hans leoke – raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum

L. Sarapuu
Kokkuvõte
Hans Leokese tegevuse tähtsus piirdus enne kirjastustegevuse algust
peamiselt Viljandi ja selle ümbrusega. Aastatel 1872–1890 oli ta mitmel
pool Viljandimaal igakülgsete kultuurihuvidega vallakooliõpetaja, agar
seltsitegelane ja rahvaluule koguja. Koduvalla piiridest väljapoole liigub
Hans Leoke oma tegevusega raamatukaupmehe ja kirjastajana.
Leoke asutas 1891. aastal Viljandisse esimese eesti raamatukaupluse
ja laenuraamatukogu. Teiste tuntud eesti raamatukaupmeeste kõrval
oli tal suuri teeneid omakeelse trükisõna levitamises.
Eesti kultuurilukku läks Leoke kirjastajana, kellena ta alustas 1895.
aastal, spetsialiseerudes näidendite väljaandmisele. Ta pidas esmajoones
silmas asjaarmastajatest näitetruppide vajadusi kergemasisuliste
näidendite järele.
„Rahva näitemängude“ sarjas avaldatud algupärandite hulgas on
aukoht August Kitzbergi teostel. Hinnatavad on ka Jakob Liivi, Heino
Anto ja Christian Rutoff-Rajasaare näidendid.
Tõlkenäidenditest on mainimisväärsed H. Ibseni „Seltskonna toed“,
J. Linnakoski „Igavene võitlus“, H. Heijermansi „Lootus õnnistuse
pääle“ ja M. Gorki „Põhjas“.
Leokese raamatukauplusel oli Eesti suurim ja täielikem näidendite
laenukogu, kust oli võimalik tellida näitemänge kõikidel teatritel, seltsidel
ja koolidel.
Teerajajaks oli Leoke eesti lastenäidendite väljaandmisel.
Hans Leokesel oli elu jooksul kogutud rikkalik arhiivraamatukogu,
kust on saanud täiendust Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjandusmuuseum,
Viljandi Muuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, C. R.
Jakobsoni Talumuuseum ja eraisikud.
ALLIKAD JA KIRJANDUS
Käsikirjad
J. Leoke Eesti Haridusministeeriumile 1929. − EKM EKLA, f. 224, m. 43:
24.
J. Leoke. Hans Leokese elu ja tegevus. – EKM EKLA, f. 224, m. 20: 15.
J. Leoke. Märkmeid Hans Leokese suguvõsa kohta. – EKM EKLA, f. 224,
m. 22: 10.
H. Leoke J. Leokesele 19. VI 1913. – EKM EKLA, f. 224, m. 18: 6.
211