PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
PDF-failina - Leht - Äripäev
- TAGS
- leht
- leht.aripaev.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
14 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />
toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Ehitus kasvas II kvartalis 11%. Enim sai hoogu<br />
juurde eluruumide ehitus.<br />
Miks käib korterelamute ehitus<br />
eramajadest hoogsamalt?<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265,<br />
(372) 667 0165<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid ja käsiraamatud:<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
AADO KIVI<br />
ASi Tartu Ehitus omanik<br />
Kevadel oli korterelamute hinnaküsimisi oluliselt<br />
rohkem kui varem. See on viinud ka paari<br />
objektini. Samas hoogustumise jätkumist ma<br />
prognoosida ei julge. Ehitusmaterjalide ja tööjõukulude<br />
kallinemine on olnud tuntav. Aasta<br />
varem tegid peaaegu kõik ehitajad oluliselt pakkumisi<br />
alla omahinna, kas 15, 20 või mõned hullud<br />
isegi 50%. Sel aastal on meil kõikidel välja läinud<br />
hinnapakkumistel kasumimarginaal sees.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Mis toimub, mille eest me neile<br />
kolmele, kes otsustada ei suutnud,<br />
palka maksame?<br />
Kommentaar artiklile “Presidendina jätkab Toomas<br />
Hendrik Ilves”, mis rääkis, et kolm riigikogu<br />
liiget ei täitnud valimissedelit korrektselt.<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
AAVO TEDER<br />
ASi Harju Ehitus juht<br />
Korterelamuid ehitatakse kindlasti rohkem.<br />
Kuna mullu peaaegu ei ehitatudki midagi, siis<br />
seetõttu annab igasugune väiksemgi elavnemine<br />
kohe tunda. Inimesed on natuke optimistlikumad<br />
ja julgemad. On otsustatud ära teha investeering,<br />
mis on ehk paljudel pikka aega mõttes<br />
olnud. Nüüdseks on mõistetud, et põhi saadi kätte<br />
ja nüüd hinnad igal juhul tõusevad. Korterite<br />
järele on tekkinud nõudlus ja sellepärast on põhjus<br />
arendajail ja ehitajail ehitada.<br />
ELARI TAMM<br />
Uus Maa kinnisvarabüroo elamispindade juht<br />
Täheldasime juba mullu, et uusarenduste<br />
müük on tunduvalt aktiivsem kui 2010. aasta<br />
alguses. Eelmise aasta teisest kvartalist on olnud<br />
ehitus ja müük aktiivne nii eramute kui ka korterelamute<br />
puhul. Kindlasti ehitatakse korterelamuid<br />
praegu rohkem. Eramu on pigem luksuskaup<br />
ja seda liigub buumiajaga võrreldes selgelt<br />
vähem. Seda, et buumi ajal ehitatud eramute järele<br />
oleks nõudlus väiksem, aga väita ei saa.<br />
Raamatuklubi ja infolehtede<br />
toimetus:<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega kaitstud<br />
teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine<br />
ning edastamine mis tahes kujul<br />
on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu<br />
kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,<br />
pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
ÄRILAUSE<br />
K<br />
es oli 1990ndate algul autoomanik,<br />
mäletab ehk seda vaimustust,<br />
kui Eestisse hakkasid<br />
jõudma lääne autod. Isegi pruugitud<br />
sõidukid olid võrreldes<br />
siinsete Žigulide ja Moskvitšitega nagu teisest<br />
maailmast. Nende kvaliteet, ökonoomsus ja kasutusmugavus<br />
erinesid kardinaalselt sellest, millega<br />
olime harjunud.<br />
Piltlikult öeldes valitseb Eesti raudteel sarnane<br />
olukord, mis meie autopargis 20 aastat tagasi.<br />
Me sõidame Žigulidega, samas kui muu maailm<br />
sõidab moodsate Toyotate, Volkswagenite ja<br />
Mercedestega.<br />
Veduril ja veduril on vahe. Eesti Raudtee on saanud<br />
omal nahal tunda, kui suur vahe võib veduril<br />
ja veduril olla, sest meie veduripark koosneb<br />
kahe maailma esindajatest: 1970.–1980. aastatel<br />
NSV Liidus ja Tšehhoslovakkias toodetud vedurid<br />
2TE116 ja CME-3 ning USA päritolu vedurid<br />
C36. Kõige kergem on võrrelda nende vedurite<br />
ülalpidamisega seotud kulusid – näiteks 2TE116<br />
käib hoolduses palju sagedamini kui Ameerika<br />
vedur, seejuures võtavad hooldused kuni kaheksa<br />
korda rohkem aega. Hoolduste hinnavahe<br />
on koguni viiekordne. Kokkuvõttes on ka vana<br />
remonditud lääne vedur ökonoomsem kui tehasest<br />
tulnud 2TE116, mis on toonaste inseneride<br />
tööõnnetus: see on eri lahenduste katsetamiseks<br />
loodud prototüüp, mis polnud seeriatootmisse<br />
mõeldudki. Ometi oli see pikalt NSVLi eesrindlikem<br />
diiselvedur ja parema puudumisel kasutatakse<br />
neid siiani, kuigi see on täielik relikt.<br />
Sama võib öelda veduri CME -3 kohta, mille tootmist<br />
alustati ca 50 aastat tagasi – meie veduripargis<br />
on CME -3, mille mootor on valmistatud aastal<br />
1966! Need sotsialismileeri vedurid kulutavad<br />
infrastruktuuri oluliselt rohkem kui praegused<br />
USA ja ostetavad uued vedurid, ka rööbastelt<br />
mahaminekud pole nende puhul haruldased,<br />
mis tähendab täiendavat kulu ja seisakuid.<br />
Uus tase ja emotsioonid. Et sellisest majanduslikult<br />
ebaefektiivsest olukorrast välja tulla, ostab<br />
Eesti Raudtee nüüd Hiinast 16 uut manöövervedurit.<br />
Äsjane leping on tekitanud emotsioone ja<br />
sellest võib arugi saada, rahaliselt on see ikkagi<br />
mahukas tehing. Teisalt teeb asi nõutuks, sest tehingus<br />
kahtlejad esitavad spekulatsioone ja ka-<br />
Heido Vitsur: Reaalsed majandusjõud lõhuvad<br />
paratamatult poliitilised kooslused.<br />
Arengufondi majandusekspert arvab, et euroala poleks suurte erinevuste tõttu sellisena tohtinud<br />
üldse moodustada: “Kui nad ka (poliitilised kooslused – toim) kalli hinna eest koos püsivad, siis nad<br />
püsivad koos mõnda aega, aga mitte igavesti.”<br />
Eesti Raudtee edeneb<br />
veduriostuga ajas 40 aastat<br />
OSKAR KALMUS<br />
EVR Cargo juhatuse liige<br />
Olgem ausad,5–25kilomeetrisetunnikiirusega<br />
toimetava<br />
manööverveduri<br />
ehitamine<br />
pole raketiteadus.<br />
BLOGI<br />
Koosolekud tõhusamaks!<br />
Kuidas muuta koosolek tõhusamaks?<br />
Olen viimase kümne<br />
aasta jooksul juhtinud kümnetes<br />
ja kümnetes organisatsioonides<br />
mitmeid sadu koosolekuid,<br />
ajurünnakuid ja kohtumisi.<br />
Teen ühe väikese seeria<br />
postitusi, kus jagan mõningaid<br />
tähelepanekuid, mis selle aja<br />
jooksul tekkinud ja millest Sul<br />
on reaalset abi, kui järgmine<br />
kord oma tiimi ees seisad.<br />
Lihtsuse võlu. Inimesed võtavad<br />
koosolekule tulles oma<br />
“seljakoti” kaasa – mõni mõtleb<br />
pooleli jäänud ülesannete-<br />
INDREK MARIPUU<br />
koolitaja<br />
Tähtis on, et inimesed<br />
saavad ennast maha<br />
laadida ja teema välja<br />
rääkida.<br />
le, teine sellele, mida ta pärast<br />
tegema hakkab, kolmandat segab<br />
mõni isikliku elu sündmus.<br />
Koosoleku juhina saad üsna<br />
lihtsalt aidata inimestel “kohale<br />
jõuda”.<br />
Selleks anna enne koosolekuteemade<br />
juurde minemist<br />
inimestele 2 x 2 minutit, mille<br />
jooksul jagunetakse paaridesse<br />
ja räägitakse teineteisele<br />
sündmusest, tegevusest või<br />
asjaolust, mis parasjagu meeli<br />
erutab – see võib olla seotud nii<br />
töö- kui ka eraeluga, positiivne<br />
või negatiivne, juba toimunud<br />
asi või tulevikus võib-olla juh-<br />
sutavad argumente, mis põhinevad poolikutel<br />
tõdedel. Meie praktikute kogemused, inseneride<br />
analüüsid ja tasuvusuuringuid on siiski usaldusväärsed<br />
ja põhinevad faktidel.<br />
Kiirustamine? Vedurite ostule heidetakse ette<br />
kiirustamist, kuid tegelikult eelnes ostule kaks<br />
aastat põhjalikku tööd, mil Eesti Raudtee spetsialistid<br />
kohtusid ka Euroopa, Vene, Ameerika ja<br />
Hiina veduritootjatega. Olles kursis nende pakutavaga<br />
ja arvestades Eesti Raudtee kogemust oleme<br />
täielikult veendunud, et saame täpselt Eesti<br />
Raudtee vajadustele vastava moodsa tehnika:<br />
suure tööjõudluse, läbimõeldud hoolduslahenduste<br />
ja meeskonnale tagatud ergonoomiliste<br />
töötingimustega vedurid. Unustada ei saa ka<br />
keskkonnasäästlikkust, uued vedurid vastavad<br />
Euroopa Liidu rangetele emissiooninõuetele ja<br />
tarbivad oluliselt vähem kütust.<br />
Hiina ime? Need, kes kahtlustavad, et Eesti Raudtee<br />
on ostmas Hiina imet, eiravad tõsiasja, et Hiinast<br />
on saanud maailma tootmiskeskus. Olgu tegu<br />
arvutite, keskkonnatehnoloogia või rongidega,<br />
hiinlased suudavad pakkuda tipptoodangut.<br />
Vaadakem, millise arengu on läbi teinud selle riigi<br />
enda raudteevõrk: Hiina on rajanud maailma<br />
pikima kiirraudteede võrgustiku, millel liikuvad<br />
rongid (hiinlaste toodetud) arendavad 300kilomeetrist<br />
tunnikiirust. See on tipptehnoloogia,<br />
mille kõrval on üks manöövervedur üsna keskmise<br />
keerukusastmega toodang. Olgem ausad,<br />
5–25kilomeetrise tunnikiirusega toimetava manööverveduri<br />
ehitamine pole raketiteadus.<br />
Lisakindluse annab tõik, et tarnitavad vedurid<br />
sisaldavad läbiproovitud lahendusi. Hiinas<br />
valmistatud veduri raamile paigaldatavad komponendid<br />
ja agregaadid baseeruvad lääne tehnoloogial.<br />
Nii on veduri südame, diiselmootori valmistanud<br />
maailma suurim diiselmootorite, tootja,<br />
USA firma Caterpillar. Selliseid mootoreid on<br />
varem paigaldatud sadadele veduritele. Lõppude<br />
lõpuks hoiavad veduriehituse protsessi etappe<br />
kontrolli all ka meie enda spetsialistid.<br />
Progress. Kui meie riiklik lennufirma lendab<br />
uue põlvkonna reisilennukitega, linnatänavail<br />
sõidavad moodsad trollid-bussid ja sõiduteedele<br />
on jõudmas elektriautod, jõuab uute veduritega<br />
tänapäevane tehnika lõpuks ka raudteele.<br />
tuv asi. Sisu pole tegelikult oluline<br />
– tähtis on, et inimesed saavad<br />
ennast maha laadida ja teema<br />
välja rääkida. Teine kaks minutit<br />
vahetatakse naabriga rollid<br />
– esimesena rääkija kuulab<br />
ja vastupidi.<br />
See lihtne harjutus aitab<br />
osalejatel teema kõrvale panna<br />
ja koosolekule keskenduda.<br />
Olen seda korduvalt proovinud<br />
ja ikka ja jälle nentinud, et lihtsuses<br />
peitub võlu.<br />
Loe veebist<br />
WWW.SEKRETAR.EE