LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

More documents

Recommendations

Info

LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS CHILD POVERTY AND SOCIAL PROTECTION Siirded vähendavad Eesti laste vaesust kolmandiku võrra saadakse. Seetõttu ohustab vaesus enam üksikvanemaid ja lasterikkaid peresid, kus töötajate ja ülalpeetavate suhe on halvem. Siirete mõju laste vaesusest väljatoomisele on riigiti väga erinev ulatudes 8%-st Kreekas 64,7%-ni Soomes (joonis 5). Eesti on selles pingereas keskmiste hulgas. 2005. aastal vähendasid siirded (v.a pensionid) Eestis vaesust kolmandiku (35,5%) võrra. Arvestades Eesti riigi tagasihoidlikke sotsiaalkaitsekulutusi ja võrreldes neid siirde mõjuga laste vaesusele, on Eesti süsteem üks efektiivsemaid (kõige efektiivsem). Kui keskmiselt toob üheprotsendine kulutus SKP-st kaasa vaesuse 3,2%-lise vähenemise, siis Eestis on see 5,1%. Joonis 5 Figure 5 Siirete mõju laste vaesuse vähendamisele, 2005 Impact of transfers on reduction of child poverty, 2005 Soome — Finland Saksamaa — Germany Austria — Austria Taani — Denmark Rootsi — Sweden Prantsusmaa — France Sloveenia — Slovenia Tšehhi — Czech Republic Belgia — Belgium Holland — Netherlands Iirimaa — Ireland Küpros — Cyprus Ungari — Hungary EL25 — EU25 Suurbritannia — United Kingdom Luksemburg — Luxembourg Slovakkia — Slovakia Malta — Malta Eesti — Estonia Poola — Poland Leedu — Lithuania Itaalia — Italy Läti — Latvia Hispaania — Spain Kreeka — Greece Allikas — Source: Eurostat. 0 10 20 30 40 50 60 70 % Kuigi siirded hõlmavad kõige suurema osa üksikvanema ning vähemalt kolme lapsega leibkonna sissetulekust, vähendavad need vaesust kõige enam ehk poole võrra ala- ja täisealiste lastega paaride hulgas (52%). Üksikvanemaga leibkonna puhul toovad siirded vaesusest välja kolmandiku (30%). Joonis 6 Figure 6 Siirete mõju lastega leibkondade vaesuse vähendamisele, 2005 Impact of transfers on the reduction of poverty in households with children, 2005 Ala- ja täisealiste lastega paar Couple with minor and adult children Kahe lapsega paar Couple with two children Vähemalt kolme lapsega paar Couple with three or more children Muu lastega paar Other couple with children Ühe lapsega paar Couple with one child Täiskasvanu ja laps(ed) Adult and child(ren) 0 10 20 30 40 50 60 % Kui võrrelda lastega ja lasteta leibkondi, siis enne siirdeid on vaesuse määr nendes sarnane (27% ja 29%). Siirded aitavad aga tunduvalt enam vähendada lastega leibkondade vaesust (9% ja 3%). Seega saavad Eestis siiretest enam kasu lastega leibkonnad. LAPSED. CHILDREN 23
LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS CHILD POVERTY AND SOCIAL PROTECTION Kõige suuremas vaesuses elavad töötud leibkonnad Joonis 7 Figure 7 Tööelu Kahe töötava vanema puhul on lapse vaesuses elamise tõenäosus väiksem. Seetõttu on väga tähtis töö- ja pereelu ühitamine. Lapse kõrvalt võib täisajaga töötamine raskeks osutuda, küll aga võib vanemale sobida osaajatöö. Eestis on see kahjuks vähe levinud (Värk 2007). Kui EL-is keskmiselt hõlmavad osaajaga töötajad kõigist peagu viiendiku (2006. aastal 18,7%), siis Eestis on vastav määr üle kahe korra väiksem — 7,8%. Osaajatöö kasuks räägib ka fakt, et viimasel ajal on märgatavalt vähenenud nende isikute vaesuse määr. Kui 2003. aastal küündis osaajaga töötajate vaesuse määr veerandini, siis 2005. aastaks oli vastav näitaja vaid veidi üle kümnendiku (13%). Kõige suuremas vaesuses elavad töötud leibkonnad (joonis 7). Lastega töötutest leibkondadest elab EL25-s keskmiselt vaesuses kuus leibkonda kümnest (62%). Eesti puhul on lihtsam öelda ülalpool vaesuspiiri elavate hulk — veidi üle kümnendiku (13%). Viimasel ajal on küll töötutes leibkondades kasvavate laste arv mõneti vähenenud, kuid näitaja on ikka kõrge — 2006. aastal elas kuni 18-aastastest lastest 8,2% töötus leibkonnas. Kusjuures 39% mittetöötavas leibkonnas elavatest lastest on üksikvanemate omad. Lastega leibkondade vaesusmäär tööintensiivsuse a järgi, 2004–2005 Poverty rate of households with children by work intensity a , 2004–2005 80 70 % 2004 60 2005 50 40 30 20 10 0 Ei tööta Unemployed 0,01–0,49 0,50–0,99 Täisajaga töö Full-time work a Tööintensiivsuse all mõistetakse leibkonna tööealiste (16–64-aastaste) liikmete sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arvu suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi. a Work intensity is the ratio of the number of months during which the working-age household members (aged 16–64) worked in the reference period to the number of months which the household members could maximally spend for working. The indicator varies from zero (no working-age household member worked) to one (all working-age household members worked during the whole reference period of the income). Dependant children are not considered working-age members. Erinevus vaesema ja rikkama piirkonna vahel on kolmekordne Töötu leibkonna laste olukord on viimastel aastatel veelgi kehvemaks muutunud. Kui 2003. aastal oli töötus leibkonnas elavate vaeste laste osatähtsus kolm neljandikku (76%), siis 2005. aastaks suurenes see 83%-ni. Töötute leibkondade laste vaesus ulatus 2005. aastal enne siirdeid 94%-ni. Kui võrrelda siirete mõju töötu leibkonna laste vaesusest väljatoomisele aastati, siis see on vähenenud. Isegi töötamine ei välista täilikult vaesust. Töötavatest lastega leibkondadest elab Eestis allpool vaesuspiiri 7–8%. Selle näitajaga oleme EL-is keskmisel tasemel. Piirkondlikult on laste vaesuse erinevus suur. Linnalaste hulgas on vaesuse määr maalaste omast peagu poole väiksem (16% ja 27%). Linnaleibkonnas on peresissetulekud suuremad ja leibkonnaliikmeid vähem. Maalaste vanemate hulgas on vähem täiskoormusel töötajaid (47% ja 54%). Regiooniti ilmnevad samuti suured erinevused (joonis 8). Rikkama ja vaesema piirkonna vahe on peagu kolmekordne. Kui Põhja-Eestis on vaeseid lastega leibkondi kümnendik (11%), siis Kirde-Eestis peagu kolmandik (29%). Keskmisest kõrgem on vaesuse näitaja ka Kesk-Eestis (24%). Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis on võrreldes Põhja-Eestiga kümnendik rohkem töötuid leibkondi. Kui Põhja-Eestis ei tööta veerand leibkondadest, siis teistes nimetatud piirkondades on töötute leibkondade osatähtsus üle kolmandiku (35–38%). Põhja- Eestis on võrreldes muu piirkonnaga ka suuremad palgad. 24 LAPSED. CHILDREN
Page 1 and 2: LAPSED CHILDREN
Page 3 and 4: Kogumik annab ülevaate laste ja no
Page 5 and 6: SAATEKS FOREWORD FOREWORD The well-
Page 7 and 8: LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 13 and 14: LASTE KASVUKESKKOND THE GROWTH ENVI
Page 21 and 22: LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 23: LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 41 and 42: ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 53 and 54: ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 65 and 66: KULTUUR, SPORT JA VABA AEG CULTURE,
Page 75 and 76:
KULTUUR, SPORT JA VABA AEG CULTURE,
Page 77 and 78:
SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND SOCIO-
Page 79 and 80:
Page 81 and 82:
LAPSED ÕIGUSAKTIDES CHILDREN IN LE
Page 83 and 84:
Page 85 and 86:
Page 87 and 88:
LASTE KASVUKESKKOND GROWTH ENVIRONM
Page 89 and 90:
Page 91 and 92:
Page 93 and 94:
Page 95 and 96:
LASTE VAESUS JA SOTSIAALNE KAITSTUS
Page 97 and 98:
Page 99 and 100:
Page 101 and 102:
Page 103 and 104:
Page 105 and 106:
ÕPILASTE HEAOLU JA TERVIS STUDENT
Page 107 and 108:
Page 109 and 110:
Page 111 and 112:
Page 113 and 114:
ALAEALISTE ÕIGUSRIKKUMISED JUVENIL
Page 115 and 116:
Page 117 and 118:
Page 119 and 120:
Page 121 and 122:
Page 123 and 124:
Page 125:
show all

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

LAPSED CHILDREN - Tartu Ãlikool