hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
L. Sarapuu<br />
as<strong>ja</strong>de peavalitsusele. Kohapeal tsenseerisid trükiseid ametnikud –<br />
tsensorid (Eesti kir<strong>ja</strong>nduse a<strong>ja</strong>lugu II 1969, 290).<br />
Kir<strong>ja</strong>stustegevus oli eelkõige äri, seetõttu anti suurel hulgal väl<strong>ja</strong><br />
hästiminevat, kuid sisuliselt vaest kir<strong>ja</strong>ndust. Ka tolleaegne luge<strong>ja</strong>,<br />
kelle haridustase oli enamasti madal, eelistas tühiseid ning sentimentaalseid<br />
seiklus- <strong>ja</strong> armastusjutte tuumakamale kir<strong>ja</strong>ndusele. Samal a<strong>ja</strong>l<br />
andsid aga kõik tolle perioodi tähtsamad kir<strong>ja</strong>sta<strong>ja</strong>d väl<strong>ja</strong> palju häid<br />
raamatuid. Sellest lähtudes tulebki hinnata nende edasiviivat osa eesti<br />
raamatu arendamisel.<br />
Kir<strong>ja</strong>sta<strong>ja</strong>te-<strong>raamatukaupmees</strong>te kõige intensiivsem tegevusaeg oli<br />
20. sa<strong>ja</strong>ndi esimesel aastakümnel. Edasi hakkas nende osa vähenema<br />
sedamööda, kuidas asutati kir<strong>ja</strong>stusühinguid.<br />
Hans Leoke asutas 1895. aastal kir<strong>ja</strong>stuse, mis tegutses kõige elavamalt<br />
Esimese maailmasõ<strong>ja</strong> eel.<br />
Tegevuse algus oli tagasihoidlik. Esimene raamat, mille Leoke kir<strong>ja</strong>stas,<br />
oli M. Kampmanni „Keisri Aleksander III elu <strong>ja</strong> valitsus“ (Jurjev,<br />
Schnakenburg 1895).<br />
Sa<strong>ja</strong>ndivahetusel oli moes koostada mitmesuguseid ilukir<strong>ja</strong>nduslikke<br />
valimikke.<br />
1897. aastal andis Leoke väl<strong>ja</strong> „Eesti Nais-luuleta<strong>ja</strong>te Albumi: Kokku<br />
kor<strong>ja</strong>nud Elly Weltmann“ (Jurjev, K. Mattiesen). Kogumik sisaldab<br />
luuletusi kolmekümne kahelt naisluuleta<strong>ja</strong>lt, kellest enamik on tänapäeva<br />
luge<strong>ja</strong>le tundmatud (M. Esna, A. Kink, E. Mägi, S. Lass, E. Aun,<br />
A. Luts, S. Sõggel jt). Silmapaistvalt tõusevad esile vaid Lydia Koidula<br />
<strong>ja</strong> Anna Haava luuletused. Kogumiku juures on tähelepanuväärne as<strong>ja</strong>olu,<br />
et mõeldi ka raamatu välimusele. Umbes sada raamatut tuhandest<br />
valmistati iluköites, kõnealusel on värviline kaaneillustratsioon, mille<br />
autor on O. Jepe Võnnust.<br />
Leokese kir<strong>ja</strong>stamisel ilmus veel paar ilukir<strong>ja</strong>nduslikku kogumikku:<br />
Jakob Feldmanni „Lõbus naaber. Jutud. Toim. J. A. Veltmann“ (Vil<strong>ja</strong>ndi,<br />
A. Peet) ning 1901 Elvine Feldmanni „Kodusel koldel. Luuletusi, jutte,<br />
kirjutisi“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Peet). Need kolm kogu võivad tänapäeva luge<strong>ja</strong>le<br />
huvi pakkuda ainult kir<strong>ja</strong>ndusloolisest aspektist, sest annavad pildi<br />
vähetuntud kir<strong>ja</strong>naiste <strong>ja</strong> -meeste harrastusest 19. sa<strong>ja</strong>ndi lõpul.<br />
Veel võib mainida selliseid väl<strong>ja</strong>andeid nagu Friedrich Kuhlbarsi<br />
kogu „Jõulu-pähkled <strong>ja</strong> teised luuletused. Noorele ning vanale“<br />
(Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Tõllasepp 1910); J. Sõggeli „Jahi raamat. Jutte <strong>ja</strong> luuletusi.<br />
Toim. J. P. Sõggel“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Peet 1899); J. Sõggeli „Elu toimed.<br />
195
Change language