli teatrist ära ja hakkas aednikuks.<br />

Nagu ta ise ütleb, vahetas muusikuameti<br />

välja oma pikaajalise harrastuse vastu. Asutas<br />

väikese aiandusettevõtte ning on sestpeale laulmise<br />

ja laulutundide andmisega tegelenud üksnes<br />

hobi korras ja nii palju, kui aednikuameti<br />

kõrvalt aega ja jaksu jäänud.<br />

„Aga et ma turul lilli müües mõnikord laulan,<br />

see vastab tõele!“ lisab Kai ning naerab.<br />

„Nagu ka see, et ma leti taga teinekord mõne<br />

ees ootava kontserdi repertuaari läbi võtan.<br />

Ei saa ju lasta ajal niisama kaotsi minna, kui<br />

parasjagu ostjaid leti ees pole.“ Ta lisab, et ega<br />

kontserte nüüd väga sageli ette ei tulegi, aga<br />

aeg-ajalt siiski. Sest kui loodus on kinkinud<br />

lauluhääle ja musikaalsuse, siis see anne ei kao<br />

kunagi, ükskõik mis ka ei juhtuks.<br />

„Iseasi, kas pärast puude tekkimist on enam<br />

võimalik jätkata artistina nagu varem. Ja kui<br />

endist elurada edasi käia on üleliia koormav,<br />

siis ongi õigem ära tunda see hetk ja vanast lahti<br />

lasta, leida uus võimalus. Tagantjärele võin<br />

öelda, et vaimses mõttes on mu tilluke Rõõmu<br />

Aiand mind rikastanud ja inimesena tugevamaks<br />

muutnud. Palju rohkem kui kõik mu<br />

varasemad teatriaastad kokku,“ tunnistab ta.<br />

Puutepunktide toimetus<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE KÕIGE MADALAMALT HINDAVAD TÖÖTUKASSA KASUTAJAD NÕUSTAMISE SISU. NOVEMBER 2019

14 ELU LUGU<br />

15<br />

Ooperilavalt puudega inimeseks. Nii lihtne see ongi.<br />

Selgroomurruga lõppenud<br />

õnnetus juhtus Kaiga kaksteist<br />

aastat ja kaks kuud tagasi –<br />

17. septembril 2007. Üks<br />

tuttavatest oli sel päeval<br />

Kaile külla tulnud ja naine<br />

soovis talle redeli pealt värskelt<br />

renoveeritud majaosa näidata.<br />

Kas hajevil olekust või kiirustamisest<br />

ei pannud ta aga alumiiniumredelit<br />

korralikult paika.<br />

Redel libises ja Kai kukkus, selg<br />

ees, kolme meetri kõrguselt<br />

paekiviplaadile.<br />

„Mäletan tumedat mütsatust,<br />

mida kukkudes kuulsin. Ja muidugi<br />

teravat valu, kui selg vajus ebaloomulikku<br />

asendisse,“ meenutab Kai.<br />

„Ma võinuks kukkuda ka pea ees.<br />

Või kaelalülide peale. Mine tea, kuidas<br />

asjad sel juhul lõppenuks. Aga<br />

ju mu katseinglid olid tol päeval<br />

valves ja ma jõudsin redelilt lennates<br />

isegi käed pea alla panna, hoidsin<br />

nii kõige hullema ära. Ainumast<br />

sinikatki polnud hiljem. Veel mäletan<br />

noorema, tol ajal 10-aastase tütre<br />

hirmunud karjatust: „Ema, ema!“<br />

Ka mu külalisele tekitas see suure<br />

hingelise trauma, millest ta siiamaani<br />

räägib,“ meenutab Kai.<br />

Ta lisab, et kummalisel kombel ei<br />

tabanud õnnetus teda ootamatult.<br />

Kai töötas põhikohaga Estonia ooperikooris<br />

lauljana ja tegi teatris väiksemaid<br />

rolle. Ta mäletab, et kord pärast<br />

ühelt külalisetenduselt saabumist<br />

tundis ta, et ei tahaks tegelikult enam<br />

samamoodi jätkata. Ooperikooris<br />

oli tema sõnul halb aeg, sest nappis<br />

mehi ning koor ei kõlanud piisavalt<br />

kompaktselt. Kai tõdes endamisi, et<br />

“Jõudsin redelilt<br />

lennates käed pea alla<br />

panna, hoidsin nii kõige<br />

hullema ära.<br />

Kai Parmas oma „eelmises“ elus koos kolleeg Nadia Kuremiga hetk enne Estonia<br />

lavale astumist Pjotr Tšaikovski ooperis „Padaemand“. Erakogu<br />

selline töö ei paku talle enam rõõmu.<br />

Temas süvenes ebakõla, mis üha<br />

enam häiris.<br />

Õhus oli palju märke<br />

Umbes pool aastat enne kukkumist<br />

tekkis Kail eelaimdus, et lähiajal<br />

juhtub temaga midagi halba.<br />

Saatus lähetas talle sel ajal isegi<br />

omamoodi hoiatusi, mis võinuks<br />

teda suuremale ettevaatlikkusele<br />

manitseda või siis vähemalt tähelepanelikumaks<br />

teha. Näiteks ütles<br />

üks perel varem külas käinud inimene<br />

sama kallaku peale pandud<br />

redelit silmates, et Kai tõstaks selle<br />

tasasema koha peale, muidu võib<br />

ühel päeval seal ennast veel surnuks<br />

kukkuda. Kord aga komistas Kai<br />

teatrilaval ja biitsepskõõluse rebendi<br />

tõttu tuli tal otsida abi erakorralise<br />

meditsiini osakonnast.<br />

„Dr Madis Rahu hinnangul vajas<br />

rebend opereerimist, aga mina olin<br />

väge täis ja põrutasin vastu, et minu<br />

dekolteepiirkonnas ei hakka keegi<br />

ega kunagi mitte midagi lõikama!<br />

Mulle pandi ikkagi opiaeg 10.<br />

septembriks kinni, soovitati hoolega<br />

järele mõelda ja kindlasti lõikusele<br />

tulla. Aga mina tühistasin aja.<br />

Sest meil oli Estoniaga parasjagu<br />

külalisesinemine tulekul ja lootsin,<br />

et ehk paraneb rebend siiski lõikuseta.<br />

Nädal hiljem, redelilt allasadamise<br />

järel olingi tohtrite ees laual ja<br />

dr Rahu küsis: „Oi, proua Parmas,<br />

kuidas siis nüüd nii läks?“ Selge ju<br />

see: kui ma läinuks õlaoperatsioonile,<br />

poleks ma murdnud selgroolüli,“<br />

lausub Kai.<br />

Ta tõdeb, et inimene on vististi<br />

loodud nii, et tal on keeruline tabada<br />

seoseid juhtumiste põhjuste ja tagajärgede<br />

vahel. Aga just nende seoste<br />

mõistmine ongi kõige tähtsam.<br />

Kui oled sisemiselt rabe<br />

„Oleme harjunud tegelema rohkem<br />

tagajärgedega, aga vähemalt<br />

mõtlemise tasandil tuleks keskenduda<br />

rohkem õnnetusele eelnenud<br />

sündmustele, uurida seda jäljerida,“<br />

mõtiskleb Kai. „See muidugi<br />

ei tähenda, et viga saanud või haigestunud<br />

inimene ei vajaks abi ja<br />

toetust või et tagajärgede leevendamisega<br />

ei peaks tegelema. Aga kui<br />

oskame aru saada sellest, mis meid<br />

õnnetuseni viis, oskame ehk tulevikus<br />

mõne tragöödia ära hoida,“<br />

arvab ta.<br />

Ta jätkab: „Võib-olla ei paigaldanud<br />

ma õnnetuse toimumise päeval<br />

redelit nagu kord ja kohus just tööpingetest<br />

põhjustatud vaimse rabeduse<br />

tõttu? Või olin samal põhjusel<br />

kümme päeva varem komistanud ja<br />

vigastanud õlga ega leidnud endas<br />

kannatlikkust leppida dr Rahu soovitusega<br />

kõõluselõikusele minna?“<br />

Tagasi teatrisse!<br />

Viiendal päeval pärast operatsiooni<br />

kõndis Kai haiglast omal jalal<br />

välja. Murrukoht 11.–12. selgroolüli<br />

piirkonnas oli toestatud metallvarraste<br />

ja -kruvidega.<br />

Paraku tuli tal aga edaspidi leppida<br />

ebamugavustega, mida tekitasid<br />

lülisambakanali ahenemine ja<br />

traumast tekkinud mõõdukas käimistakistus.<br />

See tähendas, et treppidel<br />

üles-alla liikumine muutus<br />

vaevaliseks ning näiteks bussi peale<br />

ei pääse ta siiamaani abistajateta,<br />

kes ta siis – üks eest käest tõmmates<br />

ja teine tagant lükates – sõidukisse<br />

manööverdaksid.<br />

Istuda sai Kai pärast traumat üksnes<br />

poollamavas asendis, ta ei tohtinud<br />

vähegi raskemaid esemeid tõsta<br />

ega saanud ka kummarduda, mistõttu<br />

tal ei olnud võimalik isegi sõrmede<br />

vahelt maha pudenenud noodilehte<br />

ise põrandalt üles tõsta. Füüsilise<br />

suutlikkuse vähenemine hakkas<br />

kiiresti häirima emotsionaalset<br />

tasakaalu ja tekitas ebakindlust.<br />

„Kui ma pärast haiguslehe lõppemist<br />

teatrisse tagasi läksin, suhtuti<br />

minusse esialgu suure hoolivusega.<br />

Küsiti, kas ma ikka jaksan või äkki<br />

vajan milleski abi,“ jutustab Kai.<br />

„Aga see suhtumine muutus üsna<br />

ruttu. Inimestes on juurdunud arusaam,<br />

et kui keegi jääb haigeks või<br />

saab trauma, siis ta on kõigepealt<br />

haiglas, pärast seda läbib taastusravi,<br />

võtab tablette, seejärel puhkab<br />

pisut ning siis on jälle terve ja jätkab<br />

tavapärast elu. Pärast lülisambamurdu<br />

ei ole aga elu enam endine.<br />

Püsikahjustused jäävad alatiseks ja<br />

halvemal juhul ei muutugi seisund<br />

paremaks, pigem halveneb. Minuga<br />

nii läkski,“ mõtiskleb ta.<br />

Kui arstid esialgu lootsid, et<br />

metalltoed saab murdunud selgroolülide<br />

ümbert mõne aja pärast ära<br />

võtta, selgus hiljem, et seda siiski<br />

teha ei õnnestu. Metallkonstruktsioon<br />

lülisamba kõrval on aga võõrkeha<br />

ja lõhub paratamatult keha<br />

enda kudesid. Valud hakkasid pisitasa,<br />

aga järjekindlalt ülespoole liikuma,<br />

käed hakkasid surema, tekkisid<br />

vererõhutõusud. „Minust oli<br />

saanud erivajadustega inimene,“<br />

tunnistab Kai.<br />

Suhtumine hakkas muutuma<br />

Kai erivajadused hakkasid kolleege<br />

tasapisi närviliseks tegema. Ei<br />

tahetud leppida, et üks koorilauljatest<br />

soovib istuda spetsiaalsel toolil,<br />

ei nõustu tantsima ega saa isegi<br />

mitte teistega koos laval rütmiliselt<br />

marssida, sest ta jalad lihtsalt ei<br />

liigu piisavalt kiiresti ega kerki nii<br />

kõrgele, kui vaja. „Ma paistsin silma,“<br />

lausub Kai, „enam mitte heas<br />

mõttes nagu varem, et näe, milline<br />

artist, vaid nüüd juba sellega, et jäin<br />

teistele jalgu. Ei tulnud toime, olin<br />

lombakas. Puudega.“<br />

Kai tunnistab, et ta küll pingutas<br />

kõigest väest ja püüdis olukorraga<br />

kohaneda. „Kui ma ei saanud lavalt<br />

alla, ilma et keegi mulle kätt poleks<br />

ulatanud, siis ma lihtsalt seisin lava<br />

serval ja naeratasin,“ meenutab ta.<br />

Kõige rohkem haavas Kaid aga<br />

teiste hoiak, nagu ta lihtsalt võimendaks<br />

oma hädasid ja teeskleks.<br />

Ju ta näitleb, et oma tähtsust rõhutada,<br />

arvati. Valus oli ka suhtumine,<br />

et mis sellise eritingimusi vajava<br />

inimesega üldse jännata, olgu ta<br />

pealegi hinnatud laulja. Parem võtta<br />

mõni uus inimene, kes marsib teistega<br />

ühes rütmis ega vaja erikohtlemist.<br />

Kai tundis järjest enam, et ta<br />

vaim murdub.<br />

Lahkumine lavalaudadelt<br />

2011. aasta jaanuaris, kolm aastat<br />

ja mõned kuud pärast lülisambamurdu,<br />

otsustas Kai Estonia teatrist<br />

lahkuda, ehkki ta tööleping ooperikooris<br />

kestis veel augustini.<br />

Ta ütleb, et tegelikult oli ta lahkumismõtteid<br />

vaaginud juba aastaid,<br />

aga varem olid need vaid mõteteks<br />

jäänud. Kuidas sa jätad maha ameti,<br />

mille poole oled lapsest peale püüelnud<br />

ja millesse panustanud aastakümneid<br />

oma elust?! Veelgi enam<br />

– jätad maha kogu selle, mis ongi<br />

olnud kõik need aastad su elu. Aga<br />

nüüd oli aeg see otsus teha. Ja sellest<br />

ta ei taganenud.<br />

Õnneks oli Kail varuks idee, kuidas<br />

eluga edasi minna. Juba lapsena<br />

oli ema õpetanud teda taimede eest<br />

hoolitsema ning ka hiljem kasvatas<br />

ta koduaeda püstitatud kasvuhoonetes<br />

tomateid ja lilli. Mõnikord,<br />

kui suvi juhtus heldem olema, läks<br />

osa aiakraamist müüki, aga muidugi<br />

oli aiandus teatriaastatel üksnes<br />

harrastus. Mis aeg-ajalt, tõsi,<br />

ka laiemat tähelepanu leidis. Päris<br />

mitu ajalehte-ajakirja tundsid huvi<br />

„laulja vastu, kes tomateid kasvatab“.<br />

Koduaia kasvuhoonetes oligi<br />

Kail nüüd plaan alustada aiandusega,<br />

aga juba väikeettevõtjana.<br />

„Sel hetkel, praeguseks juba peaaegu<br />

üheksa aastat tagasi, tundsin tõepoolest,<br />

et piir on käes, ma ei suuda<br />

enam. Kui ma nüüd kohe oma ette-<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE NÕUSTAMISE SISU KRITISEERIVAD ENIM NEED, KES ON TÖÖLE SAANUD.<br />

NOVEMBER 2019

16 ELU LUGU<br />

17<br />

“Tundsin, et ma ei<br />

jaksa enam kellelegi midagi<br />

tõestada, see hakkas vastu.<br />

võtet ära ei vormista, olen kadunud.<br />

Siis annan endale jälle võimaluse<br />

ooperiteatris lepingut pikendada,<br />

nõustun selle nimel olema „hea laps“,<br />

leppides kõigega. Teha halva mängu<br />

juures head nägu ja edasi lunida: kuidas<br />

te siis minuga ikka nii teete, ma<br />

olen ju ometi hea artist, andestage<br />

mulle mu erivajadused… Tundsin,<br />

et ma ei jaksa enam kellelegi midagi<br />

tõestada, mulle hakkas see vastu! Mu<br />

ainus mõte oli teatrimajast veel kuidagi<br />

elusana välja saada. Et ma säilitaks<br />

oma hääle, oma mina ja lugupidamise<br />

iseenda vastu,“ kirjeldab Kai<br />

toonast hingeseisundit, mis ta uude<br />

ametisse viis.<br />

Uus algus lillede keskel<br />

Kai sõnul on ta puude tõttu tekkinud<br />

piirangutele vaatamata aednikutööga<br />

seni hakkama saanud.<br />

Tänu sellele muidugi, et tal on kõrval<br />

abikaasa Aalo, kes on suuremat<br />

pingutust nõudvates toimingutes<br />

alati abiks. Abikaasa abiga on<br />

kõik tööpinnad kasvuhoonetes ja<br />

ka turul välja ehitatud ergonoomiliselt,<br />

pandud kindlale kõrgusele, et<br />

Kai võimalikult vähe selga koormates<br />

toimetada saaks. Ka arstid soovitavad<br />

talle mõõdukat kehalist koormust<br />

ja liikumist – ning seda ju aednikuamet<br />

pakub.<br />

Siiski peab Kai kasvuhoones toimetades<br />

iga natukese aja tagant<br />

leidma võimaluse heita pikali, et seljale<br />

puhkust anda. Kui mõni seemnepakk<br />

või kühvlike juhtub tööd<br />

tehes maha kukkuma, tuleb abi kutsuda.<br />

Põlvili laskudes saaks Kai käest<br />

pudenenud eseme kätte, aga püsti<br />

enam ei suudaks tõusta. Lilleleti taga<br />

turul seisab Kai hommikust õhtuni<br />

püsti, sest tavalisel taburetil või toolil<br />

kas või korrakski jalgu puhata ta<br />

oma seljahäda tõttu ei saa.<br />

Kaile sobiv lamamistool turuleti<br />

taha ei mahu ning vaevalt et sellises<br />

Kai ütleb, et tema päästjad on lilled. Kuni kestab lillemüügi hooaeg, tunneb ta end<br />

sõiduvees ja mured taanduvad. Heiko Kruusi<br />

toolis istuvat müüjat leti eest mööda<br />

kõndivad inimesed näeksidki. Kai<br />

tunnistab, et pärast pikka turupäeva<br />

on ta sageli nii kurnatud, et nutab<br />

väsimusest. Aga sel puhul tuletab ta<br />

meelde üht oma lemmikaforismi:<br />

kui oled nii väsinud, et ei suuda teha<br />

ühtegi sammu, siis oled ära käinud<br />

kõigest poole teest.<br />

Poolejõuline eraettevõtja<br />

Ühtki palgalist töötajat Kail oma<br />

ettevõttesse tööle võtta pole õnnestunud,<br />

sest nii palju tulu aiand ei<br />

too. Lisaks abikaasale käivad Kaid<br />

kiiremate tööde ajal abistamas<br />

mõned vabatahtlikud. Et senised<br />

investeeringud tasa teenida, peaks<br />

Kai kalkulatsioonide järgi oma ettevõttes<br />

veel vähemalt kaks-kolm aastat<br />

tasuta tööd tegema. Kuludesttuludest<br />

rääkides kinnitab ta, et<br />

aiandi suurim väärtus tema jaoks ei<br />

ole kasum, vaid tegevus ise. Aga ta<br />

annab endale aru, et ühel päeval ta<br />

enam aiandusega jätkata ei suuda.<br />

„Praegugi pean järgima kindlat<br />

režiimi – vähemalt 12 tundi ööpäevas<br />

tuleb mul olla voodis, et selg<br />

rahu saaks. Ma ei pea sel ajal kogu<br />

aeg magama, aga ma pean olema<br />

lamavas asendis. Mu tervis paraku<br />

halveneb,“ on Kai iseenda ees aus.<br />

„Ühest küljest on selle taga kõik<br />

need kõrvalmõjud, mida seljamurd<br />

ja kehas olevad metallkonstruktsioonid<br />

põhjustavad. Teisest küljest<br />

– eks me kõik ju vananeme ja<br />

looduse poolt kaasa antud ressursid<br />

kahanevad. Võib-olla istun peagi<br />

ratastoolis,“ tõdeb ta.<br />

Ta lisab, et varuvariandid selleks<br />

puhuks, kui ta enam töötada ei jaksa,<br />

on tal olemas. Ka pensioniea saabumise<br />

järel ta eriti riigi pensioniraha<br />

peale ei looda, sest sissetulekute,<br />

õieti nende puudumise tõttu<br />

kujuneb ka tulevane pension väiksemaks.<br />

Aednikuameti suurimaks miinuseks<br />

peab Kai aga seda, et töö on<br />

hooajaline. Oktoobriga lõpeb lillede<br />

müük Nõmme turul, selleks ajaks<br />

on juba ka kasvuhooned talveks<br />

sisse pakitud ja Rõõmu Aiand jääb<br />

ootama uut kevadet.<br />

Kaamosekuud hirmutavad<br />

Kai tunnistab, et siis, kui ta väike<br />

aiand talveunes viibib, tahaks ta ise<br />

meelsasti sedasama teha.<br />

„Raske on leida põhjust hommikul<br />

üldse voodist tõusta, sest polegi<br />

ju kuhugi minna. Üle voodiserva<br />

vaadates näeb siin üht tolmurulli,<br />

eemal teist – ah, las olla, ei huvita!<br />

Tooli peal on hunnik riideid, aga<br />

pole jaksu ega tahtmistki neid kappi<br />

ja nagisse paigutama hakata. Juba<br />

hommikul on selge, et kõige rõõmsam<br />

hetk päevas on õhtune magamaminek:<br />

äkki rõõmustab mõni<br />

helge unenägu?“ räägib Kai.<br />

Ta naerab, et tema parimad unenäod<br />

on need, kus ta lendab. Lendamist<br />

näeb ta unes sageli ja enamasti<br />

kannab ta pilvepiiril heljudes turjal<br />

mõnda oma tuttavat. Ta ütleb, et<br />

“Novembrist alates on<br />

kõige rõõmsam hetk päevas<br />

õhtune magamaminek.<br />

püüab unes küll neid häid inimesi<br />

veenda, et nad prooviksid ise lennata,<br />

see on ju nii lihtne! Aga millegipärast<br />

ei söanda keegi teine kunagi<br />

lendu tõusta.<br />

Kindlasti oleks Kai jaoks päästerõngas<br />

see, kui ta saaks neljaks talvekuuks<br />

üürida mõne tillukese lillepoe.<br />

Inimeste keskel viibimine ja<br />

lilledest värvimustri kudumine on<br />

tema jaoks adrenaliin, mis teda vormis<br />

hoiab. See pakub Kaile suurt<br />

rõõmu, annab päevadele sisu ja<br />

hoiab mõtted omaenda kehvakesest<br />

füüsisest eemal. Puudega inimesena<br />

peab ta seda väga oluliseks.<br />

Elada uue kevadeni<br />

Kuna aga talvise lillepoe pidamist<br />

Kai majanduslik olukord ei võimalda,<br />

siis kukubki ta juba mitmendat<br />

aastat novembri keskpaigas justkui<br />

põhjatusse auku. Muidugi ta läheb,<br />

kui keegi kutsub teda, appi toalilli<br />

puhastama või mõnele üritusele<br />

laulma, aga need on ikkagi vähesed<br />

heledad sähvatused sügismasendust<br />

täis pimedate päevade reas.<br />

Kai ei tea, kas ta kaamosekuude<br />

madalseis meditsiiniliselt depressiooniks<br />

liigitub, aga ravimitest ta<br />

siiani abi saanud ei ole. Pigem halvendasid<br />

tabletid, kui ta neid proovis,<br />

enesetunnet veelgi. Ta lisab<br />

muiates, et kord käis ta stressiga<br />

isegi dr Heino Tiigi juures nõelravil,<br />

aga juba järgmisel päeval läks<br />

ja nõudis, et too paneks selle stressi<br />

talle tagasi, muidu ei püsi enam<br />

üldse jalgel.<br />

Oma tõelised „tiivad“ saab Kai<br />

tagasi veebruari lõpus. Ta räägib, et<br />

sünnipäevaks, 20. veebruariks teeb<br />

ta endale alati meelikosutava kingituse:<br />

täidab esimesed külvikastid<br />

ja pistab mulda külmakindlamate<br />

suvelillede seemned. „Sestpeale<br />

olen sõiduvees. Ka õhtud-hommikud<br />

lähevad järjest valgemaks, taevasina<br />

erksamaks ja peagi annab<br />

esimeste tärkavate idulehekeste õrnroheline<br />

värv mulle teada, et rõõmsam<br />

osa aastast on alanud ja aeg on<br />

taas ellu ärgata!“ Anne Lill<br />

Koguge häid<br />

elamusi! See<br />

annab jõudu<br />

„Laulsin kolm aastat tagasi<br />

toomkiriku kammerkooris. Eriti<br />

pikalt ma sinna laulma ei jäänud,<br />

sest repertuaar ei pakkunud<br />

mulle piisavalt naudingut ja mulle<br />

oli pisut võõras, et koor osales<br />

ka teenistustel. Aga ühelt armulauateenistuselt<br />

jäi mulle meelde<br />

üks pastori jutustatud lugu.<br />

Elanud kord naine, kes alati<br />

enne hommikul kodust välja astumist<br />

poetas taskusse peotäie ube.<br />

Iga kord, kui keegi talle naeratas,<br />

mõne hea sõna ütles või kui ta<br />

millegi rõõmsa osaliseks sai, võttis<br />

ta ühe oa ja pistis teise taskusse.<br />

Kui naine õhtul koju jõudis, laotas<br />

ta lauale oad, mis olid kogunenud<br />

teise taskusse, ja meenutas hetki,<br />

mis talle rõõmu olid valmistanud.<br />

Mõnikord oli teises taskus üksainuke<br />

uba, mõnikord mitte ühtki,<br />

aga mõnel õnnelikul päeval<br />

oli neid teise taskusse kogunenud<br />

terve peotäis.<br />

Mõtlen sellele loole siiamaani.<br />

Kas me ikka oskame hinnata<br />

igapäevaelu pisikesi rõõmuhetki?<br />

Näiteks siis, kui oleme parasjagu<br />

jõuetuna voodis pikali ning pere<br />

kaks kassi tulevad rinna peale sõtkuma<br />

ja nurru lööma, sest saavad<br />

aru, et midagi on selle inimesega<br />

lahti ja ta on omadega hädas?<br />

Võib-olla tasuks sellised elu<br />

lihtsad ja pisikesed värvilaigud<br />

endale meelde talletada? Kas või<br />

päevaraamatusse üles kirjutada.<br />

Et seda rõõmsate silmapilkude<br />

rida siis mõnel hallil päeval justkui<br />

pildialbumit lehitseda. Ja leida,<br />

et kõik polegi nii kole ja lootusetu!“<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE ENIM OLLAKSE RAHUL TÖÖTUKASSA BÜROODE RUUMIDE, ASUKOHA JA TÖÖAEGADEGA. NOVEMBER 2019

18 ELU LUGU<br />

19<br />

Riigi rehateenusest pole kasu olnud<br />

Kai Parmas leiab, et rehabilitatsiooniteenus<br />

sellisena, nagu<br />

riik seda praegu pakub, ei ole<br />

tulemuslik ja jookseb puudega<br />

inimeste jaoks suuresti lihtsalt<br />

mööda külgi maha.<br />

Riikliku rehabilitatsiooniteenuse<br />

teraapiate valik peaks olema paindlikum<br />

ja pakkuda tuleks teenuseid,<br />

mis konkreetset inimest kõige rohkem<br />

aitavad. Eks need, kes ennast<br />

päästa tahavad, püüavad ikka kõiki<br />

võimalusi kasutada, aga Kai kogemusel<br />

jääb teraapias toimuva üle<br />

tihtipeale üle vaid nõutult pead<br />

vangutada.<br />

Kai sõnul pole näiteks füsioteraapia,<br />

mida talle esialgu haigekassa<br />

tasustatud taastusravi raames ning<br />

hiljem rehabilitatsiooniplaaniga<br />

ette nähti, teda sugugi aidanud.<br />

„Kui ma füsioterapeudi juhendamisel<br />

võimlen ja ta küsib aina,<br />

kas ma tunnen venitust, ja ma ikka<br />

seda ei tunne, ükskõik kui palju ma<br />

liigutuste amplituudi suurendan,<br />

siis võib-olla on asi hoopis selles,<br />

et seljamurru tõttu on teatud närvid<br />

vigastatud ning lihaste tundlikkus<br />

sedavõrd kahjustunud, et ma ei<br />

tunnegi venitust, vaid vigastan end<br />

harjutusega veel lisaks? Kui tunnen<br />

end järgmisel ja ülejärgmisel päeval<br />

pärast võimlemist sandisti, neelan<br />

peavalurohtusid, siis pole see ravi<br />

minu meelest küll kasuks tulnud.<br />

Proovisin üsna pikalt, aga nüüd<br />

olengi füsioteraapiast lihtsalt loobunud,“<br />

toob Kai näite ühest halvast<br />

kogemusest.<br />

Heietav psühholoog<br />

Teine läbikukkumine on Kai<br />

jaoks olnud psühholoogi teenus,<br />

mida talle on võimaldatud. „Pikaldane,<br />

venivate pausidega heietamine,<br />

mis tavaliselt lõppes sealsamas,<br />

kust oli alanud. Tundsin alati,<br />

et lähen lihtsalt hulluks seal kabinetis,“<br />

märgib ta. Abikaasat, kes Kaid<br />

Sa pead ise hakkama saama,<br />

tegema lahti uue ukse ja vajadusel<br />

leidma need inimesed, kes sulle appi<br />

tulevad. Heiko Kruusi<br />

teraapiasse kohale sõidutas, lubati<br />

nõustamisele kaasa vaid paaril korral<br />

ja naise meelest oli ka see viga.<br />

Kui üks pereliige invaliidistub, puudutab<br />

see paratamatult ju ka teisi.<br />

„Nemadki vajavad tuge, et asjade<br />

seisuga leppida. Ja nõuandeid, kuidas<br />

eluga edasi minna, kui lähedasest<br />

on saanud püsiv abivajaja, kellel<br />

tuleb saapapaelad kinni siduda,<br />

õhtul teksad jalast sikutada ja võibolla<br />

isegi tualetis abiks käia. Et inimene,<br />

kelle õlgadel oli varem iseenesest<br />

mõistetavalt hulk kodutöid,<br />

ei pese ühest päevast alates enam<br />

põrandat, ei triigi, ei käi poes, ei<br />

keeda suppi, sest ei saa sellega lihtsalt<br />

hakkama. Lisaks on ta kergesti<br />

ärrituv ja tihti masenduses. See pole<br />

ju kellelegi saladus, et paljudel juhtudel<br />

sellises olukorras abielu lagunebki,<br />

sest teine pool ei suuda – või<br />

ei oska – omaks võtta paratamatust,<br />

et ta lähedane ei muutugi enam<br />

endiseks. Ja ka kodune elu ei muutu<br />

enam selliseks kui varem,“ räägib<br />

Kai.<br />

Toimiv abi oma kulul<br />

Ainus riiklik taastusteenus, mis<br />

Kaid ta enda sõnul on tõepoolest<br />

tõhusalt aidanud, on olnud vesiravi.<br />

Seda saab ta siiani kaks korda<br />

aastas, aga haigekassa raha eest.<br />

Mõlemal korral võimaldatakse talle<br />

kaheksa teraapiatundi.<br />

Oma raha eest käib ta lisaks kiropraktiku<br />

juures, ning see on ta olukorda<br />

väga palju paremaks muutnud.<br />

Seda teenust aga pole rehabilitatsiooni<br />

korras ega ka haigekassa<br />

teenusena saada üldse võimalik.<br />

Aga just tänu kiropraktik Lauri<br />

Rannama manuaalteraapiale püsib<br />

Kai enda sõnul praeguseni veel jalul.<br />

Kiropraktik tunneb Kai sõnul<br />

peensusteni ta puudest tulenevaid<br />

probleeme, sest on võtnud aega ja<br />

Kai seisundisse väga põhjalikult<br />

süvenenud. Neil on tekkinud viljakas<br />

koostöö, millesse mõlemad<br />

panustavad kogu jõuga. Regulaarsetel<br />

kiropraktika protseduuridel<br />

on korrigeeritud lihasepingeid viga<br />

saanud piirkondades ning just see<br />

on ravi, mille puhul Kai tunneb, et<br />

väljub kabinetist iga kord tervemana.<br />

Selleta libiseks ta füüsiline suutlikkus<br />

ilmselt üsna kiiresti allamäge.<br />

„Minu meelest oleks lahendus,<br />

et riik eraldaks puudega inimesele<br />

rehabilitatsiooniks kindla summa<br />

ja inimene saaks seda siis kasutada<br />

sellise, muidugi ametliku ja tõenduspõhise<br />

ravi saamiseks, mis teda<br />

tõesti aitab,“ pakub Kai.<br />

Tahaksin oma kogemustega<br />

teistele abiks olla<br />

Kai tunnistab, et tunneb järjest<br />

enam soovi saada kogemusnõustajaks.<br />

Ta tahaks jagada<br />

oma kogemusi ja sügavuti läbimõeldud<br />

mõtteid, kuidas saada<br />

hakkama ka siis, kui tundub, et<br />

nüüd on sein ees.<br />

„Igaühel meist on mõistagi oma<br />

tee ja oma võimalused, aga võibolla<br />

julgustaks minu lugu kedagi<br />

teist lahtisemate silmadega ringi<br />

vaatama, et leida enda jaoks üles<br />

see uus uks, mis alati on kusagil olemas,“<br />

räägib Kai. „Maailm on nii<br />

loodud, et see teine uks on igaühe<br />

jaoks olemas, aga seda ei pruugita<br />

märgata ja ära tunda.“<br />

Kai tunnistab, et on läbi elanud<br />

mitu surmalähedast kogemust.<br />

Omamoodi kõnekas on see,<br />

et ta poleks väga napilt sündinudki.<br />

„Mu emal vallandus mind kandes<br />

esimestel kuudel väga tugev rasedustoksikoos<br />

ja naistearst soovitas<br />

raseduse katkestada, sest ka laps<br />

võinuks sündida närvikahjustusega.<br />

Isegi abordi kuupäev oli kindlaks<br />

määratud. Aga mu isa, kuulnud<br />

arsti otsust, palvetas öö otsa ja imelisel<br />

kombel oli ema tervis järgmisel<br />

hommikul täiesti korras,“ ütleb Kai.<br />

„Minu viimane üle noatera pääsemine<br />

leidis aga aset tänavu 21.<br />

mail. Olin sel hommikul kirjutanud<br />

kaks luuletust: „Minu keha palve“<br />

ja „Armastuse“. Lihtsalt äkitselt<br />

oli hommikul tekkinud vastupandamatu<br />

soov need luuletused kirja<br />

panna. Pärast seda läksin aeda.<br />

Raadio oli ununenud kastmisspaleeri<br />

peale, läksin kogemata selle<br />

vastu ja raadio kukkus all olevasse<br />

veetünni. Tõmbasin aparaadi<br />

tünnist välja, arvates et tegemist<br />

on patareiraadioga. Sain korraliku<br />

sähvatuse! Aga kõige hullem oli see,<br />

et juhe, mis oli raadioga ühendatud,<br />

rippus tünniveest vaid paari sentimeetri<br />

kõrgusel. See lugu võinuks<br />

lõppeda hullemini,“ jutustab ta.<br />

Kai lisab, et mõni tund hiljem sai<br />

ta teada, et täpselt samal hetkel, kui<br />

tema ehmatuse osaliseks oli saanud,<br />

oli sattunud traagiliselt lõppenud<br />

õnnetusse ta kauaaegne hea tuttav<br />

Jüri Aarma. „Jürile jäi see maihommik<br />

viimaseks, minule nägi<br />

aga saatus siiski ette, et pean jätkama,“<br />

ütleb ta. „Järelikult on miski<br />

mul elus veel tegemata. Võib-olla<br />

see ongi kogemusnõustamine, võimalus<br />

saatusekaaslastele toeks olla?<br />

Olla abiks neile, kes ehk ise ei leia<br />

raskes olukorras teeotsa?“<br />

Kõik algab meist endist<br />

„Juhtusin hiljuti kuulama ühe<br />

suurepärase bassilaulja esinemist.<br />

Mees on lühike, tal pole käsi, üksnes<br />

sõrmed õlgade küljes. Aga ta esineb<br />

orkestriga, tal on võrratu hääl<br />

ja näitlejameisterlikkus – kõik need<br />

omadused, mis on vajalikud heale<br />

artistile. Lühike kasv ning käte puudumine<br />

ei sega olemast hea artist,“<br />

mõtiskleb Kai.<br />

„Minu meelest ongi kõige olulisem<br />

küsimus see, kas puudega inimene<br />

suudab olla ta ise ja oma väärtusi<br />

iseenda jaoks positsioneerida.<br />

Isegi siis, kui ümbritsevast tuleb<br />

laviinina halba müra ja tagasisidet.<br />

Vähemalt Eestis ei ole ju suhtumine<br />

puudega inimestesse sugugi kõige<br />

leebem. Peab väga tugev olema, et<br />

mitte lasta end sellest häirida, mitte<br />

kaotada eneseusku,“ jätkab ta.<br />

“Järelikult on<br />

miski mul elus veel<br />

siiani tegemata.<br />

„Puudega inimesena leian, et väga<br />

tähtis on ka see, kuidas ise teistele<br />

välja paistetakse. Artistina tean,<br />

mida tähendab kostüümiküsimus.<br />

Sätid end uhkesse rüüsse, lased<br />

toreda soengu pähe teha ja hetkega<br />

oledki kangelanna. Puudega inimesel<br />

tuleks pisut mõelda selle peale,<br />

mis mulje ta oma olemuse ja ka<br />

väljanägemisega teistele jätab, kui<br />

tahab suhtumist muuta. Mis sõnumi<br />

me iseenda kohta anname: kas<br />

kutsume end haletsema, endale<br />

kaasa tundma, või võtma meid kui<br />

võrdseid kaaskodanikke, kel on lihtsalt<br />

erivajadused?“<br />

Kai räägib, et temagi mõte liigub<br />

vahel sinna, et kui ta ühel päeval<br />

end enam pestagi ei jaksa, tal polegi<br />

võib-olla kedagi, kes aitaks seda<br />

teha, ning temast saab salkus juustega<br />

ja mustuse järele haisev mutt,<br />

siis ongi temaga kõik. Sõna otseses<br />

mõttes.<br />

„Eneseväärikuse kaotus on ka<br />

isiksuse lõpp. Aga et selleni mitte<br />

langeda, ei tohi jääda omaette, nelja<br />

seina vahele. Ükskõik kui palju sa<br />

sisemuses ei kannataks, kui palju ei<br />

nutaks, pole ükski palve üleliigne, et<br />

leida inimest, kes sind märkab ja on<br />

valmis sulle toeks olema,“ rõhutab<br />

ta vajadust abi otsida.<br />

„Järgmine väga oluline küsimus<br />

minu meelest on julgus ja valmisolek<br />

teha elus muudatusi, kui puudest<br />

tekkinud takistused ei luba<br />

enam endist viisi jätkata. Kuna olen<br />

ise selle läbi teinud, võiksin ses osas<br />

mõnele teisele tervise kaotanud inimesele<br />

toeks olla ja nõu anda. Siin<br />

ei mõtle ma Facebooki postituste<br />

tegemist, vaid ikka vanal heal moel<br />

silmast silma suhtlemist. Võiksime<br />

teha sellise grupi, kes vahetevahel<br />

koos käib ja asju arutab. Äkki saaksin<br />

olla see „võti“, kes teistelegi uued<br />

uksed avab?“ pakub Kai. Anne Lill<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE TÖÖOTSIJA MUREDESSE SÜVENEVAD ENIM HIIU- JA JÄRVAMAA KLIENDITEENINDAJAD. NOVEMBER 2019

20 KOGEMUS<br />

21<br />

Vabatahtlikuna Taanis<br />

puudega noorte koolis<br />

Liina Selgis on eripedagoognõustaja,<br />

kes töötas terve<br />

eelmise õppeaasta vabatahtlikuna<br />

Taanis Limfjordsskolenis.<br />

Eelmises ajakirjas kirjutas ta,<br />

kuidas näeb välja puudega<br />

noorte kolmeaastane keskkooliprogramm<br />

toimetulekuõppes.<br />

Nüüd tuleb juttu huvitegevusest<br />

ja puudega noorte<br />

elukorraldusest pärast kooli<br />

lõpetamist.<br />

Limfjordsskolenis pöörati õppetegevuse<br />

kõrval väga palju tähelepanu<br />

sellele, et noortel jätkuks igasse päeva<br />

põnevaid ja tervislikke vabaajategevusi.<br />

Esmaspäeviti said nad käia tantsu-<br />

või jalgpalliringis, teisipäeviti<br />

korraldas linna huvikeskus mitmesuguseid<br />

huviringe. Kolmapäeviti<br />

külastati veekeskust, neljapäeviti<br />

tegin mina oma vabatahtliku<br />

töö raames joogaringi jne. Puudega<br />

noortel oli ka ujumisvõistlus, kus<br />

igaüks sai sooritusele vaatamata<br />

medali kaela.<br />

Limfjordsskoleni õpilased käisid<br />

aga vabal ajal ka pidudel, neile korraldati<br />

kontserte ja koosviibimisi<br />

teiste samasuguste koolide õpilastega.<br />

Taanis toimub ka suurim erivajadustega<br />

inimestele mõeldud<br />

rokkfestival Sølund Musik-Festival,<br />

kuhu sõidavad kokku puudega noored<br />

üle kogu maa.<br />

Koolis panin tähele, et õpilastega<br />

töötav personal midagi noortele<br />

peale ei surunud ning kõik käis<br />

“Kogu personal<br />

pingutas ühiselt iga<br />

õpilase käekäigu nimel.<br />

vaba tahte alusel, õpilased olid aga<br />

ise väga aktiivsed kõigest osa võtma.<br />

Nende jaoks oli igasugustes tegevustes<br />

osalemine täiesti loomulik<br />

elu osa, millega nad olid ilmselt juba<br />

maast madalast harjunud.<br />

Turvavõrk noore ümber<br />

Muidugi tekkis ka minul küsimus,<br />

kuidas kogu see puudega noorte igapäevaelu<br />

nii sujuvalt, asjalikult ja<br />

loomulikult välja kukub. Kas see on<br />

pigem paks kultuurikiht või märkamatu<br />

töö, mida igapäevaselt tehakse?<br />

Jälgisin noortega koolis tegelevate<br />

õpetajate ja õpilaskodus töötavate<br />

pedagoogide tööd ning mulle jäi kõige<br />

enam silma nende väga tihe koostöö<br />

ja pidev infovahetus. Koolis oli<br />

oma infosüsteem koos klassilogidega<br />

ning iganädalaselt koguneti koosolekutele,<br />

kus arutati õpilaste arengut.<br />

Õpetajad pidasid koosolekut igal<br />

reedel, nad arutasid detailselt möödunud<br />

nädalat ja tegid uusi plaane.<br />

Õpilaskodu pedagoogid kogunesid<br />

iga kahe nädala tagant. Kord kuus<br />

said lisaks kokku iga konkreetse<br />

õppegrupi pedagoogid ja õpetajad,<br />

et arutada õpilaste käekäiku.<br />

Mis mulle veel sügava mulje jättis,<br />

oli koolis valitsev ääretult positiivne<br />

suhtumine kaastöötajatesse, seda<br />

sõltumata ametipostist. Prooviti<br />

keskenduda iga kolleegi tugevustele<br />

ning sellele, mida keegi konkreetselt<br />

tiimile annab. Koolis oli kogu<br />

aeg tunda tugevat meeskonnatööd,<br />

kõik pingutasid ühiselt iga õpilase<br />

käekäigu nimel. Ja sageli oldi seda<br />

tehes väga loomingulised.<br />

Pappkastid ja hobused<br />

Ka õppetöö ise oli Limfjordsskolenis<br />

pigem vaba ja väga paindlik.<br />

Näitena võin tuua ühe õpilase, kes<br />

armastas väga LMFAO lugu „Party<br />

Rock“ ja sellest innustatuna kandis<br />

peas pappkasti, nagu oli näinud<br />

muusikavideost.<br />

Alguses, kui ma nägin koolis teda<br />

kogu aeg niimoodi ringi liikumas,<br />

ei teadnud ma, kas nutta või naerda.<br />

Mu taani kolleegid ütlesid, et esmalt<br />

ei olnud nemad samuti osanud seisukohta<br />

võtta. Kuna tegemist oli aga<br />

äärmiselt autistliku noormehega,<br />

kelle jaoks oli see kast omandanud<br />

väga suure tähenduse, suhtusid kõik<br />

ta „kiiksu“ pigem suure huumoriga<br />

ja tal lasti vabalt toimetada. Minagi<br />

meisterdasin aasta jooksul koos<br />

temaga hea hulga uusi pappkaste<br />

ning samuti muud atribuutikat, mis<br />

selles muusikavideos nähtud.<br />

Üks 18-aastane tüdruk armastas<br />

aga hullupööra hobuseid. Seega loodi<br />

talle võimalus käia igal esmaspäeval<br />

praktikal talus, kus ta saab hoolitseda<br />

hobuste eest, nendega ratsutada<br />

ja teha muid seonduvaid asjatoimetusi<br />

ehk tegelikult ühendada<br />

oma suure armastuse hobuste vastu<br />

praktilise tööõppega. Neljapäeviti<br />

võis ta vabaajategevusena käia<br />

samuti ratsutamas ning koolis vahetundidel<br />

vaadata hobustega seotud<br />

videoid ja uurida ajalehest hobuste<br />

ostu-müügikuulutusi.<br />

Eripärad arenguvankri ette<br />

Sellega tahan ma öelda, et Limfjordsskolenis<br />

ei proovitud suruda<br />

kedagi raamidesse, vaid arvestati<br />

igaühe soovide ja iseärasustega,<br />

sidudes seda igapäevaelu ja uute<br />

teadmiste omandamisega. Taanlane<br />

ongi olemuselt äärmiselt solidaarne<br />

ning kõikide vajadusi ja erinevusi<br />

arvestav inimene. See kandub paratamatult<br />

üle töö- ja õppekeskkonda<br />

Viimasel õppeaastal saab iga noor endale kogu koolipersonali, ta enda, pere ja omavalitsuse<br />

ühistööna valminud „lille“, mis aitab tal leida üles tee edasisse ellu. Erakogu<br />

ning minu meelest annab väga häid<br />

tulemusi.<br />

Mis aga mainitud hobusefarmi<br />

puutus, siis õppeaasta jooksul käisid<br />

teisedki õpilased seal füsioteraapias,<br />

kõik kooli õppegrupid said käia ratsutamas<br />

ning osa õpilasi tegi tallis<br />

tööpraktikat. Füsioteraapia ja ratsutamise<br />

eest tasus iga õpilase elukohajärgne<br />

omavalitsus.<br />

Tore oli see, et Limfjordsskolenil,<br />

mis asub üsna väikeses linnas, on<br />

sõlmitud kokkulepped veel paljude<br />

ümbruskonna ettevõtete, kohalike<br />

toidupoodide ja taaskasutuspoodidega,<br />

kus õpilased saavad tööpraktikat<br />

teha. Ka minul oli võimalus<br />

käia ühe oma grupi õpilasega kaasas<br />

taaskasutuspoes, kus ma teda<br />

juhendasin.<br />

Igal noorel on oma lill<br />

“Toetatud elamise<br />

kohti on kooli ümbruses<br />

ehk Põhja-Taanis palju.<br />

Nagu eelmises ajakirjas kirjeldasin,<br />

on Limfjordsskolen puudega noortele<br />

n-ö toimetulekutaseme keskharidust<br />

andev õppeasutus. Kooliprogramm<br />

kestab kolm aastat. Kolmandal<br />

aastal saavad kokku õpilase elukohajärgse<br />

omavalitsuse juhtumihaldaja,<br />

õpetajad, õpilaskodu pedagoogid,<br />

õpilane ise ja tema vanemad, et<br />

arutada noore tulevikku.<br />

Õpilasel on kaasas ka tema ressursse<br />

ja positiivseid külgi kajastav<br />

poster, mille põhjal saab paremini<br />

otsustada, millisesse asutusse<br />

ta võiks edasi liikuda. Poster kannab<br />

nime Resursblomster, mis tõlkes<br />

tähendab ressursside lille. Iga<br />

noore jaoks koostatakse selline lill<br />

viimasel kooliaastal koostöös kaasõpilaste<br />

ja õpetajatega. Põhimõtteliselt<br />

räägitakse läbi, milles keegi<br />

on tugev, mida ta hästi oskab, millised<br />

on ta positiivsed iseloomujooned<br />

– ning pannakse see kõik<br />

kirja. Näiteks et „Hanna oskab hästi<br />

süüa teha, ta on rahulik ja räägib<br />

hästi inglise keelt“.<br />

Tihtipeale suunduvad Limfjordsskoleni<br />

lõpetanud õpilased n-ö toetatud<br />

elamisse, kus nad saavad alustada<br />

jõukohast iseseisvat elu. Neid<br />

kohti on kooli ümbruses ehk Põhja-<br />

Taanis üsna palju. Näiteks Sofiebo<br />

Aalborgis, Møllebo, Botilbuddet<br />

Lounsgården jne.<br />

Pärast kooli palju võimalusi<br />

Näiteks Sofiebos elavad koos äsja<br />

koolieast välja kasvanud 20. aastate<br />

alguses noored. Neil on igaühel väike<br />

tuba ja oma ülesanded koduses<br />

keskkonnas. Kohapeal juhendavad<br />

ja suunavad noori tegevusjuhendajad.<br />

Päevasel ajal on nende päevad<br />

sisustatud enamjaolt tööpraktikaga,<br />

näiteks käivad nad tööl või abiks<br />

kohvikutes, poodides või mujal väikeettevõtetes.<br />

Koos käiakse ka ujumas,<br />

füsioteraapias ja muidugi jälle<br />

õppereisidel, et noored saaksid elukogemusi.<br />

Sofiebos on võimalik elada<br />

kuni kolm aastat, see on n-ö sissejuhatus<br />

iseseisvasse ellu, kust liigutakse<br />

edasi mujale.<br />

Minu enda jaoks oli aga kõige<br />

imetlusväärsem autismispektri häirega<br />

inimestele rajatud päevakeskus<br />

Nord-Bo. Nord-Bost kuulsin siis,<br />

kui sain võimaluse osaleda Limfjordsskoleni<br />

meeskonnaga haridusmessil.<br />

Septembri lõpus toimus<br />

Aalborgis haridusmess, kuhu tulid<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE ALLA KESKMISE ON KASUTAJATE MEELEST KLIENDITÖÖ KÕIGIS TALLINNA BÜROODES. NOVEMBER 2019

22 KOGEMUS<br />

23<br />

end tutvustama haridusasutused,<br />

sealhulgas koolid ja päevakodud,<br />

kus käivad erivajadustega inimesed.<br />

Väga paindlik päevakeskus<br />

Nord-Bo on mittetulundusühing,<br />

mida rahastab koostöös mitu omavalitsust.<br />

Autismispektri häirega<br />

inimesed ei ela seal ööpäev läbi,<br />

vaid saavad käia seal igapäevaselt<br />

või harvem. Täpne külastussagedus<br />

selgub inimese enda, tema juhtumihaldaja<br />

ja Nord-Bo personali koostöös.<br />

Arvestatakse seda, kus ta elab,<br />

millega veel tegeleb, millised on ta<br />

erivajadused jne.<br />

Nord-Bo klientide hulgas on igas<br />

vanuses ja erineva taustaga inimesi.<br />

Mõned on sinna sattunud kohe<br />

pärast erikooli lõppu, teised tulnud<br />

n-ö tavakoolist ja tavalisest töökeskkonnast<br />

pärast seda, kui on selgunud,<br />

et nad vajavad igapäevaelus<br />

siiski rohkem abi.<br />

Päevad on keskuses sisustatud<br />

õppetundide ja tegevustega. Kellele<br />

pakutakse arvutiõpet, kes tegeleb<br />

kunstiga. Uue kliendi vajadused<br />

kaardistatakse, majas on olemas<br />

sensoorikatoad ja töötab psühholoog,<br />

kes vestleb iga kliendiga korra<br />

nädalas, saamaks aru, kus too parasjagu<br />

oma soovide, mõtete ja arengutega<br />

on ning millist tuge saaks talle<br />

pakkuda.<br />

Päevakeskuse õppeklassid on<br />

mõnusalt struktureeritud ja ruumid<br />

võimaldavad teha nii grupi- kui ka<br />

individuaalset tööd. On ka piisavalt<br />

eraldatud kohti, et igaüks saaks<br />

omaette nokitseda.<br />

Kohad ka metsade rüpes<br />

Omamoodi tore koht on Lounsgårdeni<br />

toetatud elamise keskus,<br />

mis asub sõna otseses mõttes<br />

keset metsa. Ka seal on igas vanuses<br />

kliente, aga küll mitte päris noori,<br />

enamasti on tegu üle 30-aastaste<br />

inimestega. Sellegi mittetulundusühinguna<br />

tegutseva keskuse põhirõhk<br />

on pandud oma väikese kommuuni<br />

loomisele.<br />

Toimetulekukoolis läbitakse suur osa õppekavast klassiruumist väljas: õues, kogukonnas<br />

või õppereisidel tegutsedes. Igal tegevusel on õpetlik ja arendav tagaplaan.<br />

Erakogu<br />

“Lounsgårdeni<br />

toetatud elamise keskus<br />

asub otse keset metsa.<br />

Inimesed, kes Lounsgårdenis elavad,<br />

toimetavad kogu päeva majas<br />

ja selle ümbruses õues. See ongi<br />

nende kodu, mis on vaja hoida korras,<br />

ning kus on lisaks viljaaed ja<br />

koduloomad, sead, kanad, kitsed,<br />

hobused. Samuti tegutseb keskuse<br />

juures puutöökoda, kus saab valmistada<br />

majapidamises vajaminevat,<br />

aga ka teha käsitööd või niisama<br />

näpuosavust harjutada.<br />

Lounsgårdenisse võib inimene<br />

jääda elama kas või elupäevade<br />

lõpuni. Keskus on mingis osas riiklikult<br />

rahastatud, aga inimesed, kes<br />

seal elavad, maksavad elamise eest<br />

üüri oma pensionist.<br />

Pension võimaldab kulud katta<br />

Taani riiklik puudega inimese pension<br />

on muidugi Eesti omaga võrreldes<br />

üsna suur, ligi 2500 eurot kuus,<br />

mis võimaldab tõesti iseseisvalt elada<br />

ja ka oma elupaiga kulud ise katta.<br />

Siinjuures tuleb lisada, et eespool<br />

kirjeldatud kohtades tuleb eluaseme<br />

ja toidu eest maksta. Aga kõige tähtsam<br />

on siiski see, et teenusekohad on<br />

üle kogu riigi kõikjal olemas. Ja need<br />

on erinevad, nii et eluteel tuge ja kõrvalabi<br />

vajav inimene saab tõesti valida<br />

paiga, mis ta vajadustele ja soovidele<br />

kõige paremini vastab.<br />

Kohtasin Taanis viibitud aja jooksul<br />

peresid, kes olid kolinud Gröönimaalt<br />

ja Islandilt Taani, et võimaldada<br />

oma täisikka jõudnud või jõudvale<br />

puudega lapsele täisväärtuslikku<br />

elu. Ning täisväärtuslik on puudega<br />

inimeste elu Taanis tõepoolest.<br />

Unustasingi eespool mainida, et<br />

Taanis on igati normaalne, et erivajadustega<br />

täiskasvanud saavad elada<br />

seksuaalelu, juua soovi korral alkoholi,<br />

omada sõpru ja kallimat ning<br />

tunda igati elust rõõmu. Ehk siis elada<br />

nii, nagu me kõik elame. Lihtsalt<br />

neile sobivas mahus ja vormis toega,<br />

mis tagab turvalisuse, mida nad ise<br />

endale tagada ei oska või ei saa.<br />

Liina Selgis<br />

eripedagoog-nõustaja<br />

Nii rõõmsaid puudega noori ja<br />

nendega töötavaid spetsialiste<br />

pole ma kunagi varem näinud!<br />

Liina ütleb, et õppis Taanis<br />

töötatud aastast ääretult palju<br />

nii inimese kui ka eripedagoogina.<br />

Pärast Eestisse naasmist<br />

igapäevaselt erivajadustega<br />

noortega töötades tõdeb ta<br />

aga taas kurbusega, et siin on<br />

meil samasuguse elukeskkonna<br />

loomiseni veel pikk maa minna.<br />

Jah, Eestis ei ole samasuguseid<br />

majanduslikke võimalusi nagu Taanis,<br />

kuid ehk paneksime algatuseks<br />

riiklikud prioriteedidki paika?<br />

Eestis elatakse praegu mingis kaasava<br />

hariduse mullis, arvatakse, et<br />

puudega laste ja noorte kaasamine<br />

tavakooli on parim, kui mitte ainuvõimalik<br />

viis integreerimaks puudega<br />

inimesi ühiskonda. Ka erihoolekannet<br />

reformitakse suunaga tuua<br />

erivajadustega inimesed elama linnadesse,<br />

lausa linnakorteritesse,<br />

ning on arvatud, et ööpäevaringset<br />

erihoolekannet turvalistes kohtades<br />

polegi enam eriti kellelegi vaja.<br />

Taanis nägin aga, et seal ei olegi<br />

kaasav haridus (tavakooli kaasamise<br />

mõttes) enam väga populaarne.<br />

2012. aastal anti riigis välja uus määrus,<br />

mille järgi saavad erivajadustega<br />

õpilased küll käia tavakoolis, kuid<br />

neid võetakse sinna vaid kindel protsent,<br />

sest kõikide erivajaduste teenindamiseks<br />

tavakoolis pole haridussüsteemil<br />

lihtsalt majanduslikku<br />

ja erialast võimekust.<br />

Taanis on seljataga etapp, kus õpilasi<br />

viidi erikoolidest üle tavakoolidesse,<br />

kus nad aga ei saanud siiski<br />

vajalikku abi, sest koolides puudus<br />

tugisüsteem ja nappis kompetentsi.<br />

Mitte kool, vaid selle sisu<br />

Kui Eestis kurdetakse koolirõõmu puudumise<br />

üle, siis Taani puudega laste<br />

koolis on rõõm, ühistöö ja kõikide suur<br />

teotahe igapäevaselt kohal. Erakogu<br />

Ma külastasin Taanis ka paari<br />

tavakooli ning vestlustest õpetajatega<br />

tuli välja, et neil käib küll koolides<br />

erivajadustega lapsi (ATH-ga<br />

või kergema autismispektri häirega),<br />

kuid siiski järjest rohkem eelistatakse,<br />

et nad õpiksid erikoolis,<br />

kuna saavad seal paremat abi. Tavakooli<br />

õpetajatel puuduvad paratamatult<br />

küllaldased teadmised ning<br />

ka tugispetsialiste ei saa igal pool<br />

olla piisavalt.<br />

Minu arvamusel peaksid vähegi<br />

tõsisemate erivajadustega lapsed<br />

käima samuti siiski erikoolis ning<br />

õppima nende inimeste käe all, kes<br />

tõesti teavad ja tunnevad nende erivajadusi,<br />

oskavad kasutada eripedagoogikat<br />

nende õpetamiseks ja<br />

arendamiseks. Ka erikoolis on võimalik<br />

leida sõpru ja mõttekaaslasi,<br />

tunda end teiste seas võrdsena,<br />

suhelda maailmaga ja olla kaasatud<br />

maailma ellu. Just nii, nagu nägin<br />

seda toimuvat Limfjordsskolenis ja<br />

teistes Taani erikoolides ning nagu<br />

see toimub ka paljudes Eesti puudega<br />

laste koolides.<br />

Eestis peaks kooli lõpetanud puudega<br />

noortele kindlasti looma rohkem<br />

võimalusi astuda iseseisvasse<br />

ellu ja jätkata toetatud elamist koos<br />

teiste sarnaste noorte või ka vanemate<br />

täiskasvanutega – kuid ikka<br />

turvaliselt ja piisava juhendamisejärelevalvega.<br />

Olgu linnas või maal,<br />

nagu inimesed eelistavad. Iga erivajadustega<br />

lapse vanem soovib ju, et<br />

tema lapsest kasvaks iseseisev inimene,<br />

kes ei jää elupäevade lõpuni<br />

vanematekodust sõltuma. Ära ei saa<br />

unustada ka seda, et lapsevanematel<br />

on samuti õigus säilitada enda elu ja<br />

vaimne tervis.<br />

Mitte reform, vaid selle sisu<br />

Võin öelda, et nii rõõmsaid erivajadustega<br />

noori ja nendega töötavaid<br />

spetsialiste pole ma elus varem<br />

veel näinud kui Taanis. Midagi on<br />

sealses ühiskonnas ja sotsiaalsüsteemis<br />

siiski väga paigas. Õppigem siis<br />

ometi targematelt, sest kõiki vigu<br />

pole ju vaja omal käel kogeda.<br />

Selle asemel et teha jõudsalt reforme<br />

ning aastaid hiljem noogutada<br />

nõutult pead ja tunnistada, et „vist<br />

läks valesti“, peaksime looma ka<br />

oma puudega inimestele võimalused<br />

olla nemad ise ning elada rõõmsat<br />

ja asjalikku elu turvalises ümbruses.<br />

Kui puudega lapsed ja noored saavad<br />

juba koolieas võimalikult professionaalse<br />

ja tugeva põhja alla<br />

ning neil on võimalused astuda<br />

koolist edasi just nende jaoks vajalikul<br />

määral toetatud iseseisvasse ja<br />

täisväärtuslikku täiskasvanuellu, siis<br />

minu meelest saab just sellest alguse<br />

integratsioon. Liina Selgis<br />

NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE TÖÖTUKASSALE ANTUD HINNANG OLI KRIITILISEM NEIL, KES TÄITSID ANKEEDI VEEBIS. NOVEMBER 2019

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Vida Press<br />

November on isade kuu<br />

Isadepäeva kuul tervitame kõiki neid tublisid isasid, kes on jäänud oma puudega laste ja nende emade juurde<br />

ning kel jätkub jaksu nende eest igapäevaselt hoolitseda.<br />

Eriline tänu nendele isadele, kes on suutnud, tahtnud ja osanud panustada sellesse, et pere jääks raskustest hoolimata kokku<br />

ning leiaks ka puudega lapse kõrval üles võimaluse elada normaalset, sisukat ja toredat elu. Tunda rõõmu, puhata, nautida<br />

ühiseid hetki, saada veel lapsi ja hoolida üksteisest. Selleks on vaja seljatada stress ja leida üles iga väiksemgi abivõimalus, mis<br />

Eestis olemas, ning seda ka kasutada.<br />

Samavõrd täname kõiki puudega laste emasid, eriti neid, kel on tulnud võtta enda kanda ka isade koorem!<br />

KUI AJAKIRI<br />

SIND KÕNETAB,<br />

saad toetada<br />

tema jätkumist:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundus<br />

ühingute ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Seda ajakirja toetasite teie!<br />

Eelmisel kuul tegid Puutepunktidele annetuse Merle Lints, Siiri Klasberg, Elgi Saare,<br />

Sigrid Kristin, Anne Reva, Ülle Väina, Maris Luik, Tarmo Leheste, Eneli Sarapuu, Küllike Lain,<br />

Ruth Maal, Kaja Linder, Erge Reimand, Ere Tött, Maarja Helimets, Elle Reinike, Maria Praats,<br />

Raili Veskilt, Mari Peets, Karolina Antons, Merle Aas, Õnnela Metsaorg, Merike Toomet,<br />

Heldi Käär, Heli Torm, Karmo Kuri, Evelin Peda, Ingrit Haavistu, Anne-Mari Rebane, Chris-Helin<br />

Loik, Alo Suursild, Jane Mõtsar, Ulvi Mellis, Ursi Joost, Heli Tenslind, Jaana Pütsepp,<br />

Julia Abiševa, Tiina Kanter-Toots, Imbi Suun, Minija Pääslane, Ande Etti, Kreet Ojamets ja<br />

MTÜ Spordiklubi Meduus. Novembri Puutepunktide kirjastamiseks kogunes sellest<br />

387,50 eurot, mis on suur abi selleks, et saaksime ilmuda ja ajakirja kõikidele tellijatele koju<br />

või töökohta saata. Suur aitäh! Lisaks toetab ajakirja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond ja<br />

aasta lõpuni ka sotsiaalministeerium hasartmängumaksu rahadest.<br />

Puutepunkte saab tasuta koju või töökohta tellida aadressil www.puutepunktid.ee. Samas saab ajakirja ka veebis<br />

lugeda. Tellijad on öelnud, et mis silma all, see meelel. Internetti ununeks tihedate toimetuste kõrval võib-olla kord kuus<br />

vaadata, aga käegakatsutav ajakiri juhtub ikka näppu ja pakub mõtteid. Püüame siis üheskoos sellega jätkata, kuni on huvilisi!<br />

Ajakirja<br />

väljaandmist<br />

toetavad ka

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!