You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
4 PROBLEEM<br />
5<br />
TEEME SELGEKS:<br />
milline laps saab<br />
puude ja milline mitte<br />
Puuet ei määrata enam haiguse<br />
või diagnoosi põhjal, vaid vaadatakse,<br />
mil määral on lapse toimetulek ea <br />
kohasest erinev. Vida Press<br />
Juba mõnda aega on puudega laste pered ärevil, sest sotsiaalkindlustusamet<br />
ei pikenda enam kordusekspertiisides kõiki seniseid<br />
puudeid. Eitava vastuse saavad ka paljud vanemad, kes erivajadustega<br />
lapsele esimest korda puuet taotlevad. Uurime lähemalt,<br />
mis siis õieti toimub. Milline erivajadustega laps võib jääda puudeta<br />
ja kas see jätab ta ilma ka hädavajalikest teenustest?<br />
Paljud vanemad arvavad, et kuna<br />
uuel aastal suurendatakse laste puudetoetusi,<br />
siis on riik otsustanud osa<br />
puudega lapsi n-ö üle parda visata.<br />
Tõepoolest, kahe aasta jooksul on<br />
puudega laste arv vähenenud pea<br />
kahe tuhande võrra. Samas saab<br />
arve uurides (vt graafik lk 7) selgeks,<br />
et sotsiaalkindlustusamet hakkas<br />
puudeid kitsimalt välja kirjutama<br />
juba hulk aega enne seda, kui riigikogus<br />
laste puudetoetusi suurendav<br />
seadus üle noatera vastu võeti.<br />
Igakuisest toetusest ilmajäämine<br />
on perede jaoks vaid üks mure.<br />
Veel enam tunnevad vanemad hirmu<br />
selle pärast, et puudeta laps<br />
jääb ilma senistest teenustest, nagu<br />
tugiisik, rehabilitatsioon, sotsiaaltransport<br />
jne, kui ta tegelikult neid<br />
hädasti vajab.<br />
Kuidas siis ikkagi asjad käivad?<br />
Puutepunktide küsimustele vastas<br />
sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi<br />
ja sotsiaaltoetuste talituse ekspertarst<br />
Aune Tamm.<br />
Palun selgitage, mille põhjal te<br />
sotsiaalkindlustusametis otsustate,<br />
milline laps on puudega ja milline<br />
mitte?<br />
Kui lapsevanem pöördub meie<br />
poole puude tuvastamiseks, siis<br />
küsime temalt mitmesuguseid küsimusi.<br />
Millistes tegevustes laps vajab<br />
“Ekspertiisis selgitatakse,<br />
millega ini mene<br />
ise hakkama ei saa.<br />
eakohasest suuremat kõrvalabi? Kui<br />
laps kasutab suhtlemise, liikumise<br />
või muid abivahendeid, siis millistes<br />
olukordades ja kui sageli? Kui laps<br />
saab igapäevaeluga toimetulekut<br />
toetavaid teenuseid, siis milliseid?<br />
Lisaks uurime arstide ja spetsialistide<br />
kohta, kellel on lapse seisundi<br />
kohta täiendavalt andmeid. Kui<br />
abivajadus ja lapse seisund on terviseandmetes<br />
hästi kirjeldatud, siis<br />
me sageli täiendavat teavet ei vajagi.<br />
Puudulike andmete korral küsime<br />
võimalusel üle.<br />
Kui varem on puude määramine<br />
olnud suhteliselt meditsiinikeskne<br />
(ehk mingid diagnoosid on andnud<br />
õigustatuse puudele), siis praegu on<br />
praktika teine. Ekspertiisis püütakse<br />
selgitada, millega inimene ise hakkama<br />
ei saa, kus on vaja kõrvalabi<br />
ning kas vajatav abi on eakohasest<br />
suurem või mitte.<br />
Jah, kõikidele taotlejatele me<br />
puuet ei määra. Eelkõige tulebki see<br />
ekspertiisipraktika muudatustest,<br />
kus raviteenustega kontrolli all olevate<br />
haigustega ning ka üksikteenuse<br />
vajadustega, eriti haridusliku erivajadusega<br />
lastel puuet ei tuvastata.<br />
On levinud eksiarvamus, et puuet<br />
põhjustab näiteks lapse eakaaslastest<br />
suurem ravi või ravimite tarvitamise<br />
vajadus. Lapsele ravimite doseerimine<br />
on eakohane kõrvalabi ning seda<br />
ei ole põhjust pidada puudeks.<br />
Oluline on ka mõista, et puue<br />
(piirang) võib, aga ei pruugi olla<br />
ajas muutumatu. Kui piirang oli/on<br />
põhjustatud haigusest ning see osutub<br />
ajakohase raviga hästi ohjeldatavaks,<br />
ei saa enam lähtuda pelgalt<br />
diagnoosist, vaid ikka tegelikus elus<br />
esinevatest piirangutest.<br />
Kas on võimalik välja tuua, milliste<br />
diagnooside või probleemidega<br />
inimestel enam puuet ei tuvastata,<br />
kui võrrelda varasemate tavadega?<br />
Küsimus ei ole diagnoosis.<br />
Varem on rakendatud praktikaid,<br />
kus puude tuvastamiseks on lähtutud<br />
diagnoosist. Praktika on<br />
muutunud. Praegu kõrvutame me<br />
diagnoosi ja igapäevases keskkonnas<br />
hakkama saamist. Sama diagnoosiga<br />
inimeste terviseseisund ja<br />
igapäevane toimetulek võivad olla<br />
väga erinevad. Kõik diagnoosid<br />
võivad sõltuvalt piirangute esinemisest<br />
puuet põhjustada ja samas<br />
piirangute puudumise korral puuet<br />
mitte põhjustada.<br />
Puude tuvastamise juures hindame,<br />
millised on püsiva iseloomuga<br />
või pikaajalised piirangud. Millistes<br />
olukordades ja kui sageli piirangud<br />
avalduvad ning millises raskusastmes.<br />
Kas abivahendi, teenuste või<br />
raviga on piirangud kompenseeritavad.<br />
Samuti arvestame sellega, et<br />
vahetult pärast esmast diagnoosimist<br />
on puudest vara rääkida, kuna<br />
me ei tea siis, mil määral osutub<br />
haigus raviga ohjeldatavaks.<br />
Vigastuse korral arvestame lisaks<br />
vigastuse iseloomule ja käesolevalt<br />
tekkinud piirangutele eeldusliku<br />
prognoosiga. Enamikul juhtudel on<br />
õnneks tegemist ravijuhuga, s.t paraneva<br />
tervisehäirega, mitte ravijärgse<br />
püsiva jääkfunktsioonihäirega. Kui<br />
Millised lapsed on jäänud puudeta?<br />
Kõige suurem rühm, kes puuet viimastel aastatel ei ole saanud,<br />
on bronhiaalastmat põdevad lapsed. Astma on praegusel ajal<br />
raviga väga hästi ohjeldatav haigus, mistõttu astmat põdevatele<br />
lastele enam puuet ei määrata. Seda meelt on ka raviarstid. Astmaravimid<br />
on kättesaadavad ja neid kompenseerib haigekassa.<br />
Teise suure rühma moodustavad kõnehäirega lapsed (kõne ja<br />
keele spetsiifilised arenguhäired, spetsiifiline artikulatsioonihäire,<br />
kõne ning häälega seotud sümptomid ja tunnused, eeldatava<br />
füsioloogilise arengu peetus, segatüüpi spetsiifilised arenguhäired),<br />
mille korral on ennekõike tarvis logopeedilist abi, teatud juhtudel<br />
ka eripedagoogilist abi. Seda hinnatakse kui kõnearendusravi vajadust,<br />
mõnel juhul ka kui hariduslikku erivajadust, mille korral piirang ei ole<br />
eelduslikult püsiv ning on raviga paranev. Need lapsed peavad abi saama<br />
haridusvõrgust ja vajadusel ka kliinilistelt spetsialistidelt.<br />
Kolmandasse rühma kuuluvad lapsed, kel on käitumis- ja<br />
tundeeluhäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning kergemad<br />
pervasiivse arenguhäire vormid. Kui häire tõttu on koolis<br />
edasijõudmine ja õppetööst osavõtt raskendatud, on valdavalt tegemist<br />
haridusliku erivajadusega. Sel juhul võib olla lahenduseks väiksem klass,<br />
individuaalne õpe riikliku õppekava raames, aga ka hariduse tugispetsialistide<br />
teenused (logopeed, eripedagoog, psühholoog, vajadusel tugiisik).<br />
Seda kõike peab laps, ka puudeta laps, saama haridussüsteemist.<br />
Viimasel kahel aastal on puue jäetud tuvastamata astma korral 1223<br />
juhul, kõne ja keele spetsiifiliste arenguhäirete korral 345 juhul, mujal<br />
klassifitseerimata kõnehäirete korral 93 juhul, hüperkineetiliste häirete<br />
korral 91 juhul, õpivilumushäirete korral 110 juhul, pervasiivsete arenguhäirete<br />
korral 21 juhul, segatüüpi spetsiifiliste arenguhäirete korral 39<br />
juhul, jalgade kaasasündinud deformsuse korral 42 juhul.<br />
Kui inimene ei ole sotsiaalkindlustusameti otsusega rahul, on tal õigus<br />
esitada vaie. Sel juhul vaadatakse kõik asjaolud uuesti läbi. Kõikidest<br />
vaietest on viimase aasta jooksul rahuldatud umbes kolmandik.<br />
funktsioon jääbki suures mahus häirituks,<br />
saab rääkida puudest.<br />
Kas on mõeldav, et ka näiteks toimetuleku<br />
õppekava alusel õppiv<br />
vaimupuudega/arenguhäirega<br />
laps jääb puudeta? Või puudutavad<br />
puudest ilmajäämise juhtumid<br />
siiski normintellektiga, tavakoolis<br />
õppivaid lapsi?<br />
Kui meie ekspertarstile on kättesaadavad<br />
andmed lapse haridusasutuse<br />
ja õppekava kohta, siis seda<br />
aspekti me kindlasti ka vaatame.<br />
Suure tõenäosusega peaksid toimetulekuõppel<br />
lapsed puude raskusastme<br />
saama ka kordustuvastamisel.<br />
Samas peavad lapse arengu kohta<br />
digiloos olema arsti sissekanded<br />
arengu ja diagnoosi kulu kohta. Kui<br />
viimased andmed pärinevad aastate<br />
tagant (näiteks on erialaarste külastatud<br />
enne kooli minekut ja pärast<br />
seda on lapse arengu info kooliarsti<br />
käes, kuid seda pole jagatud digilukku),<br />
siis võib juhtuda, et andmete<br />
puudulikkuse tõttu puuet ei<br />
tuvastata.<br />
Lihtsustatud õppekava alusel<br />
õppival lapsel kaalutakse põhjalikult,<br />
kuidas ta saab hakkama<br />
igapäevases keskkonnas. Kui tal<br />
tuvastatakse vaid hariduslik erivajadus,<br />
ta ei vaja muud täiendavat<br />
abi ning ka igapäevategevustel kas<br />
piirangud puuduvad, on kerged või<br />
ei esine pidevalt, võib see laps olla<br />
puudeta.<br />
NOVEMBER 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE PUUDEGA JA PUUDETA TÖÖTUTE/TÖÖOTSIJATE HINNANG TÖÖTUKASSALE EI ERINE. NOVEMBER 2019
Change language