LAPSED CHILDREN - Tartu Ülikool

LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVIRONMENT OF CHILDREN
Joonis 9
Figure 9
18–64-aastaste põhitegevusena lastehoiule kulutatud aeg soo ja laste vanuse järgi,
1999–2000
Time spent on childcare as the main activity of persons aged 18–64 by sex and age of
children, 1999–2000
2,5
Tundi
Hours
2,0
Mehed
Males
Naised
Females
1,5
1,0
0,5
0,0
0–6-aastased lapsed
Children aged 0–6
7–17-aastased lapsed
Children aged 7–17
Eesti naiste 0–6-aastaste lastega tegelemisele kulunud aeg on pikemaid Euroopas. Sama
palju kulutavad lastehoiule veel Ungari, Soome ja Sloveenia naised. Eesti meeste lastehoiu
aeg jääb aga Põhjamaade meestele alla. Vanemate laste hoidmisele kulunud aja poolest on
Eesti naised Euroopa keskmiste seas, pikem lastehoiu aeg on näiteks Ungari, Rootsi ja
Belgia naistel. Eestiga sarnaselt kulutavad lastehoiule aega Prantsusmaa, Norra ja
Suurbritannia naised. Eesti mehed veedavad 7–17-aastaseid lapsi hoides sama palju aega
kui Soome ja Norra mehed. Kõige rohkem kulub lastehoiule aega Rootsi meestel. Riikidevahelised
erinevused ei pruugi tähendada, et mõnes riigis laste eest vähem hoolitsetakse,
pigem peegeldavad need erinevusi lastehoiuteenustes. (How… 2004)
Eelnevas on arvestatud ainult põhitegevusena lastehoiule kulunud aega. Lastega veedetud
aeg on reaalselt palju pikem, sest nendega tegeletakse tihti mõne teise toiminguga samal
ajal. Näiteks võib söögitegemise kõrvalt lapsega rääkida või õppida. Lapsed viibivad
peamiselt majapidamise, pere ning vaba ajaga seotud tegevuste juures. Lastega leibkonnas
tegelevad 18–64-aastased mehed mainituga alla 10-aastaste laste puhul üle kolme tunni ja
naised 5,5 tundi päevas. Majapidamisele ja perele kulutatud ajast veedavad mehed rohkem
kui poole (56%) koos alla 10-aastase lapsega, naised 79% kodutööde ajast. Vaba aega
eelistavad nii naised kui ka mehed veeta üksi või koos kellegi teisega, lastega veedavad
mõlemad umbes kolmandiku vabast ajast. Üle poole sellest kulub televiisori ees, umbes
viiendik suheldes ja kümnendik sportides.
Kirjandus
References
Eurostat. (2008). [www] http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/ page_
pageid=0,1136184,0_45572595&_dad=portal&_schema=PORTAL (24.03.2008).
How Europeans Spend Their Time. Everyday Life of Women and Men 1998–2002. (2004).
Luxembourg: Office for Official Publications of the European Communities.
Kohler, H.-P., Billari, F. C., Ortega, J .A. (2002). The Emergence of Lowest-Low Fertility in
Europe During the 1990s. Population and Development review 28 (4), pp. 641–680 [www]
www.demog.berkeley.edu/~kohler/ftp/llf.pdf (10.09.2007).
Trends in Households in the European Union: 1995–2025. (2003). — Statistics in Focus,
Vol 24, Theme 3.
Valgma, Ü. (2007). Sündimus. Rahvastik 2005–2006. Statistikaamet, lk 13–23.
Võrk, A., Karu, M. (2006). Eesti vanemahüvitise mõju sündimus- ja tööturukäitumisele:
hindamise võimalused ja esimeste kogemuste analüüs. Poliituuringute keskus Praxis.
LAPSED. CHILDREN 19