LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LEGISLATION Eestis algas sihipärane laste õiguste ja kaitse käsitlemine seaduse tasandil 1991. aastal, kui ühineti ÜRO laste õiguste konventsiooniga 1989. aasta 20. novembril võttis ÜRO peaassamblee pärast kümme aastat kestnud arutelusid ja vaidlusi vastu ÜRO lapse õiguste konventsiooni. See pidi sobima kõikide kultuuride ja huvigruppidega ning seda võib pidada arvamuste ja vajaduste kompromissiks. Oluline vaidlusobjekt oli lapse vanuse määratlemine, mis seni leidis eri kultuurides väga erinevat lähenemist (näiteks moslemimaades peeti enesestmõistetavaks 13-aastaste neidude abiellumist). Diskussioonide tulemusena määratleti üldtunnustatud lapse iga — 0–17-aastane. Nii käsitlevad last ka Eesti seadused. Riikide seadustes on ka erinevusi, näiteks on Eestis võimalik erijuhtudel siiski enne 18-aastaseks saamist abielluda, samuti võib kohus laiendada alaealise teovõimet teatud tehingute sooritamiseks. 20. novembril 1991 jõustus Eestis ÜRO lapse õiguste konventsioon. Praeguseks on sellega liitunud 193 riiki. Eesti on ühinenud ka konventsiooni kahe lisaprotokolliga, mis käsitlevad lapse õigusi relvastatud konfliktides ja õigust olla kaitstud laste müügi, pornograafia ja prostitutsiooni eest. Kuigi laste õigusi käsitlevaid dokumente on vastu võetud rohkem, peetakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni olulisimaks. Eesti on ühinenud veel mitme lapse õigusi käsitleva rahvusvahelise dokumendiga, mis soodustavad nende õiguste tagamist riigis ja rahvusvaheliselt. Eestis hakati laste õigusi ja kaitset seaduslikul tasandil teadlikult käsitlema 1991. aastal, kui ühineti ÜRO lapse õiguste konventsiooniga. Lapsi käsitleti seadustes ka varem — neid kajastati peamiselt eraõigusest tulenevat: perekonna ja pärimisõigus, samuti alaealisusest tingitud teovõime piiramine. Viimane kaitses last tema nooruse ja kogenematuse eest nagu ka pärimisõiguse sätted. Eraldi oli reguleeritud laste kriminaalvastutusiga ja veel mõned nüansid. Siiski ei lähtutud seadustes teadlikult laste õigustest ja nende põhiprintsiipidest, mis on praeguseks kujunenud lapsi puudutavates teemades üldkohustuslikuks. Innustatuna rahvusvahelisest laste õiguste aktiivsest käsitlusest ja konventsiooniga ühinemisest võeti Eestis 1992. aastal vastu praeguseni pea muutusteta kehtiv lastekaitse seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 1993. Kuigi lastekaitse seadust on palju kritiseeritud, on see laste õiguste käsitlemise ja paljude teiste seaduste ja määruste alus. Eestit on rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva, ainult lastekaitset käsitleva seaduse olemasolu eest, millega loodi positiivne foon ja suhtumine laste õiguste käsitlemisse. Eraõigus Eraõiguse valdkonnas leidsid lapse õigused ja kaitsemehhanismid käsitlust juba vanas Roomas. Nii on see Eestis praegugi kehtivas seaduses — õiguste käsitlemine on muutunud lapsekeskseks ja räägitakse tema huvidega arvestamisest ning ärakuulamisest ja kaasamisest. Seega on laps iseseisev õigusobjekt, kellel on õigusvõime ja vanusega kaasnev osaline teovõime. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Tsiviilseadustik raamistab kogu eraõiguse, võttes kokku selle kõiki valdkondi läbivad normid ja sätted. Nii määratleb seadus füüsilise isiku õigusvõime, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga, ning lapse teovõime, selle laiendamise võimalused ja korra. Üldpõhimõte on, et laps ei ole täielikult teovõimeline, kuid nüüdisaegse seadusena kajastab TSüS lapse arenguga kaasnevat õiguste laiendamist. Näiteks annab seadus vähemalt 15-aastase piiratud teovõime laiendamise võimaluse kohtule, kui see on lapse huvides ja tema arengutase seda võimaldab. Teovõimet saab üldjuhul laiendada seadusliku esindaja nõusolekul. Sama seadus määratleb isiku elukoha (sh alaealise oma) — tema vanema või eestkostja elukoht, vanemate lahuselu korral selle vanema elukoht, kelle juures laps elab. Vanematest lahus elava lapse puhul võib elukohaks lugeda ka paiga, kus ta alaliselt või peamiselt elab. LAPSED. CHILDREN 7
LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LEGISLATION Perekonnaseadus Perekonnaseadus on üks olulisem lapse õigusi käsitlev seadus. See sätestab lapse põlvnemise, lapse ja vanemate suhted, lapse õiguse vanemate hoolitsusele ja ülalpidamisele, lapsendamise ja eestkoste küsimused, aga ka 15–17-aastase abiellumise. Perekonnaseadus on oluline, sest selles kajastub mitu ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatud õigust. Konventsiooni kohaselt on lapsel õigus identiteedile, milles kätkeb peale kodakondsuse ka õigus sünni registreerimisele, nimele ja teadmisele, kes on tema vanemad. Perekonnaseaduse kohaselt koostab perekonnaseisuasutus vanema avalduse alusel sünniakti, mille vanem peab esitama kuu jooksul pärast lapse sündi. Sünni registreerimisega fikseeritakse põlvnemine. Lapse ema on naine, kes on ta sünnitanud, ja isa mees, kes on lapse eostanud. Isa puhul pole aga kahjuks asjad alati selged, seetõttu kaitseb lapse õigust teisele vanemale (isale) seadus — lapse emaga abielus olev mees loetakse isaks. Seaduse järgi võivad vanemad lapse põlvnemise kohta ühisavalduse esitada (abielus mitteolevad vanemad), samuti võib kohtus vaidlustada vanema kande. Perekonnaseaduse järgi on lapsel õigus tunda oma vanemaid ja võimalusel nendega suhelda ning olla kaitstud vanemaist eraldamise eest ilma seadusliku aluseta. Perekonnaseaduses on sätestatud, et lapse võib perest eraldada, kui vanem on vägivaldne või hoolimatu. Eraldamisõigus on ainult kohtul. See seadus näeb ette, et last peab ülal pidama tema vanem, ning annab aluse ülalpidamisest kõrvalehoidmisel kohtusse pöördumiseks. Ka lapsendamist ja eestkostet reguleerib perekonnaseadus. Selle järgi tuleb mõlemal juhul lapse huvid ja vajadused esikohale seada. Pärimisseadus Pärimine on sama vana õiguslik tehing kui kirjapandud õigus. Pärimisseadus kaitseb sundosa kohaldamisega alanejate sugulaste (sh pärandaja laste) õigust pärandiosale, samuti seab seadus alaneja sugulase esimesse pärijate järjekorda. Avalik õigus Tööõigus Rahvusvaheliselt on siiani mitmes riigis probleemiks lapstööjõu kasutamine ehk laste ekspluateerimine, mis takistab nende eakohast arengut ja piirab õppimise, hobidega tegelemise ja puhkuse õigust. Seaduse eesmärk on kaitsta last üle jõu käiva ja tervist kahjustava töö eest. Lapsel on eeskätt õigus ja kohustus õppida, mistõttu on sätestatud koolikohustuslikus eas laste (7–17-aastased) töötamispiirangud. Tööandjal ei ole lubatud tööle võtta ega seal rakendada alla 15-aastast või koolikohustuslikku alaealist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 13–14- ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel isikutel on lubatud teha töid, kus täidetavad ülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Tööandjale on alaealise tööle võtmisel seatud põhimõttelised piirangud, mille kohaselt ei tohi alaealine teha tööd, mis • ületab kehalisi või vaimseid võimeid; • ohustab kõlblust; • on õnnetusohtlik ja mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda ohtu kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu õigel ajal märgata ega vältida; • takistab sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; • ohustab töö laadi või töökeskkonna ohutegurite tõttu tervist. Samuti nõutakse alaealisega töölepingu sõlmimiseks seadusliku esindaja kirjalikku nõusolekut, 13–14-aastase puhul peab sellega nõustuma ka tööinspektor. Haridus Võimalus haridust omandada on lapse põhiõigus, millega on seotud ka kohustus õppida. Vanem peab tagama, et laps saaks osaleda ja ka osaleks õppetegevuses. 8 LAPSED. CHILDREN
Page 1 and 2: LAPSED CHILDREN
Page 3 and 4: Kogumik annab ülevaate laste ja no
Page 5 and 6: SAATEKS FOREWORD FOREWORD The well-
Page 7: LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 11 and 12: LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 13 and 14: LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVI
Page 21 and 22: LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 41 and 42: ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 53 and 54: ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 59 and 60:
ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 61 and 62:
Page 63 and 64:
Page 65 and 66:
KULTUUR, SPORT JA VABA AEG CULTURE,
Page 67 and 68:
Page 69 and 70:
Page 71 and 72:
Page 73 and 74:
Page 75 and 76:
Page 77 and 78:
SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND SOCIO-
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
LASTE KASVUKESKKOND GROWTH ENVIRONM
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125:
show all

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool