hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
hans leoke â raamatukaupmees ja kirjastaja - Viljandi Muuseum
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
L. Sarapuu<br />
Leokese juures <strong>ja</strong> omavahelisel kokkuleppel lasi Lurich end Leokesel<br />
võita, demonstreerimaks vana eesti viisi maadlust <strong>ja</strong>la tahapanemisega.<br />
Kuuldused sellest levisid kiiresti <strong>ja</strong> loomulikult tahtsid kõik kanget<br />
Lurichi võit<strong>ja</strong>t näha. Muidugi kandis Leoke hoolt, et keegi kauplusest<br />
tüh<strong>ja</strong> käega ei lahkuks (Priidel 1971, 77).<br />
Bibliofiilne tegevus<br />
Poleks õige jätta rääkimata Leokesest kui ühest suuremast eesti<br />
bibliofiilist. Ta püüdis juba varasest noorusest koguda kõiki eestikeelseid<br />
väl<strong>ja</strong>andeid, raamatute kõrval ka kalendreid, a<strong>ja</strong>kirju <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>lehti.<br />
Harrastus aina süvenes <strong>ja</strong> ta tegi seda püsivalt elu lõpuni. Kui omaaegse<br />
suurima eesti bibliofiili Mihkel Jürgensi kogu Pärnus müügile lasti, oli<br />
ka Leoke kohal ning sealt sai ta juurde palju teda huvitavaid haruldasi<br />
väl<strong>ja</strong>andeid.<br />
Raamatuid koguda oli palju lihtsam, kui Leoke juba kauplust pidas<br />
ning oli ühenduses paljude kir<strong>ja</strong>sta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> trükikodadega. Igast nimetusest,<br />
mille ta oma kauplusele muretses, jättis ta ühe eksemplari arhiivraamatukogusse.<br />
Raamatuid muretses ta ka eraisikutelt.<br />
1920. aastate paiku oli Leokese raamatukogus ligi 15 000 erinimelist<br />
eestikeelset raamatut <strong>ja</strong> 1000 aastakäiku a<strong>ja</strong>lehti <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>kirju (EKM<br />
EKLA, f.224, m. 106: 1, 351 l.).<br />
Leokeste arhiivkogus leidus muide selliseid haruldusi nagu<br />
L. Koidula näidendite „Kos<strong>ja</strong>viinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule<br />
sai“ <strong>ja</strong> „Maret <strong>ja</strong> Miina ehk Kos<strong>ja</strong>kased“ käsikiri, Eesti esimese laulupeo<br />
afišš ning C. R. Jakobsoni ringkirju „Sakala“ ilmumise kohta.<br />
Arhiivraamatukogu oli Leokese suur kiindumus <strong>ja</strong> sellega olid tal<br />
omakasupüüdmatud eesmärgid. Ta soovis, et raamatukogu jääks tervikuna<br />
Vil<strong>ja</strong>ndisse, ning unistas muuseumi asutamisest. On säilinud<br />
allikad, kus ta esitab üleskutse Vil<strong>ja</strong>ndi põllumeeste <strong>ja</strong> hariduse seltsile<br />
as<strong>ja</strong> algatamiseks. Samuti on Leokesel valminud muuseumi esialgne<br />
põhikiri (EKM EKLA, f. 224, m. 15: 6, 11 l.).<br />
<strong>Muuseum</strong>i asutamise eesmärgil hakkas ta koguma igasuguseid kultuuriloolisi<br />
väl<strong>ja</strong>andeid peale raamatute: seltside põhikirju, aruandeid,<br />
näituste katalooge, äride kuulutusi <strong>ja</strong> katalooge, hinnakirju, koosolekukutseid,<br />
linnavaateid, inimeste, koolide <strong>ja</strong> asutuste fotosid, kunstiteoseid,<br />
postkaarte, eksliibriseid, koduloolist mater<strong>ja</strong>li linna <strong>ja</strong> selle ümbruse<br />
a<strong>ja</strong>- ning kultuuriloo kohta.<br />
Pärast Hans Leokese surma jäi rikkaliku arhiivkogu valda<strong>ja</strong>ks tema<br />
209
Change language