LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVIRONMENT OF CHILDREN Iga kolmas rasedus lõpeb abordiga Viimaste aastate muutuseks võib lugeda üldise abortide arvu suhtelise vähenemise. Vaatamata vähenevale abortide ja suurenevale sündide arvule arenes vaid 56% rasedustest elussünnini. Iga kolmas rasedus lõppes 2006. aastal naise soovil tehtud abordiga. Abordid sõltuvad vanusest — kõige rohkem katkestavad rasedusi 20–29-aastased, enamik raseduse katkestanuid on sünnitanud vähemalt ühe lapse. 2006. aastal oli legaalselt indutseeritud aborti teinud naine keskmiselt 28-aastane. Need näitajad 2000ndatel aastatel oluliselt ei muutunud. Veel sünnitamata naiste raseduskatkestuste osatähtsus kõigis katkestustes on suurenenud ja vähemalt kaks last sünnitanute osatähtsus vähenenud. Absoluutarvudes on vanuserühma ja laste arvu järgi abortide arv kõigil langenud, lastetutel on langus olnud teistest aeglasem. Kuna Eestis elab palju sisserännanuid, kes käituvad demograafiliselt pigem oma päritoluriigile omaselt, on oluline võrrelda etniliste rühmade sündimuskäitumist. Nõukogude perioodil vähenes eestlaste osatähtsus sündide hulgas kiiremini kui kogurahvastikus. Sisserännanud on harilikult nooremas tööeas, seega on sündimus nende hulgas suurem. Alates 1983. aastast hakkas eestlaste sündimus vaikselt kasvama ja hoogustus alates 1988. aastast, mil pidurdus eestlaste osatähtsuse vähenemine kogurahvastikus (joonis 3). 1980ndatel hakkas suurenema ka teisest rahvusest rahvastiku sündimus. 1990ndate alguse väljarändes osalesid just mitte-eestlased, kellest paljud olid hiljuti siia saabunud ja seega nooremad. Seetõttu kasvas eestlaste osatähtsus sündides märgatavalt suuremaks kui kogurahvastikus (1993. aastal näitajad vastavalt 73% ja 64%) ja eestlaste keskmine vanus oli väiksem kui siinsete teiste rahvuste koondnäitaja. Praeguseks on eestlaste sündimuse osatähtsus kõigis sündides mõne protsendi vähenenud ja on 2–3% suurem eestlaste osatähtsusest kogurahvastikus. Joonis 3 Figure 3 Sünde arv ja osatähtsus rahvuse järgi, 1970–2007 Number and share of births by ethnic nationality, 1970–2007 30 000 % 75 25 000 70 20 000 15 000 10 000 5 000 65 60 55 0 70 72 74 76 78 80 82 84 86 88 90 92 94 96 98 00 02 04 06 Eestlaste osatähtsus kogurahvastikus Share of Estonians in total population Sünde, eestlased Births, Estonians Eestlaste osatähtsus sündides Share of Estonians in births Sünde, teised rahvused Biths, other ethnic nationalities 50 Eestlaste sündimus on võrreldes teiste siin elavate rahvusrühmade koondnäitajaga kõrgem. Esimeste sündimus on 2002. aastast pidevalt suurenenud, siinsete mitte-eestlaste sündimuses vaheldub aga tõus langusega. 2006. aastal oli summaarne sündimuskordaja eestlastel 1,60 ja mitte-eestlastel 1,37. Sündimuse erinevus tuleneb peale demograafilise käitumise ka rahvastikurühmade paiknemisest: mitte-eestlastest rahvastik elab enamjaolt linnades, kuid viimaste sündimusnäitajad on üldiselt madalamad. Vallassünde oli sagedamini mitte-eestlaste seas. Vabaabielu on nende hulgas vähem levinud ja rohkem eelistatakse abielluda enne lapse sündi. Eestlannad abielluvad tihti pärast lapse sündi. On märkimisväärne, et eestlaste seas taandus abielust sündinud laste osatähtsus järjekindlalt vabaabielust sündide ees. Mitte-eestlaste hulgas suurenes viimastel aastatel abielust sündide osatähtsus isata registreeritud laste osatähtsuse vähenemise tõttu. LAPSED. CHILDREN 13
LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVIRONMENT OF CHILDREN Paarikümne aastaga vähenenud segarahvusest perekonda sündinud laste osatähtsus Eestlased on siinsete teiste rahvustega kõrvuti elanud juba üle poole sajandi. Viimase paarikümne aasta jooksul on segarahvusest perekonda sündinud laste osatähtsus vähenenud: 2007. aastaks suurenes samast rahvusest vanematega perede osatähtsus sünnitanute hulgas umbes 3% võrreldes 1980ndate lõpuga. Sündimuse suurenemise põhjusi on tegelikus sündimuse kasvus raske välja tuua. Et sünnitanu keskmine vanus on rohkem kui 10 aasta jooksul kasvanud, on praegune sündimuse suurenemine täiesti loomulik. Rahvastiku vanuskoosseisust näeb, et sünnitusikka on jõudnud 1980ndate lõpus sündinud arvukam põlvkond. Kui lisaks eeldada, et keskmine sünnitamisvanus kasvab veelgi, saab järeldada, et praegune sündimuse tase mitte ainult ei säili, vaid kasvab veel mõnda aega. Vanemahüvitise võimalikku mõju sündimuse suurenemisele näitaks see, kui sünnitajate karakteristikud oleksid alates 2004. aastast muutunud teises suunas või tempos. Analüüs aga näitab, et muutusi ei ole. Sünnitaja keskmine vanus suurenes endiselt ning ka kõrgharidusega ja töötavate naiste osatähtsus hakkas sünnitajate seas kasvama juba alates 2002. aastast. Keskmiselt on leibkonnas 1,5 last Leibkonna koosseis Perekonna peamine sotsiaalne funktsioon on hoolitseda laste eest. Selle ülesande täitmine ja ligipääs ressurssidele määrab laste heaolu ja arengu — lapse edaspidine elu sõltub leibkonnast, kus ta üles kasvas. Teatud leibkonnatüübid (üksikvanem ja lasterikas pere) on ühiskonnas nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt haavatavamad. Neid ähvardab teistega võrreldes rohkem vaesus ja eluruumist ilmajäämine. Üksikvanema leibkond on keskmiselt halvemas seisus — hakkama tuleb saada enamasti ainult ühe sissetulekuga, sageli on see madalam kui kahe vanemaga leibkonna vastutava isiku sissetulek. Et üksikvanemad on peamiselt naised, tuleneb erinevus sissetulekutes naiste ja meeste käitumisest tööturul. Madalam sissetulek leibkonnas või vaesus mõjutab lapse heaolu nii otseselt kui ka kaudselt. Peale füüsilise heaolu piirab majanduslikult kehvem olukord ligipääsu haridusele ja sotsiaalsele arengule. Uuringud näitavad, et laste haridustase sõltub vanemate haridusest. Lapsepõlvekodus kujunenud peremudel ja kombed mõjutavad inimese tõekspidamisi ja väärtusi kogu elu. 0–17-aastaste lastega leibkondi oli 2007. aastal Eestis 174 600. Vähem kui kolmandikus leibkondades olid lapsed. Keskmiselt oli leibkonnas 1,5 last. Nii lastega leibkondade arv kui ka osatähtsus on järjest vähenenud. Kui 1996. aastal oli selliseid leibkondi üle 220 000 ja nende osatähtsus 38%, siis 2007. aastaks oli lastega leibkondade arv vähenenud neljandiku (joonis 4). Põhjuseks võib tuua nii rahvaarvu kui ka sündimuse languse. Rahvaarvu vähenemisega kaasnes leibkondade (sh lastega leibkondade) arvu kahanemine. 1990ndate alguses järsult langenud sündimus avaldas tugevat mõju laste olemasolule ja arvule peres. Aina populaarsemaks on muutunud ühelapselised pered, lasterikaste osatähtsus aga väheneb. 2007. aastal oli 61% lastega leibkondadest ühe-, 29% kahe-, 7% kolmelapselised ja 3%-l oli leibkonnas vähemalt neli last. Joonis 4 Figure 4 Lastega leibkonnad, 1996–2007 Number and share of households with children, 1996–2007 250 000 Arv Number % 40 200 000 37 150 000 34 100 000 31 50 000 28 0 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Lastega leibkondade osatähtsus Share of households with children Lastega leibkonnad Households with children 25 14 LAPSED. CHILDREN
Page 1 and 2: LAPSED CHILDREN
Page 3 and 4: Kogumik annab ülevaate laste ja no
Page 5 and 6: SAATEKS FOREWORD FOREWORD The well-
Page 7 and 8: LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 13: LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVI
Page 17 and 18: LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVI
Page 19 and 20: LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVI
Page 21 and 22: LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 41 and 42: ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 53 and 54: ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 65 and 66:
KULTUUR, SPORT JA VABA AEG CULTURE,
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND SOCIO-
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
LASTE KASVUKESKKOND GROWTH ENVIRONM
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125:
show all

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool