PDF-failina - Leht - Äripäev
04.02.2013 • Views
Share Embed Flag

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
leht.aripaev.ee

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

KONKURSS<br />

Uued idufirmad<br />

võistlesid Tartus<br />

Tartus toimunud idufirmade loomise<br />

paarispäevaku Garage48<br />

võitis järjekorra pikkuse mõõtja.<br />

Võistlusel oli ideid, millest võiks<br />

saada järgmine Skype, ütles žürii<br />

liige Taavet Hinrikus. �6–7<br />

Teisipäev, 30. august 2011<br />

nr 154 (4338) 2,24 eurot (35 kr)<br />

EUR/USD<br />

1,4487<br />

USD/EUR<br />

0,6903<br />

EUR/SEK<br />

9,1157<br />

NordPool<br />

49,29<br />

Euribor<br />

1,745%<br />

Ebakindlus Euroopas ja Ameerikas hoiab meeli ärevil. Kindel on praegu vaid see, et<br />

väita ei saa ei kriisi möödumist ega ka seda, et hullem ootab veel ees. �2, 4–5<br />

STATISTIKA<br />

Ericsson veab Eesti<br />

tööstuse kasvu<br />

Tööstuses kasvas tänavu teises<br />

kvartalis enim müügitulu elektroonika-<br />

ja optikaseadmete tootmises.<br />

Kasvu veab endiselt peamiselt<br />

üks ettevõte, viitas statistikaamet<br />

Ericssonile. �6<br />

ALKOHOL<br />

Alkoholiturul endiselt<br />

salaviin oluline tegija<br />

Alkoholitootjate liidu andmeil oli<br />

esimesel poolaastal kange alkoholi<br />

müügikasv niivõrd väike, et<br />

suur osa alkoholimüügist on endiselt<br />

illegaalse turu käes. Alkoholi<br />

eksport kukkus veidi. �7<br />

VALIMISED<br />

Ilves sai esimesel katsel<br />

taas presidendiks<br />

73 häälega 101st valiti TOOMAS HENDRIK ILVES taas presidendiks. Esimest korda valiti presidendi<br />

viisil, nagu põhiseaduse loojad seda 20 aasta eest ette nägid, märkis ta. �8–9<br />

Kas meid ootab kasv või<br />

terendab uus kukkumine?<br />

RAVIMIREKLAAM<br />

Eesti ravimifirma sai<br />

kopsaka trahvi<br />

Ravimifirma Merck Sharp &<br />

Dohme sai ravimiameti eilse otsuse<br />

järgi mitme seadusepunkti<br />

rikkumise eest aprillis naistearstidele<br />

korraldatud üritusel 25<br />

000eurose trahvi. �9<br />

KOLUMN<br />

Piltlikult öeldes valitseb Eesti<br />

raudteel sarnane olukord, mis<br />

meie autopargis 20 aastat tagasi.<br />

EVR Cargo juhatuse liige Oskar Kalmus arvab, et tänapäevane tehnika jõuab<br />

uute veduritega lõpuks ka raudteele. �14

2 TOIMETUS<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee<br />

REPLIIK<br />

Teine koht pole kaotus<br />

Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand saavutas eilsetel<br />

presidendivalimistel auväärse teise koha. Skooriga<br />

73:25 noppis esikoha senine president Toomas Hendrik Ilves,<br />

kes jätkab Kadriorus järgmisedki viis aastat. <strong>Äripäev</strong><br />

soovitab Tarandil nina mitte väga norgu lasta ning Eesti<br />

rahvast Brüsselis kenasti edasi teenida.<br />

Iseküsimus ongi Ilvesele-Tarandile antud mandaatides<br />

– 2004. aastal ütles 76 000 eestimaalast, et mine, Toomas<br />

Hendrik, ja kaitse Brüsselis meie õiguseid, kaks aastat<br />

hiljem tuli Ilves siia presidendiks. 2009. aastal ütles 100<br />

000 eestimaalast, et mine, Indrek, kaitse Brüsselis meie õiguseid...<br />

kaks aastat hiljem on Tarand siin, küll kandideerib<br />

Euroopa Komisjoni kohaliku esinduse juhiks, küll presidendiks...<br />

On seal Brüsseli siis tõesti nii halb?<br />

PÄEVA FAKT<br />

3RIIGIKOGU liiget täitis eilsel presidendivalimiste-show’l valimissedelid<br />

valesti, kaks austatud rahvaasemikku joonistas<br />

“linnukese” valimissedelil mõlema kandidaadi nime juurde,<br />

üks ei võtnud aga kirjapulka kättegi ning lasi valimiskasti tühja<br />

sedeli... Ei saanud ülesandest päris hästi aru? Või polnudki<br />

seisukohta?<br />

AJALOO ILU<br />

Tootjad ja tööandjad<br />

16 aastat tagasi. 30. augustil 1995 asutasid peamiselt väikeettevõtjad<br />

Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliidu, kuhu<br />

kuulusid näiteks Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Eraarstide<br />

Ühing, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Turvateenistuse<br />

Assotsiatsioon, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit. Uue organisatsiooni<br />

president Priit Vilba selgitas ETÜLi loomist asjaoluga,<br />

et Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliidus jäävad tööandjate<br />

huvid tagaplaanile: “On raske üksmeelt saavutada,<br />

kui kehtib vanema venna printsiip – tootja huvid eelkõige.”<br />

1997. aasta 29. novembril kaks nimetatud liitu siiski ühinesid,<br />

moodustades Eesti Tööandjate Keskliidu.<br />

Hetkeseis. Et rohkem pereheitmisi pole toimunud, esindab<br />

praegu tööandjaid endiselt Eesti Tööandjate Keskliit.<br />

PÄEVA FAKT<br />

139<br />

EURO suurune võiks haridusminister Jaak Aaviksoo arvates<br />

olla vaesemast perest pärit üliõpilase igakuine toetusssumma.<br />

TÄNA<br />

Kas tuleb uus kriis või mitte?<br />

KUULA KUKU RAADIOT PÄRAST KELLA 13 UUDISEID<br />

PRESIDENDIRALLI<br />

teine koht – Indrek<br />

Tarand.<br />

JUHTKIRI<br />

TEGIJA<br />

Kinnisvaraettevõtja Viljar Arakas lahkus<br />

omal soovil Tallinna Lennujaama nõukogust<br />

ning maandus Eesti Raudtee nõukogu<br />

esimehe ametikohal. Neli aastat ehk terve<br />

masuperioodi lennuvälja nõukogus istunud<br />

Arakas põhjendas lahkumist vajadusega muuda-<br />

Arvestada tuleb kriisi<br />

jätkumise võimalusega<br />

T änane<br />

<strong>Äripäev</strong> püüab vastust<br />

leida suurele küsimusele:<br />

kas majandussurutis on taandumas,<br />

läbi või hoopis uueks<br />

rünnakuks jõudu kogumas?<br />

Nädalavahetusel pühendas välispress üleilmsele<br />

majanduskriisile mitu artiklit. Ühes ennustas<br />

Saksa majandusminister Wolfgang<br />

Schäuble, et karmide säästumeetmete tõttu<br />

on paljudel riikidel ees seitse rasket aastat. Teises<br />

hoiatas IMFi tegevjuht Christine Lagarde,<br />

et majanduslanguse risk on suur, kutsudes<br />

poliitikuid kohestele tegudele.<br />

Niisiis, kas me ekspordipartnereid (ja sedaviisi<br />

meid endidki) ja Euroopa panku tabab<br />

uus kriis? Kui jah, siis millal?<br />

Õiget ja ühest vastust aga lihtsalt pole. Sellele<br />

ei oska vastust anda ei nostradamuse-uurijad<br />

ega ennustaja-edgarid. Siiski on <strong>Äripäev</strong>a<br />

arvates selgemast selgem, et me ettevõtjad ja<br />

tippjuhid, kes praegu mõtlevad järgmise aasta<br />

eelarvele, peaks kriisi jätkumise võimalusega<br />

arvestama. Ehk et endiselt tuleb kulud<br />

kontrolli all hoida, endiselt tuleb uusi turge ja<br />

nišše otsida. Sest isegi, kui majandus otseselt<br />

langema ei hakka, on tarbijad nii meil kui ka<br />

mujal maailmas taas hirmul.<br />

Nii näitab konjunktuuriinstituudi värske,<br />

augustikuine küsitlus, et Eesti tarbijate kindlustunne<br />

on võrreldes juuliga mõõdukalt langenud,<br />

kõik neli indikaatori komponenti on<br />

halvenenud. Kõige enam langesid tarbijate<br />

ootused riigi majandusolukorrale 12 kuu pärast.<br />

Ja samasisulisi uudiseid laekub mujaltki<br />

maailmast.<br />

Ühesõnaga, 50% tõenäosusega võib väita,<br />

et masu tuleb tagasi, sest:<br />

- usaldamatus ja ebakindlus kasvab;<br />

- ohus on viimane kindel tagala – riigid<br />

(eelmine kord läksid pangad, kelle taga seisid<br />

riigid, riikide taga pole aga kedagi);<br />

Viljar Arakas<br />

hakkab lennuvälja asemel raudteed kureerima<br />

<strong>Äripäev</strong>a<br />

arvates on<br />

selgemast<br />

selgem, et<br />

ettevõtjad<br />

ja tippjuhid,<br />

kes<br />

praegu tuleva<br />

aasta<br />

eelarvele<br />

mõtlevad,<br />

peaks kriisijätkumisevõimalusegaarvestama.<br />

tuste järele nii enda kui ka ettevõtte poolt vaadates.<br />

Suvel on majandusminister Juhan Parts teinud<br />

mitu muudatust riigifirmade nõukogudes.<br />

Rohkem ettevõtjaid (ent mitte konkureerivatest<br />

firmadest) ja vähem poliitikuid, on <strong>Äripäev</strong> varem<br />

Partsile soovitanud.<br />

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />

- isetäituvad ennustused lähevad ju täide;<br />

- majandussüsteem ei elanud üle piisavat<br />

korrektuuri (makstes riigikassast majanduse<br />

elavnemiseks “toetusi” tehti valesid otsuseid<br />

ja pikendati kõigest haiguse kulgu).<br />

Ja täpselt sama suure tõenäosusega võib<br />

väita, et masu ei tule, sest:<br />

- ta polegi lõppenud;<br />

- kõik on selleks valmis (ettevõtted ja tarbijad<br />

käituvad konservatiivselt);<br />

- arenevatel turgudel läheb hästi (ka meil);<br />

- ettevõtted näitavad pigem häid tulemusi<br />

(tõsi, nii oli ka eelmise masu eel).<br />

Kindlat seisukohta ei tihka võtta analüütikudki.<br />

“Meie majandus sõltub tõesti meie<br />

suurimatest ekspordipartneritest. Praegu on<br />

nende majanduste väljavaated suhteliselt ebaselged<br />

– ehk siis igasugune prognoosimine<br />

meenutab liiga palju multifilmi “Siil udus”,<br />

nentis näiteks eile SEB privaatpanganduse<br />

strateeg Peeter Koppel.<br />

Suurettevõtjad Jüri Käo ja Jaan Puusaag<br />

on samuti ettevaatlikud – nende meelest küll<br />

paanikaks põhjust pole, kuid ettevõtja peaks<br />

plaanid ja eelarved praegu väga tagasihoidlikud<br />

tegema ning niipalju kui võimalik määramatusega<br />

arvestama. Samal ajal euro pärast<br />

hinge kinni ning eksporditurgudel pilku<br />

peal hoides.<br />

Seega, kindel on vaid üks – tänapäeva majandus<br />

on sisuliselt prognoosimatu. Keegi<br />

meist ei oska öelda, mis saab kuue kuu pärast.<br />

Ning just seepärast peab edukas ettevõtja olema<br />

võrselt valmis nii laastavaks kriisiks kui ka<br />

tempokaks buumiks.<br />

Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />

KAANELUGU “Hullem läbi? Või alles ees?”<br />

tänases lehes lk 4–5

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />

DnB NORD Pank kuulub Norra suurimale finantsgrupile DnB NOR,<br />

mis on esindatud 19 riigis üle maailma ning annab tööd üle 13 000<br />

inimesele. Eesti turul tegutseb DnB NORD Pank alates 2006. aasta<br />

kevadest ning pakub täna kõiki peamisi finantsteenuseid nii äri- kui<br />

eraklientidele. Ambitsioonikate plaanide täitmiseks Eesti turul oleme<br />

laiendamas enda professionaalset kollektiivi.<br />

DnB NORD Pank otsib oma meeskonda<br />

IT ärianalüütikut pangasüsteemide ja internetipanga valdkonnas<br />

IT ärianalüütikut liisingusüsteemide valdkonnas<br />

Sinu peamised tööülesanded on:<br />

• ärivajaduste kogumine/analüüs ja nende alusel toodete ja protsesside arendamine core<br />

süsteemides<br />

• toodete haldus ja hooldus rakendustes<br />

• lõppkasutajale konsultatsiooni pakkumine<br />

• koostööpartneritega suhtlemine<br />

• soovitama ja rakendama olevamasolevate toodetele parendusi<br />

• tehnilise ja funktsionaalse dokumentatsiooni haldus<br />

Oled meile sobilik kandidaat, kui:<br />

• Sul on väga hea analüüsivõime<br />

• Sa omad häid teadmisi Oracle ja PL/SQL andmebaaside haldusest kandideerides panga<br />

IT ärianalüütiku ametikohale<br />

• Sa omad häid teadmisi MS NAV, MS CRM, MS SP süsteemidest kandideerides liisingu IT<br />

ärianalüütiku ametikohale<br />

• Sul on kõrgem haridus IT valdkonnas või oled seda omandamas<br />

• Sul on väga hea inglise keele oskus nii kõnes kui kirjas<br />

Sooviavalduse koos CV-ga palume saata hiljemalt 12. septembriks<br />

e-posti aadressile cv@dnbnord.ee<br />

www.dnbnord.ee<br />

DnB NORD Pank kuulub Norra suurimale finantsgrupile DnB NOR,<br />

mis on esindatud 19 riigis üle maailma ning annab tööd üle 13 000<br />

inimesele. Eesti turul tegutseb DnB NORD Pank alates 2006. aasta<br />

kevadest ning pakub täna kõiki peamisi finantsteenuseid nii äri- kui<br />

eraklientidele. Ambitsioonikate plaanide täitmiseks Eesti turul oleme<br />

laiendamas enda professionaalset kollektiivi.<br />

DnB NORD Pank otsib oma meeskonda<br />

Treasury spetsialisti<br />

Sinu peamised tööülesanded on:<br />

• panga igapäevane rahavoogude prognoosimine ja juhtimine<br />

• panga kapitalivajaduse tuvastamine ja finantseerimise korraldamine<br />

• panga intressimäärade ja valuutaga seotud riskide tuvastamine ning maandamine<br />

• raha-ja valuutaturgudel tehingute sõlmimine<br />

• panga tulude ja kulude analüüs<br />

• osalemine arendusprojektides<br />

Oled meile sobilik kandidaat, kui Sul on:<br />

• kõrgharidus finantsjuhtimise, majanduse või ärijuhtimise alal<br />

• vähemalt 2-aastane kogemus likviidsuse ja valuutaoperatsioonide alal<br />

• rahvusvahelises kontsernis töötamise kogemus<br />

• hea äritunnetus, strateegiline mõtlemine ja analüüsivõime<br />

• inglise keele vaba valdamine<br />

• väga hea suhtlemisoskus, tulemustele orienteeritus ja initsiatiivikus<br />

• väga hea koostöövõime erinevates osakondades ja riikides paiknevate kolleegidega<br />

Sooviavalduse koos CV-ga palume saata hiljemalt 07. septembriks<br />

e-posti aadressile cv@dnbnord.ee<br />

www.dnbnord.ee<br />

REKLAAM 3<br />

• Sa oled loominguline ja täpne<br />

• Sa oled hea meeskonnatöötaja<br />

• Sul on hea suhtlemisoskus<br />

• Sa oled tulemustele orienteeritud<br />

• Sa omad teadmisi Eesti turule pakutavatest panga ja liisingu toodetest<br />

DnB NORD pakub Sulle:<br />

• häid võimalusi professionaalseks arenguks<br />

• võimalust osaleda rahvusvahelistes projektides<br />

• häid koolitus- ja arenguvõivõimalusi<br />

• motiveerivat töötasu ja hüvesid<br />

• dünaamilist töökeskkonda ja sõbralikke ning toetavaid kolleege<br />

• eneseteostusvõimalust suures rahvusvahelises pangandusgrupis<br />

Lisainfo:<br />

Pakume Sulle võimalust ühineda kõrgetasemelise meeskonnaga, kuhu oodatakse uusi<br />

liikmeid ja ideid. Tööle ootame Sind niipea kui võimalik.<br />

DnB NORD pakub Sulle:<br />

• huvitavat ja vastutusrikast tööd<br />

• eneseteostusvõimalust suures rahvusvahelises pangandusgrupis<br />

• positiivset töökeskkonda ja motiveerivat töötasu<br />

Tööle ootame Sind niipea kui võimalik.

4 KAANEL Andrus Ansip: Balti riigid, mitte ainult Eesti,<br />

on mis iganes tüüpi kriisiks hästi valmistunud.<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

BAROMEETER<br />

Hullem läbi? Või<br />

alles ees? Uut<br />

kukkumist peetakse<br />

järjest tõenäolisemaks<br />

Peaminister oli eilsel pressikonverentsil Riias kindel, et viis, kuidas me eelmisest kriisist jagu saime, annab meile<br />

praegu kindlama seljataguse.<br />

Kindlasti ei peaks<br />

paanikat õhutama,<br />

aga plaanid ja strateegiad<br />

tuleks teha pigem<br />

konservatiivsed.<br />

Viimaste aastate suurima eksportööri Krimelte juht<br />

Jaan Puusaag. FOTO: VEIKO TÕKMAN<br />

ALYONA STADNIK<br />

alyona.stadnik@aripaev.ee<br />

Ebakindlus ja määramatus ei lase kindlalt väita<br />

ei seda, et hullem majanduskriis Euroopas ja<br />

maailmas on möödas, ega ka seda, et sukeldumine<br />

W põhja on alles ees. Küll soovitavad juhtivad<br />

ettevõtjad eelarved konservatiivsed teha ning<br />

neisse määramatuse, nii palju kui võimalik, siis<br />

planeerida.<br />

Nobeli preemia laureaadist majandusteadlane<br />

Michale Spence hindas möödunud reedel USA majanduslanguse<br />

tõenäosuseks 50%. Tema sõnul võib<br />

Ameerikast alguse saav kukkumine levida ka mujale<br />

maailma, lisaks Euroopale ka Aasiasse ja arenevatesse<br />

riikidesse.<br />

Danske Bank hindab ülemaailmse majanduslanguse<br />

tõenäosuseks 25%, lisaks USA eelarveprobleemidele<br />

hõõgub veel euroala kriis, mille eskaleerumine<br />

võib jõuda pankadeni. Muret tekitavad ka<br />

juhtivate ELi riikide juhtide raskus leida üksmeelt<br />

pingelistel hetkedel, Hispaania pankade seis, olukord<br />

Itaalias ja Prantsusmaal ning ajutise kriisiabifondi<br />

EFSF võlakirjade reitingu püsimine.<br />

Värske sorts õli kriisitulle tuli eile Poola rahandusministrilt<br />

Jacek Rostowskilt, kelle hinnangul<br />

peavad suurriigid eesotsas Saksamaaga otsustama,<br />

kas soovivad iga hinnaga euro ellujäämist.<br />

“Valik on lihtne – solidaarsus või Euroopa kollaps,”<br />

vahendas EUObserver Rostowski sõnu. Tema kriitika<br />

on suunatud Saksamaa presidendi Christian<br />

Wulffi poole, kes teatas eelmisel nädalal, et Euroopa<br />

Keskpank ei peaks ostma hädas Itaalia ja Hispaania<br />

võlakirju.<br />

USA Föderaalreservi endise juhi Alan<br />

Greenspani hinnangul on euro murdumas, sest<br />

kontrast Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel on liiga<br />

suur. “Euro on murdumas ja murdumise protsess<br />

toob murettekitavad raskused Euroopa pankadele,”<br />

lisas Greenspan. “Seda kraami (eurotsooni<br />

riikide võlakirjad pankade käes) on alati peetud<br />

ideaalseks tagatiseks, kuid on nüüd järjest küsitavamaks<br />

muutunud.”<br />

Loetelu muret tekitavatest põhjustest võib jätkata,<br />

kuid kindlust ei kriisi tuleku ega keeruliste<br />

aegade möödumise kohta see ei anna. Kindel on<br />

vaid see, et kindlat pole veel midagi.<br />

Ansip:<br />

Balti riigid<br />

on uueks<br />

kriisiks<br />

valmis<br />

Eesti, Läti ja Leedu tulevad Euroopa<br />

majanduslangusega toime,<br />

sest on vajalikud kärped<br />

ära teinud.<br />

“Kõik Balti riigid, mitte ainult<br />

Eesti, on üsna hästi mis iganes<br />

tüüpi kriisiks valmistunud,” vahendas<br />

Bloomberg Ansipi sõnu<br />

eilselt pressikonverentsilt Riias,<br />

pärast kolme Balti riigijuhi kohtumist.<br />

Ansip viitas 2008. aasta kärbetele<br />

ja maksude tõstmisele,<br />

millega pehmendasid riigid ülekuumenenud<br />

majandusele järgnenud<br />

kukkumise mõjusid. Läti<br />

eelarvedefitsiit kahaneb tänavu<br />

3,8 protsendini SKPst, võrrelduna<br />

7,7 protsendiga mullu, viitas<br />

Ansip kohtumisele Läti kolleegi<br />

Valdis Dombrovskisega.

26% Ameerika<br />

Küsitlus<br />

Kui suur on Eestis<br />

uue kriisi tõenäosus?<br />

Millest see sõltub?<br />

Milliseid märke peaks<br />

siinne ettevõtja enim<br />

arvestama?<br />

Mis märgid näitavad,<br />

et paanikaks pole<br />

põhjust?<br />

HARDO PAJULA<br />

SEB ökonomist<br />

Kipun toetama pigem Michael<br />

Spence’i pakutud tõenäosusi,<br />

mis võivad surutise ohtu isegi<br />

pisut alahinnata. Tõenäosus<br />

on pigem ajas suurenev ning<br />

uueks tulipunktiks saab eurotsooni<br />

lõunapiir. Et ohu allikas<br />

on Eestist väljas, peaks iga<br />

ettevõtja end suurema pildiga<br />

ehk rahvusvaheliste majandusuudistega<br />

kursis hoidma.<br />

ANNIKA PAABUT<br />

Swedbanki peaökonomist<br />

Hindame uue languse tõenäosuseks<br />

30% ning tuleneb see<br />

peamiselt Euroopa riikide<br />

majanduste uuest langusest.<br />

Samas ei ole langus samaväärne<br />

viimase kriisi mõjuga, kuna<br />

Eesti majandus on praegu oluliselt<br />

tasakaalustatum ning viimaste<br />

aastatega on kogutud ka<br />

reserve – nii majapidamised kui<br />

ka ettevõtted ja valitsus. Uue<br />

kriisi tekkimise või mittetekkimise<br />

pöördepunkt on selle aasta<br />

teine pool.<br />

Oluline on jälgida eri riikide<br />

valitsuste otsuseid eelarveprobleemide<br />

lahendamisel. Aktsiaturgude<br />

reaktsioon määramatuse<br />

kasvule oli ju ootuspärane.<br />

Euroopa riikide kehvemad<br />

majandusnäitajad aga ei mõjutanud<br />

turge märkimisväärselt.<br />

Seega on lootust, et valitsused<br />

üle maailma võtavad kuulda<br />

IMFi juhi sõnu ja reageerivad<br />

määramatuse vähendamisele<br />

kohe.<br />

JAAN PUUSAAG<br />

Krimelte OÜ juhatuse esimees<br />

Praeguse kasvu peatudes<br />

oleks tegu langusega, sest<br />

prognoosid on ju kasvule rajatud.<br />

Kui äsjast majanduskasvu<br />

vedas eksport, tuleb jälgida, kuhu<br />

see liigub. On tunda teatavat<br />

jahenemist ja nõudluse vähenemist.<br />

Ei tahaks olla õnnetuse<br />

kraaksuja, aga positiivseid<br />

märke praegu ei ole. Paanikat ei<br />

peaks õhutama, aga plaanid ja<br />

strateegiad teha pigem konservatiivsed.<br />

JÜRI KÄO<br />

NG Investeeringute juht<br />

Kui Euroopas peaks asi minema<br />

tõsiseks, siis majanduslangus<br />

tuleb. Praegu tuleb ma-<br />

analüütikutest<br />

ennustas augustis uue majanduslanguse<br />

saabumist. Veel paar<br />

kuud tagasi, juunis, pidas seda<br />

tõenäoliseks vaid 15% analüütikutest.<br />

PESSIMISTLIK: SEB analüütiku Hardo Pajula sõnul uue kriisi tõenäosus<br />

üha suureneb. FOTO: RAUL MEE<br />

Võrdlus<br />

Eesti ettevõtja ja tarbija veel muust Euroopast<br />

optimistlikum, aga kindlustunne väheneb<br />

MAJANDUSUSALDUSINDEKS<br />

110<br />

100<br />

90<br />

80<br />

70<br />

TARBIJABAROMEETER<br />

2008 2009 2010 2011<br />

0<br />

-10<br />

-20<br />

-30<br />

2008 2009 2010 2011<br />

08.2011<br />

Eesti<br />

105,7<br />

07.2011<br />

euroala<br />

103,2<br />

EL<br />

102,4<br />

Arvutatakse tööstuse, kaubanduse, teeninduse, ehituse ja tarbimise kindlustunde<br />

baromeetrite põhjal, keskmine väärtuis 100<br />

Allikas: eurostat,<br />

Eesti Konjunktuuriinstituut<br />

30<br />

AASTA madalaimale tasemele<br />

langes USA tarbijate kindlustunde<br />

indeks augusti alguses,<br />

jäädes pidama 54,7 punkti<br />

juures.<br />

08.2011<br />

Eesti<br />

-4,2<br />

07.2011<br />

euroala<br />

-11,2<br />

EL<br />

-14,2<br />

Pere ja riigi majandusolukorra, töötuse ja<br />

säästude prognoosi saldode (positiivsete<br />

ja negatiivsete vastuste protsentide vahe)<br />

aritmeetiline keskmine.<br />

janduskasvu prognoosidesse<br />

suhtuda väga konservatiivselt.<br />

Ei näe, et otseselt läheb majanduslanguseks,<br />

kuid kasvuprotsendid<br />

tulevad ilmselt madalamad,<br />

kui oleme oodanud. Eesti<br />

majandust veavad eksporditurud<br />

on kõik nõrgenemas. Põhiküsimus<br />

on euro olukord, kui<br />

seal peaks midagi juhtuma, siis<br />

tuleb kindlasti majanduslangus.<br />

Peame hinge kinni pidama<br />

ja lootma, et eurokriisile suude-<br />

takse leida selline lahendus, et<br />

kollapsit ei tule.<br />

ANDRES ARRAK<br />

majandusteadlane<br />

On kindlasti oodata majanduskasvu<br />

pidurdumist praeguse<br />

8% pealt. Põhiliste kaubanduspartnerite,<br />

aga eelkõige<br />

Euroopa suurima majanduse<br />

Saksamaa majanduskasv pidurdub.<br />

Miinuskasvu majanduses<br />

ma tõenäoliseks ei pea.<br />

Ettevõtja peaks nüüdsest põhitähelepanu<br />

pöörama tootlikkuse<br />

kasvule. Buumiaastatel<br />

kasvas reaalpalk kiiremini kui<br />

tootlikkus.<br />

Eestil on maailma üks väiksemaid<br />

avaliku sektori võlgu,<br />

meie tööturg (palk) on osutunud<br />

paindlikuks ja tööpuudus<br />

väheneb jõudsalt.<br />

KRISTJAN LEPIK<br />

ettevõtja<br />

Majanduse kasvutempo jahtumist<br />

lähikvartalite jooksul<br />

peaksin tõenäoliseks, kuid<br />

uue majandussurutise saabumist<br />

ei usu. Risk on meie jaoks<br />

globaalne majandus – lääneriikide<br />

puhul on mitmes riigis juba<br />

majanduslangus käes ning<br />

lähema poole aasta jooksul püsib<br />

makronumbrite halvenemise<br />

risk. Riiklik stiimul väheneb<br />

ning lääneriikide majandustel<br />

pole veel piisavalt jõudu, et riigi<br />

toeta kasvada.<br />

Riigid (ja ka ettevõtted), kes<br />

kriisi järel kohandusid uute<br />

oludega, saavad ka jahtumisega<br />

paremini hakkama. Eesti makropilt<br />

ongi minu jaoks lääneriikidest<br />

praegu positiivsem, sest<br />

suutsime kriisi järel olla paindlikud,<br />

samas kui Lääne-Euroopa<br />

ja USA riiklikul tasemel alles<br />

alustavad kärpimist.<br />

JÜRGEN LIGI<br />

rahandusminister<br />

Ebakindlus tuleviku suhtes<br />

valitseb kõikjal, ent mina majanduslangusele<br />

Eestis ei panustaks.<br />

Eesti majandus on<br />

ühelt poolt keskmisest haavatavam<br />

välismõjude poolt, teisalt<br />

aga tugevamatel alustel, sest kohanemine<br />

kriisi mõjul oli tugev<br />

nii era- kui ka riigisektoris. Peale<br />

hea riigirahanduse seisu on<br />

ka erasektor vähendanud kulusid<br />

ja laenukoormat ning vaatab<br />

sisetarbimisest kaugemale<br />

kui buumi ajal.<br />

Eesti, ammugi üksikettevõtja,<br />

ei pruugi üldise konjunktuuriga<br />

ühtmoodi kõikuda ning<br />

loodan, et seekord suudame olla<br />

keskmisest paremad. Oleme<br />

piisavalt väikesed, et mahtuda<br />

oma toodanguga ära ka halvenevatele<br />

turgudele. Peame pingutama,<br />

hajutama ja maandama<br />

riske, niisama ei juhtu lähiajal<br />

miskit väga positiivset.<br />

AS Olbtar › www.olbtar.ee › olbtar@olbtar.ee › 731 1791 › 53 334 417<br />

KAANEL 5<br />

30. august 2011 ÄRIPÄEV<br />

toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

aripaev.ee täna<br />

Inglismaa (UK) › BeNeLux › Saksamaa › Prantsusmaa › Taani<br />

Täis- ja osakoormate import-eksport megahaagistega<br />

kell 11–13 KUUM TOOL: Alar Tamming<br />

Kas uus kriis tuleb? <strong>Äripäev</strong>a lugejaile annab<br />

intervjuu ASi Tavid suuromanik ja nõukogu esimees<br />

Tavid on hiljutise kullapaanika üks suuremaid võitjaid Eestis.<br />

Samamoodi oli ettevõte edukas kriisiaastail 2009 ja 2010,<br />

teenides igas kuus keskmiselt kümme miljonit krooni kasumit.<br />

Esita oma küsimus ja loe vastuseid<br />

Lisaks kümneid artikleid, mida paberlehest ei leia!<br />

INTRESS<br />

Nobelist: EKP langetagu intressi<br />

Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz nõuab Euroopa<br />

Keskpangalt, et viimati tõstetud intressimäära peab uuesti langetama.<br />

Inflatsioon ei ole Euroopa kõige põletavam probleem, ütles<br />

Stiglitz intervjuus ajalehele Handelsblatt. “Kontinent on praegu<br />

selgelt majanduslanguses. Seda näitavad muu hulgas ka Saksamaa<br />

viimased majandustulemused,” ütles Stiglitz.<br />

Kui EKP tõstis aprillis ja juulis baasintressimäära mõlemal korral<br />

0,25 protsendipunkti, kokku 1,5 protsendile, siis USA keskpank teatas,<br />

et intressimäärad jäävad 2013. aasta keskpaigani nulli lähedale.<br />

Stiglitzi arvates koormab Euroopa ja USA mittesünkroonne intressipoliitika<br />

Euroopa majandust. “EKP praegune rahapoliitika<br />

ajab euro kalliks ja kahjustab muu hulgas ka Saksa eksporti.”

6 UUDIS toimetaja<br />

GARAGE48<br />

Edukatel<br />

idufirmadel<br />

maailma<br />

vallutuse<br />

plaan. Võitja<br />

selgunud<br />

ALYONA STADNIK, RIVO SARAPIK<br />

alyona.stadnik@aripaev.ee, rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

Nädalavahetusel Tartus toimunud idufirmade<br />

genereerimise paarispäevaku Garage48 võitis<br />

järjekorra pikkuse mõõtja – inimeste loendamise<br />

asemel ütleb Qminder, kui kaua järjekorras<br />

oodata tuleb.<br />

“See oli ulmeliselt hästi planeeritud sooritus,”<br />

jäi idee autor, reklaamialal töötav Markko Karu tulemusega<br />

rahule. “Paar tundi lisaks oleks ka võimaldanud<br />

kõrvaldada paar puudust, aga põhimõtteliselt<br />

suutsime selle ajaga teha absoluutse maksimumi,”<br />

lisas ta.<br />

Žürii liige ja võistlusel osalejaid nõustanud Taavet<br />

Hinrikus – Skype’i üks esimesi töötajaid – nimetas<br />

tulemust heaks. “Üllatas väga, kui kaugele võitjatiim<br />

oma tööga napi 48 tunniga jõudis – ideest<br />

prototüübi, integratsiooni eelmise põlvkonna rakendusega<br />

ning esitati kolme äripartneri kiri, lubadusega<br />

lahendus kasutusele võtta või müüa. Seda<br />

on tükk maad enam kui sellistel üritustel tavaliselt,”<br />

märkis ta.<br />

Hea meeskonnatöö ja nõuandja. Hinrikuse sõnul<br />

on sellise tulemuse taga suuresti meeskond.<br />

“Lisaks häkkeritele, kes 48 tundi seal koodi kirjutasid,<br />

oli neil meeskonnas määravaks ärilise mõtlemisega<br />

inimesed, kes teadsid, mida idee äriks tegemisteks<br />

vaja. Samuti andis neile tõuke ka sarnases<br />

äris tegutseva Erply esindaja Kristjan Hiiemaa<br />

mentorlus, kes oskas neile täpset nõu anda,” rääkis<br />

žürii liige.<br />

Hinrikuse ütlusel paistis Garage48-l silma ka<br />

TAUSTINFO PÄRINGUD / NÕUETE OST / INKASSO / KOHTUESINDUS<br />

Aartika Grupp OÜ (www.aartika.ee) Aalo Aart, Kristo Aart,<br />

Nele Lauk<br />

Abagars Ehitus OÜ Marko Aalberg<br />

AJ Valdused OÜ Arvo Junti<br />

Areal Shipping OÜ Sergey Sergeev, Oleg Kudinov,<br />

Boriss Gofmekler<br />

ASBA Grupp OÜ Jaak Nõu<br />

Balt-Comfort OÜ Oleg Budraitis<br />

Besel-Alarm OÜ Andrei Beljavski<br />

Classicum OÜ Karina Ajanjan<br />

EstFish OÜ Igor Samarin, Ürgo Tikerpuu, Argo Põder<br />

Fenomen Trade OÜ Egor Yakovlev<br />

Fossip OÜ Toivo Leemet<br />

Hansa Konverentsid OÜ Kaia Kitsnik, Heve-Riin Klaus<br />

InfoSpace OÜ Jean Jari Stenmark<br />

KMK Grupp OÜ Sergei Kirmel, Indrek Metsatalu,<br />

Andres Klaasmägi<br />

Kolm Koda OÜ Kaie Raud<br />

Luminaris Holding OÜ Kristjan Pikk<br />

Potentsiaali<br />

neil<br />

välisturulemurdmiseks<br />

on. Iseasi,<br />

kas tiimidel<br />

jätkub<br />

tahtmist<br />

edaspidi<br />

kokku<br />

jääda<br />

ja edasi<br />

arendada.<br />

Garage48<br />

mentor ja<br />

žürii liige<br />

Taavet<br />

Hinrikus<br />

uuenduslikkuse tunnustuse pälvinud WeatherMe<br />

ehk ilmaäratuskell. Ööpäevase etteteatamisega<br />

saab teatud valdkondades – näiteks talunikud või<br />

sportlased – tellida ilmahäire vastavate parameetriteni<br />

jõudmisel.<br />

“See idee oli võidule samuti lähedal, hästi läbi<br />

mõeldud ning jõudis töötava prototüübini,”<br />

rääkis ta.<br />

Innovatsioon firma kasuks. Samuti jäi Hinrikusele<br />

meelde Facebook TV, mis on tema hinnangul ilmselt<br />

esimene ärikasutusse minev rakendus ja ühtlasi<br />

suurepärane näide, kuidas äriettevõte kasutab<br />

Garage48 heas mõttes ära – Elionilt kui ühelt sponsorilt<br />

tuli idee luua Elioni IT-platvormile Facebooki<br />

rakendus, mis digi-TVs kasutusele võetakse.<br />

“Seda võiksid teised ettevõtted, Eesti Energia või<br />

miks mitte ka <strong>Äripäev</strong>, ära kasutada – käia idee välja,<br />

äkki mõni heas mõttes hull tuleb sellega kaasa<br />

ja nii saab ettevõttevälist innovatsiooni firma kasuks<br />

ära kasutada,” soovitas Hinrikus.<br />

Ehkki ideede rahaks keeramisel on maailma<br />

Maarjamaa Mets OÜ Janar Sillandi, Oliver Sooväli<br />

Mazur Grupp OÜ Roman Osadtši<br />

MES-Ehitus OÜ Janek Konnapere<br />

MTS International OÜ (www.mtslogistics.ee) Irina Larkina,<br />

Reet Zupping<br />

Ojava OÜ Endel Oja<br />

Otsa-Mikko MTÜ Enn Nõmmik, Helen Tanner,<br />

Marek Tammemäe<br />

Plasteco OÜ Margus Kruuda<br />

ProGroup Holding OÜ Jaak Lippmaa, Huang Zheng<br />

QCell OÜ Kristjan Järvik<br />

Saksa Takso OÜ (www.saksatakso.ee) Fredi Filing,<br />

Andrea Green<br />

Settings OÜ (www.settings.ee) Magnar Meinart, Marko Veski<br />

Smartlux OÜ Pāvels Kuluks<br />

Tivotel OÜ Andres Alamaa<br />

TWM OÜ Margus Hiie<br />

WOW Group OÜ (www.ihl.ee) Dmitri Nehhorošev,<br />

Liidia Demtšenko, Lilia Sever, Alexander Shityakov<br />

Tööstuses kasvas tänavu teises<br />

kvartalis enim müügitulu<br />

elektroonika- ja optikaseadmete<br />

tootmises, kus käive oli ligi<br />

kolm korda suurem kui möödunud<br />

aasta samal perioodil.<br />

Suurem käibe kasv oli töötlevas<br />

tööstuses teises kvartalis võrreldes<br />

eelmise aastaga ka kemikaalide<br />

ja keemiatoodete tootmises,<br />

kus tulud kasvasid 50,4<br />

protsenti ehk olid kokku 133,8<br />

miljonit eurot. Kokku oli töötleva<br />

tööstuse müügitulude kasv<br />

eelmise aasta teise kvartaliga<br />

võrreldes 36 protsenti.<br />

murdmine alles ees, oli võistlusel välja pakutute<br />

seas ka selliseid, millest võiks saada järgmine<br />

Skype, märkis ta. “Ei küsitud, mida saaksime tartlastele<br />

või ka Balti riikidele teha, vaid vaadati oluliselt<br />

laiemalt,” viitas Hinrikus edukaimate globaalsele<br />

ambitsioonile.<br />

“Potentsiaali neil välisturule murdmiseks on.<br />

Iseasi, kas tiimidel jätkub tahtmist edaspidi kokku<br />

jääda ja edasi arendada. Garage48 oli lõbus nädalavahetus,<br />

raske töö nüüd alles oma idee rahaks<br />

tegemiseks algab. Minu andmetel on paljud otsustanud<br />

jätkata,” lisas Hinrikus.<br />

Ka võitjatiimi juht Markko Karu kinnitas, et<br />

toode on neil reaalne ja sellega plaanitakse edasi<br />

minna.<br />

“Püüame lähipäevadel kõrvaldada olemasoleva<br />

lahenduse probleemid, mis võimaldab seda huvitatud<br />

ettevõtetele reaalajas tutvustada. Siis dokumenteerime<br />

tehtud lahendused ja seejärel tekib<br />

meil arendusprojekt, mida on võimalik lisaks teenusepakkujatele<br />

ka võimalikele investoritele esitleda,”<br />

rääkis ta.<br />

30. august 2011 ÄRIPÄEV<br />

Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

Elektroonikatööstuses ligi<br />

kolm korda suurem käive<br />

Tänavu esimese kvartaliga<br />

võrreldes oli teises kvartalis<br />

tööstuse müügitulu suurem 11<br />

protsenti. Suurimad kasvud olid<br />

transpordivahendite tootmises<br />

(+105%), joogitootmises (+65%)<br />

ja mittemetalsetest mineraalidest<br />

tootmises (+51%).<br />

Arvuti-, elektroonika- ja optikatööstuse<br />

müügitulud kasvasid<br />

tänavu teises kvartalis võrreldes<br />

aastatagusega 190 protsenti.<br />

Statistikaameti juhtivstatistik<br />

Lilian Bõkova ütles, et elektroonikasektori<br />

kasv seisab endiselt<br />

peamiselt Ericssoni Tallinna<br />

30<br />

ideed esitleti reedel<br />

Tartus Garage48<br />

osalejatele, nädalavahetuseks<br />

läks neist 14<br />

arendusse.<br />

Loe veebist<br />

WWW.ARIPAEV.EE<br />

Garage48 fotogalerii ja võidutööd<br />

tehas kasvul ning tegevusalasid<br />

pole juurde tulnud.<br />

Bõkova sõnul on müügitulu<br />

elektroonikatööstuses kasvanud<br />

peamiselt mahu suurenemise<br />

arvel, kuna hinnad sektoris<br />

tõusnud ei ole. “Hinnad pigem<br />

natuke langevad,” ütles<br />

Bõkova. Näiteks juulis olid hinnad<br />

2010. aasta juulist 3 protsenti<br />

madalamad.<br />

Edaspidi jääb elektroonikatööstuse<br />

suur kasv üha väiksemaks,<br />

kuna võrdlusbaas muutub<br />

iga kuuga tugevamaks.<br />

TÖÖSTUSUUDISED.EE

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

Kommentaar<br />

Läbilöögivõimelisi projekte ikka tekib<br />

JÜRI KALJUNDI,<br />

Garage48 korraldaja, osaleja ja mentor<br />

On tore, kui nädalavahetusest<br />

tekib selliseid maailmas<br />

läbi löönud projekte,<br />

nagu Euroopa tippinkubaatori<br />

ja varajase faasi investori<br />

Seedcampi investeeringu<br />

saanud Campalyst, mis loodi<br />

Garage48 kevadisel Riia üritusel.<br />

Samas ei oota me, et üritusel<br />

tekiks kümme uut startup-firmat.<br />

Kui neid tekib kas<br />

või 1–2, oleme üliedukad.<br />

Tähtsaim kriteerium on<br />

aga see, mis saab osalejatest<br />

inimestena edasi lähima kahe-kolme<br />

aasta jooksul, kas<br />

Eesti Alkoholitootjate Liidu<br />

andmetel olid esimese poolaasta<br />

kange alkoholi müügikasvud<br />

niivõrd väikesed, et<br />

suur osa alkoholiturust on endiselt<br />

illegaalse turu käes.<br />

Esimesel poolaastal müüdi<br />

Eestis 7,7 miljonit liitrit ja eksporditi<br />

2,3 miljonit liitrit kanget<br />

alkoholi. Võrreldes eelmise<br />

aasta sama perioodiga kasvas<br />

alkoholi müük siseturule tänavu<br />

esimesel poolaastal 9% ning<br />

eksport 8%. “Esimese poolaasta<br />

väike müügikasv alkoholitootjate<br />

olukorda kuigivõrd ei paranda,<br />

see näitab pisukest majanduse<br />

elavnemist ja üldise ostuvõi-<br />

NOORED<br />

ideede<br />

genereerijad<br />

nädalavahetusel<br />

Tartus<br />

toimunud<br />

Garage48-l.<br />

FOTO: RAUL MEE<br />

nad löövad Eestis ja maailmas<br />

läbi. Usun, et paljud löövad, ja<br />

see ongi meie eesmärk.<br />

ENN LAMP,<br />

Estonian Airi e-kommertsi ja turustusdirektor<br />

Enne põhiüritust kahes töötoas<br />

toimunud arutelude käigus<br />

sai üsna kiiresti selgeks,<br />

et nii lühikese ajaga meid<br />

rahuldavat rakendust välja<br />

töötada ei saa. Samas peame<br />

oluliseks isiklike kontaktide<br />

loomist, mis nädalavahetusel<br />

sõlmiti.<br />

Arendusse ühtegi reisiteemalist<br />

rakendust ei jõudnud,<br />

meie auhind läks peavõitjale.<br />

Illegaalse alkoholi<br />

turuosa endiselt suur<br />

me paranemist, kuid see ei anna<br />

veel märku illegaalse alkoholi<br />

turuosa tagasivõitmisest legaalsele<br />

turule,” ütles alkoholitootjate<br />

liidu juhatuse esimees Janek<br />

Kalvi. “Tänavu esimese poolaasta<br />

müük oli vaid 58 protsenti 2008.<br />

aasta sama perioodi kange alkoholi<br />

müügist,” lisas Kalvi.<br />

Alkoholitootjate liidu andmetel<br />

oli kange alkoholi välisturgudele<br />

müügi osakaal tänavu<br />

esimesel poolaastal 23 protsenti,<br />

mis võrreldes 2010. aasta<br />

esimese poolaasta 30%-lise ekspordi<br />

osakaaluga vähenes seitsme<br />

protsendipunkti võrra.<br />

TÖÖSTUSUUDISED.EE<br />

Usk tulevikku<br />

nõrgeneb. Eesti ja<br />

Soome sama meelt<br />

Perede kindlustunne tuleviku<br />

suhtes kahanes augustis veelgi,<br />

teatas Eesti Konjunktuuriinstituut.<br />

Perede kindlustunne<br />

langes augustis võrreldes juuliga<br />

mõõdukalt ja vastav indikaator<br />

näitab nüüd -4 (juulis 0, viimase<br />

12 kuu jooksul on indikaator<br />

olnud 0 kuni -7 ning pikaajaline<br />

keskmine on -10).<br />

Indikaatori neljast komponendist<br />

on halvenenud kõik peale<br />

tööpuudust puudutava (juuli<br />

näit -9 on kerkinud -8 peale).<br />

Enim langes ootus riigi majandusolukorrale<br />

12 kuu pärast:<br />

juulis oli see optimistlik +16, augustis<br />

aga +7. Seda võib seletada<br />

augustis ajakirjanduses laialdast<br />

kajastamist leidnud eurotsooni<br />

laenukriisi lahendamise uute<br />

raskustega. Samas on tarbijate<br />

usaldus riigi majandusolukorra<br />

arengu suhtes lähemal 12 kuul<br />

endiselt kindlustunde kõige positiivsem<br />

komponent.<br />

Ka Soome tarbijate ootused<br />

nii isikliku kui ka riigi majanduse<br />

käekäigu suhtes muutusid augustis<br />

järsult süngemaks, selgus<br />

Soome statistikaameti eile avaldatud<br />

andmetest.<br />

Tarbijate usaldusindeksi näit<br />

alanes augustis 5,1 punktile juu-<br />

5,1<br />

PUNKTILE langes soomlaste<br />

usaldusindeksi näit augustis,<br />

juulis oli see 11,3 punkti.<br />

li 11,3 punktilt. Aasta eest oli sama<br />

näit 21,9 punkti.<br />

Indeksi neljast komponendist<br />

vähenesid eelnenud kuuga<br />

võrreldes enim ootused Soome<br />

majanduse ja tööhõive väljavaadete<br />

kohta. Viimati olid soomlased<br />

ses suhtes sama pessimistlikud<br />

2008.–2009. aasta talvel.<br />

Tööpuuduse kasvu kardeti sama<br />

palju 2010. aasta alguses.<br />

Ka enda majandusliku olukorra<br />

suhtes on soomlased pessimistlikumad.<br />

Augustis arvas vaid 18% küsitletutest,<br />

et Soome majanduse<br />

olukord aasta jooksul paraneb<br />

ning 45% leidis, et see pigem halveneb.<br />

Juulis olid näitajad vastavalt<br />

24 ja 34%.<br />

Vaata ka graafikut lk 5, kus on<br />

võrreldud Eesti näitajaid euroala<br />

ja ELi usaldusindeksiga.<br />

ARIPAEV.EE<br />

UUDIS 7<br />

SKP<br />

Leedus tugev majanduskasv<br />

Korrigeeritud andmeil kasvas Leedu SKP teises kvartalis aastatagusega<br />

võrreldes 6,3 ning eelnenud kvartaliga võrreldes 0,4%.<br />

Esialgne hinnang oli, et SKP kasvab vastavalt 6,1% ja 0,2%.<br />

Esimeses kvartalis kasvas Leedu SKP aastatagusega võrreldes<br />

6,9% ning eelnenud kvartaliga võrreldes 3,5%, vahendas uudistebüroo<br />

Direkt.<br />

KOOSTÖÖ<br />

Rootsi ja Soome asuvad koos jääd murdma<br />

Pärast läinud talvel tekkinud kaost, kus mitmed laevad Läänemerel<br />

jääs kinni istusid ja jäälõhkujat ootasid, otsustasid Soome ja<br />

Rootsi oma jäälõhkujate laevastikud ühendada ja veeteede lahtioleku<br />

eest ühiselt vastutada.<br />

Kokkuleppele, mis tähendab laevafirmadele arvestatavat kokkuhoidu,<br />

kirjutasid pooled alla eile, kirjutas Rootsi majandusleht Dagens<br />

Industri.<br />

Kokkuleppe järgi läheb edaspidi appi kõige lähem jäälõhkuja.<br />

TEHING<br />

Venemaa müüb Murmanski sadamat<br />

Murmanski sadam võib saada aasta lõpuks uue omaniku, sest nii<br />

Vene riik kui ka kaks eraettevõtet on pannud oma osaluse müüki,<br />

teatas Barentsobserver.<br />

Murmanski kaubasadama aktsiatest müüakse ligi 75%. Praegused<br />

suuraktsionärid Specialized Project Investments ja Laterium<br />

Commercial Limited kavatsevad oma osalused, mida on kokku<br />

47,7%, müüa 11. oktoobril toimuval oksjonil. Alghind on 180 miljonit<br />

eurot.<br />

KRIIS<br />

Schäuble ennustab seitset rasket aastat<br />

Millal lõppevad turbulentsid maailmamajanduses? Saksa majandusminister<br />

Wolfgang Schäuble ennustab, et karmide säästumeetmete<br />

tõttu on paljudel riikidel ees seitse rasket aastat.<br />

Kuni säästumeetmed vilja hakkavad kandma, läheb aega aastaid,<br />

vahendas Schäuble nädalavahetusel Šveitsis St.Gallenis väljaöeldud<br />

arvamust Spiegel Online. Otsustavaks saavad Schäuble arvates<br />

struktuurireformid ja eelarvekärped Itaalias, Hispaanias, Portugalis<br />

ja Kreekas. Et tagada pikas perspektiivis majanduskasv, peavad<br />

Euroopa riigid tihedamat koostööd tegema, arvas ta.

8 UUDIS toimetaja<br />

VÄRSKELT presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves ajakirjanike<br />

piiramisrõngas. FOTO: ERIK PROZES<br />

PRESIDENDIVALIMISED<br />

73:25.<br />

Ilvese seljavõit<br />

Esimest<br />

korda<br />

valisite te<br />

Vabariigi<br />

Presidendi<br />

viisil,<br />

nagu me<br />

põhiseaduseloojad<br />

seda<br />

peaaegu<br />

20 aastat<br />

tagasi<br />

ette<br />

nägid.<br />

Toomas<br />

Hendrik Ilves<br />

tänas riigikoguusalduse<br />

eest<br />

Parem<br />

tuli<br />

teiseks.<br />

Presidendiks<br />

kandideerinud<br />

Indrek<br />

Tarand hääletustulemustkommenteerides<br />

Riigikogu valis eile Toomas Hendrik Ilvese teiseks<br />

ametiajaks presidendiks. President valiti<br />

esimese hääletusega ning tema poolt hääletas 73<br />

riigikogu liiget. Indrek Tarandit oleks presidendiks<br />

soovinud 25 rahvasaadikut.<br />

Kaks hääletussedelit olid kehtetud, sest märge<br />

olid tehtud mõlema kandidaadi nime juurde.<br />

Ühel hääletussedelil oli aga märge jäänud üldse<br />

tegemata.<br />

“Tänan teid usalduse eest,” lausus uueks ametiajaks<br />

tagasi valitud president Ilves riigikogulaste<br />

ees pärast valimistulemuste selgumist kõnet<br />

pidades.<br />

Presidendivalimiste hääletus oli salajane ning<br />

riigikogu liikmetel oli oma otsuse tegemiseks aega<br />

üks tund.<br />

Ilvesele olid enne eilset toetust kinnitanud nii<br />

Reformierakond, IRL kui ka sotsid, kellel on riigikogus<br />

kokku 75 kohta.<br />

Mehed ei nuta. Presidendiks kandideerinud Indrek<br />

Tarand peab oluliseks, et tänu kahele kandidaadile<br />

tõstatati mitmeid teemasid, mis muidu oleksid<br />

võinud ehk varju jääda.<br />

“Üles sai tõstetud olulisi teemasid ja see aitab<br />

Eesti Vabariiki,” rääkis Tarand intervjuus ETV-le.<br />

Tarand märkis, et ta ei oska öelda, kuhu jäid<br />

hääled. “Mulle on olulisem see, et sain sõnastada<br />

olulisi probleeme,” rõhutas ta. Enda panusena nimetas<br />

Tarand inimlikkuse dimensiooni väljatoomist<br />

ühiskonnas.<br />

Ta rõhutas hääletustulemust kommenteerides,<br />

et ainult kehtiv hääletustulemus on oluline. “Parem<br />

tuli teiseks,” märkis ta.<br />

“Minu madistamispartneriks jäävad aspektid,<br />

mis meenutavad erakondades ENSVd. Hiljuti tegi<br />

Keskerakond halbu otsuseid oma kongressil,” rääkis<br />

Tarand oma väljakutsetest edaspidi.<br />

Enda ja president Toomas Hendrik Ilvese ühisjoonena<br />

tõi ta välja seda, et nad mõlemad on veendunud<br />

demokraadid ja antikommunistid, keda<br />

aga ühelt ja ka teiselt poolt on kandidaadiks esitanud<br />

endise kommunisti poolt juhitud erakond.<br />

“Kas me oleme tülli läinud? Minu poolt mitte,”<br />

vastas Tarand küsimusele, millal ta Ilvesega<br />

ära lepib.<br />

PRESIDENDIKANDIDAAT Indrek Tarandi hingetõmbepaus.<br />

Kohe selguvad tulemused.<br />

FOTO: VEIKO TÕKMAN<br />

30. august 2011 ÄRIPÄEV<br />

Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post rivo.sarapik@aripaev.ee<br />

Ravimifirma sai 25 000<br />

eurot trahvi. Koolituse sildi<br />

all reklaamiti retseptiravimit<br />

KADRI JAKOBSON<br />

kadri.jakobson@aripaev.ee<br />

Ravimifirma MSD (Merck Sharp<br />

& Dohme) sai ravimiameti eilse<br />

otsuse järgi mitme seadusepunkti<br />

rikkumise eest naistearstidele<br />

korraldatud üritusel<br />

25 000eurose trahvi.<br />

Ameti peadirektori asetäitja<br />

abi Kaili Lellepi sõnul rikkus<br />

MSD ürituse korraldamisel ravimi<br />

väljakirjutamise ja müügi<br />

kingitustega mõjutamise keeldu<br />

ning mitmeid reklaami- ja ravimiseaduses<br />

ravimireklaamile sätestatud<br />

nõudeid.<br />

“Ürituse meelelahutuslik<br />

osa ületas oluliselt teaduslikku<br />

poolt,” lisas ta. Lellepi kinnitusel<br />

mõjutati 1. aprillil korraldatud<br />

üritusega retseptiravimi<br />

Nuvaring väljakirjutamist ja<br />

müüki. Kuna ürituse puhul on<br />

tegemist ravimireklaamiga, laieneb<br />

pakutavatele hüvedele ravimiseadusest<br />

tulenev piirang, mida<br />

samuti otsuse kohaselt rikuti,<br />

lausus ta.<br />

Rikuti reklaamiseadust. Lisaks<br />

tuvastas ravimiamet ürituse käigus<br />

veel reklaamiseaduse rikkumisi,<br />

sest retseptiravimi kohta<br />

avalikustati teavet viisil, millest<br />

polnud tavalise tähelepanu korral<br />

arusaadav, et tegu on reklaamiga<br />

ning reklaamitakse retseptiravimit.<br />

Samuti edastati reklaami<br />

isikutele, kellele pole seda<br />

ravimit lubatud reklaamida,<br />

ja üritusel ei registreeritud kõiki<br />

osalejaid, rikkudes ravimiseadust,<br />

selgitas Lellep.<br />

“Lisaks esitati retseptiravimi<br />

Nuvaring kohta teave kallutatult,<br />

teave ei olnud kooskõlas<br />

ravimi omaduste kokkuvõttega<br />

ning seetõttu rikuti ravimiseadust,”<br />

lisas ta.<br />

Ravimiamet leidis oma otsuses,<br />

et ürituse korraldamisega<br />

pani MSD toime väärteo ehk<br />

ravimireklaami nõuete ning ravimi<br />

väljakirjutamise ja müügi<br />

kingitustega mõjutamise keelu<br />

rikkumise.<br />

Trahviotsusega saab tutvuda<br />

pärast selle jõustumist. Otsus<br />

jõustub, kui MSD ei ole 15 päeva<br />

möödudes esitanud maakohtule<br />

kaebust.<br />

Ravimiamet algatas MSD suhtes<br />

väärteomenetluse ravimisea-<br />

VIDEOKAADER MSD üritusest, kus reklaamiti retseptiravimit<br />

Nuvaring. <strong>Äripäev</strong> jäädvustas üritust salaja mobiiltelefoniga.<br />

0,28<br />

miljonit eurot kulus<br />

haigekassal mullu<br />

rasestumisvastase<br />

vahendi Nuvaring<br />

kompenseerimiseks.<br />

Nuvaringile kehtib<br />

50protsendiline soodusmäär.<br />

Ürituse meelelahutuslik<br />

osa ületas oluliselt<br />

teaduslikku poolt.<br />

ravimiameti peadirektori asetäitja<br />

abi Kaili Lellep<br />

duse paragrahvi alusel, mis käsitleb<br />

ravimireklaami nõuete<br />

ning ravimi väljakirjutamise ja<br />

müügi kingitustega mõjutamise<br />

keelu rikkumist. Selle teo eest<br />

olnuks juriidilise isiku maksimumtrahv<br />

32 000 eurot.<br />

MSD korraldas aprillis arstide<br />

koolituse sildi all meelelahutusürituse<br />

“Öövalve 2 ehk jumal<br />

tänatud, et sa valves oled!”, kus<br />

osalesid salaja <strong>Äripäev</strong>a ajakirjanikud,<br />

kes tegid üritusest ka video.<br />

Ravimifirma kinnitas siis,<br />

et Tallinna lennujaama vanas<br />

hoones toimunud üritus oli meditsiinihariduslik<br />

seminar, mis<br />

oli kooskõlas kõikide seaduste<br />

ja eetikanormidega. Tegelikult<br />

toimus seminaril MSD müüdava<br />

rasestumisvastase vahendi,<br />

retseptiravimi Nuvaring varjamatu<br />

reklaamimine.<br />

Ettevõtte juht: oleme seadusekuulekad.<br />

“Iga sellise ürituse<br />

korraldamise juures lähtutakse<br />

nõudest viia selliseid üritusi<br />

läbi üksnes ja ainult kooskõlas<br />

kohalduvate seaduste ja eetikareeglitega,”<br />

kinnitas toonases<br />

intervjuus MSD Eesti juht Konstantin<br />

Rebrov.<br />

Ravimitootjate liidu eetikakomitee<br />

taunis MSD korraldatud<br />

koolitusel pakutud meelelahutust<br />

ning leidis, et firma on<br />

eksinud eetikareeglite vastu. Liit<br />

tegi ettepaneku muuta ravimiseadust<br />

nii, et sellega keelatakse<br />

meelelahutuse pakkumine.<br />

Arakas: tahtsin Tallinna<br />

Lennujaama nõukogust ära<br />

Kinnisvaraettevõtja Viljar<br />

Arakas selgitas majandusministri<br />

Juhan Partsi otsust ta<br />

Tallinna Lennujaama nõukogust<br />

ära kutsuda kui enda sisemist<br />

veendumust ja soovi.<br />

“Selle põhjuseks on eeskätt<br />

minu enda vastav soov. Kuna<br />

mind määrati Eesti Raudtee nõukokku,<br />

oli minu soov, et Tallinna<br />

Lennujaama nõukokku tuleb<br />

minu asemele uus inimene,” sel-<br />

gitas Arakas Tallinna Lennujaama<br />

nõukogust lahkumist.<br />

Parts nimetas möödunud reedel<br />

Tallinna Lennujaama uueks<br />

nõukogu liikmeks reformierakondlasest<br />

riigikogu liikme Kalle<br />

Pallingu. Viljar Arakase määras<br />

Parts hiljuti Eesti Raudtee<br />

nõukogu esimeheks.<br />

Arkase sõnul ei jää tal igapäevatöö<br />

kõrvalt aega rohkem kui<br />

ühes riigifirma nõukogus osale-<br />

miseks. “Olen Tallinna Lennujaama<br />

nõukogus olnud juba alates<br />

2007. aastast, ja koos selle juhtkonnaga<br />

läbi elanud ka õpetliku<br />

ja hariva masu. See on ka minu<br />

sisemine veendumus, et inimene<br />

ei tohiks ühte kohta liiga<br />

pikaks ajaks jääda. Nelja-aastane<br />

periood on minu hinnangul<br />

nõukogu liikme jaoks piisavalt<br />

pikk aeg,” ütles ta.<br />

ARIPAEV.EE<br />

UUDIS 9<br />

Majanduskonverents<br />

toimub 21. septembril 2011 Nokia kontserdimajas<br />

Konverentsi soodushind registreerumisel kuni 31.08.2011<br />

on 369 eurot (km-ga 442,8 eurot),<br />

tavahind 399 eurot (km-ga 478,8 eurot).<br />

Registreerimine: www.konverents.aripaev.ee või tel 667 0099<br />

Konverentsi projektijuht: Anne-Ly Raudhein, tel 667 0237<br />

Konverentsi programmijuht: <strong>Äripäev</strong>a arendusdirektor Mari Kõlli, tel 508 9810<br />

Toetajad:<br />

Äriplaan 2012<br />

Mõjuvõimsad, autoriteetsed ja aktiivsed<br />

Eesti ettevõtjad räägivad<br />

oma ootustest ja hirmudest<br />

2012. aasta eelarve koostamisel<br />

Esinejad:<br />

<strong>Äripäev</strong>a aasta ärimees 2010 HILLAR TEDER<br />

Pankur RAIN LÕHMUS<br />

Kinnisvara- ja tööstusettevõtete<br />

suuromanik ÜLO PÄRNITS<br />

EBSi aasta ärijuht 2011 JAAN PUUSAAG<br />

Baltimaade suurima tarkvaraettevõtte<br />

WebMedia Group juht PRIIT ALAMÄE<br />

Kuues riigis tegutseva ettevõtte Tavid<br />

nõukogu esimees ALAR TAMMING<br />

Eesti Panga asepresident MADIS MÜLLER<br />

Swedbanki analüütik ANNIKA PAABUT<br />

SEB Panga juht RIHO UNT<br />

Suurettevõtja ENDEL SIFF<br />

Amserv Grupi juhatuse esimees RAIVO KÜTT<br />

Transiidiettevõtja OLEG OSSINOVSKI<br />

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor MARJE JOSING<br />

Swedbanki juht PRIIT PERENS<br />

Riskiinvestor JÜRI MÕIS<br />

Rahvusvaheline kinnisvaraarendaja MARGUS REINSALU<br />

Konverentsipäeva juhivad<br />

<strong>Äripäev</strong>a peatoimetaja MEELIS MANDEL<br />

ja peadirektor IGOR RÕTOV<br />

Korraldaja:<br />

www.konverents.aripaev.ee

10 LOGISTIKA toimetaja<br />

TAARA<br />

Kaubaalused saavad<br />

uute tingimustega<br />

omaniku. Autojuhid<br />

viivad aluse mustale turule<br />

JAANA PIKALEV<br />

Selle aasta lõpuks valmivad Eesti Logistika ja<br />

Ekspedeerimise Assotsiatsiooni eestvedamisel<br />

üheselt mõistetavad kaubaaluste ringlussüsteemi<br />

üldtingimused, mis eelkõige panevad paika<br />

kaubaaluse omaniku kohustused.<br />

Praegu on kaubaaluste ringlus määramatu,<br />

mis tähendab, et ringluseks mõeldud standardiseeritud<br />

alused kaovad sagedasti. Võib ju arvata,<br />

et kaubaalused haihtuvad otsekui õhku, ent ringlussüsteemi<br />

üldtingimuste väljatöötamise töörühma<br />

kuuluvate ettevõtjate sõnul kaovad alused<br />

ringlusest transpordi käigus. Õigemini ei häbene<br />

nad otse välja öelda, et kardetavasti panevad<br />

kaubaalused pihta ning viivad mustale turule ehk<br />

kokkuostu autojuhid. Iga kord aga ei ole süüdi autojuhid<br />

ja sageli tuleb neil ka omast taskust kadunud<br />

kaubaalused kinni maksta. Kuid konkreetset<br />

järelevalvet ega kontrolli kaubaaluste ringluse üle<br />

ei ole praegu üldse.<br />

“Kuhu nad haihtuvad – rumalate klientide<br />

käest kaovad, nende tagant varastatakse ja varastavad<br />

need samad autojuhid, kes peavad selle kin-<br />

10%<br />

kaubaalustest läheb<br />

transpordi käigus<br />

kaduma. Süüdlaseks<br />

peetakse autojuhte,<br />

kes müüvad alused<br />

mustale turule.<br />

ni maksma,” rääkis Schenker ASi juht Meelis Arumeel.<br />

Tema sõnul on Eestis kaubaaluste must turg,<br />

sest neid on kerge realiseerida, aluseid ostetakse<br />

kokkuostus autojuhtide käest ka sularaha eest.<br />

Eesti suurima kaubaaluste käitleja Metrosystem<br />

OÜ esindaja Villem Massuri sõnul tegeleb Eestis<br />

kaubaaluste müügi ja kokkuostuga ligikaudu 20<br />

ettevõtet, millest terve hulk ostab kaubaaluseid<br />

ilma midagi küsimata. “Varem sai sarnaselt vanametalli<br />

kokkuostu viia, nüüd enam ei saa seda teha,<br />

isik tuleb tuvastada. Kaubaaluste puhul praegu<br />

selline seadus puudub,” ütles Massur.<br />

Tema sõnul on kaubaaluste ringlussüsteemi<br />

üldtingimuste väljatöötamise eesmärk anda kaubaalusele<br />

korralik omanik. “Alusel, mis on ringlusse<br />

võetud, mis on määratud korduvkasutatavaks,<br />

peab olema omanik, ja siis ka omanik vastutab<br />

selle eest oma rahaliste vahenditega. Mitte<br />

et logistikafirma võtab kaubaaluse enda kanda<br />

ja autojuhil on ahvatlus see pihta panna,” selgitas<br />

Massur. Arumeele sõnul aitavad üldtingimused<br />

korrale kutsuda neid, kes ei tea, mismoodi kaubaalusega<br />

käituda.<br />

Kaubaalus on ettevõttele märkimisväärne kulu.<br />

Massuri sõnul kaob transpordi käigus ligi 10 protsenti<br />

soetatud kaubaalustest. “Kui rahasse panna,<br />

siis litsentseeritud kaubaalus maksab 6,50 eurot.<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee<br />

jaana.pikalev@aripaev.ee Kui ettevõte kasutab 3000–4000 alust kuus, aasta<br />

Rooliosad Taani tootjalt Topspares.<br />

Mõeldud põhjamaiseks kasutuseks.<br />

(Külma- ja soolakindlad)<br />

Tallinn: Kadaka 86C, tel 672 0000 Lasnamäe: Punane 18D, tel 672 0002<br />

Pärnu: Tallinna mnt 70, tel 446 5075 Tartu: Tähe 127A, tel 799 8020<br />

Viljandi: Tallinna tn 86, tel 434 2411 www.japanparts.ee<br />

Tea, mis toimub!<br />

logistikauudised.ee<br />

lõikes 10 000 alust, on see kulu 65 000 eurot. Sellest<br />

10 protsenti ehk 6500 eurot kaob ära. Eestis ei ole<br />

sellist ettevõtet, kes ei peaks seda märkimisväärseks<br />

kuluks,” tõi Massur probleemi kohta näite.<br />

Ettevõte peab aluste üle arvestust pidama. Samuti<br />

kaubaaluste müügiga tegeleva Holmendorf<br />

OÜ esindaja Marko Evestuse sõnul on kaotatud<br />

kaubaalused ettevõtete jaoks arulage kulu. Tema<br />

sõnul on praegu ühe aluse kokkuostuhind tuttuuega<br />

võrreldes poole väiksem ehk 3–4 eurot. “Ettevõtted<br />

ostavad aluse ja millegipärast annavad<br />

selle ära ja lõpuks jõuab see ei tea kuhu – mingisse<br />

jäätmejääma või purustisse, aga tegelikult on kaubaalus<br />

väärt 3–4 eurot, kui see edasi müüakse,” sõnas<br />

Evestus. Ta lisas, et tegelikult ringleb kaubanduses<br />

aluseid päris palju, ainult järelkontroll on<br />

kaootiline ja hajutatud. “Iga ettevõte mingil moel<br />

kontrollib. Neilt, kes ei pea arvestust, siis varastatakse,”<br />

nentis Evestus.<br />

Arumeel lisas, et kaubaaluste ringlussüsteemi<br />

üldtingimused, mille järgimine on küll vabatahtlik,<br />

määratlevad lõpuks tingimused ja kohustused<br />

kõigile mõistetavalt.<br />

“Meil peab tekkima konsensus, üldtingimused<br />

tulevad suhteliselt põhimõttelised, pannakse paika<br />

mängureeglid,” ütles Arumeel.<br />

VILLEM<br />

Massuri<br />

sõnul tekitab<br />

lisaks kehvale<br />

aluste ringlussüsteemile<br />

probleeme<br />

ka litsentsita<br />

kaubaaluste<br />

äri.<br />

FOTO: ANDRES<br />

HAABU<br />

teenuste<br />

rubriigi<br />

standardreklaam<br />

42x88 mm<br />

hinnaga<br />

45€<br />

Reklaami tellimine:<br />

reklaam@aripaev.ee<br />

Tel 667 0105<br />

faks 667 0200

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />

WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE<br />

KARJÄÄR 11<br />

Koolituskalender reklaam<br />

TEL 667 0105<br />

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed<br />

Keeleõpe<br />

GENERUM ERAKOOL<br />

Alates jaanuarist ja<br />

veebruarist<br />

korraldaja,<br />

kontaktandmed<br />

KEELEÕPE Eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania,<br />

prantsuse, soome, rootsi, läti ja türgi tava-,<br />

äri- ja erialakeele koolitus<br />

eesti või vene keele baasil.<br />

kvalifitseeritud<br />

võõrkeeleõpetajad (BA, MA,<br />

MA equiv, sh inglise keelt<br />

emakeelena rääkiv õpetaja)<br />

ÄRIPÄEVA KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS KORRALDAB<br />

TURUNDUSTEADMISTE KOOL<br />

Efektiivne internetiturundus<br />

• 28. september • 12. oktoober • 26. oktoober • 9. november<br />

• 23. november • 8. detsember<br />

• Oskuse muuta internetilehe külastaja reaalseks ostjaks<br />

• Oskuse hinnata erinevate internetiturunduse tegevuste kasumlikkust.<br />

• Teadmised, kuidas kombineerida internetikanaleid: SEO, e-post, banner jne<br />

• Ülevaate oma senise internetiturunduse tegevuse efektiivsusest ja<br />

teadmised, kuidas seda suurendada<br />

koolitajad HENRIK AAVIK JA PRIIT KALLASTurundusteadmiste kool annab:<br />

60 ak/t 288–324 €;<br />

individuaaltunnid (1-2 osalejat)<br />

eraisikule al 20,40 €;<br />

firmasisese koolituse ak/t al 19 € + km;<br />

kliendisoodustus 10%<br />

ruumi suurus (m2) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti soodustused lisainfo<br />

Koolitusprogrammi hind 1299 eurot+km. Info ja registreerimine<br />

telefonil 667 0413 või e-posti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee<br />

WTCT, Jõe 5, Tallinn<br />

tel 611 6599, 551 4677<br />

info@generum.ee<br />

www.generum.ee<br />

Tõlke- ja giiditeenused; giidiõpe.<br />

Seminariruumide rent igal teisipäeval reklaam<br />

TEL 667 0105<br />

TÄHETORNI HOTELL ***<br />

Tähetorni 16, 11625 Tallinn<br />

tel 677 9100 / 110<br />

faks 677 9096<br />

tahetorn@neti.ee<br />

www.thotell.ee<br />

ESTONIA MEDICAL<br />

SPA HOTELL<br />

A. H. Tammsaare 4a,<br />

Pärnu, tel 447 6905,<br />

faks 447 6901,<br />

sales@spaestonia.ee<br />

www.spaestonia.ee<br />

FRA MARE<br />

THALASSO SPA<br />

Ranna tee 2, Haapsalu<br />

tel 473 4019, 472 4600<br />

faks 472 4601<br />

framare@framare.ee<br />

www.framare.ee<br />

KOIDULAPARK HOTELL<br />

Kuninga 38, Pärnu<br />

tel 447 7030<br />

faks 447 7033<br />

info@koidulaparkhotell.ee<br />

www.koidulaparkhotell.ee<br />

HOTELL DZINGEL<br />

Männiku tee 89, Tallinn<br />

tel 610 5300<br />

www.dzingel.ee<br />

hotell@dzingel.ee<br />

konverentsisaal, 80 m2,<br />

sisaldab tasuta 9 m2<br />

lisaruumi;<br />

koolitusruum Sviit,<br />

70 m2, sisaldab tasuta<br />

19 m2 lisaruumi;<br />

võimalus kohandada<br />

väiksemaid (35 m2)<br />

seminariruume olenevalt<br />

soovist ja inimeste arvust<br />

Rohelise maja<br />

seminariruumid<br />

Jakobsoni II korrusel,<br />

80 m 2 :<br />

seminaristiilis<br />

diplomaadistiilis<br />

teatristiilis<br />

Brackmanni klubiruum<br />

IV korrusel, 30 m 2<br />

Pargi maja<br />

seminariruumid:<br />

Waldhof, V korrusel 80 m 2<br />

Steiner, VI korrusel, 50 m 2<br />

seminariruum, 45 m 2<br />

panoraamisaal, 77 m 2<br />

50<br />

6<br />

50<br />

16<br />

30<br />

25<br />

40<br />

15<br />

40<br />

35<br />

25<br />

80<br />

16 €/tund,<br />

96 €/päev;<br />

soodustused<br />

püsiklientidele<br />

19,17 €/tund,<br />

102,26 €/päev<br />

12,46 €/tund,<br />

70,30 €/päev<br />

19,17 €/tund,<br />

102,26 €/päev<br />

15,98 €/tund,<br />

70,30 €/päev<br />

17,58 €/tund,<br />

76,69 €/päev<br />

31,5 + 33,5 m 2 30 16 €/tund;<br />

96 €/päev.<br />

Küsi pakkumist!<br />

A-saal 45<br />

B-saal 52<br />

C-saal 200<br />

D-saal 117<br />

E-saal 35<br />

F-saal 55<br />

G-saal 70<br />

H-saal 22<br />

30<br />

20<br />

200<br />

70<br />

20<br />

30<br />

45<br />

20<br />

65 €/päev<br />

65 €/päev<br />

195 €/päev<br />

125 €/päev<br />

50 €/päev<br />

65 €/päev<br />

100 €/päev<br />

50 €/päev<br />

wifi, TV, VHS-/DVD-mängija,<br />

CD-mängija, ekraan,<br />

grafoprojektor, pabertahvel,<br />

paberid, markerid<br />

dataprojektor,<br />

grafoprojektor,<br />

videomakk, televiisor,<br />

pabertahvel,<br />

interneti püsiühendus, wifi<br />

pabertahvel, televiisor, interneti<br />

püsiühendus, wifi<br />

dataprojektor, grafoprojektor,<br />

pabertahvel, televiisor,<br />

interneti püsiühendus, wifi<br />

grafoprojektor, pabertahvel,<br />

videomakk, televiisor,<br />

interneti püsiühendus<br />

pabertahvel, TV, ekraan,<br />

grafoprojektor, videomakk,<br />

wifi, paberid, pliiatsid<br />

dataprojektor,<br />

paljundus,<br />

toitlustamine,<br />

kohvipausid<br />

dataprojektor, toitlustus,<br />

majutus, day-spaa<br />

basseini- ja saunapark,<br />

spaateenused.<br />

Seminaripakett<br />

al 47,93 € ühele<br />

wifi, konverentsitehnika dataprojektor,<br />

kohvipausid,<br />

toitlustamine,<br />

majutus<br />

TV, video, grafoprojektor,<br />

pabertahvel,<br />

CD-mängija, wifi<br />

toitlustamine gruppidele,<br />

kohvipausid,<br />

koopiad, videodataprojektor,sünkroontõlkeaparatuur<br />

80+ kokkuleppel,<br />

püsikliendisoodustus<br />

koolitus ruumile,<br />

koolitusel<br />

osalej atele<br />

majutus<br />

40% odavam<br />

küsi personaalset<br />

pakkumist,<br />

soodustused<br />

kokkuleppel<br />

Asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel.<br />

Väga head parkimisvõimalused, ühistransport<br />

bussiga nr 10, 20, looduskaunis ümbrus,<br />

meid ümbritsevad terviserajad ja<br />

Nõmme seikluspark koos basseinidega.<br />

Hotellis on à la carte restoran,<br />

kus saab korraldada ka tähtpäevi,<br />

pidustusi ja ärilõunaid.<br />

Hotellis on hubane baar ja saun.<br />

Küsi kindlasti hinnapakkumist!<br />

Leiame koos Sinuga sobiva lahenduse!<br />

Paikneme Pärnu ajaloolises villarajoonis<br />

jalutuskäigu (1 km) kaugusel kesklinnast ning<br />

kõigest 300 m kaugusel kuulsast Pärnu supelrannast.<br />

Tervislik ja maitsev toitlustamine restorani buffet-lauas,<br />

kohvipauside valik ja grupimenüüd.<br />

Estonia termide sauna- ja basseinikeskus<br />

aurusaunakompleksiga (hamam), sento-ala koos<br />

Jaapani vanni ja soolasaunaga, erinevad basseinid<br />

ning Soome saun. Uuringud, konsultatsioonid,<br />

protseduurid ja iluhoolitsused.<br />

Majutusteenuse tellinud seminarigruppidele<br />

konverentsiruumide kasutamine tasuta!<br />

226 Toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik<br />

kohvipause, spaateenused, day-spaa − basseini- ja<br />

saunapark (infrapuna-, soola- ja aurusaun,<br />

kaks Soome sauna, sanaarium, mereveebassein,<br />

välibassein, lebola), võimlemissaal.<br />

77 spetsiaalsed<br />

paindlikud<br />

konverentsipaketid,<br />

küsi<br />

pakkumist<br />

Koidulapark Hotell asub Pärnu südalinna<br />

roheluses. Tasuta parkimise võimalus hotelli<br />

sisehoovis. Meie privaatsest nõupidamiste<br />

ruumist avanevad uksed hotelli terrassile,<br />

kus on meeldiv pidada puhkepause.<br />

Hotellile on antud keskkonnamärgis<br />

Roheline Võti.<br />

560 kokkuleppel Hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega<br />

parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta wifi,<br />

soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada<br />

firmapidusid ja sünnipäevi.

12 KARJÄÄR reklaamitoimetaja<br />

Tere AS on Eesti juhtiv piimatööstuskontsern, mis annab tööd kokku 600 inimesele Tallinnas,<br />

Paides, Viljandis ja Põlvas. Tere 2010. a konsolideeritud käive oli 100 miljonit eurot. Meie<br />

tooteid tuntakse kaubamärkide Tere, Hellus, Emma, Mumuu, Haps, Kohuke ja Merevaik järgi.<br />

TERE AS OTSIB OMA MEESKONDA<br />

PEAANALÜÜTIKUT,<br />

KELLE ÜLESANNE on:<br />

• juhtimisarvestuse osakonna töö korraldamine ja meeskonna juhendamine<br />

• konsolideerimisgrupi ärianalüüs<br />

• tootmisarvestuse ja eelarvestamise korraldamine<br />

• juhtimise infosüsteemi arendamine<br />

• analüüsimeetodite ja -vahendite ajakohastamine<br />

• strateegilistes protsessides osalemine ja juhtkonna nõustamine<br />

SOBIVAL KANDIDAADIL on majandusalane kõrgharidus, hea kogemustepagas<br />

ärianalüüsi valdkonnas ning eestvedamise, organiseerimise ja juhendamise oskus.<br />

Töö tulemuslikkuse tagavad head teadmised juhtimisarvestusest, planeerimisest ja<br />

levinud analüüsivahenditest.<br />

KVALITEEDIJUHTI,<br />

KELLE ÜLESANNE on:<br />

• integreeritud juhtimissüsteemi (toiduohutuse- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi)<br />

arendamine ja selle efektiivse toimimise tagamine<br />

• siseauditite tööprotsessi korraldamine ja juhtimine<br />

• ettevõtte esindamine välisaudititel<br />

• laborite töö juhtimine<br />

• mittevastavuste ja kliendipretensioonide käsitlemise protsessi juhtimine<br />

• hügieeni- ja kvaliteedikoolituste korraldamine<br />

SOBIVAL KANDIDAADIL on toiduainetetehnoloogiaalane kõrgharidus, väga hea erialane<br />

kogemustepagas ning eestvedamise, organiseerimise ja juhendamise oskus. Töö<br />

tulemuslikkuse tagavad teadmised organisatsiooni- ja protsessijuhtimisest, ISO 22000,<br />

ISO 9000 ja HACCP nõuete tundmine.<br />

Ametikohtade mitmekülgsus eeldab, et kandideerija on süsteemne, põhjalik, orienteeritud<br />

tulemustele, suure pingetaluvuse ning tasakaaluka suhtlemis- ja koostööoskusega. Tööd<br />

nõuavad heal tasemel vene ja inglise keele valdamist. Pakume erialast arengut ja huvitavat<br />

töökogemust Eesti suurimas toiduainekontsernis.<br />

Ootame professionaalsete ja motiveeritud kandidaatide CVsid koos palgasoovi ja<br />

motivatsioonikirjaga aadressile personal@tere.eu hiljemalt 9. septembriks 2011.<br />

Lisainfo personalijuhilt tel 636 4274. www.tere.eu<br />

<strong>Äripäev</strong> panustab algavasse majandustõusu ning ootab<br />

oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid.<br />

Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja.<br />

Majandusajalehe väljaandmise kõrval oleme aktiivsed internetis,<br />

kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju<br />

muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele.<br />

<strong>Äripäev</strong> on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist<br />

Bonnier, kes tegutseb enam kui kümnes riigis.<br />

<strong>Äripäev</strong>a teabekirjastus otsib<br />

veebi<br />

projektijuhti,<br />

kelle ülesanne on vastutada käsiraamatute,<br />

infolehtede, erialaajakirjade ja raamatuklubi veebide<br />

igapäevase toimimise ja arendamise eest.<br />

Sul peaks olema huvi moodsate<br />

veebitehnoloogiate vastu ja eelteadmised selles<br />

vallas, projektijuhtimise kogemus, hea analüüsivõime,<br />

äriline mõtlemine, tahe iseseisvalt tegutseda ja<br />

oskus suhelda inglise keeles.<br />

Pakume põnevat tööd sõbralikus ja tulemustele<br />

orienteeritud meeskonnas ning arenguvõimalusi<br />

<strong>Äripäev</strong>a rahvusvahelises kontsernis.<br />

Saada sooviavaldus ja CV hiljemalt 2. septembriks<br />

aadressil liivi.kedelauk@aripaev.ee. Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn;<br />

kasiraamat.aripaev.ee, raamatuklubi.aripaev.ee<br />

Peaga<br />

töötaja<br />

<strong>Äripäev</strong> panustab algavasse majandustõusu ning ootab<br />

oma ridadesse võimekaid ja ambitsioonikaid töötajaid.<br />

Oleme Eesti juhtiv ettevõtetele suunatud info pakkuja.<br />

Majandusajalehe väljaandmise kõrval oleme aktiivsed internetis,<br />

kirjastame raamatuid, korraldame konverentse ja teeme palju<br />

muud, mis on kasulik kümnetele tuhandetele Eesti ettevõtjatele.<br />

<strong>Äripäev</strong> on osa Skandinaavia suurimast kirjastuskontsernist<br />

Bonnier, kes tegutseb enam kui kümnes riigis.<br />

Otsime oma kasvavasse kollektiivi säravat<br />

klienditeenindajat,<br />

kelle töö on <strong>Äripäev</strong>a klientide tipptasemel<br />

teenindamine.<br />

Sobiv kandidaat on:<br />

• väga hea suhtlemisoskuse ja<br />

empaatiavõimega<br />

• väga hea suulise ja kirjaliku eesti keele oskusega<br />

• kesktasemel vene ja inglise keele oskusega<br />

• vilunud arvutikasutaja<br />

• kiire, korrektne<br />

• viisakas ja abivalmis<br />

• hea pingetaluvusega<br />

• valmis omandama uusi oskusi<br />

• vähemalt keskharidusega<br />

• teenindanud kliente telefoni ja e-posti teel<br />

• kasutanud oma töös CRM-lahendusi<br />

Pakume:<br />

• põhjalikku väljaõpet<br />

• vaheldusrikast tööd<br />

• sõbralikku ja toetavat meeskonda<br />

• võimalust <strong>Äripäev</strong>a spordiklubi ridades<br />

soodsalt sportida<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />

ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />

7. septembril<br />

EFEKTIIVNE<br />

AJAJUHTIMINE<br />

Mis võidab rohkem aega, kui võtab?<br />

Koolitaja on<br />

SILVA LAIUS,<br />

rahvusvaheliselt<br />

sertifitseeritud<br />

FranklinCovey<br />

konsultant<br />

Koolitus annab:<br />

www.koolitus.aripaev.ee<br />

Täpsemat kava vaata aadressil<br />

www.koolitus.aripaev.ee<br />

Koolituse hind on 299 eurot (+ km).<br />

Info ja registreerimine aadressil<br />

koolituskeskus@aripaev.ee või telefonil 667 0413.<br />

Peaga<br />

töötaja<br />

Konkursil osalemiseks palume saata CV koos sooviavaldusega hiljemalt<br />

8. septembriks aadressil konkurss@aripaev.ee, märgusõna “klienditeenindaja”.<br />

Lisainfo telefonil 667 0159, Erika Truuverk, või 667 0155, Niina Stranberg.<br />

• oskuse luua ja hoida<br />

dünaamilist tasakaalu eri<br />

kohustuste vahel, et tunda<br />

suuremat sisemist rahulolu<br />

• oskuse eristada olulist ja<br />

pakilist oma töös, mõtestada<br />

tegevusi ja suhteid lähtuvalt<br />

nende olulisusest<br />

• oskuse, mis võimaldab<br />

planeerida, delegeerida<br />

ja keskenduda tööalastele<br />

prioriteetidele, tegeleda<br />

efektiivselt vahelesegamiste,<br />

ootamatuste ja kriisidega<br />

• oskuse analüüsida iseenda,<br />

oma tiimi või firma tööaja<br />

kasutamist Ajamaatriksi abil,<br />

et parandada tulemuste<br />

saavutamise võimet

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />

KARJÄÄR 13<br />

KAS SA<br />

OTSID ALALIST<br />

OTSIME SOOME TÖÖTAJAID, KELLELE PAKUME PÜSIVAT TÖÖSUHET<br />

UNISE Henkilöstöpalvelut Oy on Soome ettevõte, mis otsib motiveeritud ja töökaid inimesi<br />

püsivale tööle Soome Suur-Helsingi piirkonda.<br />

Otsime töötajaid:<br />

EHITUSVALDKONDA<br />

Puuseppasid<br />

Üldehitajaid<br />

Abitöölisi<br />

Betoonitehase töölisi<br />

Armeerijaid<br />

ja teisi ehitusspetsialiste<br />

MUID TÖÖLISI<br />

Automehaanikuid<br />

Autoelektrikuid<br />

Koristajaid<br />

Vabas vormis avaldus ja CV saata e-posti aadressil info@unise.fi või allpool toodud postiaadressil.<br />

Märgusõnaks kirjuta “Työhakemus”. Lisainfot saab E–R kl 10–13 telefonil +358 50 310 6520.<br />

NB! Võimaluse korral saata CV enne helistamist<br />

Kandidaatidelt ootame:<br />

haridust asjakohases<br />

valdkonnas või töökogemust<br />

vanust 20–55 aastat<br />

soome keele oskust<br />

vestlustasandil<br />

head töömoraali<br />

ja positiivsust<br />

kohusetundlikkust ja täpsust<br />

valmisolekut õppida<br />

Töötajatele pakume:<br />

püsivat töösuhet<br />

Soome kollektiivlepingust<br />

lähtuvat palka<br />

abi eluaseme ruumide<br />

hankimisel<br />

võimalust täiendusõppeks<br />

abi integreerumisel Soome<br />

ühiskonda

14 ARVAMUS<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee<br />

ÜKS KÜSIMUS<br />

Ehitus kasvas II kvartalis 11%. Enim sai hoogu<br />

juurde eluruumide ehitus.<br />

Miks käib korterelamute ehitus<br />

eramajadest hoogsamalt?<br />

Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />

Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />

telefon: (372) 667 0195,<br />

(372) 667 0222,<br />

faks: (372) 667 0265,<br />

(372) 667 0165<br />

Trükk AS Kroonpress<br />

Toimetus:<br />

e-post: aripaev@aripaev.ee<br />

tel: (372) 667 0111,<br />

faks: (372) 667 0265<br />

Korrespondent Tartus<br />

Väinu Rozental,<br />

vainu.rozental@aripaev.ee<br />

Reklaamiosakond:<br />

e-post: reklaam@aripaev.ee<br />

tel: (372) 667 0105,<br />

faks: (372) 667 0200<br />

Seminarid ja käsiraamatud:<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

AADO KIVI<br />

ASi Tartu Ehitus omanik<br />

Kevadel oli korterelamute hinnaküsimisi oluliselt<br />

rohkem kui varem. See on viinud ka paari<br />

objektini. Samas hoogustumise jätkumist ma<br />

prognoosida ei julge. Ehitusmaterjalide ja tööjõukulude<br />

kallinemine on olnud tuntav. Aasta<br />

varem tegid peaaegu kõik ehitajad oluliselt pakkumisi<br />

alla omahinna, kas 15, 20 või mõned hullud<br />

isegi 50%. Sel aastal on meil kõikidel välja läinud<br />

hinnapakkumistel kasumimarginaal sees.<br />

LUGEJA ARVAB<br />

Mis toimub, mille eest me neile<br />

kolmele, kes otsustada ei suutnud,<br />

palka maksame?<br />

Kommentaar artiklile “Presidendina jätkab Toomas<br />

Hendrik Ilves”, mis rääkis, et kolm riigikogu<br />

liiget ei täitnud valimissedelit korrektselt.<br />

LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />

AAVO TEDER<br />

ASi Harju Ehitus juht<br />

Korterelamuid ehitatakse kindlasti rohkem.<br />

Kuna mullu peaaegu ei ehitatudki midagi, siis<br />

seetõttu annab igasugune väiksemgi elavnemine<br />

kohe tunda. Inimesed on natuke optimistlikumad<br />

ja julgemad. On otsustatud ära teha investeering,<br />

mis on ehk paljudel pikka aega mõttes<br />

olnud. Nüüdseks on mõistetud, et põhi saadi kätte<br />

ja nüüd hinnad igal juhul tõusevad. Korterite<br />

järele on tekkinud nõudlus ja sellepärast on põhjus<br />

arendajail ja ehitajail ehitada.<br />

ELARI TAMM<br />

Uus Maa kinnisvarabüroo elamispindade juht<br />

Täheldasime juba mullu, et uusarenduste<br />

müük on tunduvalt aktiivsem kui 2010. aasta<br />

alguses. Eelmise aasta teisest kvartalist on olnud<br />

ehitus ja müük aktiivne nii eramute kui ka korterelamute<br />

puhul. Kindlasti ehitatakse korterelamuid<br />

praegu rohkem. Eramu on pigem luksuskaup<br />

ja seda liigub buumiajaga võrreldes selgelt<br />

vähem. Seda, et buumi ajal ehitatud eramute järele<br />

oleks nõudlus väiksem, aga väita ei saa.<br />

Raamatuklubi ja infolehtede<br />

toimetus:<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

Tellimine ja levi:<br />

e-post: register@aripaev.ee<br />

tel: (372) 667 0099,<br />

faks: (372) 667 0300<br />

Tellimine internetis:<br />

www.aripaev.ee/tellimine<br />

<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />

kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />

kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />

<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />

fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />

majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />

teemal) on autoriõigusega kaitstud<br />

teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine<br />

ning edastamine mis tahes kujul<br />

on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku nõusolekuta<br />

keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu<br />

kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,<br />

pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.<br />

KOLUMN<br />

ÄRILAUSE<br />

K<br />

es oli 1990ndate algul autoomanik,<br />

mäletab ehk seda vaimustust,<br />

kui Eestisse hakkasid<br />

jõudma lääne autod. Isegi pruugitud<br />

sõidukid olid võrreldes<br />

siinsete Žigulide ja Moskvitšitega nagu teisest<br />

maailmast. Nende kvaliteet, ökonoomsus ja kasutusmugavus<br />

erinesid kardinaalselt sellest, millega<br />

olime harjunud.<br />

Piltlikult öeldes valitseb Eesti raudteel sarnane<br />

olukord, mis meie autopargis 20 aastat tagasi.<br />

Me sõidame Žigulidega, samas kui muu maailm<br />

sõidab moodsate Toyotate, Volkswagenite ja<br />

Mercedestega.<br />

Veduril ja veduril on vahe. Eesti Raudtee on saanud<br />

omal nahal tunda, kui suur vahe võib veduril<br />

ja veduril olla, sest meie veduripark koosneb<br />

kahe maailma esindajatest: 1970.–1980. aastatel<br />

NSV Liidus ja Tšehhoslovakkias toodetud vedurid<br />

2TE116 ja CME-3 ning USA päritolu vedurid<br />

C36. Kõige kergem on võrrelda nende vedurite<br />

ülalpidamisega seotud kulusid – näiteks 2TE116<br />

käib hoolduses palju sagedamini kui Ameerika<br />

vedur, seejuures võtavad hooldused kuni kaheksa<br />

korda rohkem aega. Hoolduste hinnavahe<br />

on koguni viiekordne. Kokkuvõttes on ka vana<br />

remonditud lääne vedur ökonoomsem kui tehasest<br />

tulnud 2TE116, mis on toonaste inseneride<br />

tööõnnetus: see on eri lahenduste katsetamiseks<br />

loodud prototüüp, mis polnud seeriatootmisse<br />

mõeldudki. Ometi oli see pikalt NSVLi eesrindlikem<br />

diiselvedur ja parema puudumisel kasutatakse<br />

neid siiani, kuigi see on täielik relikt.<br />

Sama võib öelda veduri CME -3 kohta, mille tootmist<br />

alustati ca 50 aastat tagasi – meie veduripargis<br />

on CME -3, mille mootor on valmistatud aastal<br />

1966! Need sotsialismileeri vedurid kulutavad<br />

infrastruktuuri oluliselt rohkem kui praegused<br />

USA ja ostetavad uued vedurid, ka rööbastelt<br />

mahaminekud pole nende puhul haruldased,<br />

mis tähendab täiendavat kulu ja seisakuid.<br />

Uus tase ja emotsioonid. Et sellisest majanduslikult<br />

ebaefektiivsest olukorrast välja tulla, ostab<br />

Eesti Raudtee nüüd Hiinast 16 uut manöövervedurit.<br />

Äsjane leping on tekitanud emotsioone ja<br />

sellest võib arugi saada, rahaliselt on see ikkagi<br />

mahukas tehing. Teisalt teeb asi nõutuks, sest tehingus<br />

kahtlejad esitavad spekulatsioone ja ka-<br />

Heido Vitsur: Reaalsed majandusjõud lõhuvad<br />

paratamatult poliitilised kooslused.<br />

Arengufondi majandusekspert arvab, et euroala poleks suurte erinevuste tõttu sellisena tohtinud<br />

üldse moodustada: “Kui nad ka (poliitilised kooslused – toim) kalli hinna eest koos püsivad, siis nad<br />

püsivad koos mõnda aega, aga mitte igavesti.”<br />

Eesti Raudtee edeneb<br />

veduriostuga ajas 40 aastat<br />

OSKAR KALMUS<br />

EVR Cargo juhatuse liige<br />

Olgem ausad,5–25kilomeetrisetunnikiirusega<br />

toimetava<br />

manööverveduri<br />

ehitamine<br />

pole raketiteadus.<br />

BLOGI<br />

Koosolekud tõhusamaks!<br />

Kuidas muuta koosolek tõhusamaks?<br />

Olen viimase kümne<br />

aasta jooksul juhtinud kümnetes<br />

ja kümnetes organisatsioonides<br />

mitmeid sadu koosolekuid,<br />

ajurünnakuid ja kohtumisi.<br />

Teen ühe väikese seeria<br />

postitusi, kus jagan mõningaid<br />

tähelepanekuid, mis selle aja<br />

jooksul tekkinud ja millest Sul<br />

on reaalset abi, kui järgmine<br />

kord oma tiimi ees seisad.<br />

Lihtsuse võlu. Inimesed võtavad<br />

koosolekule tulles oma<br />

“seljakoti” kaasa – mõni mõtleb<br />

pooleli jäänud ülesannete-<br />

INDREK MARIPUU<br />

koolitaja<br />

Tähtis on, et inimesed<br />

saavad ennast maha<br />

laadida ja teema välja<br />

rääkida.<br />

le, teine sellele, mida ta pärast<br />

tegema hakkab, kolmandat segab<br />

mõni isikliku elu sündmus.<br />

Koosoleku juhina saad üsna<br />

lihtsalt aidata inimestel “kohale<br />

jõuda”.<br />

Selleks anna enne koosolekuteemade<br />

juurde minemist<br />

inimestele 2 x 2 minutit, mille<br />

jooksul jagunetakse paaridesse<br />

ja räägitakse teineteisele<br />

sündmusest, tegevusest või<br />

asjaolust, mis parasjagu meeli<br />

erutab – see võib olla seotud nii<br />

töö- kui ka eraeluga, positiivne<br />

või negatiivne, juba toimunud<br />

asi või tulevikus võib-olla juh-<br />

sutavad argumente, mis põhinevad poolikutel<br />

tõdedel. Meie praktikute kogemused, inseneride<br />

analüüsid ja tasuvusuuringuid on siiski usaldusväärsed<br />

ja põhinevad faktidel.<br />

Kiirustamine? Vedurite ostule heidetakse ette<br />

kiirustamist, kuid tegelikult eelnes ostule kaks<br />

aastat põhjalikku tööd, mil Eesti Raudtee spetsialistid<br />

kohtusid ka Euroopa, Vene, Ameerika ja<br />

Hiina veduritootjatega. Olles kursis nende pakutavaga<br />

ja arvestades Eesti Raudtee kogemust oleme<br />

täielikult veendunud, et saame täpselt Eesti<br />

Raudtee vajadustele vastava moodsa tehnika:<br />

suure tööjõudluse, läbimõeldud hoolduslahenduste<br />

ja meeskonnale tagatud ergonoomiliste<br />

töötingimustega vedurid. Unustada ei saa ka<br />

keskkonnasäästlikkust, uued vedurid vastavad<br />

Euroopa Liidu rangetele emissiooninõuetele ja<br />

tarbivad oluliselt vähem kütust.<br />

Hiina ime? Need, kes kahtlustavad, et Eesti Raudtee<br />

on ostmas Hiina imet, eiravad tõsiasja, et Hiinast<br />

on saanud maailma tootmiskeskus. Olgu tegu<br />

arvutite, keskkonnatehnoloogia või rongidega,<br />

hiinlased suudavad pakkuda tipptoodangut.<br />

Vaadakem, millise arengu on läbi teinud selle riigi<br />

enda raudteevõrk: Hiina on rajanud maailma<br />

pikima kiirraudteede võrgustiku, millel liikuvad<br />

rongid (hiinlaste toodetud) arendavad 300kilomeetrist<br />

tunnikiirust. See on tipptehnoloogia,<br />

mille kõrval on üks manöövervedur üsna keskmise<br />

keerukusastmega toodang. Olgem ausad,<br />

5–25kilomeetrise tunnikiirusega toimetava manööverveduri<br />

ehitamine pole raketiteadus.<br />

Lisakindluse annab tõik, et tarnitavad vedurid<br />

sisaldavad läbiproovitud lahendusi. Hiinas<br />

valmistatud veduri raamile paigaldatavad komponendid<br />

ja agregaadid baseeruvad lääne tehnoloogial.<br />

Nii on veduri südame, diiselmootori valmistanud<br />

maailma suurim diiselmootorite, tootja,<br />

USA firma Caterpillar. Selliseid mootoreid on<br />

varem paigaldatud sadadele veduritele. Lõppude<br />

lõpuks hoiavad veduriehituse protsessi etappe<br />

kontrolli all ka meie enda spetsialistid.<br />

Progress. Kui meie riiklik lennufirma lendab<br />

uue põlvkonna reisilennukitega, linnatänavail<br />

sõidavad moodsad trollid-bussid ja sõiduteedele<br />

on jõudmas elektriautod, jõuab uute veduritega<br />

tänapäevane tehnika lõpuks ka raudteele.<br />

tuv asi. Sisu pole tegelikult oluline<br />

– tähtis on, et inimesed saavad<br />

ennast maha laadida ja teema<br />

välja rääkida. Teine kaks minutit<br />

vahetatakse naabriga rollid<br />

– esimesena rääkija kuulab<br />

ja vastupidi.<br />

See lihtne harjutus aitab<br />

osalejatel teema kõrvale panna<br />

ja koosolekule keskenduda.<br />

Olen seda korduvalt proovinud<br />

ja ikka ja jälle nentinud, et lihtsuses<br />

peitub võlu.<br />

Loe veebist<br />

WWW.SEKRETAR.EE

LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />

JÜRI SAAR: TARAND SOORITAS TELEEKRAA-<br />

NIL POLIITILISE ENESETAPU. Laupäevane<br />

presidendikandidaatide debatt jääb<br />

meelde eelkõige sellega, et üks kandidaatidest<br />

(T.) sooritas seal viimase toimingu,<br />

viimaks ellu enda poliitilist enesetappu,<br />

leiab professor Jüri Saar.<br />

PARTS: KES KUTSUB MAJANDUSMINISTRIT<br />

KURITEOLE? Majandus- ja kommunikat-<br />

ÜLEVAADE<br />

Septembrist kujunemas eriti<br />

põnev ja atraktiivne kuu<br />

Nädala tähtsündmuseks peetud<br />

Jackson Hole’i sümpoosion<br />

oli pettumus. Seda eriti<br />

neile, kes ootasid rahandusmaailma<br />

vägevatelt veidigi selgemat<br />

sõnumit USA ja euroala<br />

lähiaja rahapoliitika kohta.<br />

Oodatuim esineja, USA<br />

Föderaalreservi juht Ben<br />

Bernanke isegi ei vihjanud järjekordse<br />

rahatrüki käivitamisele,<br />

ehkki turud just seda temalt<br />

ootasid. Reedel enne Bernanke<br />

esinemist turg hangus ootusärevuses<br />

ning pärast esinemist<br />

ei osatud esiotsa seisukohta<br />

võtta, kuni dollar lõpuks täie<br />

otsustavusega müüki pandi.<br />

IMFi uus juht Christine<br />

Lagarde kutsus samuti lõdvale<br />

rahapoliitikale, rõhutades, et<br />

majanduskasvu pidurdumise<br />

risk on oluliselt suurem inflatsiooniriskist.<br />

Seisukoht, millele<br />

andis kinnitust ka viimane nädal,<br />

mil praktiliselt kõik avaldatud<br />

majandusnäitajad rääkisid<br />

selget keelt majanduste alajahtumisest.<br />

Trichet võitleb tontidega. Ainsana<br />

ajab teistsugust rida endiselt<br />

Euroopa Keskpank, mille<br />

president Jean-Claude Trichet<br />

ei unustanud ka Jackson Hole’is<br />

SEADUS<br />

Riigilõiv makstav jupikaupa<br />

Igal isikul on põhiseaduslik<br />

õigus pöörduda oma rikutud<br />

õiguste kaitseks kohtu poole.<br />

Seda põhiõigust piiravad kohtusse<br />

pöördumisel tasumisele<br />

kuuluvad riigilõivud. Tegemist<br />

on lubatava riivega, kuid ainult<br />

seni, kuni riigilõivu määrad on<br />

mõistlikud.<br />

Riik võtab 10% summast. Kahjuks<br />

tõstis Eesti riik 2009. aastal<br />

kohtuasjadega seotud riigilõivud<br />

ebamõistlikult kõrgeks<br />

ja oma töös näeme ikka ja jälle,<br />

kuidas kliendid peavad selge<br />

eduvõimalusega hagi esitamisest<br />

loobuma, kuna neil lihtsalt<br />

ei ole võimalik nii suurt lõivu<br />

tasuda. Riigilõivu suurus sõltub<br />

nõutavast summast ja moodustab<br />

keskmise suurusega<br />

vaidluse puhul 10% hagetavast<br />

summast (kui nõude suurus<br />

on vahemikus 6400– 32 000 €,<br />

suuremate summade puhul on<br />

see protsentuaalselt väiksem).<br />

Riigilõivude röövellikkusest<br />

on räägitud palju. Riigilõivude<br />

(kõrged) määrad on olnud ka<br />

mitme viimase aasta riigikohtu<br />

lahendite objekt ja küsimust<br />

on arutatud lausa kõikidest riigikohtunikest<br />

koosneva riigikohtu<br />

üldkogu ning põhisea-<br />

INDREK LINDSALU<br />

forex.ee konsultant<br />

siooniminister Juhan Parts räägib, et öelda<br />

ministrile, et Eesti Energia väljapoole<br />

investeerida ei tohi, on pehmelt öeldes<br />

majandusministri kutsumine kuriteole.<br />

ROOTSI RAHANDUSMINISTER NOOMIB<br />

SWEDBANKI. Selle asemel et säästa, plaanib<br />

Rootsi Swedbank kulutada miljardeid<br />

Rootsi kroone dividendide maksmiseks<br />

ja aktsiate tagasiostuks.<br />

Status quo säilimine<br />

on hea uudis, sest<br />

kriis ja peataolek<br />

tagab alati kena<br />

volatiilsuse.<br />

eriliselt toonitamast just hinnastabiilsuse<br />

tagamise vajadust.<br />

Mõne vaatleja jätkuv lootus,<br />

et ECB 8. septembril baasintressi<br />

alandab, on ilmselt<br />

lihtsalt naiivsus, sest Trichet jätkab<br />

suure tõenäosusega võitlust<br />

tontidega, mida peale tema<br />

keegi ei näe ega aktsepteeri.<br />

Kauplejate seisukohast on<br />

status quo säilimine hea uudis,<br />

sest kriis ja peataolek tagab alati<br />

kena volatiilsuse. Eeskätt võidavad<br />

need, kes kauplevad madalates<br />

ajaraamides, kus kasumit<br />

saab võtta ühe päeva jooksul<br />

mõlemas suunas. Tasub vaid<br />

näppu majanduskalendril hoi-<br />

ERKI VABAMETS<br />

Tamme Otsmann Ruus Vabamets partner,<br />

vandeadvokaat<br />

Seadus annab võimaluse<br />

taotleda kohtult<br />

menetlusega seotud<br />

riigilõivu tasumist<br />

osamaksena.<br />

duslikkuse järelevalve kolleegiumi<br />

tasandil. Näiteks on selle<br />

aasta aprillis riigikohtu üldkogu<br />

märkinud ühes kohtulahendis,<br />

et üldkogu hinnangul<br />

on vajalik kiire analüüsi tegemine<br />

riigilõivude regulatsiooni<br />

kohta tervikuna ning et seadusandja<br />

peaks tulevaste vaidluste<br />

vältimiseks ja kohtumenetluskulude<br />

normaliseerimiseks kiiremas<br />

korras üldiselt ja süstemaatiliselt<br />

alandama riigilõivu<br />

määrasid.<br />

Ühes teises kohtuasjas märgib<br />

riigikohtu põhiseaduslikkuse<br />

järelevalvekolleegium, et<br />

on seadusandja otsustada, kas<br />

da ja olla valmis poliitikute ja<br />

keskpankurite avalikele esinemistele<br />

kiirelt reageerima.<br />

Eeloleva nädala kesksed<br />

uudised seostuvad USA tööjõuturuga,<br />

mõjusaim on kahtlemata<br />

reede pealelõunal avaldatav<br />

NFP ehk töötajate arvu<br />

muutus sektorites väljaspool<br />

põllumajandust. Kui üldse miski,<br />

siis just tööjõuturu kesine<br />

seis võib kiirendada Föderaalreservi<br />

otsustavaid samme rahapoliitika<br />

leevendamisel ja<br />

miks mitte ka raha juurdetrükkimisele<br />

asumist.<br />

Septembrist kujuneb aga eriti<br />

põnev ja atraktiivne kuu:<br />

07. 09 teeb Saksamaa konstitutsioonikohus<br />

otsuse, kas teiste<br />

riikide võlgade lunastamises<br />

osalemine on Saksamaa põhiseadusega<br />

kooskõlas.<br />

20.–21.09 on taas koos USA<br />

Föderaalreservi nõukogu. Et esmakordselt<br />

kestab istung kaks<br />

päeva, on ehk loota pikemaajalisi<br />

ja kapitaalsemaid otsuseid<br />

kui pelk intressi mittetõstmine.<br />

23.09 otsustab Saksamaa<br />

parlament, kas osaleda Kreeka<br />

abistamises.<br />

30.09 kukub tähtaeg, mil<br />

USA riigieelarve peab olema läbinud<br />

Kongressi menetluse.<br />

luua süsteem, kus kaebuse riigilõivud<br />

on kõrged ja lisaks on<br />

ka äriühingutele antud võimalus<br />

saada vabastust nimetatud<br />

riigilõivu tasumisest, või süsteem,<br />

kus kaebuselt ei pea tasuma<br />

riigilõivu või tasutavad riigilõivud<br />

on madalad ning äriühingud<br />

vabastust ei saa. Seejärel<br />

lisades, et põhiline on, et<br />

seadusandja tagaks enda majandushuvides<br />

tegutsevatele<br />

äriühingutele tegeliku võimaluse<br />

kasutada kohtusse pöördumise<br />

õigust.<br />

Riigilõivu saab maksta osamaksetena.<br />

Seadus annab võimaluse<br />

taotleda kohtult menetlusega<br />

seotud riigilõivu tasumist<br />

osamaksetena. Riigikohus<br />

on selgitanud, et kuna riigilõivu<br />

eesmärk on riigi tehtava avalik-õigusliku<br />

toimingu kulutuste<br />

täielik või osaline hüvitamine,<br />

siis riigilõivu osamaksetena<br />

tasumise korral riigilõivu<br />

eesmärki ei kahjustata.<br />

Sellest tulenevalt tasuks vajaduse<br />

tekkimisel igal juhul esitada<br />

kohtule taotlus riigilõivu<br />

osamaksetena tasumiseks. Vähemalt<br />

seni, kuni riigilõivud<br />

on sedavõrd kõrged, et piiravad<br />

kohtusse pöördumise õigust.<br />

ARVAMUS 15<br />

30. august 2011 ÄRIPÄEV<br />

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post villy.paimets@aripaev.ee<br />

Äriteenused reklaam<br />

TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />

Igapäevane VENE keel<br />

Tööalane VENE keel<br />

Grupi- ja individuaalõpe, pakkumised<br />

ettevõtetele, kooliõpetajatele ja tudengitele<br />

Delikaatsed dokumendid<br />

hävitab paberihunt<br />

www.welldone.ee<br />

www.venekeel.ee, tel 681 8301,<br />

503 7869, info@venekeel.ee<br />

teenuste<br />

rubriigi<br />

standardreklaam<br />

136x26 mm<br />

hinnaga<br />

45€<br />

��������������������<br />

�����������������������<br />

������������������������������������������������������������<br />

��������������������������������������������<br />

PUHKA PUHKA<br />

EESTIMAAL EESTIMAAL<br />

www.maaturism.ee<br />

www.maaturism.ee<br />

Soome-Eesti<br />

+km 20%<br />

1 alus al 33EUR<br />

tava- ja eritemperatuuri<br />

kaubad<br />

Rahvusvahelised kaubaveod<br />

Skandinaavias ja Baltikumis<br />

tel: +37250 35626<br />

info@mltransport.ee<br />

www.mltransport.ee<br />

Reklaami tellimine:<br />

reklaam@aripaev.ee<br />

Tel 667 0105<br />

faks 667 0200

16 INVESTOR<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Fredy-Edwin Esse, tel 667 0171, e-post fredy-edwin.esse@aripaev.ee<br />

BÖRS<br />

USA<br />

aktsiaturg<br />

tõusis nelja<br />

langusnädala<br />

järel. Kas<br />

see tõus jääb<br />

kestma?<br />

ROMET KREEK<br />

romet.kreek@aripaev.ee<br />

Investorid Ühendriikides ja mujal ootasid keskpankurite<br />

kohtumiselt Jackson Hole’is Föderaalreservi<br />

juhilt vihjet selle kohta, et USA keskpank<br />

hakkab majandust elavdama, mis mõjuks<br />

aktsiatele positiivselt. Bernanke ei käinud välja<br />

mitte midagi. Investorid on nüüd tõlgendamas,<br />

mida siis Föderaalreserv tegelikult tahtis mõista<br />

anda. Üks variant on, et keskpank ei ole mures majanduse<br />

olukorra pärast ning võib-olla ei peaks selle<br />

pärast muretsema ka investorid.<br />

USAs möllas orkaan Irene, mis tabas New Yorki<br />

oodatust nõrgemalt. Seetõttu pidi New Yorgi börs<br />

alustama kauplemist nagu tavaliselt.<br />

Investorid, kes usuvad analüütikute võimesse<br />

täpselt prognoosida ettevõtete majandustulemusi,<br />

võivad väita, et aktsiad on odavad. USA laia<br />

aktsiaindeksi Standard & Poor’s 500 analüütikute<br />

prognoositud ettevõtete kasumi põhjal arvestatud<br />

hinna-kasumi suhte näit oli 11. Vastav pikaajaline<br />

keskmine näit on 15. Teise kvartali kasumid<br />

kasvasid aastaga keskmiselt 11,8 protsen-<br />

VAIKIDES sammus<br />

USA keskpanga juht<br />

Ben Bernanke mööda<br />

reporteritest,<br />

saabudes reedel<br />

Jackson Hole’i tippkohtumisele.<br />

FOTO: AP PHOTO/SCANPIX<br />

On väga<br />

selge, et<br />

Bernenke<br />

ei oota<br />

rasket<br />

majandussurutist,<br />

kui<br />

ta saab<br />

aidata.<br />

Templeton<br />

Asset<br />

Managementi<br />

arenevate<br />

turgude juht<br />

Mark Mobius<br />

29.08.20079<br />

1473,99<br />

Aktsia<br />

Neli aastat kestnud<br />

vahelduvad raskused<br />

on jätnud jälje<br />

aktsiaturule<br />

S&P 500 indeks, punkti<br />

ti. Tegemist oli AP andmetel seitsmenda kvartaliga<br />

jutti, mil ettevõtete kasumid kasvasid vähemalt<br />

kümme protsenti.<br />

Küsimus on selles, kas USA ettevõtted suudavad<br />

kasumit edasi kasvatada, arvestades USA majanduskasvu<br />

aeglustumist, kõrget tööpuuduse taset<br />

Ühendriikides ja Euroopa majanduse heitlust<br />

kuhjuvate valitsuste võlgadega.<br />

Reeedel tuli USAst oluline makronäit. Teise kvartali<br />

aastast majanduskasvu kärbiti esialgselt 1,3<br />

protsendilt ühele protsendile. Alates II maailmasõjast<br />

on 11 majandussurutisest üheksa alanud,<br />

kui eelnenud kvartali majanduskasv oli üks protsent<br />

või vähem.<br />

Ben Bernanke rääkis USA majanduse pikaajalisest<br />

tugevusest, öeldes, et viimase nelja aasta šokid<br />

ei ole alaliselt mitte midagi muutnud.<br />

Barclays Capitali endine strateeg ja praegune<br />

investeerimisnõustaja Talley Leger ütles, et USA<br />

aktsiaid võiks ehk osta, kuna aktsiaid kaubeldakse<br />

juba, nagu oleks USA majandussurutises, isegi<br />

kui USA kunagi sinna jõuab.<br />

“Aktsiaid võivad majanduse nõrgenedes odavamaks<br />

minna, kuid mina oman aktsiaid,” ütles<br />

Leger.<br />

USA ei kuku majandussurutisse, kommenteeris<br />

Bloombergile Templeton Asset Managementi<br />

TÕUSJA<br />

Pangandussektor üle Euroopa<br />

sai eile Kreeka hea uudiste najal<br />

tõusta.<br />

Banco Santander<br />

6,18 EUR<br />

10,00<br />

8,75<br />

7,50<br />

6,25<br />

5,00<br />

10<br />

12<br />

02<br />

04<br />

+2,91% �<br />

arenevate turgude juht Mark Mobius, kuna Ben<br />

Bernankel on veel küllalt tööriistu tööriistakastis,<br />

mida majanduskasvu toetamiseks kasutada.<br />

“On väga selge, et Bernenke ei oota rasket majandussurutist,<br />

kui ta saab aidata,” ütles Mobius.<br />

“Majandussurutist me ei näe. Tal on piisavalt mõjutamisvahendeid.”<br />

Jackson Hole’i kohtumiselt anti poliitikategijatele<br />

sõnum – keskpankade rahapoliitika üksi ei taga<br />

ülemaailmset majanduskasvu. Eelarvekärpimise<br />

soov ja majanduse elavdamise vajadus justkui ei<br />

käi kokku. Eelarvete kärpimine vähendab lühiajaliselt<br />

majandusaktiivsust, kuid on pikas perspektiivis<br />

vajalik. Majanduse elavdamist oleks tarvis<br />

USA ja ka mitme Euroopa riigi eluasemeturu käima<br />

saamiseks, nagu nõuavad tegutsemist ka rasked<br />

tööjõuturu olud.<br />

Lagarde hirmutas. IMFi juht ja endine Prantsusmaa<br />

rahandusminister Christine Lagarde hirmutas<br />

jutuga vajadusest Euroopa panku kiiresti kapitaliseerida,<br />

et tõmmata pidurit võlakriisi laienemisele,<br />

mis võib muutuda taas panganduskriisiks.<br />

Kohe hakati rääkima, et ta ületähtsustas olukorda<br />

ega kasutanud korrektseid väljendeid. Võibolla<br />

see nii ka oli, kuid ehk on poliitikud jätkuvalt<br />

eitamise faasis.<br />

Ega tavameetoditega majandusi väga elavdada<br />

06<br />

08<br />

LANGEJA<br />

Ainus kukkuja eilsel väga heal<br />

börsipäeval oli Tallinnas Arco<br />

Vara.<br />

6<br />

Arco Vara<br />

3,499 EUR<br />

7<br />

5<br />

4<br />

3<br />

1300<br />

1200<br />

10<br />

12<br />

01.07.11<br />

1339,6<br />

1100<br />

02<br />

04<br />

1000<br />

ALLIKAS: FINANCE.YAHOO.COM<br />

-2,78% �<br />

06<br />

Börs<br />

Lühiajaliselt on<br />

põhjad pidanud<br />

S&P 500 indeks, punkti<br />

08<br />

26.08.11<br />

1176,8

NUMBER<br />

15<br />

protsendini on General Motors valmis Hiinas<br />

oma niigi odavate kaubikute hindu alandama,<br />

et hoida maailma suurimal autoturul<br />

Hiinas turuliidri positsiooni.<br />

ei saa. Intressimäärad on peaaegu rekordmadalal<br />

ja valitsuste võlakoormad on suured. Kui poliitikud<br />

hakkavad eelarvepuudujääke kärpima ning<br />

kodumajapidamised vähendavad võlakoormust<br />

ning ettevõtted ei näe põhjust laenurahaga laieneda,<br />

võidakse sattuda likviidsuslõksu, kus rahapoliitika<br />

ei tööta. Laenuraha ei jõua nõudluse puudumise<br />

tõttu majandusse.<br />

Eelmisel nädalal tõusis USA aktisaturg 4,7%. Läinud<br />

nädalal tõusis USA aktsiaturg S&P 500 indeksi<br />

näol 4,7 protsenti, kuid juuli lõpust on aktsiaturg<br />

8,9 protsenti madalamal ja juuni lõpust 12,5 protsenti<br />

allpool. Kas aktsiad on ostmist väärt, sellele<br />

leiab poolt- ja vastuargumente. Palju oleneb perspektiivist.<br />

Kui võtta aluseks augustikuu põhjad,<br />

siis need on korduvalt testitud ning seni jäänud pidama.<br />

Sealt on aktsiaturg veidi tõusnud, kuid isegi<br />

kuuajalisel graafikul ei ole veel tegemist tõusvate<br />

tippude ja (põhjadega). Raske on väita, et otsimisel<br />

ei leidu aktsiaid, mis oleks suhtarvude või dividendide<br />

poolest atraktiivsed. Samas jääb küsimus<br />

– mis saab edasi majanduses ja kuidas see mõjutab<br />

ettevõtete tulemusi. Teine teema on see, et kui<br />

börsid ei ole teinud põhja, näib ostmine lühikeses<br />

perspektiivis kiirustamisena. Loodame, et Euroopa<br />

võlakriisist ei saa igavikulist teemat nagu poliitikas<br />

Iisraeli-Palestiina konflikt.<br />

26.08.2011<br />

1176,8<br />

ELEKTER<br />

Hüdroenergia kadumine võib<br />

hakata taas elektrienergia hinda<br />

tõstma.<br />

Nord Pool Eesti<br />

49,29<br />

100<br />

75<br />

50<br />

25<br />

0<br />

09<br />

11<br />

01<br />

+3,87% �<br />

03<br />

05<br />

07<br />

VALUUTA<br />

Dollari ja euro vahekorras mängivad<br />

suurimat rolli USA ja Euroopa<br />

võlaprobleemid.<br />

EUR/USD<br />

1,4487<br />

1,4<br />

1,3<br />

1,2<br />

1,1<br />

10<br />

12<br />

02<br />

+0,55% �<br />

04<br />

06<br />

08<br />

INTRESS<br />

Augusti alguses aset leidnud<br />

börsikaos aitas pidurdada ka<br />

Euribori järsku tõusu.<br />

Euribor 6 kuud<br />

1,745%<br />

1,8<br />

1,6<br />

1,4<br />

1,2<br />

1,0<br />

10<br />

12<br />

02<br />

+0,001 �<br />

04<br />

06<br />

08<br />

17<br />

RAHA reklaam<br />

Kommertspankade intressitooted<br />

pank keskmiselt<br />

kuu jäägilt (10)<br />

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />

internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />

tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />

VALUUTA Euroopa Keskpank<br />

EUR/SEK<br />

9,1157<br />

Allikas: FT<br />

BÖRSIKAUBAD<br />

jooksev hoius %<br />

kuu<br />

püsijäägilt<br />

EUR/RUB<br />

41,7808<br />

tähtajaline hoius %<br />

1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />

Sampo Pank 0,25 0,25** 1,15 1,25 1,40 1,65 1,80 1,90 1,90 1,90 65/300(4)<br />

Swedbank*** 0,10 (7) - - - 1,00 1,30 1,50 1,80 1,90 1,90 190<br />

Swedbank 0,90 1,00 1,10 1,40 1,60 1,90 2,00 2,00 6000<br />

Tallinna Äripank 0,05 0,70 0,80 0,95 1,75 1,90 2,15 2,55 - 200<br />

Tallinna Äripank (3) 0,05 0,90 1,00 1,20 2,00 2,20 2,45 2,85 - 200<br />

Nordea Pank 0,10 1,15 1,25 1,35 1,65 1,85 2,05 - - 320<br />

Citadele Pank 0,10 0,15 1,00 - 1,50 2,20 2,30 2,50 2,70 3,00 100<br />

Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 1,60 1,90 2,10 2,60 2,90 3,10 3,55 3,60 350<br />

DnB NORD Pank 0,25 (7) - 1,60 1,60 1,85 2,00 2,20 2,30 2,50 2,30 300<br />

UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,90 1,00 1,10 1,40 1,60 1,80 - - 300/3000 (9)<br />

SEB 0,10 0,15 0,80 0,90 1,00 1,30 1,50 1,80 1,90 2,00 100*<br />

LHV Pank 0,20 (10) 1,50 1,80 2,00 2,50 2,80 3,00 3,50 - 500<br />

Snoras - - 1,55 1,55 1,55 1,85 1,85 2,05 2,15 2,15 100<br />

Krediidipank - 0,10 0,85 1,00 1,15 1,50 1,70 2,00 2,20 2,50 100/200(4)<br />

BIGBANK - 0,50 0,55 0,60 1,40 1,40 2,40 3,70 3,90 300-1500<br />

BIGBANK - - - - - 1,40 1,40 2,40 3,70 3,90 1500-30 000<br />

BIGBANK - - - - - 1,50 1,50 2,50 3,80 4,00 üle 30 000<br />

tähtajaline hoius %, USD<br />

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />

Sampo Pank 0,20 0,20 0,25 0,40 0,55 0,75<br />

Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />

Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />

Tallinna Äripank 0,45 0,45 0,50 0,65 0,85 1,00 200<br />

Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,35 0,50 0,70 300<br />

Citadele Pank 0,50 - 0,90 1,50 1,50 1,60 100<br />

Marfin Pank Eesti 0,60 0,70 0,80 1,10 1,20 1,30 500<br />

DnB NORD Pank 0,25 0,25 0,35 0,60 0,90 1,25 300<br />

UniCredit Bank 0,18 0,20 0,22 0,35 0,50 0,65 300/3000(9)<br />

SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200<br />

LHV Pank 0,70 0,80 1,00 1,20 1,40 1,50 700<br />

Snoras 1,35 1,35 1,35 1,65 1,65 1,85 100<br />

Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />

Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid<br />

% päevasaldolt<br />

NORDEA PANK<br />

klient hõbeklient kuldklient<br />

arvelduskonto, eraisikud 0,10 0,10 0,10<br />

reservhoius, eraisikud 0,40 0,50 0,65<br />

Austraalia dollar AUD 1,3647<br />

Bulgaaria leev BGN 1,9558<br />

Hiina jüaan CNY 9,2442<br />

Hongkongi dollar HKD 11,2926<br />

India ruupia INR 66,7200<br />

Jaapani jeen JPY 111,0500<br />

Kanada dollar CAD 1,4157<br />

Korea won KRW 1557,4200<br />

Leedu litt LTL 3,4528<br />

Läti latt LVL 0,7093<br />

Norra kroon NOK 7,7740<br />

Poola zlott PLN 4,1562<br />

nael = 453,59 g<br />

Kohv NYBOT, USc/nael 279,20<br />

Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 780,60<br />

Kakao NYBOT, USD/t 3075<br />

Nisu NYSE LIFFE, USD/t 171,75<br />

Rumeenia leu RON 4,2384<br />

Rootsi kroon SEK 9,1157<br />

Singapuri dollar SGD 1,7486<br />

Suurbritannia nael GBP 0,8846<br />

Šveitsi frank CHF 1,1824<br />

Taani kroon DKK 7,4508<br />

Tai baat THB 43,4470<br />

Tšehhi kroon CZK 24,1230<br />

Türgi liir TRY 2,5217<br />

Ungari forint HUF 272,5500<br />

USA dollar USD 1,4487<br />

Venemaa rubla RUB 41,7808<br />

Kütused 26.08 Värvilised metallid 26.08<br />

Nafta IPE 111,36<br />

Nafta NYMEX 85,37<br />

Mootoribensiin 1034,00–1036,00<br />

Diislikütus 977,25–979,25<br />

Kerge kütteõli 959,00–961,00<br />

Masuut (3,5% väävel) 622,00–624,00<br />

Põllumajandus 26.08<br />

USD/t<br />

Alumiinium LME 2328,5–2329<br />

Vask LME 9090–9090,5<br />

Plii LME 2470–2471<br />

Nikkel LME 21250–21255<br />

Tina LME 23700–23725<br />

Tsink LME 2210–2212<br />

Väärismetallid 26.08<br />

USD/unts, unts = 31,105 g<br />

Kuld COMEX 1797,30<br />

Plaatina NYMEX 1829,70<br />

Pallaadium NYMEX 758,1<br />

Hõbe COMEX 40,95<br />

Pankade kontaktandmed<br />

SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100<br />

SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />

tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />

TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />

tel 668 8088, faks 668 8089<br />

NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />

tel 628 3300, faks 628 3201<br />

e-post: tallinn@nordea.com<br />

SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />

tel (24h) 680 0800, e-post:<br />

info@sampopank.ee,<br />

MARFIN PANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />

tel 680 2500, faks 680 2501<br />

CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />

tel 770 0000, faks 770 0001, e-post:<br />

info@citadele.ee<br />

Uus investeerimishoius „Valuutad”<br />

• Kasuta võimalust saada soodsalt ja turvaliselt osa<br />

Euroopa valuutakursside muutustest.<br />

• Hoiusumma 100% garanteeritud.<br />

Tutvu teenuse tingimustega www.swedbank.ee ja vajadusel<br />

konsulteeri spetsialistiga telefonil 613 1606.<br />

BÖRS<br />

BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />

faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />

www.bigbank.ee<br />

DNB NORD PANK Tartu mnt 10, Tallinn,<br />

tel 686 8500, faks 686 8501,<br />

e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee<br />

AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13,<br />

Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee,<br />

e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee<br />

LHV PANK Tartu mnt.2,<br />

tel. 680 0400, fax 680 0402,<br />

e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee<br />

AB BANKAS “SNORAS” EESTI FILIAAL Roosikrantsi<br />

17, Tallinn 10119 tel 627 2976<br />

EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />

tel 669 0941, faks 661 6037<br />

Tallinn 29.08<br />

aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid.<br />

hind, EUR eelm, % EUR<br />

tootlus<br />

Arco Vara 3,499 -2,78 463 - -3,2% 0,63 0,0%<br />

Baltika 0,620 3,33 1 240 - -45,9% 0,86 0,0%<br />

Ekspress Grupp 1,060 0,95 3 514 14,9 5,9% 0,88 0,0%<br />

Harju Elekter 2,600 1,96 8 761 18,3 6,3% 1,15 2,3%<br />

Järvevana 0,287 0 0 - -0,1% 0,34 0,0%<br />

Merko Ehitus 5,799 1,74 5 733 - -8,0% 0,85 1,7%<br />

Nordecon 0,960 1,05 2 002 - -35,2% 0,88 0,0%<br />

Olympic EG 1,043 1,76 67 028 27,9 7,0% 1,96 0,0%<br />

Premia Foods 0,785 1,95 275 - -3,7% 0,77 1,3%<br />

Silvano FG 3,080 1,62 196 446 4,6 63,7% 2,90 1,6%<br />

Tallink Grupp 0,657 2,66 44 834 16,7 4,0% 0,66 0,0%<br />

Tln Kaubamaja 5,100 0,99 5 346 11,0 17,1% 1,88 5,5%<br />

Tallinna Vesi 7,398 0,22 46 178 6,3 31,8% 2,02 10,8%<br />

Trigon PD 0,340 0 0 - -0,1% 0,39 0,0%<br />

Viisnurk 1,600 3,23 169 9,5 14,8% 1,40 3,1%<br />

P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />

kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal

18 INVESTOR investeerimisfondid<br />

ÄRIPÄEV 30. august 2011<br />

toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />

reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />

FONDID reklaam<br />

Avaron Asset Management 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 2,86 2,96 2,90 - -13,11 -6,10 -27,54 - 24 934 075<br />

Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,08 12,08 12,08 - -0,52 4,45 - - 3 921 386<br />

Compensa Life 25.08<br />

Danske Capital AS 26.08<br />

ost müük NAV riski- % aasta<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

aste algusest<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Sampo Pension 25, EUR 0,88 0,89 0,89 0,99 -3,94 -3,20 2,21 2,20 9 319 707<br />

Sampo Pension 50, EUR 0,99 1,00 1,00 1,32 -7,83 -4,83 2,00 2,45 122 709 152<br />

Sampo Pension Intress, EUR<br />

Vabatahtlik Pensionifond<br />

0,81 0,82 0,82 0,77 0,38 -1,39 3,29 3,00 2 524 318<br />

Sampo Pension 100 Pluss, EUR<br />

Vabatahtlik Pensionifond<br />

1,18 1,21 1,19 8,31 -12,05 -3,49 3,31 3,26 2 390 929<br />

Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,70 0,72 0,71 2,58 0,24 -1,54 0,00 0,00 98 521<br />

Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5–<br />

58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201,<br />

info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />

DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015<br />

tel. 675 2295, faks 675 2895,<br />

funds@sampopank.ee, www.danskecapital.ee,<br />

www.sampopank.ee<br />

ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />

47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />

funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />

EVLI SECURITIES, VARAHALDUS (Evli Fund<br />

Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145,<br />

tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee,<br />

www.evli.ee<br />

FINTER FUND MANAGEMENT COMPANY S.A.<br />

33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.07.2011. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.07.2011.<br />

% aasta<br />

algusest<br />

Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67<br />

faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch,<br />

www.finter.ch, esindaja Eestis<br />

AS Eesti Krediidipank,<br />

www.krediidipank.ee<br />

AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />

Tallinn 10119 Tel 680 2680, faks 680 2681<br />

info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />

AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />

Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />

tel 680 2630, faks 680 2631,<br />

info@gildrealestate.com<br />

www.gildrealestate.com<br />

LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />

Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />

vara@lhv.ee, www.lhv.ee<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47,<br />

Tallinn 10145 tel 710 1250, faks 710 1251<br />

eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />

NORDEA RAHASTOYHTIÖ Liivalaia 45/47,<br />

Tallinn 10145 tel 628 3300<br />

TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5.<br />

korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200,<br />

faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee<br />

AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />

15 010, tel 665 6565, faks 665 7122,<br />

fondid@seb.ee, www.seb.ee<br />

SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />

Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />

faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />

www.swedbank.ee/fondid<br />

ERGO Funds 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

LHV Varahaldus 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Pensionifond L, EUR 1,22 1,23 1,23 1,41 -5,99 0,64 4,62 4,54 71 420 238<br />

Pensionifond M, EUR 0,99 1,00 1,00 1,26 -1,93 0,67 7,11 5,61 7 388 003<br />

Pensionifond S, EUR 1,08 1,09 1,09 1,24 1,51 1,14 9,22 6,73 5 297 776<br />

Pensionifond XL, EUR 1,03 1,04 1,04 1,52 -7,35 0,30 4,15 5,14 19 296 684<br />

Pensionifond XS, EUR 1,00 1,01 1,01 1,23 1,85 1,68 8,77 6,15 1 741 120<br />

Täiendav Pensionifond, EUR 1,14 1,16 1,15 6,29 -7,25 0,90 2,90 2,53 3 430 379<br />

Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 3,62 3,69 3,62 - -19,73 -10,99 -15,51 - -<br />

Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EUR 2,32 2,36 2,32 - -19,73 -10,99 -15,51 - 302 766<br />

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,16 7,37 7,23 - -3,49 10,45 -10,10 - -<br />

LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 4,57 4,71 4,62 - -3,49 10,45 -10,10 - 4 254 816<br />

LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,56 7,71 7,64 - -15,90 -6,24 -3,54 - -<br />

LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,83 4,93 4,88 - -15,90 -6,24 -3,54 - 1 355 021<br />

Nordea Pensions Estonia 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

% aasta<br />

algusest<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,86 0,87 0,87 0,01 1,38 -0,28 4,53 3,54 7 215 986,01<br />

ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,00 1,01 1,01 1,69 -9,29 -3,46 0,88 1,12 30 874 480,16<br />

ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,56 0,57 0,57 - - - - - 737 753,11<br />

ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,74 0,76 0,75 1,86 -11,40 -5,83 - - 410 101,85<br />

ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,76 0,78 0,77 2,31 -15,51 -7,61 - - 432 317,30<br />

ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,73 0,74 0,74 3,15 -24,36 -15,11 - - 455 994,78<br />

Kasvuportfell, EUR - - 1,14 - -11,30 1,20 2,40 0,90 4 593 938<br />

Võlakirjaportfell, EUR - - 10,97 - 0,70 2,20 - - 339 510 Evli Funds 25.08<br />

<strong>Äripäev</strong>a raamat<br />

1<br />

TASKUMENTOR<br />

OTSUSTE<br />

TEGEMINE<br />

Küsi meeskonnalt nõu • Hinda riske • Uuri alternatiive • Tegutse<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

TASKUMENTOR<br />

äära eesmärk • Kogu vahendeid • Koosta strateegia • Hangi toetajaid<br />

17<br />

ARVE KOOSTAMINE<br />

Fondivalitsejad<br />

Maaklerifirmad<br />

COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />

Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000,<br />

faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />

www.compensalife.ee<br />

LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />

faks 680 0402<br />

MARFIN PANK EESTI AS Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />

tel 680 2500, faks 680 2501<br />

SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />

tel 630 2104<br />

SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />

tel 665 6622, faks 665 6802<br />

Dow Jones USA<br />

11 450,96<br />

MAINEKA HARVARDI ÄRIKOOLI TASKUMENTORITE SARI<br />

NÜÜD MÜÜGIL<br />

did,<br />

d<br />

alt.<br />

434961<br />

25<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

���� ��������<br />

TASKUMENTOR<br />

Jaota kulud kategooriatesse • Ennusta tulusid • Mõista hälbeid<br />

�����<br />

����<br />

����<br />

�����������<br />

13000<br />

12000<br />

11000<br />

10000<br />

9000<br />

ERIHINNAGA!<br />

�����������������������������������������������������������������<br />

ÄRIPLAANI<br />

KOOSTAMINE ARENGU-<br />

VESTLUS<br />

FINANTSALANE<br />

PÄDEVUS<br />

ANTSALANE PÄDEVUS<br />

sa<br />

ed<br />

dega<br />

434923<br />

TASKUMENTOR<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

Tunne kuulajaid • Planeeri visuaalseid abivahendeid • Ületa hirme<br />

16<br />

��<br />

����������������������������������������������������<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

TASKUMENTOR<br />

����������<br />

EELARVE��������<br />

KOOSTAMINE AJA-<br />

JUHTIMINE<br />

GUVESTLUS<br />

,<br />

d<br />

������<br />

<strong>Äripäev</strong>a raamat<br />

8<br />

AJUHTIMINE<br />

did,<br />

ja<br />

alt.<br />

� � � � ��<br />

Keskendu eesmärkidele • Väldi segajaid • Korrasta tööruum<br />

TASKUMENTOR<br />

Hinda saavutusi • Anna tagasisidet • Sea eesmärgid<br />

12<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele<br />

www.raamatuklubi.aripaev.ee<br />

Kogu sarja ostmisel<br />

maksab üks raamat vaid<br />

10<br />

12<br />

2 €<br />

Taskumentoreid saab osta ka<br />

neljakaupa (3 € raamat) ja<br />

ühekaupa (4 €).<br />

Taskumentori sari pakub kiireid ja asjatundlikke<br />

lahendusi igapäevastele tööelu probleemidele.<br />

Olete te oma laua taga, koosolekul või teel<br />

kohtumisele – see taskusse mahtuv teejuht<br />

võimaldab tööküsimusi lahendada kiiresti,<br />

oskuslikult ja tõhusalt.<br />

Tellimiseks kirjutage klubi@aripaev.ee või helistage 667 0108<br />

02<br />

04<br />

06<br />

MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC<br />

SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300,<br />

info@mandatumlife.ee,<br />

www.mandatumlife.ee<br />

SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />

tel 631 0310, faks 631 0410<br />

08<br />

OMX Stockholm<br />

923,87<br />

+1,47% � +2,16% �<br />

1200<br />

1100<br />

1000<br />

900<br />

800<br />

10<br />

12<br />

02<br />

04<br />

06<br />

08<br />

OMX Helsinki<br />

1945,53<br />

2800<br />

2550<br />

2300<br />

2050<br />

1800<br />

10<br />

02<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

Finter Fund 25.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

12<br />

% aasta<br />

algusest<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Evli Global B, EUR 7,86 7,86 7,86 - -15,10 -4,87 -7,54 -5,83 13 546 626,38<br />

Evli European High Yield B, EUR 175,64 175,64 175,64 - -3,58 0,43 9,10 4,89 315 370 512,30<br />

Evli European Investment Grade B, EUR 154,31 154,31 154,31 - 1,44 -0,40 5,35 3,22 200 996 156,98<br />

Evli Greater Russia B, EUR 177,59 177,59 177,59 - -29,24 -11,37 -8,64 -2,57 126 132 112,96<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

CHF Bonds, CHF 117.92 123.28 119.11 5.13 -0.77 -1.82 0.51 0.48 -<br />

Dynamic Portfolio, EUR 112.06 117.15 113.19 14.64 -16.38 -13.72 -10.63 -7.06 -<br />

EUR Bonds, EUR 339.57 355.01 343.00 11.58 -10.60 -15.85 -10.40 -5.51 -<br />

Emerging Markets, USD 209.6 219.13 211.72 30.46 -24.24 -20.22 -14.78 -6.88 -<br />

Conservative Portfolio, CHF 329.5 344.48 332.83 6.89 -6.99 -5.23 -3.27 -2.45 -<br />

European Equities, EUR 91.27 95.42 92.19 26.93 -24.39 -11.19 -15.57 -12.50 -<br />

US Equities, USD 66.41 69.43 67.08 20.68 -27.94 -20.17 -18.11 - -<br />

USD Bonds, USD 147.72 154.43 149.21 13.48 -14.92 -25.37 -10.11 -6.80 -<br />

Conservativ Portfolio, EUR 101.31 105.91 102.33 - -11.82 -12.92 - - -<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Nordea Pensionifond A, EUR 0,80 0,81 0,81 1,65 -8,41 -2,88 0 0 22 394 641,69<br />

Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,63 0,64 0,64 0,00 -13,12 -4,54 0 0 2 313 715,57<br />

Nordea Pensionifond B, EUR 0,79 0,79 0,79 1,05 -3,84 -1,43 0 0 5 399 101,39<br />

Nordea Pensionifond C, EUR 0,76 0,77 0,77 0,86 1,22 -0,08 0 0 1 078 436,66<br />

Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 0,89 0,91 0,90 9,78 -16,15 -3,84 0 0 1 745 076,17<br />

Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,63 0,65 0,64 0,00 0 0 0 0 203 278,55<br />

Nordea Investment Funds 26.08<br />

ost müük NAV % aasta<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

algusest<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Senior Generations Equity Fund USD 8,8 8,8 8,8 - -3,51 -25,11 -12,79 7 072 526<br />

Central & Eastern European Equity Fund EUR 9,53 9,53 9,53 - -7,66 -15,96 -17,99 11 989 735<br />

Danish Bond Fund DKK 333,68 333,68 333,68 - 1,08 19,30 24,04 145 243 484<br />

Danish Equity Fund DKK 160,56 160,56 160,56 - -14,32 -15,95 -22,31 53 689 697<br />

Danish Kroner Reserve DKK 166,22 166,22 166,22 - 1,03 6,20 13,38 189 761 892<br />

Danish Long Bond Fund DKK 234,25 234,25 234,25 - 0,78 28,12 31,60 64 930 148<br />

Danish Mortgage Bond Fund DKK 194,41 194,41 194,41 - 0,29 19,37 24,86 741 537 046<br />

Euro Bond Fund EUR 9,46 9,46 9,46 - 0,32 21,59 22,70 10 395 121<br />

Euro Reserve EUR 6,49 6,49 6,49 - -5,39 -18,16 0,00 16 877 060<br />

European Alpha Fund EUR 35,9 35,9 35,9 - -1,05 12,15 0,00 9 975 851<br />

European Corporate Bond Fund EUR 100,85 100,85 100,85 - 0,00 0,00 0,00 6 606 386<br />

European Equity Fund EUR 11,84 11,84 11,84 - -12,94 -19,95 -21,22 11 311 781<br />

European Value Fund EUR 30,93 30,93 30,93 - -3,04 2,25 -16,85 578 250 059<br />

Far Eastern Equity Fund USD 17,69 17,69 17,69 - 2,08 10,29 18,01 110 709 281<br />

Global Bond Fund EUR 13,63 13,63 13,63 - -4,55 28,46 27,03 23 191 810<br />

Global Theme Select Fund EUR 3,63 3,63 3,63 - -12,11 -20,57 -32,15 4 368 688<br />

Global Stable Equity Fund EUR 8,58 8,58 8,58 - 3,25 -1,72 0,00 23 888 851<br />

Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 8,81 8,81 8,81 - -5,06 0,00 0,00 80 104<br />

Global Value Fund EUR 10,06 10,06 10,06 - -3,36 2,97 -17,94 14 001 303<br />

Japanese Value JPY 646 646 646 - -4,58 -30,09 -52,95 659 221 569<br />

Nordic Equity Fund EUR 42,39 42,39 42,39 - -7,34 -13,75 -13,60 310 444 532<br />

Nordic Equity Small Cap Fund EUR 9,29 9,29 9,29 - 3,57 13,29 0,00 17 862 334<br />

North American Growth Fund USD 8,76 8,76 8,76 - 7,09 1,62 -2,34 53 131 671<br />

North American Value Fund USD 28,24 28,24 28,24 - 16,50 -13,74 -26,02 284 155 260<br />

Norwegian Bond Fund NOK 175,53 175,53 175,53 - 3,34 19,39 22,88 2 516 138 971<br />

Norwegian Equity Fund NOK 112,21 112,21 112,21 - 0,27 -9,38 -22,56 253 190 404<br />

Norwegian Kroner Reserve NOK 177,63 177,63 177,63 - 3,17 11,00 20,62 1 441 970 100<br />

Stable Return Fund EUR 11,6 11,6 11,6 - 2,38 10,79 12,84 20 645 816<br />

Swedish Bond Fund SEK 254,36 254,36 254,36 - 2,35 20,83 24,00 684 607 581<br />

Swedish Equity Fund SEK 154,04 154,04 154,04 - -11,42 2,56 -9,07 139 820 935<br />

Swedish Kroner Reserve SEK 179,47 179,47 179,47 - 1,75 5,81 13,19 1 310 833 198<br />

US-Dollar Reserve USD 14,54 14,54 14,54 - -4,15 -3,32 0,97 4 870 286<br />

04<br />

06<br />

08<br />

EPI II samba indeks<br />

137,48<br />

+2,86% � +0,01% �<br />

146<br />

143<br />

140<br />

137<br />

134<br />

09<br />

11<br />

01<br />

03<br />

05

100<br />

miljonit dollarit ja vajdusel enamgi veel<br />

investeerivad mobiilimaksete arendamisse<br />

kolm Ühendriikide suurt mobiilsideoperaatorid<br />

– Verizon Wireless, AT&T ning T-Mobile<br />

USA.<br />

FONDID reklaam<br />

Mandatum Life 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

Swedbank Investeerimisfondid AS 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Pensionifond K1, EUR 0,75 0,75 0,75 1,58 1,73 1,23 -1,05 1,06 25 865 288,24<br />

Pensionifond K2, EUR 0,80 0,81 0,81 2,51 -1,03 0,90 -2,45 -0,23 139 417 370,17<br />

Pensionifond K3, EUR 0,89 0,90 0,90 5,90 -5,17 -0,63 -3,62 -1,06 317 415 319,64<br />

Pensionifond K4, EUR 0,63 0,63 0,63 0,00 -12,08 -4,15 4 761 743,32<br />

Pensionifond V1, EUR 1,04 1,06 1,05 3,93 -2,39 -0,07 -4,37 -1,73 7 528 279,96<br />

Pensionifond V2, EUR 0,77 0,79 0,78 7,85 -7,25 -1,56 -5,98 -3,26 15 057 970,97<br />

Pensionifond V3, EUR 0,86 0,88 0,87 13,47 -14,84 -5,26 -8,61 -5,52 28 285 387,90<br />

Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,96 4,06 4,00 24,33 -31,68 -16,59 -18,38 7 503 616,59<br />

Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 6,84 7,01 6,91 24,05 -22,39 -16,24 -20,38 -17,98 25 348 473,49<br />

Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 2,73 2,80 2,76 25,31 -35,22 -30,37 -31,02 7 646 349,77<br />

Fondifond 100, EUR 7,86 8,06 7,94 16,80 -20,07 -8,98 -7,10 -5,22 53 753 470,28<br />

Fondifond 30, EUR 9,68 9,92 9,77 5,06 -5,82 -3,93 -2,49 -0,40 12 863 280,13<br />

Fondifond 60, EUR 8,85 9,07 8,94 10,27 -12,17 -5,77 -4,74 -2,46 48 436 926,75<br />

Venemaa Aktsiafond, EUR 13,61 13,95 13,75 26,03 -21,55 -4,95 -9,83 -8,31 47 226 371,80<br />

AS SEB Varahaldus 26.08<br />

ost müük NAV riskiaste<br />

% aasta<br />

algusest<br />

% aasta<br />

algusest<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Mandatum Life Conservative Strategy, EUR 103,67 104,71 103,67 - -4,67 1,06 - - -<br />

Mandatum Life Balanced Strategy, EUR 110,73 112,39 110,73 - -8,78 1,57 - - -<br />

Mandatum Life Aggressive Strategy, EUR 123,00 125,46 123,00 - -12,59 -3,00 - - -<br />

Mandatum Life Fixed Income, EUR 125,90 126,53 125,90 - -1,00 -0,74 - - -<br />

Mandatum Life Global Food, EUR 134,19 136,87 134,19 - 0,40 7,48 - - -<br />

Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 102,50 104,55 102,50 - -18,36 -9,73 - - -<br />

Mandatum Life Global Equity, EUR 127,66 130,22 127,66 - -13,38 -2,39 - - -<br />

Mandatum Life Europe Equity, EUR 138,52 141,29 138,52 - -10,90 -5,93 - - -<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

mln eurot<br />

SEB Energiline Pf, EUR 0,651 0,658 0,658 0,00 -12,74 -5,18 4,11<br />

SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,858 0,867 0,867 0,78 1,61 -0,22 4,43 3,96 41,19<br />

SEB Optimaalne Pf, EUR 0,778 0,786 0,786 1,02 -1,92 -1,19 7,16<br />

SEB Progressiivne Pf, EUR 0,880 0,889 0,889 1,20 -5,30 -1,61 -4,30 -1,06 235,71<br />

SEB Aktiivne Pf, EUR 0,763 0,779 0,771 11,12 -17,06 -5,42 -7,51 -3,19 11,95<br />

SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,057 1,078 1,067 5,01 -2,84 -0,23 -2,77 0,23 9,46<br />

SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 0,370 0,378 0,374 12,60 -13,88 -0,20 -11,47 3,60<br />

SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 0,605 0,617 0,611 5,65 -2,71 1,91 -1,81 1,05<br />

SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 0,602 0,614 0,608 10,10 -9,12 1,72 -8,64 -4,75 5,83<br />

SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 0,953 0,953 0,953 5,33 1,77 0,35 2,00 2,94 57,64<br />

SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 0,739 0,754 0,747 12,29 -12,11 -6,47 0,49 -0,83 3,34<br />

SEB Kasvufond A, EUR 0,390 0,397 0,393 17,53 -15,63 -2,41 -8,40 -2,70 16,99<br />

SEB High Yield Bond Fund, EUR<br />

Vahendatavad Fondid *<br />

836,568 836,568 836,568 14,39 2,59 3,81 1,97<br />

SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,570 12,96 -13,89 -3,59 7,01 3,33 183,31<br />

SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1,792 12,71 -20,09 -10,48 2,15 3,12 132,95<br />

SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,376 16,03 -18,06 -5,27 -5,17 -9,35 36,16<br />

SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 2,807 13,03 -18,39 -3,81 -4,54 -4,24 178,72<br />

SEB Asset Selection Fund, EUR - - 14,637 7,88 3,49 5,58 7,24 1248,51<br />

SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2,799 16,39 -25,11 -16,88 4,43 0,33 62,45<br />

SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,338 4,06 1,3 -0,36 4,31 2,47 347,08<br />

SEB deLuxe - Multi Asset Balance - - 56,370 8,33 -9,59 -4,12 41,41<br />

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive Plus - - 56,620 3,92 -4,21 -3,08 61,18<br />

SEB deLuxe - Multi Asset Defensive - - 53,290 N/A -2,65 -3,58 131,09<br />

SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,467 19,28 -19,07 -9,76 -8,56 -4,3 183,26<br />

SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 2,674 22,41 -27,31 -11,53 -4,22 -3,4 160,54<br />

SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 1,723 13,06 -19,8 -10,4 -9,34 -8,64 17,65<br />

SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 909,820 13,16 -21,18 -12,39 -10,22 -9,56 16,08<br />

SEB Europe Fund, EUR - - 2,523 13,54 -20,06 -10,28 -8,38 -8,11 151,67<br />

SEB Key Select, EUR - - 9,883 N/A -2,53 87,54<br />

SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,613 10,47 -17,23 -3,63 -2,85 -4,74 28,75<br />

SEB Medical Fund, EUR - - 2,400 10,16 -5,82 -0,21 -0,09 -2,69 21,76<br />

SEB Nordic Fund, EUR - - 5,177 16,08 -27,52 -13,47 -6 -3,05 75,40<br />

SEB Russia Fund, EUR - - 9,239 20,66 -24,33 -6,54 1,04 497,84<br />

SEB Short Bond Fund EUR - - 1,271 0,09 0,22 0,24 0,05 1,08 64,43<br />

SEB Strategy Aggressive Fund - - 34,100 N/A -20,49 -11,08 95,46<br />

SEB Technology Fund, EUR - - 1,707 14,23 -16,53 -5,36 0,68 -0,53 16,36<br />

SEB Guarantee Fund 80, EUR - - 101,910 4,70 0,3 -0,44 1,09 42,02<br />

SEB Nordic Small Cap Fund, EUR - - 138,486 N/A -23,35 2,61 37,99<br />

SEB Listed Private Equity Fund, EUR - - 127,923 17,50 -25,44 -8,93 358,26<br />

SEB Concept Biotechnology, EUR - - 28,490 16,94 -12,45 1,46 42,60<br />

SEB High Yield, EUR - - 108,320 N/A -1,63 2,55 1827,53<br />

* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 31.07.2011.<br />

Trigon Funds 26.08<br />

ost müük NAV riski- % aasta<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

aste algusest<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 5,74 5,91 5,86 18,07 -41,91 -32,24 - - 18 232 501<br />

Balkani Fond, EUR 6,01 6,22 6,10 24,41 -33,00 -27,51 -22,87 -13,08 8 064 461<br />

Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 8,51 8,77 8,68 17,20 -26,14 -19,85 2,83 - 9 123 677<br />

Uus Euroopa Kasvufond, EUR 3,73 3,87 3,79 21,57 -23,81 -19,41 -14,30 -13,09 6 785 417<br />

Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 10,18 10,54 10,33 15,63 -7,65 0,51 -2,47 -7,71 13 099 477<br />

Venemaa Top Picks Fond, EUR 6,90 7,14 7,00 22,23 -22,44 -6,73 2,32 - 4 774 986<br />

Trigon Alternative Funds 26.08<br />

ost müük NAV riski- % aasta<br />

tootlus (p.a) % fondi maht<br />

aste algusest<br />

12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />

Active Alpha Fond, EUR 8,82 9,09 9,00 - -25,02 -11,71 5,88 - 13 594 863<br />

Matthias Müller: See on mind alati ärritanud,<br />

et kõige kallim 911 maksab 250<br />

000 eurot ja sellele järgneva 918 hinnad<br />

algavad alles 750 000 eurost. Selles vahemikus<br />

passib Ferrari suhteliselt mugavalt<br />

ilma mingisuguse konkurentsita.<br />

Porsche tegevjuht tutvustas plaane tuua välja ettevõtte kaheksas mudel, mille hind jääks<br />

250 000–400 000 euro vahele ja mis olemuselt oleks suurem sportauto, nagu vanasti 959.<br />

TURUNDUS-<br />

EELARVE<br />

2012 Radisson<br />

Millised trendid valitsevad meediaturul?<br />

TNS Emori Balti regiooni juht MARGO VESKIMÄGI<br />

<strong>Äripäev</strong>a<br />

konverents<br />

19<br />

15. septembril<br />

Blu Hotel<br />

Olümpias<br />

Turundusplaan aastaks 2012:<br />

Elisa turundusjuht KARIN KANEPI<br />

Statoili kontseptsioonijuht KAI REALO<br />

Solarise turundusjuht GEORGI VIIES<br />

Estraveli turundusdirektor MARI-LIIS RÜÜTSALU<br />

Nordea Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht PIRET REINSON<br />

Arutlusring:<br />

Kanal 2 peadirektor URMAS ORU<br />

Media House’i arendusjuht HANNO KINDEL<br />

reklaamiagentuuri Utopia loovjuht ALVAR JAAKSON<br />

Soodushind kuni 08.09.2011 registreerudes 149 eurot + km.<br />

Hiljem registreerujatele 199 eurot + km. Hind sisaldab hommikukohvi ja<br />

lõunapausi. Lisainfo ja registreerimine aadressil registreerimine@aripaev.ee,<br />

telefonil 667 0099 või www.seminar.aripaev.ee<br />

ÄRIPÄEVA<br />

SEMINAR<br />

Lemmiklektori loeng:<br />

7. septembril Tartus<br />

Hotell Tartu<br />

9. septembril Tallinnas<br />

Meriton Grand Conference & SPA Hotel<br />

Lektor Marko Saag<br />

Piiriülene äri ja maksud<br />

Seminari soodushind kuni 02.09.2011 registreerudes 149 eurot +<br />

km. Hiljem registreerujatele 199 eurot + km. Hind sisaldab seminari<br />

materjale, hommikukohvi ja lõunapausi. Täpsem info ja registreerimine<br />

telefonil 667 0099 või www.seminar.aripaev.ee

<strong>Äripäev</strong><br />

Nr 154 (4338) 30.08.2011<br />

TÕUSJAD<br />

SAS<br />

13,50 SEK<br />

+6,30%<br />

Betsson B<br />

132,00 SEK<br />

+6,24%<br />

SAAB B<br />

127,90 SEK<br />

+4,84%<br />

HEBA B<br />

58,50 SEK<br />

+4,46%<br />

SimCorp<br />

834,00 DKK<br />

+4,25%<br />

Seco Tools B<br />

79,40 SEK<br />

+4,20%<br />

Standard & Poor’s 500<br />

indeksisse kuuluvate<br />

ettevõtete kasumi-hinna<br />

suhe on kukkunud 1982.<br />

aasta tasemele ning on madalamal<br />

kui viimase 10 majanduslanguse<br />

keskmine alates<br />

1949. aastast.<br />

Iga osaleja<br />

saab kaasa<br />

raamatu<br />

“Ideemüük”<br />

TEGIJA TURUL<br />

Mark Mobius: On väga selge, et kui ta<br />

vähegi suudab, siis ta ei lase tõsisel<br />

majandussurutisel tulla. Me ei näe<br />

masu. Tal on piisavalt vahendeid<br />

selle ärahoidmiseks.<br />

Tuntud investor usub, et USA Föderaalreservi esimehel Ben Bernankel on vahendeid masu ärahoidmiseks.<br />

KOMMENTAAR<br />

Kahe kümnendi<br />

suurim aktsiaralli<br />

K<br />

reeka aktsiaturg sai esmaspäeval<br />

üllatava tõuke, kui levisid<br />

kuulujutud, et kaks riigi suurpanka<br />

plaanivad ühineda. Tulemuseks<br />

viimase kahekümne aasta<br />

kõige suurem tõus Kreeka börsil.<br />

Tekib Kreeka suurim pank. Eile lekkis uudisteagentuuri<br />

Bloomberg kaudu uudis, et Kreeka suuruselt<br />

teine ja kolmas pank – EFG Eurobank Ergasias<br />

SA ning Alpha Bank SA – plaanivad varade<br />

kindlustamiseks ja majanduslanguse üleelamiseks<br />

leivad ühte kappi panna. Pankade ühinemine<br />

tähendaks Kreeka suurima panga tekkimist,<br />

kel oleks varasid üle 150 miljardi euro, kontoreid<br />

üle 2000 ning hoiuseid enam kui 80 miljardi euro<br />

väärtuses. Bloom bergiga rääkinud inimese sõnul<br />

on juba praegu Alphas osalust omavad Katari investorid<br />

ka uue panga tegemiste juures.<br />

“Kreeka suurimate pankade ühinemist ja samaaegset<br />

kapitali lisandumist tervitaksid nii turud,<br />

regulaatorid kui ka poliitikud,” ütles UBSi<br />

pangandusanalüütik Alexander Kyrtsis. “Kapitali<br />

on vähe ja tehing võimaldaks pankadel paremat<br />

ligipääsu turule ja püüda erainvestoreid.”<br />

Ralli, mida on pikisilmi oodatud. Selle uudise<br />

valguses liikus National Bank of Greece’i aktsia<br />

ajaloo suurima tõusu suunas ning Piraeus Banki<br />

aktsia oli tegemas viimase 18 aasta suurimat tõusu,<br />

kumbki üle 28% plussis. Eurobanki ja Alpha<br />

aktsiatega kauplemine oli börsi teatel peatatud,<br />

sest pankade juhatused kogunesid.<br />

Alates 2007. aasta oktoobrist on Kreeka börs<br />

kukkunud 84% ning Bloombergi andmetel on<br />

2011. aastal 24 arenenud riikide börside seas kõige<br />

kehvemini esinenud börs. Kuid eile pärastlõunase<br />

seisuga oli Athexi komposiitindeks plussis<br />

11,58%ga, liikudes parima ühepäevase tõusu<br />

suunas pärast 1990. aasta detsembrit.<br />

Loodetavasti annab eilne pankade ühinemise<br />

plaan eeskuju ka teistele institutsioonidele oma<br />

tegevuse efektiivistamiseks. Samuti on oluline<br />

investorite optimism, millega asuti aktsiaid krabama.<br />

Loodetavasti kandub see edasi ka järgmistesse<br />

päevadesse ja teistesse riikidesse.<br />

Uus programm!<br />

FREDY-EDWIN ESSE<br />

fredy-edwin.esse@aripaev.ee<br />

Tegija<br />

Piraeus Bank<br />

0,72 EUR<br />

5,00<br />

3,85<br />

2,70<br />

1,55<br />

0,40<br />

10<br />

12<br />

02<br />

Allikas: Yahoo Finance<br />

20. oktoober Finantside juhtimine Koolitaja MARGUS TINITS<br />

04<br />

06<br />

08<br />

Alates 2007. aasta<br />

oktoobrist on<br />

Kreeka börs kukkunud<br />

84% ning<br />

Bloombergi andmetel<br />

on 2011. aastal<br />

24 arenenud riikide<br />

börside seas kõige<br />

kehvemini esinenud<br />

börs.<br />

PROGNOOS<br />

Riisi hind võib tõusta<br />

kuni 22 protsenti<br />

Turuhinnast kallimalt talunikelt riisi kokku<br />

ostev maailma suurim riisi eksportija Tai ähvardab<br />

importijate kulusid suurendada, mille<br />

tagajärjel võib riisi hind aasta lõpuks tõusta<br />

22% võrra.<br />

Bloomberg Newsi korraldatud küsitluse järgi<br />

usuvad eksportijad ja kauplejad, et kohaliku<br />

100% B-klassi Tai riisi hind võib tõusta 750 dollarini<br />

tonni kohta. Tegu on 50 dollarit kõrgema<br />

hinnaprognoosiga võrreldes augusti alguses tehtud<br />

küsitlusega.<br />

Riisi hinna tõus võib oluliselt raskendada<br />

keskpankurite ja poliitikute tegemisi kogu<br />

Aasias, kes niigi võitlevad kiireneva inflatsiooniga.<br />

Veebruaris, kui maailma toiduainete hinnad<br />

rallisid, ütles ÜRO Toidu ja Põllumajanduse<br />

Organisatsiooni vanemökonomist Abdolreza<br />

Abassian, et riis on ainuke vili, mis lahutab meid<br />

ülemaailmsest toidukriisist.<br />

“Kui tootmise allikad on tegelikult hindu tõstmas,<br />

siis see hoiab hindu mõnda aega kõrgel,” ütles<br />

Standard Charteredi analüütik Abah Ofon.<br />

FOOKUSES<br />

RBS loobus koostööst<br />

Valgevenega<br />

Pärast inimõiguste rühmituste lobitööd on<br />

Royal Bank of Scotland (RBS) otsustanud lõpetada<br />

koostöö Valgevene valitsusega.<br />

Vabastage Valgevene Nüüd ja Index on Censorship<br />

tõstsid meedia tähelepanu alla fakti, et firmad<br />

nagu RBS aitavad toetada “Euroopa viimase<br />

diktaatori” režiimi, vahendas BBC News.<br />

Index on Censor shipi teatel on RBS koos teiste<br />

pankadega viimase aasta jooksul müünud 1,85<br />

miljardi dollari väärtuses riiklikke võlakirju.<br />

RBSi juhatus võttis läinud nädalal vastu otsuse<br />

loobuda koostööst Valgevenega. “Arvestades Valgevenele<br />

kehtestatud sanktsioone ja halvenevat<br />

poliitilist olukorda ning fakti, et riik on hüljanud<br />

Rahvusvahelise Valuutafondi programmi põhilised<br />

punktid, otsustas RBS peatada igasuguse kapitali<br />

kaasamise Valgevenele ning ei plaani enda<br />

seisukohta muuta, kuni need probleemid pole lahendust<br />

leidnud,” teatas RBS avalduses.<br />

ÄRIPÄEVA JUHTIMISKOOL<br />

8. detsember Ajajuhtimine Koolitaja SILVA LAIUS<br />

Info ja registreerimine telefonil 667 0413 või e-posti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee<br />

OMX TALLINN<br />

52 nädalat<br />

Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />

lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />

585,39<br />

800<br />

725<br />

650<br />

575<br />

500<br />

10<br />

12<br />

02<br />

LANGEJAD<br />

04<br />

Old Mutual<br />

10,85 SEK<br />

-6,06%<br />

Eniro<br />

15,40 SEK<br />

-3,75%<br />

Duni<br />

58,00 SEK<br />

-3,33%<br />

Flügger B<br />

375,00 DKK<br />

-1,83%<br />

SWECO B<br />

57,00 SEK<br />

-1,72%<br />

+1,71% �<br />

06<br />

TORM<br />

9,88 DKK<br />

-1,69%<br />

08<br />

perioodi kõrgeim 786,42<br />

perioodi madalaim 509,96<br />

Sino-Foresti tegevjuht<br />

astus ametist tagasi<br />

kõigest kaks päeva<br />

pärast seda, kui Kanada<br />

ametivõimud teatasid, et firma<br />

võis liialdada enda puidutagavarade<br />

suurusega. Firma<br />

aktsia kukkus reedel 72%.<br />

Koolitusprogrammi<br />

hind<br />

1572 eurot+km<br />

8. september Mina kui meeskonnajuht Koolitaja ANDRES LIINAT 29. september Suhted teiste ja endaga Koolitaja MARE PORK<br />

10. november Tulemuste saavutamine Koolitaja ELAR KILLUMETS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!