Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6 PROBLEEM<br />
7<br />
Puude tuvastamise otsuseid teevad sotsiaalkindlustusametis ekspertarstid.<br />
Puutepunktidele selgitas oma töö põhimõtteid SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste<br />
talituse ekspertarst Aune Tamm. Erakogu<br />
On jäänud mulje, et puudeta on<br />
jäänud hulk lapsi, kel on seni<br />
olnud puue ATH ja käitumishäirete,<br />
autismispektri häire, õpiraskuste<br />
tõttu. Kas on võimalik kirjeldada<br />
nende terviseprobleemide<br />
puhul piiri, milleni puuet ei ole ja<br />
kust alates on puue? Vanem ütleb:<br />
temaga on nii raske – kust algab<br />
sotsiaalkindlustusameti jaoks<br />
puue?<br />
Kõigepealt tuleb eristada raskesti<br />
kasvatatavat last puudega lapsest.<br />
Kõurikut ja puudega last ei saa<br />
samastada. Käitumishäire, kui see<br />
esineb psühhiaatrilises tähenduses,<br />
vajab eriarsti käsitlust ja ravi. Samal<br />
ajal on vaja kohandada lapse kasvukeskkonda<br />
ja ümber korraldada<br />
õppetöö. Üldjuhul on käitumis- või<br />
tähelepanuhäire raviga rahuldavalt<br />
ohjes hoitav.<br />
Mis puudutab aga õppetöös edasijõudmist,<br />
siis siin tuleb leppida<br />
faktiga, et inimeste vaimne võimekus<br />
on erinev. Puuet ei põhjusta<br />
näiteks see, kui lapsel on klassikaaslastega<br />
võrreldes rohkem või sagedamini<br />
vaja abi koduste ülesannete<br />
lahendamisel. Loomulikult tuleb<br />
lastel arvestada ka pere või lapsevanema<br />
võimekusega last ohjeldada,<br />
suunata, kasvatada ja aidata. See<br />
on valdavalt kohaliku omavalitsuse<br />
pakutav abi.<br />
Tuleb ka mõista, mida saab puude<br />
tuvastamise kaudu lahendada<br />
ja mida mitte – puue annab teatud<br />
soodustused ja puudega inimese<br />
sotsiaaltoetuse, aga ei muuda last<br />
sõnakuulelikumaks või sotsiaalselt<br />
adekvaatsemaks.<br />
Kui aga tähelepanu- või käitumishäire<br />
ületab piiri, kus laps ei saa<br />
tugiisikuta kodust väljas (sh koolis)<br />
hakkama, pakub tugiisikuteenust<br />
omavalitsus ja vajalikku õpiabi lasteasutus<br />
või kool. Ei tugiisiku ega<br />
õpiabi eeltingimus ole puude tuvastamine.<br />
Palju on küsimusi tekitanud ka<br />
lapse kooliküpsus. Lapse valmisolek<br />
sõltub tema võimetest, kuid võimete<br />
realiseerumine omakorda keskkonnast.<br />
Puue ja teenused rehabilitatsiooniplaani<br />
kaudu ei ole siin<br />
lahendus.<br />
Ka ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire)<br />
kui diagnoos iseenesest ei<br />
ole puude tuvastamise aluseks, selleks<br />
on fikseerunud või pikaajalised<br />
piirangud.<br />
Kuidas, mille järgi te piiranguid<br />
ja nende tõsidust hindate?<br />
Seadus näeb ette, et piirangute ja<br />
eakohasest suurema kõrvalabi või<br />
juhendamise vajadust hinnatakse<br />
järgmistes tegevustes: hügieenitoimingutel,<br />
liikumisel, riietumisel,<br />
suhtlemisel ja söömisel; lisaks<br />
valdkonniti, kus piirangud esinevad<br />
– liikumine, nägemine, kuulmine,<br />
kõnelemine, psüühikahäire, vaimupuue<br />
ja muu puue (muu on näiteks<br />
piirang käelises tegevuses).<br />
Näiteks ATH diagnoos peab olema<br />
pandud ja saadud ravijuhisest<br />
lähtudes (ehk et tehtud on vajalikud<br />
testid ja intervjuud, mida viib läbi<br />
eriarst) ning diagnoosi peab olema<br />
kinnitanud lastepsühhiaater. Siinkohal<br />
lisan, et teiste erialade puhul,<br />
sh esmatasandi tervishoid (perearstid),<br />
on tegemist vaid diagnoosi<br />
hüpoteesiga. Diagnoosi juurde peab<br />
aga arstil olema alati märgitud ka<br />
see, millistes valdkondades ja millises<br />
raskusastmes esinevad piirangud.<br />
Eriarsti või lastepsühholoogi hindamisest<br />
peab välja tulema seegi,<br />
millel on konkreetsel lapsel ATH<br />
fookus. Kui tegemist on peamiselt<br />
õpivilumuste häirega, siis see<br />
on hariduslik erivajadus ning seda<br />
lahendatakse haridusasutuse ja pere<br />
koostöös ning sel juhul ei ole tegemist<br />
puudega. Kui ATH-le lisanduvad<br />
käitumishäired, on vaja diagnoosi<br />
täpsustada. Hüperkineetilise<br />
käitumishäire* korral kodeerib<br />
raviarst diagnoosi erinevalt ning<br />
sõltuvalt esinevatest osalus- ja soorituspiirangutest<br />
või juhendamise ja<br />
järelevalve vajaduse ulatusest võib<br />
sellisel lapsel tuvastada ka puude.<br />
* Hüperkineetilised häired tekivad alati lapse varasel<br />
arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta<br />
jooksul). Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase<br />
püsivuse puudumine tunnetustegevuses; püüd minna<br />
ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata;<br />
desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane<br />
aktiivsus ning selliste käitumisviiside ajaline<br />
püsivus ja sõltumatus situatsioonidest. Need probleemid<br />
püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas,<br />
kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja<br />
jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse märgatavat<br />
paranemist. (kliinikum.ee)<br />
15000<br />
12000<br />
9000<br />
6000<br />
3000<br />
00<br />
5810<br />
Puudega laste arv Eestis muutub<br />
* kõik andmed on 1. jaanuari seisuga, v.a<br />
viimane tulp, mis on antud 2019. aasta<br />
31. oktoobri seisuga<br />
5807<br />
5699<br />
6408<br />
Graafikust on näha, et kui umbes 2009. aastani püsis puudega<br />
laste arv Eestis 6000 piirimail, siis järgmise kümnendi jooksul<br />
hakkas see jõudsalt suurenema. Viimasel kahel aastal on puudega<br />
laste arv taas vähenema asunud.<br />
Üheks põhjuseks, miks puudega lapsi (ja ka täisealisi puudega<br />
inimesi) vahepeal nii palju juurde tuli, oli sotsiaalsüsteemis<br />
tehtud viga, kus mõningate meditsitsiinitarvikute, ravimite või<br />
6791<br />
7825<br />
8645<br />
9214<br />
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 10.2019*<br />
“Enne taotlemist<br />
tasuks patsiendiportaalist<br />
terviseandmed üle vaadata.<br />
9862<br />
Mida peaks lapsevanem puudetaotlust<br />
tehes esitatavates andmetes<br />
kontrollima, et puue ei jääks<br />
tuvastamata ekslikult, andmete<br />
puudulikkuse tõttu?<br />
Puude taotlemisest või kordustaotlemisest<br />
peaks esmalt olema<br />
teavitatud lapse raviarsti. Sageli<br />
ei ole digiloos kolme aasta jooksul<br />
(mis on pikim puude määramise<br />
tähtaeg lastel) ühtegi sissekannet<br />
lapse puuet põhjustanud haiguse<br />
kohta.<br />
Esmakordsed taotlejad ei malda<br />
sageli ära oodata kõigi lisauuringute<br />
vastuseid, mistõttu taotlemise ajaks<br />
ei ole digiloos täpsustatud diagnoosi<br />
või puudub üldse raviarsti sissekanne.<br />
Enne taotlemist tasuks patsiendiportaalist<br />
terviseandmed üle vaadata,<br />
iga lapsevanem näeb seal oma<br />
lapse andmeid. Ideaalis peaks terviseandmetes<br />
kajastuma ka diagnoosi<br />
objektiviseerivad uuringud ja<br />
raviarsti objektiivne hinnang, mitte<br />
ainult arstivisiidil esitatud kaebused<br />
ja määratud ravi.<br />
Kui vanem kirjutab pikalt ja põhjalikult<br />
oma lapse muredest ja ka<br />
perearst arvab, et puue võiks ikka<br />
olla, siis kas see puue ka suurema<br />
tõenäosusega määratakse? Kui<br />
palju sõltub jutu ilust? Kui palju<br />
te asju kontrollite?<br />
Lapsevanema kirjeldus lapse<br />
kohta on väga oluline sisend puude<br />
määramisel. Jutu ilust aga puude<br />
määramine kindlasti ei sõltu. Kui<br />
terviseandmed piiranguid kinnitavad,<br />
siis puue ka tuvastatakse. Lapsevanema<br />
kirjeldatud tugispetsialistid,<br />
arstid, Rajaleidja külastuse andmed<br />
jne annavad võimaluse täpsustada<br />
lapse olukorda. Vajaduse korral<br />
täpsustavad lapse seisundit nii kool,<br />
omavalitsus kui ka teised asja puutuvad<br />
inimesed.<br />
Siinjuures lisan, et raviarstide,<br />
Rajaleidja jne antud soovitused<br />
10 469<br />
11 126<br />
11 895<br />
12 547<br />
11 773<br />
10 679<br />
ka teenuste saamise eelduseks oli seatud puude olemasolu, mistõttu<br />
ei jäänudki muud üle, kui vajaliku abi saamiseks taotleda<br />
puue.<br />
Viimastel aastatel on sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis<br />
tehtud hulk muutusi, mis võimaldavad saada paljusid teenuseid<br />
ja tarvikuid ka puudetõendit ette näitamata, vastavalt inimese<br />
vajadusele. Puue vormistatakse siis, kui takistused igapäevaelus<br />
Allikad: statistikaamet, sotsiaalkindlustusamet<br />
puude tuvastamiseks ei ole ekspertiisi<br />
seisukohalt siduvad, sest arusaam<br />
puude olemusest ja tuvastamise<br />
alustest võib neil olla erinev.<br />
Ekspertiisis vaadatakse last tervikuna<br />
ja dünaamikas. Kui eelmisest<br />
puude tuvastamisest saati ei<br />
ole ühtegi haigusspetsiifilist sissekannet,<br />
mis kirjeldaks probleemi<br />
püsivat aktuaalsust, ning haigusspetsiifilist<br />
ravi ei ole välja kirjutatud<br />
või ei ole välja ostetud, aga kaks<br />
kuud enne puude kordustaotlemist<br />
teeb raviarst sissekande, kus kirjeldab<br />
tõsiseid probleeme, siis tekivad<br />
küsimused – kas terviseandmed on<br />
liialdatud või on laps olnud vahepeal<br />
vanemliku hoolitsuse ja vajaliku<br />
ravita. Esimesel juhul teeme lapse<br />
raviarstidele täiendava päringu ja<br />
teisel juhul helistame kohalikule lastekaitsele.<br />
Kas puudeta laps rehabilitatsiooniteenust<br />
ei saa?<br />
Vajaduse korral saab küll. Rehabilitatsiooniteenuseid<br />
suunatakse<br />
saama:<br />
NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE KÕIGE KRIITILISEMALT SUHTUVAD TÖÖTUKASSASSE TALLINLASED JA NARVAKAD. NOVEMBER 2019
Change language