hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
L. Sarapuu<br />
Ühe 20. sa<strong>ja</strong>ndi alguse mõjukama välisautori Henrik Ibseni töödest<br />
andis Leoke väl<strong>ja</strong> järgmised: „Rosmersholm. Nel<strong>ja</strong>vaatusline näitemäng.<br />
Eesti keelde P. Grünfeldt“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, E. Ring 1911) <strong>ja</strong> „Seltskonna<br />
toed. Näitemäng nel<strong>ja</strong>s järgus. Eesti keelde P. Grünfeldt’ (Vil<strong>ja</strong>ndi,<br />
A. Rennit 1911).<br />
Leokese vahendusel ilmus sama tõlki<strong>ja</strong> tööna saksa kir<strong>ja</strong>niku Otto<br />
Ernsti (kodanikunimi Otto Ernst Schmidt) „Kasvata<strong>ja</strong> Flachsmann.<br />
Nal<strong>ja</strong>mäng kolmes järgus“ (2. tr Vil<strong>ja</strong>ndi, E. Ring 1911).<br />
Soome kir<strong>ja</strong>nikest on esindatud E. Willmani „Lyyli. Viievaatusline<br />
näitemäng. Eesti näitelavale toim. A. Johannson“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Tõllasepp<br />
1903), J. Linnakoski „Igavene võitlus. Näitemäng. Tlk. A. Johannson“<br />
(Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Tõllasepp 1905).<br />
Hollandi kir<strong>ja</strong>nikult Herman Heijermansilt ilmus draama kalameeste<br />
elust „Lootus õnnistuse pääle“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Rennit 1912).<br />
Esindamata ei olnud ka vene kir<strong>ja</strong>nike tõlked.<br />
„Ööma<strong>ja</strong>. (Põh<strong>ja</strong>s) Näitlik pilt langenud inimeste elust. Nel<strong>ja</strong>s vaatuses.<br />
Kirj. Maksim Gorki. Venekeelse alguskir<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Saksakeelse tõlke<br />
järele eestist. Harry Rudolff“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Tõllasepp 1903); „Põh<strong>ja</strong>s.<br />
Pildid rahva elust nel<strong>ja</strong>s vaatuses. M. Gorki“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Tõllasepp<br />
1904 – lubati väl<strong>ja</strong> anda küll raamatuna, kuid etendamisluba ei saadud);<br />
„Maikuu öö ehk Uppunud neiu. N. Gogoli järele Hermann Raid“<br />
(Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Peet 1902); „Vanapoisi kihlus. Nal<strong>ja</strong>mäng kolmes vaatuses.<br />
Gogoli järele ümber teinud A. Roots“ (2. tr Vil<strong>ja</strong>ndi, E. Ring 1911);<br />
„Kuidas meie a<strong>ja</strong>l kositakse. Nali ühes vaatuses. A. Tschechovi järele<br />
J. Markus“ (2. tr Vil<strong>ja</strong>ndi, E. Hunt <strong>ja</strong> A. Sammul 1913).<br />
Näidendite kir<strong>ja</strong>stamise kõrval oli Leokese südameas<strong>ja</strong>ks väiketruppide<br />
kunstilise taseme tõstmine. Ta andis väl<strong>ja</strong> mitmeid õpetusi <strong>ja</strong> käsiraamatuid<br />
as<strong>ja</strong>armasta<strong>ja</strong>test näitle<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong> „näitemängu toimepane<strong>ja</strong>tele“.<br />
Need ilmusid ühise pealkir<strong>ja</strong> all „Näitemängi<strong>ja</strong>“, näiteks sar<strong>ja</strong> teine<br />
raamat oli „Kuidas võib näitemängi<strong>ja</strong>ks saada“ (Vil<strong>ja</strong>ndi, A. Peet 1905).<br />
Leoke kir<strong>ja</strong>stas ka saksa keelest tõlgitud raamatud „Käsiraamat<br />
as<strong>ja</strong>armasta<strong>ja</strong> näitle<strong>ja</strong>le“ <strong>ja</strong> Kaarle Halme „Juhatus näitle<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong> näitemängude<br />
toimepane<strong>ja</strong>tele“.<br />
20. sa<strong>ja</strong>ndi algul hakkas väl<strong>ja</strong> kujunema lastenäitekir<strong>ja</strong>ndus.<br />
Kuni 1917. aastani ilmus poolsada lastenäidendit, enamik neist<br />
Leokese vahendusel (Järv 1977, 332).<br />
Leoke oli lastenäidendite kir<strong>ja</strong>stamisel teera<strong>ja</strong><strong>ja</strong>. See töölõik oli talle<br />
203
Change language