LOGISTIKA
PDF-failina - Leht - Ãripäev
PDF-failina - Leht - Ãripäev
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>LOGISTIKA</strong><br />
september 2008 | eelarve ||liikluspiirang ||tehnika ||autotranspordi TOP ||<br />
nr 5 (34)
REKLAAM<br />
Järgmine<br />
Logistika<br />
ilmub 29. oktoobril 2008<br />
Logistika toimetaja:<br />
Tanel Raig<br />
Tel 667 0111<br />
e-post tanel.raig@aripaev.ee<br />
Logistika<br />
reklaami projektijuht:<br />
Villem Freiman<br />
Tel 667 0069<br />
e-post villem.freiman@aripaev.ee<br />
Meie alused on väga mitmekülgsed ning võimaldavad<br />
transportida praktiliselt igasugust üldist lasti, sealhulgas<br />
Sto-Ro lasti ehk suuri kaupu, mida on vaja alusele<br />
ja maale vedada, konteinereid, haagiseid, kassette, liikuvat<br />
lasti ning korraga suurt hulka projektikaupu,<br />
samuti ka IMDG (ehk ohtlike kaupade<br />
mereveo) koodeksisse kantud kaupu<br />
ja temperatuurikontrolliga kaupu.<br />
2 <strong>LOGISTIKA</strong>
TOIMETUS<br />
Õige aeg soodsaks<br />
tehinguks<br />
Pakkumine autoveoturul<br />
on kõrgelt üle vajaduste,<br />
nafta hind<br />
langeb, teenuse tarbijal on<br />
vaja säilitada soodne autotranspordi<br />
hind, et mitte<br />
kasvatada keerulistes majandusoludes<br />
eelarvet. Praegu<br />
on õige aeg järgmise aasta<br />
eelarvet silmas pidades sõlmida<br />
autovedajatega soodsaid<br />
pikaajalisi veolepinguid.<br />
Hinnad autotransporditurul<br />
on madalad. Madalad,<br />
arvestades aasta esimesel<br />
poolel toimunud kütuse<br />
hinna tõusu ja sellele juba<br />
aastaid eelnenud tööjõukulude<br />
rallit. Kuna uute ettevõtjate<br />
sisenemine veoturule<br />
oli lihtne ja lihtne on olnud<br />
heades majandustingimustes<br />
liisingute abiga paisutada<br />
ka oma veoparki, on<br />
turul valitsev teenuse ülepakkumine<br />
teinud vedajatel<br />
võimatuks tõsta veohindu.<br />
Aasta lõpus, uue aasta alguses<br />
võib olla juba hilja<br />
jahtida soodsat veolepingut.<br />
SELLES NUMBRIS:<br />
Eelarve<br />
Millest lähtuda 2009. aasta<br />
logistikaeelarve koostamisel?<br />
6–17<br />
Liikluspiirang<br />
Üliõpilased laidavad oma lõputöös<br />
maha Tartu maantee<br />
auto rongide liiklemispiirangu.<br />
Maanteeamet kinnitab piirangujärgses<br />
analüüsis piirangust<br />
saadud kasu.<br />
18–23<br />
Ülevaade<br />
Sügisel Eestis müügile tulevad<br />
laotõstukid. 24–27<br />
Toetus<br />
EAS toetab logistikasüsteemide<br />
parendamist. 33<br />
Autotransporditurg<br />
Tööd hea hinnaga pole enam<br />
saada. 36–39<br />
Autotranspordi TOP<br />
Võitja OÜ DLE. 40–46<br />
september 2008<br />
JUHTKIRI<br />
Tanel Raig<br />
”Aasta lõpus,<br />
uue aasta alguses<br />
võib olla juba<br />
hilja jahtida soodsat<br />
veolepingut.<br />
Logistika toimetaja<br />
Transporditurul tegutsejad<br />
on veendunud, et juba tänavuse<br />
aasta lõpp teeb korrektiivid<br />
teenuse pakkujate<br />
ridadesse. Paljud vedajad<br />
ei pea enam vastu armutult<br />
tiksuvatele liisingumaksete<br />
koormale. Pangad korjavad<br />
autod turult kokku ja teenuse<br />
pakkumine väheneb piirini,<br />
kus vedajad saavad küsida<br />
hinda, mis võimaldab<br />
neil oma kohustusi finantseerijate<br />
ees kanda.<br />
Oht on soodsat lepingut<br />
jahtides sattuda vedaja peale,<br />
kes juba uue aasta alguses<br />
enam vastu ei pea ja lõpetab<br />
oma tegevuse. Raskustega<br />
võivad silmitsi seista<br />
ettevõtted, kes ei ole siiani<br />
jõudnud piisavalt koguda<br />
käibevahendite puhvrit, ütleb<br />
Swedbanki transpordivahendite<br />
liisingu osakonna<br />
juhataja Ain Mihkelson. Tasub<br />
vaadata seekordses Logistikas<br />
eelmise aasta autotranspordi<br />
TOPi ja selekteerida<br />
sealt välja ettevõtted,<br />
kes on suutnud suurema kasumi<br />
kõrvale panna.<br />
TÄNASES <strong>LOGISTIKA</strong>S KIRJUTAVAD:<br />
Jaana Pikalev,<br />
Äripäev<br />
Annab ülevaate järgmise aasta<br />
veoautode remondihindadest.<br />
Fred Märtsoo,<br />
OÜ Laadur<br />
Kirjutab, kuidas laos tõstukitele<br />
vähem raha kulutada.<br />
Heldur Vaher,<br />
Transiidikomisjoni sekretär<br />
Annab visiooni transiidi järgmisest<br />
aastast.<br />
Andres Junkur,<br />
CV Online<br />
Prognoosib olukorda logistikasektori<br />
tööjõuturul.<br />
<strong>LOGISTIKA</strong><br />
Toimetaja: Tanel Raig,<br />
tel 667 0111, e-post:<br />
tanel.raig@aripaev.ee<br />
Reklaami projektijuht:<br />
Villem Freiman,<br />
tel 667 0069, e-post:<br />
villem.freiman@aripaev.ee<br />
ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />
Kujundaja: Estel Eli<br />
Keeletoimetaja: Sven Saun<br />
Fotograaf: Indrek Susi<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja:<br />
AS Äripäev<br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265,<br />
(372) 667 0165<br />
Toimetus<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus:<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid ja Käsiraamatud<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Raamatuklubi ja Infolehtede<br />
toimetus<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi<br />
e-post: register@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tiraaž: 25 600<br />
Tellimine internetis<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Tellimishind 12 kuuks<br />
3460 kr<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Äripäev veebis:<br />
www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse<br />
kirju ja kaastöid vajaduse korral<br />
lühendada. Toimetus kaastöid ei<br />
tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja<br />
tema lisades avaldatud artiklid, fotod,<br />
teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või<br />
religioossel teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende<br />
reprodutseerimine, levitamine ning<br />
edastamine mis tahes kujul on ilma<br />
ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta<br />
keelatud.<br />
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta<br />
võite pöörduda Pressinõukogusse<br />
pn@eall.ee või<br />
tel (372) 646 3363.<br />
3
JÄRELKAJA<br />
Logistikute ühing elustus<br />
Kevadel Eesti Logistikaühingu<br />
(ELÜ) üldkoosolekul<br />
ametisse nimetatud<br />
uus juhatus käis välja tugevad<br />
lubadused ELÜ elluäratamiseks.<br />
Mitmed tõotused<br />
on praeguseks ka<br />
juba teoks saanud.<br />
Kui mais ilmunud Logistika<br />
kuukiri kirjutas varjusurma<br />
vajuvast Eesti Logistikaühingust<br />
(ELÜ), oli teada,<br />
et punt hakkajaid mehi<br />
tahavad asjad teistpidi veerema<br />
lükata. Nii ka läks ja<br />
üldkoosolek valis juhatusse<br />
kunagise asutajaliikme Illimar<br />
Pauli koos Roger Allase,<br />
Margus Saksi, Lauri Latti ja<br />
Sergei Slepuhhoviga. Üllatuskandidaadist<br />
Karin Kivistest,<br />
kes on Tallinna Sadama<br />
välissuhete juhina vedanud<br />
kaks aastat Hiina turunduse<br />
projekti, sai aga ELÜ-le välissuhete<br />
juht.<br />
Liikmete arv vähenes<br />
Kevadel oli ehmatav seisukord<br />
ELÜ liikmete arvuga.<br />
Selgus, et tegelikult on number<br />
märkimisväärselt väiksem,<br />
kui seda kajastas organisatsiooni<br />
veebilehekülg.<br />
Juhatuse liige Margus Saks<br />
kommenteerib, et üldkoosoleku<br />
järel vaadati üle liikmeskond<br />
ja otsustati välja<br />
arvata 199 liiget, kes polnud<br />
liikmemaksu tasunud 2005.<br />
aastast.<br />
“Ülejäänutele saatsime<br />
tasumise kohta meeldetuletuse,”<br />
selgitab Saks ja lisab,<br />
et ühtlasi on liikmeks astunud<br />
veel viis juriidilist isikut:<br />
Via3L, Addenda, Freselle, Logistika<br />
Pluss, Tallinna Transpordikool.<br />
Juhatuse esimees Illimar<br />
Paul täiendas, et 2007. aasta<br />
lõpu seisuga võrreldes on<br />
ELÜ liikmeskonna suurus<br />
kasvanud 313% füüsilisest<br />
isikust liikmete osas ning<br />
24% juriidilisest isikust liikmete<br />
osas. Kokku on liikmeid<br />
201.<br />
Juunis toimus Eesti Logistikaühingu erakorraline koosolek, kus õnnestus lõpuks vastu võtta<br />
ühingu tänavune eelarve.<br />
Foto: Jaana Pikalev<br />
Augustis tegi ELÜ juhatus<br />
ettepaneku läbirääkimiste<br />
avamiseks, mille eesmärk<br />
on ühisorganisatsiooni<br />
moodustamine Eesti Ostujuhtimise<br />
Ühinguga (EOÜ).<br />
Samm on loogiline, kuna<br />
ostu juhtimine ja logistika on<br />
väga tihedalt integreerunud<br />
valdkonnad. Samuti on need<br />
kaks tegevussuunda ühendatud<br />
pea kõikides Põhjamaade<br />
ühinguis.<br />
Välissuhete juht Karin Kiviste<br />
vastutab novembrisse<br />
planeeritud ELÜ ja EASi missiooni<br />
eest Hiinasse.<br />
Hiinasse läheb 15 inimest<br />
“Kuna Hiinas käimine on kulukas,<br />
siis püüame võimalikult<br />
vähesega maksimaalselt<br />
palju korda saata – korraldame<br />
potentsiaalsetele<br />
koostööpartneritele, suurtele<br />
ekspedeerimisfirmadele,<br />
laevaliinidele, kaubaomanikele<br />
workshop’e ja vastuvõtte<br />
nii Shanghais kui ka<br />
Hongkongis,” rääkis Kiviste.<br />
ELÜ jaoks oluline sündmus<br />
on ka Shanghai Logistics<br />
Associationiga allkirjastatav<br />
koostöö leping paremate ärivõimaluste<br />
loomiseks. Septembri<br />
alguseks olid Hiina<br />
missioonil osalejateks registreerinud<br />
ESTEVE Terminal,<br />
RRK, Eurosped, Kühne Nagel,<br />
VIA 3L, Maas Distribution,<br />
kokku 15 inimest.<br />
Oktoobris ja novembris<br />
korraldab Logistikaühing<br />
oma liikmetele esimesed ettevalmistuskursused<br />
kutseeksami<br />
sooritamiseks.<br />
Praktika välismaal<br />
40tunnine kursus lõpeb kaubakäsitleja<br />
kutseeksami sooritamisega,<br />
mille eduka läbimise<br />
korral väljastatakse<br />
riiklik kutsetunnistus, mis<br />
kehtib kogu ELis. Lisaks käib<br />
töö praktika kohtade leidmiseks<br />
välismaale. “Nimelt pakub<br />
Logistikaühing neljale<br />
aktiivsele noorele kevadel<br />
praktikavõimalust välismaal,<br />
tunnustatud firmades,” teatab<br />
juhatuse liige Lauri Latt.<br />
Juba ELÜ algusaegadest<br />
on liikmed enim väärtustanud<br />
ettevõtete külastusi.<br />
Suve jooksul on tehtud juba<br />
viis külastust. ELÜ liikmed<br />
said külastada pakenditootjat<br />
ASi Nefab Eesti, Paide<br />
Kutse keskkooli, RRK Paide<br />
Keskust, Koidula piiripunkti<br />
ja GPS-süsteemide pakkujat<br />
Tracking Center OÜd.<br />
Juunis peeti ka üldkoosolek,<br />
kus kinnitati 2007.<br />
aasta majandusaasta aruanne<br />
ja 2008. aasta eelarve.<br />
Juhatus kohtus ka nelja<br />
logistika haridust andva<br />
kutse õppeasutuse juhtidega<br />
Jõhvis, Sillamäel, Narvas<br />
ja Paides.<br />
Jaana Pikalev<br />
KES ON KES<br />
Illimar Paul – ELÜ juhatuse<br />
esimees<br />
Roger Allas – ELÜ juhatuse<br />
aseesimees<br />
Margus Saks – ELÜ juhatuse<br />
liige<br />
Lauri Latt – ELÜ juhatuse<br />
liige<br />
Sergei Slepuhhov – ELÜ juhatuse<br />
liige<br />
Karin Kiviste – ELÜ välissuhete<br />
juht<br />
TASUB TEADA<br />
2. oktoober: ELÜ Ida-Virumaa<br />
sektsiooni Logistikaseminar<br />
2008 Narvas<br />
oktoober-november: ettevalmistuskursused<br />
kutseeksami<br />
sooritamiseks<br />
november: ELÜ ja EASi<br />
missioon Hiinasse<br />
lisaks igakuised ettevõtete<br />
külastused<br />
SAMAL TEEMAL<br />
“Logistikute kogukond<br />
otsib pääsu põhja<br />
vajumisest”<br />
Logistika, mai 2008<br />
LOE VEEBIST<br />
www.logi.ee<br />
4 <strong>LOGISTIKA</strong>
Edaspidi saab rääkida<br />
vaid mahu tõusust<br />
KOLUMN<br />
september 2008<br />
Järgmine aasta erilisi muudatusi<br />
võrreldes käesolevaga<br />
transiiditurule ei too.<br />
Olukord on stabiliseerunud.<br />
Suurimaks transiitkauba<br />
nimetuseks jäävad endiselt<br />
naftatooted. Kuna Muugal<br />
asuvad naftaterminalid<br />
on muutnud oma peamist<br />
funktsiooni ümberlaadimisest<br />
hoiustamiseks, siis sõltub<br />
nafta toodete veomaht raudteel<br />
esmajoones olukorrast<br />
rahvusvahelisel naftaturul.<br />
Muude kaubagruppide,<br />
esma joones konteinerkaupade<br />
ja sõiduautode transiidi suurendamiseks<br />
pole Eestis terminalid<br />
veel valmis. Märgatavaid<br />
positiivseid nihkeid võib<br />
oodata alles aastatel 2010–<br />
2011, kui valmib Koidula raudteejaam.<br />
Suhetes Venemaaga ei ole<br />
oodata olulist paranemist<br />
ega halvenemist. Eesti on loovutanud<br />
Venemaa vaenlase<br />
nr 1 positsiooni Gruusiale.<br />
Samas oleme end küll kindlalt<br />
asetanud Gruusia poolele,<br />
kuid Gruusiat toetavas<br />
ühisrindes ei kerkita esile nagu<br />
aprillisündmuste ajal. Sõjategevusest<br />
tekitatud häired<br />
Euro-Aasia transiidikoridoris<br />
TRACECA (Pothi sadama<br />
pommitamine) meie regioonini<br />
ei ulatu ja meie transiiti<br />
märgatavalt ei mõjuta.<br />
Transiidisektoris toimuv<br />
avaldab ja on juba avaldanud<br />
mõju majandusele. Tulubaasi<br />
vähenemine, koondatud töötajate<br />
lisandumine tööturule,<br />
Tallinna–Peterburi rongiliini<br />
sulgemine – need on otsesed<br />
mõjud.<br />
VAHENDAB<br />
”Nüüd võib<br />
rääkida<br />
vaid tõusust ja<br />
seda esmajoones<br />
konteinerkaupade<br />
osas.<br />
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
transiidikomisjoni sekretär<br />
Eesti majandus on väike ja<br />
lõimunud, mistõttu on siin<br />
kõik omavahel seotud. Transiit<br />
mõjutab mitte üksnes<br />
transpordisektorit, vaid kogu<br />
majandust tervikuna ja sealjuures<br />
eriti väliskaubandusbilanssi,<br />
sest kujutab ju transiit<br />
endast teenuse eksporti.<br />
Langus on Eesti transiiditurul<br />
praeguseks juba enamjaolt<br />
läbitud. Järgmisel aastal<br />
võib langus tekkida veel naftasaaduste<br />
veol, sõltuvalt olukorrast<br />
naftaturul.<br />
Kõigis muudes kaubagruppides<br />
on langus juba toimunud.<br />
Nüüd võib rääkida vaid tõusust<br />
ja seda esmajoones konteinerkaupade<br />
osas. Konteinerkaupade<br />
vedu kasvab ka praegu,<br />
kuid selle osa on veel võrdlemisi<br />
marginaalne ega mõjuta oluliselt<br />
transiidi kogu mahtu.<br />
Eesti logistikamaastikule<br />
toob suurimaid muutusi Koidula<br />
raudteepiirijaama rajamine.<br />
See soodustab logistikakeskuste<br />
arengut Kagu-Eestis.<br />
Seega nihkub transiidikeskuste<br />
kese Põhja-Eestist lõuna<br />
poole.<br />
Massikaupade veost erinevalt<br />
võimaldab tarbekaupade<br />
transiit tegevust üle Eesti<br />
hajutada, mis on tähtis regionaalpoliitilisi<br />
arenguid silmas<br />
pidades.<br />
Pole välistatud ka näiteks<br />
Tapa raudteesõlme osatähtsuse<br />
kasv ja osa logistikategevuse<br />
kandumine<br />
just sinna. Kui käivituvad<br />
Heldur Vaher<br />
raudteeparvlaevaliinid Soome<br />
ja Rootsi, siis muutub elu põnevamaks<br />
ka Valgas.<br />
Aga enne seda saavad valgalased<br />
ilmselt kätt proovida<br />
Lätist Venemaale suunduvate<br />
transiitkaupade teenindamisel.<br />
Traditsioonilised transiitkaubagrupid<br />
on nüüdseks<br />
leidnud endale uued liinid.<br />
Kaubad liiguvad Venemaa, Läti,<br />
Leedu ja Soome sadamate<br />
kaudu. Tõenäoliselt siin olulisi<br />
muutusi enam ei tule, kui mitte<br />
arvestada osa kauba koguste<br />
edasist nihkumist välissadamatest<br />
Venemaa sadamatesse.<br />
Aga kasvavate konteinerkaubavoogude<br />
teenindamisel on<br />
meil šansse.<br />
Konteinerite voog Läänemere<br />
sadamatesse kasvab<br />
hoogsalt ja nende endale võitmiseks<br />
käib tihe konkurentsivõistlus.<br />
Kui mõni Aasiast Rotterdami<br />
või Hamburgi tulev<br />
konteinerveoliin pikeneb<br />
Muugani või Sillamäeni, siis<br />
on meil naabritega võrreldes<br />
oluline konkurentsieelis ja võime<br />
öelda, et transiit on taastatud.<br />
Meile on antud see võimalus<br />
ja selle šansi võime maha<br />
mängida vaid meie ise.<br />
5
EELARVE<br />
Eesti Posti transpordidivisjoni<br />
juht Aivar<br />
Võimre näitab postiautosid,<br />
mis auto pargi kulude<br />
analüüsi järel kuulutati<br />
ebaefektiivseteks ja<br />
lähevad järgmisel aastal<br />
väljavahetamisele.<br />
Foto: Indrek Susi<br />
Transporditurul<br />
erinev<br />
arusaam<br />
hinnatõusust<br />
Vaatamata ettevõtete püüetele hoida järgmise aasta logistikaeelarve<br />
kontrolli all, tõuseb see küsitluse põhjal ikkagi keskmiselt üle 6%.<br />
Võitluseks läheb teenusepakkujatega, kelle plaanitav hinnatõus on<br />
kuuest protsendist suurem.<br />
Tanel Raig<br />
tanel.raig@aripaev.ee<br />
Ettevõtted üritavad logistikaeelarve<br />
kontrolli all hoidmiseks<br />
rakendada erinevaid<br />
kontrollpiire. Jälgivad, et eelarve<br />
suurenemine oleks kaetud<br />
müügimahtude suurenemisega<br />
või transpordikulu<br />
kaubaühiku kohta oleks endisel<br />
tasemel.<br />
Eelkõige nõuab see leiutamist,<br />
kuidas muuta oma<br />
logistikategevus efektiivsemaks.<br />
ASis YEInternational ei<br />
ole logistikaeelarvet koostama<br />
veel hakatud. Ettevõtte<br />
logistikajuht Vallo Järvis<br />
peab praeguses olukorras vajalikuks<br />
näha ette investeeringuid<br />
kõigesse, mis suunatud<br />
efektiivsuse tõstmisele –<br />
automatiseerimine ja erinevate<br />
IT-lahenduste rakendamine.<br />
Kolleeg, ASi Rautakesko<br />
logistikajuht Indrek Reismann,<br />
toobki ühe näite investeeringutest<br />
ITsse, mis aitab<br />
ettevõtte logistika efektiivsust<br />
tõsta. GPS/GSM- ja<br />
internetipõhise veokite järelevalvesüsteemi<br />
rakendamisega<br />
soovib Rautakesko saavutada<br />
tulemuslikumat kontrolli<br />
veokite aja kasutamise<br />
üle. “Personali- ja transpordikulu<br />
efektiivne juhtimine on<br />
põhilised võtmekohad, millest<br />
võimalik võita või siis ka<br />
kaotada,” leiab järgmise aasta<br />
kohta Reismann.<br />
Ebaefektiivsed autod<br />
lähevad vahetusse<br />
Kulusid on võimalik optimeerida<br />
ka teistmoodi kui ainult<br />
investeeringutega ITsse. Eesti<br />
Post vaatab ringi oma auto-<br />
6 <strong>LOGISTIKA</strong>
HINNATÕUS<br />
MEREKONTEINERITE TRANS PORT<br />
KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK<br />
Tel 601 2957, 50 40 658, 50 55 559; Faks 601 2985; e-post info@miil.ee<br />
www.miil.ee<br />
K O N T E I N E R V E O D<br />
september 2008<br />
7
HINNATÕUS<br />
pargis. Selle kulud on analüüsitud<br />
autode kaupa, et selgitada<br />
välja püsikulult ja suuruselt<br />
ebaefektiivsed sõidukid.<br />
Ebaefektiivsusega silmapaistnud<br />
sõidukeid ootab<br />
järgmisel aastal väljavahetamine.<br />
Teenuste hinna tõusus<br />
eriarvamused<br />
Enda logistiliste tegevuste<br />
efektiivsusega tegeletakse<br />
suure tähelepanuga, kuna on<br />
vaja vahendeid, et kannatada<br />
ära logistikateenuste pakkujate<br />
hinna tõus.<br />
Küsitluse põhjal on ettevõtted<br />
valmis keskmiselt ligi<br />
4,5protsendiliseks teenuste<br />
hinna tõusuks. Sama küsitlus<br />
aga näitas, et autotranspordifirmade<br />
ja ekspedeerijate<br />
plaanid hindu tõsta on palju<br />
suuremad. Autovedajad tahavad<br />
hinda tõsta keskmiselt ligi<br />
7,5% ja ekspedeerijad veelgi<br />
enam.<br />
ASi DSV Transport juhatuse<br />
esimees Jaan Lepp ütleb,<br />
et eelmisel aastal ja tänavu<br />
toimunud kütuseralli maksid<br />
suures osas kinni transpordi-<br />
ja logistikaettevõtted.<br />
Lepp ei usu, et teenuste hinnad<br />
järgmisel aastal oluliselt<br />
muutuksid. Tema sõnul tuleb<br />
endiselt läbi ajada efektiivsuse<br />
ja paindlikkusega. Otsustavamalt<br />
on meelestatud OÜ<br />
Transtar T.P juhataja Priit<br />
Saluri. “Soovitan tarbijal tähelepanu<br />
pöörata asjaolule,<br />
”Ega transpordiettevõtted<br />
nüüd järgmistel<br />
aastatel ikka<br />
teenuse pakkumisele<br />
peale maksma<br />
ole suutelised.<br />
Priit Saluri, Transtar T.P.<br />
et ega transpordiettevõtted<br />
nüüd järgmistel aastatel ikka<br />
teenuse pakkumisele peale<br />
maksma ole suutelised.” Seega<br />
peaks Saluri väitel arvestama<br />
umbes 15–20protsendise<br />
hinnatõusuga.<br />
Hinnad võivad jääda<br />
ka samaks<br />
Kuigi teenusetarbijate poolel<br />
ollakse valmis mõningaseks<br />
hinnatõusuks, tõsi kordades<br />
väiksemaks kui 20%,<br />
on ka sõjakamalt meelestatud<br />
tarbijaid.<br />
Eesti Postist öeldakse, et<br />
teenusepakkujatel puudub<br />
hindade tõstmise võimalus,<br />
kuna sisemaiste ja rahvusvaheliste<br />
vedude pakkujaid<br />
on turul rohkem kui kunagi<br />
varem. Eesti Post ei salga ka,<br />
et turul pakutakse praegu viimaste<br />
aastate parimaid veoteenuste<br />
hindu. Sellega arvestatakse<br />
ka eelarve koostamisel,<br />
kui planeeritakse<br />
oma transpordi ja sisseostetava<br />
transpordi osakaalusid.<br />
Sama kinnitab ka Coca-Cola<br />
Hellenic Baltikumi distributsioonijuht<br />
Janek Popell:<br />
“Teenusepakkujatel võimalused<br />
hinnatõusuks sama hästi<br />
kui puuduvad.”<br />
Ka transporditeenuste<br />
pakkujate hulgas on äärmusi,<br />
kes on üldise hinnatõusu<br />
ootuse juures valmis leppima,<br />
et teenuste hinnad ei<br />
tõusegi. ASi Servekt juhataja<br />
Peep Pesur möönab, et konkurents<br />
hoiab hinnad endisel<br />
tasemel. ASi DPD Eesti müügi-<br />
ja turundusjuht Janek Kivimurd<br />
on valmis aga hinnatõusu<br />
asemel kliendiga rääkima<br />
hoopis hindade külmutamisest<br />
või alandamisest. Seda<br />
aga senisest laiapõhjalisema<br />
koostöö võtmes.<br />
DPD pakkumine on suurepärane<br />
võimalus ettevõtetele,<br />
kes on seadnud oma järgmise<br />
aasta eesmärgiks hoida<br />
transpordikulu ühiku kohta<br />
endisel tasemel. Kui on mahtu,<br />
on transpordikulu ühiku<br />
kohta DPDga võimalik isegi<br />
allapoole viia.<br />
Teine suurem kulu kasvataja<br />
ettevõtete logistikaeelarves<br />
on viimastel aastatel kõrgustesse<br />
kihutanud tööjõukulu.<br />
Järgmisel aastal loodavad<br />
ette võtted tööjõukulu<br />
kiirele paisumisele siiski<br />
piiri panna. Keskmiseks tööjõukulude<br />
muutuseks nähakse<br />
4,5%. Ühiselt aga eitatakse<br />
võimalust, et kulude vaos-<br />
hoidmiseks hakatakse kärpima<br />
kellegi palkasid ja enamik<br />
ei taha tunnistada ka<br />
koondamisvajadust.<br />
Indrek Reismann on<br />
Rautakeskos kasutanud töötajaskonna<br />
vähendamiseks<br />
inimeste loomulikul teel liikumist<br />
– töötaja lahkumisel<br />
jäetakse võimalusel ametikoht<br />
uue inimesega täitmata.<br />
Koondamist ei ole siiani<br />
olnud vaja.<br />
Palkasid ei taheta<br />
vähendada<br />
Palkade alandamist Reismann<br />
ei poolda. “Hindan,<br />
et head tööd teeb siiski motiveeritud<br />
inimene,“ leiab<br />
ta. Ta näeb palkasid järgmisel<br />
aastal kogunisti tõusmas.<br />
Kuid täpsustab, et see<br />
ei pruugi tähendada ettevõtte<br />
tööjõukulu kasvamist,<br />
vaid kulu kasvu inimese kohta.<br />
See aga on võimalik juhul,<br />
kui tööd teeb senisest väiksem<br />
arv töötajaid.<br />
Ka Vallo Järvis kinnitab,<br />
et YEInternationalis ei tule<br />
koondamised või palkade<br />
alandamised kõne alla. “Töömaht<br />
on kasvanud ja oma<br />
töötajatest lahti saada ei soovi,”<br />
ütleb ta.<br />
Parimaid kohti järgmiseks<br />
aastaks logistikasektoris<br />
tööd otsida on aga<br />
Tobaccoland Estonia. Ettevõtte<br />
peadirektor Viktoria<br />
Belehhova usub, et töötajate<br />
palga tõus peab järgmisel<br />
Lao- ja terminaliteenused Vana-Narva mnt-l Tallinnas<br />
Tollilao ja laofinantseeringuga seotud teenused<br />
•Raudtee, merekonteinerite & autotranspordiga seotud kaubakäitlemisvõimalused<br />
•Rendile anda nii kinnised kui ka lahtised laopinnad<br />
Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee<br />
w w w . c a r g o h u n t e r s . e e<br />
argohunters<br />
8 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
september 2008<br />
9
HINNATÕUS<br />
aastal olema vähemalt inflatsioonisuurune.<br />
Ka enamik<br />
kulude optimeerimise projekte<br />
on plaanis lõpetada juba<br />
tänavu, kui tegeleti side-,<br />
kütuse-, transpordi- ning<br />
pakkematerjalikulude optimeerimisega.<br />
Teistel ettevõtetel seisab<br />
järgneva kuu jooksul ees<br />
aga nuputamine, kuidas logistikakulusid<br />
tuleval aastal<br />
optimeerida. Pärast eelarvenumbrite<br />
paberile panemist<br />
tulevad nähtavasti viimaste<br />
aastate pingelisimad<br />
läbi rääkimised teenusepakkujatega.<br />
Just teenusehindade osas<br />
on järgmisel aastal erinevused<br />
kõige suuremad teenusetarbijate<br />
ja teenusepakkujate<br />
ootustes.<br />
Nii mõnelegi teenusepakkujale<br />
võivad need läbirääkimised<br />
tähendada võitlust ellujäämise<br />
eest.<br />
DPD Eesti müügi- ja<br />
turundus juht Janek Kivimurd<br />
on valmis kliendiga<br />
läbi rääkima ka hindade<br />
külmutamise ja isegi alandamise<br />
üle, kui koostöö sellest<br />
veelgi mahukamaks muutub.<br />
Foto: Veiko Tõkman<br />
MÕTLED, KUIDAS TÕSTA<br />
ETTEVÕTTE EFEKTIIVSUST<br />
JÄRGMISEL AASTAL?<br />
MEIE AITAME<br />
Kõik logistikateenused ühest kohast<br />
Lepi kokku konsultatsioon, helistades 622 4601 või<br />
kirjutades aardessil myyk@logistikapluss.ee.<br />
Sinu äripartner <strong>LOGISTIKA</strong> PLUSS<br />
10 <strong>LOGISTIKA</strong>
HINNATÕUS<br />
VÕRDLUS<br />
NUMBER<br />
KOMMENTAAR<br />
Ootused erinevad<br />
oodatav teenuse hinna tõus<br />
aastal 2009<br />
Teenusetarbijad 4,42%<br />
Autovedajad 7,44%<br />
Ekspedeerijad 10,67%<br />
Allikas: Äripäev<br />
”Teenusepakkujatel<br />
võimalused hinnatõusuks<br />
sama hästi<br />
kui puuduvad.<br />
Janek Popell, Coca-Cola<br />
Hellenic Baltic<br />
6,1%<br />
näevad ettevõtted keskmist<br />
logistikaeelarve kasvu<br />
järmisel aastal.<br />
NUMBER<br />
4,5%<br />
keskmiselt tõusevad ettevõtete<br />
logistikaeelarvetes järgmisel<br />
aastal kulud tööjõule.<br />
Oleme autotranspordis<br />
igal aastal ACE<br />
hinnakirjad üle vaadanud,<br />
seega erakorralist<br />
hüpet ei prognoosi. Küll<br />
aga võib 2009. aasta korraline<br />
hinnatõus varasematest<br />
suuremaks kujuneda, ligi<br />
10–15protsendiliseks. Sõltuvalt<br />
veosuunast, on hinnatõus<br />
mõnevõrra erinev.<br />
Kindlasti kallineb põhivedu,<br />
laevapiletite ja autovedajate<br />
kütuse jms kulude<br />
kallinemise tõttu.<br />
Samuti on märgata hinnatõusu<br />
signaale Lääne Euroopa<br />
kohaliku korje- ja laialiveo<br />
hindades.<br />
Maanus Mätlik, ASi ACE<br />
Logistics Eesti tegevjuht<br />
Konkurents paneb aga<br />
kõik paika, seega üldisest<br />
hinnatõusust turul rääkida<br />
ei saa.<br />
Säästmisvõimalusi tuleb<br />
otsida ostuprotsesside<br />
tsentraliseerimisest. Samuti<br />
tasub klientidel endiselt<br />
kaaluda mittepõhitegevusega<br />
seotud tegevuste sisseostmist:<br />
Intrastat, ladustamine,<br />
laialivedu jm.<br />
september 2008<br />
11
KÜSIMUS<br />
Logistikaeelarveid tabab<br />
paratamatu tõus<br />
Ettevõtete logistikajuhid<br />
näevad järgmise<br />
aasta logistikaeelarve<br />
kasvu paratamatusena.<br />
Eelarve kasvu põhjused,<br />
mida välja öeldakse,<br />
on küll erinevad. Õnnelikumad<br />
saavad kuulutada,<br />
et eelarve kasvu põhjus<br />
on hoopis ettevõtte tegevuse<br />
hoogne laienemine.<br />
Iseenesest mõista vajab<br />
suurem kogus toodangut<br />
siis ka rohkem<br />
kulutusi selle laialivedamiseks.<br />
Kellel logistika eelarve<br />
paisumist ettevõtte kasvuga<br />
põhjendada ei ole<br />
võimalik, peavad leppima<br />
tavapäraste põhjustega –<br />
töötajad tahavad rohkem<br />
palka ja teenusemüüjad<br />
suuremat tasu.<br />
Palga tõus on järgmisel<br />
aastal küll kiirust kõvasti<br />
maha võtmas, seda<br />
agressiivsemalt aga nõuavad<br />
suuremat tasu logistikateenuste<br />
müüjad.<br />
Tanel Raig<br />
Kui palju kasvab 2009. aastal teie ettevõtte logistikaeelarve ja mis<br />
on kasvu põhjused?<br />
Meie eelarve tuleb<br />
pingeline, kuna majanduskasvu<br />
pidurdumine<br />
mõjutab otseselt ka<br />
alkoholi tarbimist, teisalt<br />
kasvavad kulutused mis tahes<br />
liiki energiale.<br />
Püüame mitte ületada<br />
käesoleva aasta eelarve taset,<br />
sest kulude kasv on vältimatu<br />
juba meist olenemata<br />
põhjustel. Loodetavasti<br />
hoiab ekspordi kasv kulusid<br />
ühiku kohta stabiilsena.<br />
Palkasid me ei alanda,<br />
kuid vajadusel vaatame üle<br />
optimaalse tööliste arvu.<br />
Usun, et ehitussektoris vabanev<br />
kaader peaks mõjutama<br />
palkasid ka logistikasektoris<br />
positiivses suunas, see<br />
tähendab pidurdama survet<br />
palkade tõusule ja ehk isegi<br />
alandama palgataset tööliste<br />
tasemel. Investeeringuid<br />
me uueks aastaks ei<br />
planeeri.<br />
Otsestest ja kaudsetest<br />
kütuse- ning energiakulude<br />
kasvust ning vajalikust tööjõukulude<br />
tõusust tingituna<br />
tõuseb logistikaeelarve<br />
järgmisel aastal maksimaalselt<br />
5%.<br />
Kai Rukki, ASi Altia Eesti Baltikumi<br />
logistikadirektor<br />
Kulusid planeerides arvestame<br />
ligikaudu 30-<br />
protsendilise tootmismahu<br />
suurenemisega.<br />
Seetõttu võib ka logistikaeelarve<br />
kasvada 10–15%.<br />
Kasvu põhjustab toodangu<br />
vedu, mis on ligikaudu 80%<br />
eksport.<br />
Tööjõukulud meil ei vähene,<br />
kuna inimeste arv<br />
jääb samaks. Küll aga oleme<br />
planeerinud palkade külmutamise<br />
2009. aasta lõpuni.<br />
Rainer Põllendik, ASi Kroonpress<br />
logistikadirektor<br />
Hindan järgmise aasta<br />
logistikaeelarve tõusuks<br />
6–8%. Eelkõige<br />
tingivad selle töötajate<br />
palga ja transpordihindade<br />
muutused.<br />
Eesmärk on küll hoida<br />
tööjõukulud tasakaalus teenitava<br />
käibe ja teenitava kasumiga<br />
– suund on efektiivsemale<br />
töö tegemisele.<br />
Tööjõukulu vähendamist<br />
pean võimalikuks. Olen kasutanud<br />
ja eelistan ka praegu<br />
kasutada lahendust, kus<br />
inimeste loomulikul teel liikumisel<br />
jätame võimalusel<br />
ametikoha uue töötajaga<br />
täitmata.<br />
Koondada ei ole vaja olnud.<br />
Palkade alandamist<br />
ma ei poolda – head tööd<br />
teeb siiski motiveeritud inimene.<br />
Inimeste arvu vähenemisega<br />
võib aga töötajate<br />
palk hoopis tõusta.<br />
Teenuse pakkujatega<br />
pooldan win-win-koostöösuhet.<br />
Seetõttu oleme vajadusel<br />
partneritega ikka hindu<br />
ümber vaadanud. Arvan,<br />
et järgmisel aastal jääb teenusehindade<br />
tõus 5–10% vahemikku.<br />
Indrek Reismann, ASi Rautakesko<br />
logistikajuht<br />
Logistikaeelarve järgmisel<br />
aastal kasvab. Kasvu<br />
põhjus on tooteportfelli<br />
laiendamine. Kasvu<br />
suuruse saab aga öelda alles<br />
siis, kui eelarve on kokku<br />
pandud. Eelarvet kokku<br />
pannes plaanimegi pöörata<br />
peatähelepanu tooteportfelli<br />
laiendamisele ja käibe<br />
kasvule, kuid ka töötajate<br />
motiveerimisele ja arendamisele.<br />
Koondamisi või palkade<br />
alandamist me järgmisel<br />
aastal ei plaani. Kindlasti<br />
tuleb siin protsesside optimeerimine,<br />
kuid me võrdleme<br />
oma ettevõtte palkasid<br />
ka Eesti turuga ja usun,<br />
et palga tõus tuleb vähemalt<br />
inflatsiooni võrra. Töötajate<br />
arvu muutusi näen sellisel<br />
juhul, kui selgub, et me<br />
ei suuda olemasoleva töötajate<br />
arvuga pakkuda koostööpartneritele<br />
kvaliteetseid<br />
teenuseid.<br />
Investeeringutest plaanime<br />
kindlasti töötajate arendamist<br />
ning koolitamist. Arvata<br />
võib, et tooteportfelli<br />
laiendamise tõttu tulevad<br />
investeeringud ka laoruumide<br />
ümberorganiseerimisele.<br />
Transporditeenuse hindades<br />
loodan kallinemist<br />
mitte rohkem kui 5%. Kindlasti<br />
kallineb ka ruumide<br />
rent ja kütus, kuid loodan,<br />
et saame säästa pakkematerjalidelt.<br />
Enamiku kulude optimeerimise<br />
projekte plaanimegi<br />
lõpetada juba käesoleval<br />
aastal, kuigi alati on võimalus<br />
midagi veel mõistlikumalt<br />
teha.<br />
Sel aastal tegelesime side-,<br />
kütuse-, transpordi – ja<br />
pakkematerjalikulude optimeerimisega.<br />
Viktoria Belehhova, ASi<br />
Tobaccoland Estonia peadirektor<br />
12 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
www.autotransport.ee<br />
www.rolfo.com<br />
Innovaatilised transpordilahendused<br />
läbi sajandite<br />
Mis oleks, kui see, millest me unistame ning mida loodame saavutada kaugemas tulevikus,<br />
saaks tegelikkuseks juba praegu? Tegelikult ongi tulevik juba täna!<br />
Kõigest viiskümmend aastat tagasi uskusid vähesed, et autost saab<br />
peagi tavaline tarbeese, mis vähendab meie igapäevast jalavaeva.<br />
Liikumisvahend, mis on olemas pea igal täisealisel pereliikmel.<br />
Vaevalt oskas ka Giorgio Rolfo 1885. aastal ette kujutada, millise<br />
pöörase arengu tööstusrevolutsioon järgneval sajandil teeb, ning<br />
millistele pikaajalistele traditsioonidele ta aluse paneb.<br />
Väikesest kaubavankreid tootvast töökojast Itaalias Bra<br />
linnakeses Torino külje all arenes peagi välja üks Itaalia edukamatest<br />
tööstuskontsernidest – ROLFO S.p.A.<br />
Kui inimpopulatsioon eelmise sajandi teisel poolel maailmas<br />
kahekordistus, siis autode hulk samal ajal viiekordistus. Pärast<br />
Teist maailmasõda saavutas autotööstus peagi mahu, mille puhul<br />
tekkis vältimatu vajadus tarneahela moderniseerimiseks, leidmaks<br />
aina operatiivsemaid ja paindlikumaid logistilisi lahendusi autode<br />
tarbijateni toimetamisel.<br />
ROLFO S.p.A. sihikindlat tööd ja pühendumust pälvis edu.<br />
Praeguseni sajaprotsendiliselt Rolfo perekonna kontrolli all<br />
olev ettevõte oli üks peamistest pioneeridest autoveotreilerite<br />
väljatöötamise alal.<br />
Erinevate analüüside ja kalkulatsioonide põhjal oletatakse<br />
et aastaks 2010 on maailma pea 6,7 miljardi inimese kohta juba<br />
orienteeruvalt 1,2 miljardit autot. Kõik need autod on vaja erinevatel<br />
logistilistel etappidel toimetada punktist A punkti B.<br />
Missioon jätkub ja ROLFO S.p.A. on jätkuvalt revolutsiooniliste<br />
lahenduste eestvedajaks autode transpordi ja logistika valdkonnas.<br />
Uute, veelgi efektiivsemate ja optimaalsemate<br />
transpordilahenduste järgmine etapp kulmineerub juba käesoleva<br />
aasta septembris, kui ROLFO S.p.A. esitleb Saksamaal Hannoveri<br />
näitusel autoveotreilerite kuninglikku lipulaeva ning tehnoloogia ja<br />
disainikunsti võrratut sümbioosi – autoveotreilerit ROLFO Formula<br />
EGO.<br />
ROLFO FORMULA EGO<br />
Inspireerituna Rolfo perekonna eduloost ja uue põlvkonna<br />
tehniliste lahenduste realiseerumisest lõi üks Itaalia tunnustatud<br />
kunstnik ja skulptor Elio Garis teose “EGO”, s.o täiuslike ideede<br />
realiseerumine meistri käe läbi, seda tunti juba Vanas-Kreekas. Teos<br />
“EGO” sai ka uue ROLFO autoveotreileri disaini ajendiks.<br />
Tippdisain põimub ROLFO Formula EGO’l hulga uute<br />
tehnoloogiliste lahendustega. Kuna sõiduautotööstuses on erinevate<br />
klasside automudelite kujud ja mõõdud pidevas muutumises ning<br />
seda peamiselt kasvu suunas, siis esitab see ka aina uusi väljakutseid<br />
autoveotreilerite arendajatele. Kasutuslihtsus ja ohutus, suurem<br />
laadimiskiirus ja laadimismaht on peamised suunad, mida ROLFO<br />
insenerid järjepidevalt täiuslikkuse poole arendavad.<br />
ROLFO FORMULA EGO UUENDUSLIKUD LAHENDUSED<br />
Uued materjalid ja tehnilised lahendused võimaldasid vähendada<br />
üleni tsingitud pealisehituse ning haagise kaalu kokku veelgi 700<br />
kg, võrreldes seni hinnatuima ROLFO lipulaeva ja turuliidri ROLFO<br />
Formula Arctic’uga!<br />
• Kandev välisraam nii veoki pealisehitusel kui ka haagisel<br />
võimaldavad koormas olevad autod laadida üle 20 cm madalamale kui<br />
klassikalise keskraamiga treileritel.<br />
• Madaldatud laadimistekid ning ergonoomilised ja lihtsad<br />
seadistuslahendused tõstavad laadimisefektiivsust.<br />
• Ergonoomilisem ülemine liigendlaadimistekk lubab erinevaid<br />
automudeleid paindlikumalt paigutada.<br />
• Ülemiste laadimisplatvormide laugplatvormi funktsioon<br />
võimaldab veelgi hõlpsamini laadida busse, tarbesõidukeid ja kõrgeid<br />
maastureid.<br />
• Laiendatud laadimisruum. Tõstemehhanismide vahelise<br />
laadimislaiuse suurendamine hõlbustab laiemate masinate laadimist.<br />
• Reguleeritavad rattasüvised kogu treileri ulatuses annavad<br />
maksimaalse paindlikkuse erinevate automudelite madalaimaks<br />
laadimiseks.<br />
• Automaatsed seadistused. Võrreldes eelmise põlvkonna<br />
treileritega on maksimaalse laadimismahu juures manuaalseid<br />
seadistusi 50% vähem.<br />
Treilerit ROLFO Formula EGO on võimalik tellida kahes erinevas<br />
versioonis: Dynamic ja Active.<br />
Iselaadiv unelmatetreiler ei pruugi olla enam mägede taga...<br />
Autotransport OÜ • Pärnu mnt 232, Tallinn 11314 • 672 7626 • info@autotransport.ee<br />
september 2008<br />
13
TÖÖJÕUTURG<br />
NUMBER<br />
8%<br />
rohkem kogemusega laotöölisi<br />
otsib uut töökohta<br />
võrreldes aastatagusega.<br />
14 611<br />
on praegu tööd otsiva<br />
kaugsõiduautojuhi keskmine<br />
brutopalgasoov, mis läheneb<br />
juba logistikavaldkonna<br />
keskastmejuhi palgatasemele.<br />
12%<br />
on statistikaameti andmetel<br />
kasvanud juuni lõpu seisuga<br />
viimase 12 kuu jooksul<br />
laonduse, veonduse ja side<br />
sektori palgad.<br />
”Arvestades<br />
kiiret inflatsioonitempot,<br />
siis<br />
mõningane töötasu<br />
suurenemine järgmisel<br />
aastal siiski<br />
jätkub, kuid ilmselt<br />
jääb see vahemikku<br />
5–7%.<br />
ÜLEVAADE<br />
Logistikasektoris<br />
otsivad enim tööd<br />
autojuhid<br />
töösoovijate arv septembris<br />
Autojuht 2727<br />
Logistik 1380<br />
Ekspediitor 698<br />
Kuller 669<br />
Assistent (transport) 638<br />
Logistikajuht 592<br />
Transporditööline 506<br />
Veoautojuht 487<br />
Juht (transport) 377<br />
Projektijuht (transport) 312<br />
Transpordiametnik 249<br />
Oskustööline (masinahooldus/remont)<br />
243<br />
Laevandustöötaja 217<br />
Laevaagent 204<br />
Merendusspetsialist 204<br />
Transpordikonsultant 199<br />
Bussi- või trammijuht 171<br />
Dispetšer 146<br />
Transpordiinsener 106<br />
Sadamatööline 105<br />
Lennundusspetsialist 102<br />
Tollispetsialist 86<br />
Tollimaakler 85<br />
Tolliametnik 74<br />
Põllumajandusmasinate<br />
juht 67<br />
Juht (toll) 54<br />
Raudteetööline 34<br />
Jaamakorraldaja 29<br />
Rongi/vedurijuht 18<br />
Allikas: CV-Online’i andmebaas<br />
Logistikaalal<br />
leiab töötajaid<br />
varasemast<br />
madalama<br />
palgaga<br />
Ebakindlus tööjõuturul<br />
on kasvatanud logistikasektoris<br />
inimeste<br />
arvu, kes soovivad tööd autojuhi,<br />
kulleri, laotöötaja või<br />
ostuosakonna spetsialistina.<br />
Paljud tasemel tööotsijad<br />
on valmis tööle tulema<br />
varasemast ka oluliselt madalama<br />
palga eest.<br />
Tööotsijate hulk on suurenenud<br />
nii logistikasektoris<br />
kui ka paljudes muudes<br />
valdkondades, mis on hea<br />
uudis tööandjatele.<br />
CV-Online’i andmebaasis<br />
oli septembri keskel 43 logistikavaldkonna<br />
tööpakkumist,<br />
mis on 5,5% tööpakkumiste<br />
koguhulgast.<br />
Tööd aga otsib logistikavaldkonnas<br />
6739 inimest,<br />
mis on 4,6% kõikidest<br />
andme baasis olevatest tööotsijatest.<br />
Kui tänavu veebruaris<br />
soovis näiteks autojuhina<br />
tööd saada 4097 inimest,<br />
siis septembriks oli<br />
selle ameti soovijate arv kasvanud<br />
rohkem kui 15% ehk<br />
4518ni, mis on samas suurusjärgus<br />
kõigi tööotsijate<br />
hulga kasvuga.<br />
Kasvanud on ka logistikatöö<br />
kogemusega tööotsijate<br />
arv – kui veebruaris soovis<br />
uut ametikohta saada<br />
4426 laotöölise kogemusega<br />
inimest, siis praeguseks<br />
on see arv suurenenud üle<br />
8% 4793ni.<br />
Suur vedamine<br />
SUUREM TULU,<br />
VÄIKSEM KULU!<br />
Linde aluseteisaldaja<br />
T20SP<br />
www.ikspeditor.com Mõigu tehnopark, KUMA TEE 1, Rae vald, 75312 Harjumaa; Telefon: 681 1751, faks: 681 1759<br />
Huvi korral küsige lisa:<br />
Willenbrock Baltic OÜ; Tel 622 8950<br />
e-post info@willenbrock.ee<br />
www.willenbrock.ee<br />
14 <strong>LOGISTIKA</strong>
TÖÖJÕUTURG<br />
Paljudes logistikavaldkonna<br />
ametites soovitud<br />
töötasu hakkab lähenema<br />
Eesti keskmisele brutokuupalgale,<br />
mis statistikaameti<br />
andmetel oli tänavu teises<br />
kvartalis 13 306 krooni.<br />
Nii soovivad Tallinnas kulleri<br />
kohta ihkavad inimesed<br />
keskmiselt brutopalgaks<br />
10 530 krooni, transporditööliseks<br />
kandideerijate<br />
keskmine kuupalgasoov on<br />
10 847 krooni ning laospetsialistidel<br />
12 275 krooni.<br />
Kaugsõiduautojuhi ametisse<br />
asumisel soovitakse<br />
brutotöötasuks keskeltläbi<br />
juba 14 611 krooni kuus, mis<br />
läheneb logistikavaldkonna<br />
keskastme juhtide palgavahemikule.<br />
Võrdluseks –<br />
transpordi juhiks kandideerijad<br />
soovivad brutopalgaks<br />
keskmiselt 16 691 krooni ja<br />
laojuhatajaks kandideerijad<br />
18 327 krooni kuus.<br />
Kui juuni lõpuks olid<br />
veonduse, laonduse ja side<br />
valdkonna palgad statistikaameti<br />
andmetel viimase<br />
12 kuuga kasvanud<br />
12,1%, siis järgmisel aastal<br />
on oodata palga kasvu pidurdumist.<br />
Arvestades kiiret<br />
inflatsiooni tempot, töötasu<br />
mõningane suurenemine<br />
siiski jätkub, kuid ilmselt<br />
jääb see 5–7% vahemikku.<br />
Järjest enam töötajaid<br />
soovib praegu naasta oma<br />
õpitud ameti juurde. Taksojuhid,<br />
autojuhid, aga ka laotöötajad,<br />
kes kinnisvarabuumi<br />
tipphetkedel ehitajate<br />
või kinnisvaraarendajatena<br />
suurt tulu püüdsid teenida,<br />
otsivad nüüd üha enam<br />
tööd valdkonnas, mida nad<br />
on õppinud.<br />
Samas vaatavad tööjõuturul<br />
rohkem ringi ka elukutselised<br />
ehitajad ja töötajad<br />
mitmetes sellistes valdkondades,<br />
kus investeeringute<br />
maht on kokku kuivanud.<br />
Samuti on tööturul liikumas<br />
senisest enam erialase<br />
hariduse ja korraliku<br />
kogemustepagasiga riigiametnikke<br />
ning erasektori<br />
töötajaid ametikohtadel, keda<br />
mõjutavad väga otseselt<br />
17997<br />
riigi eelarve kokkutõmbamine<br />
ning majanduse jahtumine.<br />
Nii leiab ka logistikavaldkonnas<br />
ameti otsijate seast<br />
5–10aastase töökogemusega<br />
inimesi, kes on nõus vahetama<br />
valdkonda ja seda madalama<br />
töötasu ning vähematraktiivsete<br />
töötingimuste<br />
vastu.<br />
Seega on praegu sobiv<br />
hetk tööturul ringivaatamiseks<br />
ka logistikaettevõtetel,<br />
olgu siis eesmärk laienemiseks<br />
uute töötajate leidmine<br />
või olemasoleva meeskonna<br />
värskendamine.<br />
Paljud tööotsijad, nende<br />
seas ka ülekvalifitseeritud<br />
kandidaadid, kaaluvad hea<br />
meelega uusi pakkumisi ka<br />
siis, kui neile või kolleegidele<br />
seniste tööandjate juures<br />
koondamisteateid veel kätte<br />
toimetatud ei ole.<br />
Tööandjatel on aga tekkinud<br />
reaalne võimalus personalikulude<br />
säästmiseks.<br />
Kui tööjõupõua kõrgajal ülisuure<br />
palga eest üleostetud<br />
töötajad ei ole osutunud kõige<br />
õigemaks valikuks, siis<br />
on praegu mõistlik kaaluda<br />
nende väljavahetamist.<br />
Ehkki järgmiseks aastaks<br />
võib prognoosida palga<br />
kasvu olulist pidurdumist<br />
ja tööotsijate arvu suurenemist,<br />
tuleb meeles pidada,<br />
et uus majandustsükkel<br />
võib paari aasta pärast kaasa<br />
tuua uue palgaralli ning<br />
töötajate põua süvenemise.<br />
Tööjõupuudust hakkab<br />
suurendama ka Eesti demograafilisest<br />
olukorrast tingitud<br />
rahvaarvu langus, ennustatakse<br />
tööealiste arvu<br />
vähenemist igal aastal enam<br />
kui 11 000 inimese võrra.<br />
Andres Junkur,<br />
CV-Online’i Eesti ärijuht<br />
september 2008<br />
15
NÕUANNE<br />
Pikaajaline leping päästab<br />
Autotranspordi- ja<br />
ekspedeerimisfirmad<br />
soovitavad logistikateenuse<br />
tarbijatel praegust<br />
turu madalseisu kiiresti<br />
ära kasutada ja sõlmida<br />
pikaajalised lepingud. Viimaste<br />
aastate soodsaimat<br />
hinnatrendi ei pruugi<br />
jätkuda enam kauaks.<br />
Teenuse ostja jaoks soodsad<br />
hinnad on toonud turule<br />
väga suur transporditeenuse<br />
ülepakkumine. Ja kuigi<br />
transpordifirmad ägavad kallinenud<br />
kütusehindade all ja<br />
autojuhid on kurnanud neid<br />
üha kasvavate palganõudmistega,<br />
ei luba turul valitsev<br />
veovõimsuste ülejääk neil<br />
veohindasid tõsta.<br />
ASi Schenker juhatuse liige<br />
Meelis Arumeel hoiatab,<br />
et pikaajalise lepinguta autovedajate<br />
kasutamisel on<br />
”Vedajate<br />
kasumlikkus<br />
praeguste hindadega<br />
on madal ja<br />
vedajad vähendavad<br />
veovõimsust<br />
nii kiiresti, et varsti<br />
enam pole seniste<br />
hindadega teenuste<br />
pakkujaid.<br />
Meelis Arumeel,<br />
AS Schenker<br />
tõenäoline ootamatu kiire<br />
hinnatõus. “Vedajate kasumlikkus<br />
praeguste hindadega<br />
on madal ja vedajad vähendavad<br />
veovõimsust nii kiiresti,<br />
et varsti enam pole seniste<br />
hindadega teenuste pakkujaid,”<br />
väidab Arumeel. Vanade<br />
hindadega saab Arumeeli<br />
sõnul tööd jätkata vaid vedude<br />
efektiivsuse olulise tõstmisega.<br />
See aga oleneb peamiselt<br />
logistikateenuse tellijast,<br />
kes saab töö parema korraldamisega<br />
vähendada veokite<br />
seisuaega laadimisel.<br />
Sama kinnitab ka OÜ Joss<br />
Service juhatuse liige Riho<br />
Laiksoo. Ta manitseb logistikaeelarve<br />
koostajaid arvestama<br />
võimaliku hinnatõu-<br />
Tootjate Scmitz ja Krone 40jalased konteinerhaagised, hinnad alates<br />
235 kr + km / päev.<br />
Septembri lõpus olemas ka 45jalased konteinerhaagised.<br />
Tel +372 607 0847 / e-post ano@nls-estonia.ee / www.paulguenther.com<br />
16 <strong>LOGISTIKA</strong>
hea hinna<br />
ASi Schenker juhatuse liige<br />
Meelis Arumeel soovitab<br />
logistikateenuse tellijatel<br />
korraldada töid paremini, et<br />
vedajate seisuajad laadimisel<br />
väheneksid.<br />
Foto: Raul Mee<br />
suga, sest kütuse hinnad on<br />
ette arvamatud ja raske olukord<br />
majanduses võib vähendada<br />
teenuste pakkujate<br />
arvu. Pakkujate vähenedes<br />
saavad aga vedajad hakata<br />
küsima transpordi eest õiglast<br />
hinda.<br />
Meretranspordis oodata<br />
hinnalangust<br />
Meretransporti kasutavatele<br />
ettevõtetele on aga teenusepakkujatel<br />
rõõmsam sõnum.<br />
ASi CF&S Estonia juhatuse<br />
liikme Ants Ratase sõnul<br />
prognoosivad laevandusanalüütikud,<br />
et ookeanilaevade<br />
prahirahad langevad. Põhjus<br />
on majanduse jahenemine<br />
maailmas ja sellest tingitud<br />
nõudluse vähenemine konteinervedudes.<br />
Samuti lisandub<br />
turule palju uusi konteinerlaevu,<br />
mis suureneva konkurentsi<br />
tõttu vähendab mereveohindasid.<br />
Tugeva euro<br />
püsimine dol la ri suhtes raskendab<br />
Euroopa Liidu firmade<br />
toodete eksporti ja soodustab<br />
importi kolmandatest riikidest.<br />
See aga viib ookeani<br />
konteinerveod veelgi enam<br />
tasakaalust välja, st soodustab<br />
impordi prahi rahade kasvu<br />
ja ekspordi prahirahade<br />
langust.<br />
Ekspordi prahi rahade langus<br />
ja kõrged kütusehinnad<br />
on viinud selleni, et laevafirmad<br />
peavad väiksemaks kuluks<br />
kiiret tühjade konteinerite<br />
tagasivedu Kaug-Itta kui<br />
omahinnast odavama prahirahaga<br />
ELi eksportkaupade<br />
vedu.<br />
Autode seisuaega peab<br />
vähendama<br />
Kaupade transpordi korraldamise<br />
efektiivsust rõhutavad<br />
ka autovedajad. Teenuse<br />
NÕUANNE<br />
17997<br />
tarbijatele pannkase südamele,<br />
et kui järgmine aasta<br />
vähegi samasuguste hindadega<br />
transporti soovitakse,<br />
siis peab paranema logistika<br />
korraldamise sujuvus, et väheneks<br />
veokite seisuaeg. See<br />
tähendab, et kauba saatmise<br />
ja vastuvõtu ajaks peavad<br />
kauba dokumendid olema juba<br />
korras, et väheneks nende<br />
käsitlemisaeg ega tekiks veoautole<br />
tühja seisuaega.<br />
ASi Servekti juhataja Peep<br />
Pesur soovitab kaaluda ka<br />
võimalusi lubada mõne võrra<br />
pikemat tarneaega, millega<br />
on kliendil võimalik saavutada<br />
paremaid transporditeenuse<br />
hindasid. Tanel Raig<br />
Yes.<br />
DB Schenker – kindel logistikapartner kogu maailmas<br />
DB SCHENKERsky – igale vajadusele sobiv toode – first, business või economy.<br />
DB SCHENKERocean – regulaarsed LCL väljumised Kaug-Idast ja Ameerikast,<br />
kvaliteetsed FCL veod üle maailma. DB SCHENKERskybridge – soodne õhu- ja<br />
meretranspordi kombinatsioon. www.dbschenker.com/yes<br />
september 2008<br />
17
LIIKLUSPIIRANG<br />
Liikluspiirang<br />
kehtis<br />
valel ajal<br />
Tavapärasest suurem<br />
liiklustihedus Tallinna–Tartu<br />
maanteel on suviti, kui<br />
inimesed puhkavad ja<br />
liiguvad mööda Eestit palju<br />
ringi. Neid fakte arvestades<br />
oli liikluspiirang seatud<br />
valel ajal.<br />
Mullu detsembrist kuni tänavu aprillini kehtis Tallinna–Tartu maanteel veokitele reedeti liikluspiirang.<br />
Foto: Andres Haabu<br />
Eriti suur on liiklustihedus<br />
jaanipäeval ja sellele eelneval<br />
päeval. Seetõttu oleks<br />
võinud liikluspiirangu kehtestada<br />
suveperioodil, kui autosid<br />
liigub rohkem kui talvel<br />
ning lubatud kiirused on<br />
suuremad. Ka teeolud on paremad<br />
kui talvel.<br />
IRU (International Road<br />
Union) uuringus on selgunud,<br />
et 85% inimlike eksimuste<br />
tõttu juhtunud õnnetustes<br />
olid veoautojuhid süüdi<br />
vaid 25% juhtudest.<br />
Ka maanteeamet oleks<br />
võinud enne veoautodele liikluspiirangu<br />
kehtestamist te-<br />
ha sarnase uuringu. Maanteeametist<br />
aga vastati, et sellist<br />
uuringut tehtud ei ole,<br />
kuigi nii tuleksid paremini<br />
välja õnnetuste tõelised põhjused.<br />
Seetõttu oleks enne<br />
uute piirangute kehtestamist<br />
uuring Eesti oludes kindlasti<br />
vajalik.<br />
Liikluskeelu asemel<br />
aastaringne kiirusepiirang<br />
Liikluskeelu alternatiivina<br />
võiks kehtida aasta läbi<br />
90 km/h kiirusepiirang.<br />
Kuna moodsad veoautod liiguvad<br />
maanteel keskmiselt<br />
85–89 km/h, ei takistaks nad<br />
maanteel liikuvaid sõiduautosid.<br />
Kui kiirused püsivad väiksemad,<br />
siis peaks see mõjuma<br />
ka õnnetuste arvule. Suvel<br />
on Tallinna–Tartu maantee<br />
14 kilomeetril lubatud<br />
sõidukiirus 110 km/h ja paljudel<br />
teelõikudel 100 km/h.<br />
Suviti on ka liiklussagedused<br />
suuremad ning seetõttu<br />
oleks liikluspiirangu kehtestamine<br />
suveperioodil hulga<br />
tõhusam.<br />
Ehk aitab ka liikluskaamerate<br />
paigutamine maantee<br />
äärde. Maanteeametil on<br />
selline projekt juba käsil.<br />
Teise alternatiivina võib<br />
välja tuua taskute ehitamise.<br />
Kui Tallinna– Tartu maanteele<br />
ehitada mõnedele lõikudele<br />
paari kilomeetri pikkused<br />
lisarajad, kuhu veoautodel<br />
oleks võimalik ümber reastuda,<br />
siis on teistel liiklejatel<br />
möödasõitu sooritada palju<br />
ohutum ja kiirem. Samas on<br />
ka selliste lõikude rajamine<br />
Tallinna–Tartu maantee geomeetria<br />
tõttu üpris keeruline<br />
ja kulukas.<br />
Ühe lahendusena sobib<br />
Tartu maanteele eraldatud<br />
sõidusuundadega kaherajaline<br />
tee. Kui seada eesmär-<br />
18 <strong>LOGISTIKA</strong>
LÕPUTÖÖ<br />
giks liiklusohutus, on selline<br />
lahendus efektiivne. Liikluse<br />
kasvades saab sõidusuundadele<br />
hõlpsasti lisada sõiduradasid.<br />
Arvatavalt ei rahulda<br />
see aga liiklejaid, kes loevad<br />
minuteid, sest puuduvad<br />
kiired möödasõidu võimalused.<br />
Eriti suur probleem<br />
tekib suvel, kus veokid<br />
liiguvad 90 km/h, aga väikeautodel<br />
on lubatud liikuda<br />
110 km/h.<br />
Alternatiivset lahendust<br />
pakub nn Rootsi tee<br />
Möödasõidu võimaluste jaoks<br />
on alternatiivne lahendus nn<br />
Rootsi tee. Sel juhul on sõidusuundades<br />
vaheldumisi lisarada<br />
ja sõidusuunad on eraldatud<br />
õhulise trosspiirdega.<br />
Sõltumata sõiduradade arvust,<br />
eeldab sõidusuundade<br />
eraldamine ka ristmike vähendamist<br />
ja asendamist eritasandiliste<br />
sõlmedega, mis<br />
toob kaasa ulatusliku kogujateede<br />
võrgustiku väljaehitamise<br />
vajaduse.<br />
Eraldatud sõidusuundadega<br />
teel ei saa olla mahasõite,<br />
paraku on praegu Tartu<br />
maanteel probleemiks<br />
just väga suur mahasõitude<br />
ja ristmike arv.<br />
Veel üks võimalus on ehitada<br />
Tallinna–Tartu maantee<br />
neljarealiseks ja teha tasuliseks,<br />
et katta ehituskulud.<br />
Arvatavasti on enamik<br />
liiklejaid pigem nõus maksma<br />
väikse summa hea kvaliteediga<br />
maantee kasutamise<br />
eest, kui sõitma pikemat ringi<br />
kehvematel maanteedel.<br />
Tähtis on ajaline eelis ühistranspordi<br />
ees. Nii kaua, kui<br />
ühistransport ei paku sõiduautole<br />
hinnas ja kvaliteedis<br />
konkurentsi, ei ole inimesed<br />
nõus autost loobuma.<br />
Liikluspiirang vajab<br />
parklaid<br />
Kui maanteeamet leiab siiski,<br />
et veokitele liikluspiirangu<br />
kehtestamine on parim idee,<br />
siis tuleb neil ümbersõiduks<br />
kasutatavatele maanteedele<br />
ehitada parklad, kuhu veokid<br />
saavad töö- või sõidu aja<br />
lõppedes parkida. Vaja on informeerida<br />
ka välismaa autojuhte,<br />
sest nemad eestikeelseid<br />
silte ei mõista.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda,<br />
et Tallinna–Tartu maantee<br />
liikluspiirang ennast ei õigustanud.<br />
Liikluspiirang tekitas<br />
veofirmadele palju lisakulusid.<br />
Paljud veomarsruudid<br />
ja -graafikud tuli ringi<br />
teha ning paljud transpordija<br />
logistikaettevõtete kliendid<br />
ei saanud oma kaupasid<br />
enam nii kätte nagu varem.<br />
Kuigi õnnetusi oli 2008. aasta<br />
alguses vähem kui mullu<br />
samal perioodil, võib see tingitud<br />
olla ka karmide talveilmade<br />
puudumisest 2008.<br />
aasta alguses.<br />
Liikluspiirangud tuleks<br />
kehtestada alles siis, kui on<br />
uuritud kõiki liiklusõnnetuste<br />
aspekte, liiklusintensiivsust<br />
eri aastaaegadel ja kõikvõimalike<br />
alternatiivide kasutamise<br />
võimalust.<br />
Rennat Alamets ja Erko<br />
Matikainen,<br />
Tallinna Tehnikakõrgkooli<br />
lõputöö “Tallinna–Tartu–Võru–<br />
Luhamaa maanteel kehtinud<br />
liikluspiirangu mõjud“ autorid<br />
17997<br />
NUMBER<br />
25<br />
protsendis inimlike eksimustega<br />
õnnetustes on<br />
Rahvus vahelise Maanteetranspordi<br />
Liidu uuringu järgi<br />
süüdi veoautojuhid.<br />
”Liikluskeelu<br />
alternatiivina<br />
võiks<br />
kehtida aasta<br />
läbi 90 km/h<br />
kiiruse piirang.<br />
september 2008<br />
19
KÜSIMUS<br />
Kas Tallinna–Tartu maanteele on möödasõitude hõlbustamiseks mõtet rajada möödasõidutaskud<br />
või kolmas sõidurida?<br />
Kolmerajalise tee ehitamine läheb liiga kalliks<br />
NUMBER<br />
3<br />
kilomeetrit pikad peavad<br />
Põhjamaade kogemuse järgi<br />
olema möödasõiduks rajatavad<br />
kolmerealised teelõigud.<br />
Juba aastaid tagasi tõusis<br />
päevakorda kolmerajaliste<br />
(2+1 rada) teede<br />
planeerimine ja ehitamine<br />
Eestisse.<br />
Põhjamaade kogemused<br />
näitavad, et kolmerajalised<br />
teelõigud peaksid olema vähemalt<br />
3 km pikkused. Samuti<br />
ei saa rajada ainult ühte<br />
3 km pikkust 2+1-rajalist lõiku,<br />
vaid vahetult peab järgnema<br />
uus lõik 1+2 rada, need<br />
lõigud peavad vahelduma.<br />
Kolmerajalistel teelõikudel<br />
ei saa olla samatasandilisi<br />
ristmikke ega mahasõite,<br />
kus toimuvad vasakpöörded.<br />
Parempöörete korral<br />
peavad ristmikel ja mahasõitudel<br />
olema aeglustusrajad<br />
ja kiirendusrajad, vastasel<br />
korral ei ole kolmerajalisel<br />
teelõigul üldse mõtet.<br />
Kui vaadata Põhjamaade<br />
(Rootsi, Soome) kolmerajalisi<br />
teelõike, siis need on rajatud<br />
enamasti väheasustatud<br />
piirkondades (metsade<br />
vahel), et vältida eritasandiliste<br />
ristmike ja paralleelteede<br />
(kogujateede) rajamist.<br />
Meile teadaolevalt on Soome<br />
loobumas uute kolmerajaliste<br />
teelõikude rajamisest.<br />
Liiklusohutuse seisukohalt<br />
peab kolmerajalistel<br />
teelõikudel suunavööndid<br />
eraldama põrkepiirdega või<br />
trosspiirdega. Koguja teede<br />
puudumisel kujunevad olukorrad,<br />
kus kuni 3 km peab<br />
sõitma näiteks 10–20 km/<br />
h sõitva masina taga, sest<br />
möödasõiduvõimalust ei<br />
ole.<br />
Ka kogujateede rajamiseks<br />
on vajalik lahendada<br />
maaküsimused, mis teadagi<br />
on väga keerukas ja aeganõudev<br />
protsess.<br />
Samas on kolme rajaliste<br />
teelõikude näol tegemist ikkagi<br />
ajutiste lahendustega.<br />
Tallinna–Tartu teelõigu<br />
analüüs näitas, et seal puuduvad<br />
3 km pikkused lõigud<br />
(rääkimata 6 km või pikematest<br />
lõikudest), kus ei ole<br />
ristmikke ega mahasõite.<br />
2+1-rajalist teed ei saa kujundada<br />
ainult teekattemärgistuse<br />
muutmisega (sõiduradade<br />
ümbermärgistamisega).<br />
Aruvalla (km 27) –<br />
Tartu teelõigul on sõiduteeosa<br />
laius enamasti 7,5 m (st<br />
selles laiuses võimaldab teekatendi<br />
konstruktsioon sõidukite<br />
liiklust), kuigi teekatte<br />
laius on 9 m. 2+1-rajalise<br />
tee rajamiseks oleks vaja<br />
teemuldkeha laiendada<br />
selliselt, et mahutada ära<br />
täiendav tugeva teekatendi<br />
konstruktsiooniga sõidurada,<br />
kindlustatud (kattega)<br />
teepeenar, kindlustamata<br />
(kruus) teepeenar ja põrke-<br />
või trosspiire koos sellest<br />
kahel pool olevate ohutusribadega.<br />
Kõike seda arvestades<br />
leiame, et kolmerajaliste<br />
teelõikude ehitamine ei ole<br />
meie tingimustes majanduslikult<br />
põhjendatud, kuna<br />
nende ehitamine ei tule<br />
oluliselt odavam kui eraldusribaga<br />
teelõikude rajamine.<br />
Samuti ei taga kolmerajalised<br />
teelõigud meie liikluskultuuri<br />
arvestades ohutut<br />
liiklemist.<br />
Aare Pain, maanteeameti liikluskorralduse<br />
osakonna juhataja<br />
20 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
Haagiste ja<br />
sadulveokite rent!<br />
EESTI, LÄTI, LEEDU, POOLA<br />
SCANIA<br />
sadulveokite<br />
pikaajaline rent<br />
Scania R 420 LA4x2MNA Topline<br />
EURO IV, opticruise GRS905R, kliima,<br />
kohvimasin, külmik, raadio/CD, CB<br />
raadio, 2x700 L paagid<br />
SCHMITZ<br />
- TIR- poolhaagised<br />
- konteinerhaagised<br />
- kardinhaagised<br />
- külmikhaagised<br />
EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav sild,<br />
alusekast, avatav katus, postiaugud koos<br />
postidega, alumiinium täisuksed<br />
LAMONT GRUPP AS Aruküla tee 2, Jüri alevik, Harjumaa 75301<br />
Tel: 609 1850, 503 3400 Janar, 502 1800 Heiki, e-post: info@trailway.ee, www.trailway.ee<br />
september 2008<br />
21
UURING<br />
VÕRDLUS<br />
Liikluspiirang õnnetuste arvu<br />
suuri muutusi ei toonud<br />
11.12.06–01.04.07 11.12.07–01.04.08<br />
piiranguta reedese liikluspiiranguga<br />
kannatanutega 22 16<br />
neis hukkus 5 1<br />
neis sai vigastada 46 28<br />
varalise kahjuga 12 18<br />
reedeti toimunud 7 5<br />
reedeti piirangu kehtimise ajal 1 3<br />
Allikas: maanteeamet<br />
NUMBER<br />
10–15<br />
km/h tavapärasest aeglasemalt<br />
liikuv sõiduk on tiheda<br />
liiklusega maanteel suurema<br />
ohu allikas.<br />
Ligi 17 meetrit pikast ja<br />
kiirusel 85 km/h liikuvast<br />
veokist möödasõiduks võib<br />
sõiduautol lubatud sõidukiirust<br />
ületamata kuluda kuni<br />
minut ja selle aja jooksul tuleb<br />
tal vastassuunavööndis<br />
läbida ligi 1,5 kilomeetrit.<br />
Kui mööduda sama pikast<br />
veokist kiirusel vähemalt<br />
100 km/h, väheneb manöövriks<br />
kuluv aeg 30 sekundile<br />
ja vastassuunavööndis tuleb<br />
seejuures läbida vaid 700<br />
meetrit.<br />
Piiramine kaotas ohtliku<br />
Liikluspiirang Tallinna–<br />
Tartu maanteel vähendas<br />
ligi viiendiku võrra üldisest<br />
liiklusvoost aeglasemalt<br />
sõitvate sõidukite<br />
arvu ja kaotas seega hulga<br />
ohtlikke möödasõite.<br />
Kõige ohutum on sujuv, ilma<br />
järskude kiirendusteta ja<br />
aeglustusteta ühtlane liiklusvoog.<br />
Mida rohkem on autosid,<br />
seda olulisem on võimalikult<br />
ühtlane sõidukiirus.<br />
Tallinna–Tartu lõigul on<br />
talveperioodil lubatud suurim<br />
sõidukiirus 90 km/h. Ka<br />
liiklusloenduse mõõtmised<br />
näitasid, et enamikul päevadel<br />
ongi pärastlõunasel ja õhtusel<br />
ajal kell 13–20 rohkem<br />
neid sõidukijuhte, kes sõidavad<br />
kiirusel 90–100 km/h.<br />
Samas on reedene päev<br />
teistest oluliselt erinev. Reedeti<br />
kiirused langevad. Suures<br />
ülekaalus on lubatud suurimast<br />
sõidukiirusest veidi<br />
aeglasemalt ehk kiirusel 80–<br />
90 km/h sõitvad autod.<br />
Kui levinuimatel kiirustel<br />
90–100 km/h liigub tavaliselt<br />
umbes 45% juhtidest, siis reedeti<br />
pea poole vähem. Sellega<br />
kaasnevad närvilisus, stressi<br />
suurenemine, sagenevad liiklusõnnetused.<br />
Veokite liikluspiirangu<br />
kehtestamise ajal langes aga<br />
veidi aeglasemalt sõitvate<br />
autode arv 700 võrra. Neist<br />
700st sõidukist ligikaudu 200<br />
olid pikad veokid ja 500 nendega<br />
samal kiirusel liikuvad<br />
sõiduautod. Arvutuste järgi<br />
kulus viimastel reedeti Tallinnast<br />
Tartusse sõitmiseks<br />
riskantseid möödasõite tege-<br />
mata harjumuspärasest kuni<br />
15 minutit rohkem aega.<br />
Varasemad liiklusõnnetuste<br />
analüüsid on näidanud,<br />
et õnnetuse toimumise tõenäosus<br />
on seda suurem, mida<br />
erinevamad on eri suundade<br />
liiklussagedused.<br />
Erinev liiklussagedus<br />
toob õnnetusi<br />
Tartu maanteel on sõidusuundade<br />
hõivatuse erinevus<br />
suurim reede pärastlõunati,<br />
kui Tartu poole liigub enam<br />
kui kaks korda rohkem sõidukeid<br />
kui vastupidi. Pühapäevaõhtuti<br />
ja esmaspäevahommikuti<br />
on märgata sama<br />
probleemi, kuid esialgu veidi<br />
leebemal kujul.<br />
Sagedasem õnnetuse liik<br />
sellistes olukordades on<br />
kokku põrge vastutuleva sõidukiga,<br />
mille on tinginud<br />
möödasõit eesliikuvast aeglasemast<br />
sõidukist või sõidukite<br />
kolonnist. Aeglasema<br />
sõidu kiirusega veokid õnnetustes<br />
ise tavaliselt ei osale.<br />
Õnnetusse sattumise risk<br />
on seejuures seda suurem,<br />
mida kauem möödasõit aega<br />
võtab ning mida pikem on<br />
möödasõitu tegeva sõiduki<br />
vastassuunas viibimise aeg.<br />
Mida pikem on sõiduk,<br />
seda väiksemad on temast<br />
möödasõidu võimalused ja<br />
seda pikemaks kasvab sõiduautode<br />
rivi veoki järel. Nii sagenevad<br />
möödasõidud mitte<br />
ühest aeglasemast sõidukist,<br />
vaid juba autode kolonnist,<br />
mis nõuaks omakorda ohutuse<br />
tagamiseks veelgi suuremat<br />
sõidukiirust.<br />
Esmaspäevahommikuti<br />
22 <strong>LOGISTIKA</strong>
UURING<br />
TASUB TEADA<br />
Piirangu tõttu pikenes ümbersõidu<br />
teekond 25 km.<br />
Hinnanguliselt on veokilomeetri<br />
maksumus u 10<br />
krooni, mis moodustab ühe<br />
pika veoki ümbersõidu kohta<br />
250 krooni lisakulu.<br />
Loenduse andmetel läks<br />
ümbersõidule 162–192 pikka<br />
veokit, mis tekitas veofirmadele<br />
40 000 kuni 48 000<br />
krooni lisakulu iga reede<br />
kohta.<br />
3. märtsil 2000 (reedel)<br />
põrkasid Tallinna–Tartu<br />
maanteel kokku taksobuss<br />
VW Sharan ja veoauto DAF.<br />
Surma sai neli noort inimest<br />
(vanuses 19, 21, 23 ja 24<br />
aastat) ning vigastada kolm.<br />
TTÜ 2005. aasta töö “Liiklusõnnetuste<br />
majandusliku<br />
kahju määramine” põhjal<br />
oli selle õnnetuse tulemusena<br />
tekkinud ühiskonnakahju<br />
64,9 miljonit krooni.<br />
TURVALISEKS<br />
TEEKONNAKS<br />
M729<br />
R249<br />
Blizzak Nordic<br />
Noranza2<br />
Hulgi- ja jaemüük<br />
www.erimell.ee<br />
TARTU Vahi tn 5, tel 740 0455, tartu@erimell.ee<br />
SAUE Sooja tn 4a, tel 670 9400, saue@erimell.ee<br />
PÄRNU Tallinna mnt 107, tel 442 9710, parnu@erimell.ee<br />
RAKVERE Narva tn 40a, tel 322 3309, rakvere@erimell.ee<br />
Varuosad veoautodele, bussidele<br />
möödasõidu<br />
leevendab olukorda, et tipptund<br />
kestab vaid 1–2 tundi<br />
ja vastassuunas liikujaid on<br />
veel vähe. Pühapäeva õhtupoolikuti<br />
aga liiguvad valdavalt<br />
sõiduautod, millest mööda<br />
sõitmine on kiirem ja ohutum<br />
kui pikast raskeveokist.<br />
september 2008<br />
Talvine reedene<br />
liikluskeeld mõttekas<br />
Seetõttu kehtestatigi sügistalvisel<br />
ajal halvenenud nähtavuse<br />
(pime aeg, ülespaiskuv<br />
pori ja lumi) ajal üle 12<br />
m pikkuste veokite ja autorongide<br />
liikluskeeld just reedeti<br />
kell 13–20.<br />
Piirangu ajal muutus olukord<br />
eeskätt Tallinnast väljuval,<br />
suurima liiklussagedusega<br />
sõidusuunal. Kuigi kiirusel<br />
alla 80 km/h liikuvate<br />
sõidukite arv jäi raskeveokite<br />
keelustamise ajal enam-vähem<br />
samaks, vähenes kiirusel<br />
80–90 km/h sõitvate sõidukite<br />
arv koguni 22%.<br />
Teisisõnu, kui enne piirangu<br />
kehtestamist takistas<br />
igareedesel pärastlõunal Tallinnast<br />
Tartu poole liikunud<br />
pikk veok 3–6 väiksemal sõidukil<br />
lubatud maksimaalsel<br />
kiirusel sõitmist, siis eksperimendi<br />
ajal vähenes oluliselt<br />
vajadus ohtlike möödasõitude<br />
järele ja sellest tulenevalt<br />
pideva sõidukiiruse<br />
muutmise vajadus. Kui enne<br />
eksperimendi algust oli keskmine<br />
sõidukiirus reedeõhtuti<br />
Tallinnast Tartusse 89,0 km/<br />
h, siis eksperimendi ajal kasvas<br />
see 91,7 km/h-ni.<br />
Vello Koonik, maanteeameti<br />
liikluskorralduse osakonna linnaliikluse<br />
büroo juhataja<br />
www.etva.ee<br />
ja haagistele<br />
Tartu-Tallinn-Pärnu-Paide-Narva<br />
23
TEHNIKA<br />
Toyota<br />
Staxio<br />
Sügis toob<br />
täiendusi<br />
laotõstukite<br />
turule<br />
Sügis toob Eestisse müügile mitmeid<br />
uusi laotõstukeid. Tõstukitootjate<br />
uutes mudelites on rõhku pandud<br />
mugavusele. Mitmel uuel mudelil on<br />
võimalik programmeerida tõstuki<br />
mällu operaatori individuaalsed<br />
seadistused. Esile tõstetakse<br />
ka tõstukite disaini muutumist<br />
ümaramaks, et anda juurde paremaid<br />
manööverdusvõimalusi.<br />
Martin Kõiva<br />
KONTEINERVEOD<br />
20’/40’/45’<br />
/ 45’<br />
Euroopa<br />
Skandinaavia<br />
Baltikum<br />
Venemaa<br />
Kesk-Aasia<br />
AUTOTRANSPORT<br />
Soome<br />
Baltikum<br />
Balkani maad<br />
RAHVUSVAHELINE MERE-, AUTO-, LENNU- JA RAUDTEETRANSPORT<br />
CREATINGVALUEBYDARINGTOBEDIFFERENT<br />
TO BE DIFFERENT<br />
Küsi lisa ja telli vedu meilt:<br />
Tschudi Logistics AS<br />
Sadama 4, 10111 Tallinn<br />
tel 640 9751, faks 640 9786<br />
e-post: estonia@tschudilogistics.com<br />
WWW.TSCHUDILOGISTICS.COM<br />
24 <strong>LOGISTIKA</strong>
Toyota uued<br />
platvormtõstukid<br />
tunnevad<br />
operaatori ära<br />
Uute Levio- ja Staxio-seeria<br />
tõstukite arendamisel<br />
on silmas peetud lihtsust<br />
ja turvalisust.<br />
Kui tõstuki operaator sisestab<br />
oma PIN-koodi, lülitab<br />
tõstuk sisse operaatori<br />
individuaalsed seadistused,<br />
kuhu on programmeeritud<br />
kiirendus, maksimaalne<br />
kiirus ja pidurdusomadused<br />
vastavalt kasutajale.<br />
Tõstevõime jääb Levioseeria<br />
puhul 1,4 ja 2,5 ning<br />
Staxiol 0,8 ja 2 tonni vahele.<br />
Tõstukite kered on parema<br />
manööverdamisvõime huvides<br />
ümara disainiga ja sobivad<br />
seetõttu töötama ka üsna<br />
kitsastesse oludesse.<br />
Uute mudelite hinnad jäävad<br />
seniste mudelitega samale<br />
tasemele.<br />
NUMBER<br />
0,8–2 t<br />
on Toyota uute platvormtõstukite<br />
Levio ja Staxio erinevate<br />
mudelite tõstejõud.<br />
4,75 m<br />
on Staxio tõstukite maksimaalne<br />
tõstekõrgus.<br />
6 km/h<br />
on Levio ja Staxio maksimaalne<br />
sõidukiirus.<br />
LAOTÕSTUKITE ÜLEVAADE<br />
Yale pakub uusi elektrilisi<br />
vastukaalutõstukeid<br />
Maailma vanimal tõstukitootjal<br />
tuleb aasta lõpus<br />
välja uus tõstukite kolmerattaline<br />
VF- ja neljarattaline<br />
VT-seeria, mis on disainilt<br />
ja omadustelt sarnased<br />
sisepõlemismootoriga<br />
VX-seeria tõstukitega,<br />
kuid millele on lisatud<br />
ka elektrijõuga kaasnevaid<br />
positiivseid omadusi.<br />
Näiteks on tõstukeid võimalik<br />
kasutada oludes, kus<br />
on vaja suurt tõstejõudu, kuid<br />
sisepõlemismootoriga tõstuki<br />
heitgaasid on lubamatud.<br />
Sisepõlemismootoriga<br />
paralleelmudeliga võrreldes<br />
on uuenenud ka välisdisain<br />
ning ergonoomika ja vähenenud<br />
on pöörderaadius. Uuendusi<br />
on ka platvormtõstukil<br />
MP20VX.<br />
Tõstukite hinnad pole veel<br />
teada, kuid tootja on lubanud,<br />
et need saavad olema<br />
konkurentsivõimelised.<br />
Yale hoiab oma uute tõstukite<br />
tehnilisi andmeid veel<br />
saladuses.<br />
Toyota Levio<br />
Yale MP20VX<br />
· konteinerite ja väikesaadetiste<br />
transport üle maailma<br />
· kaupade ekspedeerimine<br />
(mere-, auto- ja raudteeveod)<br />
· laevade prahtimine ja<br />
agenteerimine<br />
Esindatavad laevaliinid:<br />
· China Shipping Container Lines<br />
(ülemaailmne konteinertransport)<br />
· Maruba (konteinertransport<br />
Lõuna-Ameerikast)<br />
CF&S ESTONIA AS<br />
Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />
Tel 666 4400<br />
Faks 666 4444<br />
E-post cfs@cfs.ee<br />
www.cfs.ee<br />
september 2008<br />
25
LAOTÕSTUKITE ÜLEVAADE<br />
Rocla<br />
modulaarsed<br />
kõrgkogumistõstukid<br />
tegid<br />
uuenduskuuri<br />
Rocla mudelite PHS10 ja<br />
PHX10 uuendamisel pöörati<br />
erilist tähelepanu kasutusmugavusele<br />
ja turvalisusele.<br />
Ümardatud nurgad, käepidemed<br />
mõlemal pool, väike<br />
astekõrgus, kummimatt,<br />
reguleeritav pehme iste ja<br />
seljatugi, palju ruumi kauba<br />
jaoks ning kaarjas kolmeosaline<br />
turvavärav peaksid<br />
tagama mugavad ja ohutud<br />
tööolud.<br />
Rocla on patentinud oma<br />
Integral masti, millel on hea<br />
tõstetäpsus ja suur jääktõstevõime,<br />
mis aitavad parandada<br />
nii tootlikkust kui ka turvalisust.<br />
Uudse mastiga on<br />
tõstevõimalus 11,5 m.<br />
Tõstukite hinnaklass algab<br />
480 000 kroonist ja sellele<br />
lisandub käibemaks.<br />
Rocla uuendatud kõrgkogumistõstuk.<br />
NUMBER<br />
1 t<br />
on Rocla modulaarsete<br />
kõrgkogumistõstukite tõstevõime.<br />
11,5 m<br />
on Rocla PHS10 ja PHX10<br />
tõstukite tõstekõrgus.<br />
9 km/h<br />
liiguvad Rocla uued tõstukid.<br />
Veoautode, busside ja haagiste varuosad, remont ning pesula<br />
SCANIA, VOLVO, MB, MAN,<br />
IVECO, DAF, SISU,<br />
RENAULT<br />
• Kohapeal üle 30 000 varuosa<br />
Töökojas lühikesed ooteajad!<br />
• Avatud internetikauplus www.skuba.ee<br />
• Toome ka kaubad ise kohale<br />
Tallinn, Betooni 4 • E–R 8–20 • töökoja tel 60 66 212 • varuosad tel 60 66 225; 60 66 226 Tartu, Riia mnt 136a • E–R 8–17 • varuosad tel 739 0188<br />
26 <strong>LOGISTIKA</strong>
Jungheinrichil rakendub<br />
automaatne käsipidur<br />
Septembris toob AS Agrovaru<br />
Eestis müügile Saksa<br />
tootja Jungheinrich EFG<br />
2. ja 3. seeria elektritõstukid,<br />
millel on automaatselt<br />
rakenduv käsipidur.<br />
Lisaks on hüdraulika juhtimise<br />
seadmed integreeritud<br />
käetoe sisse ja operaatori<br />
töö teeb mugavamaks kahes<br />
suunas reguleeritav elektriline<br />
rool. Madala energia kulu<br />
tagavad neljanda generatsiooni<br />
vahelduvvoolu mootorid.<br />
Tõstuki hinnad algavad<br />
299 000 kroonist (+ km).<br />
Jungheinrichi uus EFGseeria<br />
elektritõstuk.<br />
NUMBER<br />
1,3–2 t<br />
on Jungheinrich EFG 2. ja<br />
3. seeria uute elektritõstukite<br />
kandevõime.<br />
3 m<br />
on Jungheinrich EFG 2. ja<br />
3. seeria uute elektritõstukite<br />
masti kõrgus.<br />
LAOTÕSTUKITE ÜLEVAADE<br />
Linde<br />
tõstuk teeb<br />
topelttöö<br />
Uus Linde L12L HP paistab<br />
silma kahe tõstekahvliga<br />
– sellega saab korraga<br />
tõsta kahte alust.<br />
Tõstuki tõstejõud on<br />
1200–1400 kg, alumistel kahvlitel<br />
2 tonni. Nagu eelkäijal,<br />
on ka uuel mudelil 3kW ACmootor,<br />
mis tagab liikumiskiiruse<br />
kuni 10 km/h nii kaubaga<br />
kui ka kaubata. Nagu<br />
uutel Toyota tõstukimudelitel,<br />
on ka Lindel võimalus<br />
operaatoreid PIN-koodi järgi<br />
eristada, et nad saaksid kohe<br />
tööd alustada oma isiklike<br />
seadistustega.<br />
Linde<br />
L12L HP<br />
NUMBER<br />
1,4 t<br />
on Linde topeltkahvliga<br />
tõstuki L12L HP tõstejõud,<br />
alumistel kahvlitel 2 tonni.<br />
3,82 m<br />
on L12L HP tõstekõrgus.<br />
Tegevusvaldkonnad:<br />
konteinerveod<br />
osakoormad<br />
raudteeveod<br />
õhutransport<br />
Ro-Ro veod (Baltikumi<br />
ja muu maailma vahel)<br />
Projektveod<br />
www.transocean.ee<br />
Esindatavad laevaliinid:<br />
NYK Line<br />
NYK RO-RO<br />
NYK Logistics<br />
ACL / Grimaldi Line<br />
DFDS Tor Line / DFDS Lisco<br />
Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, 10151 Tallinn, Eesti, Tel: 6116 001, Faks: 6116 005,<br />
e-mail: transocean@transocean.ee<br />
september 2008<br />
27
KOKKUHOID<br />
Tõstukite<br />
õige<br />
kasutamine<br />
hoiab raha<br />
kokku<br />
Oluliseks muutunud<br />
kokku hoidu annab saavutada<br />
ka tõstukite kasutamist<br />
üle vaadates<br />
ja seal peituvaid kokkuhoiuvõimalusi<br />
kasutades.<br />
Kõigepealt tasub üle vaadata,<br />
milleks tõstukeid kasutatakse.<br />
Kui tekib väikegi võimalus,<br />
et tõstukeid pole üldse<br />
vaja, siis tasuks neist kohe<br />
ka loobuda.<br />
Üldjuhul on tõstukid kasutusel<br />
kohtades, kus ilma mitte<br />
kuidagi hakkama ei saa – tonnist<br />
kaubaalust ei saa ju tõstukita<br />
mitte kuidagi tõsta nelja<br />
meetri kõrgusele. Samuti on<br />
kohti, kus tõstukid on hädavajalikud<br />
tegevuse toimimiseks.<br />
Neist täielikult loobudes<br />
võib lõppeda ka kogu muu tegevus,<br />
kuid siis pole enam tegemist<br />
kokkuhoiuga.<br />
Kulude säästmine on võimalik<br />
vähemalt kolmes kohas<br />
– finantseerimine, tõstukijuhid<br />
ja õigete tõstukite<br />
valimine.<br />
Fred Märtsoo näitab ligi<br />
miljon krooni maksvat tõstukit<br />
ja rõhutab, et töötajaid<br />
tuleb õpetada tõstukiga<br />
hoolivalt ringi käima.<br />
Foto: Indrek Susi<br />
Tehnikat tuleb hoida<br />
Suurim kokkuhoiu võimalus<br />
on kindlasti seotud ettevõtte<br />
töötajate, eriti tõstukite kasutajatega.<br />
Mida vähem on<br />
vale kasutamist ja sellest tulenevat<br />
lõhkumist, seda vähem<br />
tekib ka reaalseid kulusid<br />
remontimiseks ja katkisest<br />
tõstukist põhjustatud<br />
tööseisakuid. Loodetavasti<br />
on möödas ka see aeg, kus<br />
tõstukirooli tuli lubada ükskõik<br />
kes, peaasi, et midagi<br />
tehtud saaks.<br />
Kui tõstukiga tehakse<br />
ainult vajalikke liigutusi<br />
ja mõistlikus tempos, siis<br />
saavad ka kõik tööd tehtud<br />
mõistliku aja jooksul ja ilma<br />
lisakuludeta. Üks suuremaid<br />
kuluallikaid on arvamus,<br />
et kui tõstukitega kihutada<br />
maksimaalkiirusel<br />
ja riski piiril, siis saab midagi<br />
paremini ja kiiremini<br />
tehtud. Tegelikkuses kasvab<br />
ainult asjatute remontide<br />
hulk ja suureneb oluliselt<br />
ka kütuse kulu.<br />
Mõistlik töötempo aitab<br />
Kui aga mõistliku töötempo<br />
ja tõstukite kasutamise saavutamiseks<br />
tuleb neile hakata<br />
paigaldama lisaseadmeid,<br />
mis annavad märku kokkupõrgetest<br />
ja muust valest kasutamisest,<br />
siis tasub ilmselt<br />
enne üle vaadata värbamisprotseduurid<br />
ja tasustamine<br />
– ilmselgelt on kuskil midagi<br />
väga valesti.<br />
Ka lisaseadmed annavad<br />
ainult väikest efekti, kuni ei<br />
muutu töökorraldus ja töövahenditesse<br />
suhtumine.<br />
Tõstukipargi ülevaatuse<br />
ja õigete tõstukite valimisega<br />
on samuti võimalik saavutada<br />
kokkuhoidu ja ka suurendada<br />
efektiivsust tõstukite<br />
kasutamisel.<br />
Arvestades turu ja ladude<br />
suurust, on tõstukitootjate<br />
valikust mõistlik kasutada<br />
ainult üsna väikest osa tõstukeid<br />
– väga spetsiifilised lahendused<br />
ei anna mahu puudumisel<br />
erilist efekti, küll<br />
aga teevad kasutamise kulukamaks<br />
ja vähendavad ka<br />
võimalust tõstukeid asenda-<br />
28 <strong>LOGISTIKA</strong>
da. Näiteks tavalises tõstetud<br />
põrandaga laos on reaalselt<br />
vajalikud ainult lükandmastiga<br />
tõstukid, platvormiga<br />
elektrilised käsikahveltõstukid<br />
ja ehk ka kogumistõstukid.<br />
Praktikas võib mõnel juhul<br />
vaja minna ka vastukaalutõstukit<br />
ilma aluseta kaupade<br />
käsitlemiseks. Midagi keerulisemat<br />
vaja ei ole.<br />
Käsitõstuk on efektiivne<br />
Kindlasti tasub meelde tuletada<br />
kõige tavalisem käsikahveltõstuk<br />
– ka sellega saab<br />
palju operatsioone tehtud.<br />
Kuigi kasutamine nõuab füüsilist<br />
jõudu, on samas kulud<br />
peaaegu olematud ja kütusele<br />
ei kulu mitte midagi.<br />
Olemasoleva pargi ülevaatamisel<br />
tasub kriitiliselt hinnata<br />
tõstukite vanust ja reaalset<br />
töövõimet tulevikus. Vana<br />
ja amortiseeritud tõstuk tundub<br />
küll odav, kuid remont<br />
võib olla kulukas.<br />
Eriti kalliks võib minna<br />
elektritõstukite remont, kui<br />
on vaja vahetada ka aku, mis<br />
võib olla kordades kallim kui<br />
tõstuki enda väärtus. Ja mitte<br />
ühegi remondiga ei ole võimalik<br />
vana tõstukit uueks<br />
muuta, osa detaile jääb alati<br />
remontimata. Tulemuseks<br />
on suured remondikulud ja<br />
ikka seisev tõstuk.<br />
Samas on kasutatud tõstukite<br />
turg muutumas sarnaseks<br />
kinnisvaraturuga –<br />
müüjaid on palju ja hinnad<br />
lootusetult kõrged, ostjaid<br />
peaaegu ei olegi.<br />
Püüe tõstukit müüa ise ja<br />
sellest turuhinda saada on<br />
nüüdseks peaaegu võimatu.<br />
Tõstukifirmade pakutav<br />
hinnatase on sama, aga sisaldab<br />
lisaks ka edaspidist tuge<br />
ja ka garantiid, et masin ikka<br />
töötab.<br />
Üks osa tõstukeid on ka<br />
sellised, millel puudubki<br />
reaalne järelturg ja potentsiaalsed<br />
ostjad – pärast kasutamist<br />
on võimalik need<br />
ainult lammutada.<br />
Kõigil tõstukite jõuallikail<br />
on eelised ja puudused. Nii<br />
diisel- kui ka gaasimootoreil<br />
on eeliseid, mida elektritõstukitega<br />
ei ole võimalik samade<br />
kuludega saavutada.<br />
Elekter ei säästa<br />
Kütuse hinna tõusust põhjendatud<br />
otsus hakata kasutama<br />
elektritõstukeid ei<br />
ole enamasti kuidagi põhjendatud<br />
ja põhineb olulisel<br />
määral emotsioonidel. Kuna<br />
elektri eest tuleb nagunii<br />
maksta, siis väga paljudel<br />
juhtudel ei olegi võimalik<br />
hinnata, palju kulub raha<br />
elektritõstukitele tegelikult.<br />
Ainuke reaalne lahendus<br />
on paigaldada igale laadijale<br />
omaette arvesti, et täpselt<br />
teada saada, kui suur on<br />
iga tõstuki akude laadimise<br />
reaalne kulu.<br />
Fred Märtsoo, OÜ Laadur<br />
tegevjuht<br />
MIS EDASI<br />
Loobu tõstukitest, kus on<br />
vähegi võimalik ilma hakkama<br />
saada.<br />
Kaalu võimalust sõlmida<br />
aastatepikkuseid<br />
täishooldus lepinguid, et<br />
maandada inflatsiooniriski.<br />
Kontrolli, et töötajad kasutaksid<br />
tõstukeid mõistliku<br />
töötempoga, mis ei lõhu<br />
tehnikat ega kuluta liigselt<br />
kütust.<br />
Kasuta võimalikult väikest<br />
erinevate tõstukite valikut.<br />
KOKKUHOID<br />
Otsi võimalusi tavalise<br />
käsi kahveltõstuki kasutamiseks,<br />
mille kulud on peaaegu<br />
olematud.<br />
Väldi kasutatud tõstukite<br />
ostmist, nende remont võib<br />
osutuda väga kalliks.<br />
Mõtle, kas elektritõstukite<br />
eelistamine diisel- või gaasimootoriga<br />
tõstukitele ei ole<br />
emotsioonist lähtuv otsus,<br />
kuna ei suudeta lihtsalt arvestada<br />
elektritõstuki kasutamise<br />
tegelikke kulusid.<br />
”Eriti kalliks võib minna elektritõstukite<br />
remont, kui on vaja<br />
vahetada ka aku, mis võib olla kordades<br />
kallim kui tõstuki enda väärtus.<br />
Pikk täishooldusleping<br />
oli kasulik tehing<br />
Finantseerimise säästuvõimalused<br />
avalduvad pika<br />
perspektiiviga tegevustes.<br />
Turul on piisavalt erinevaid finantseerimistooteid,<br />
millest<br />
sobivaima valides on võimalik<br />
pikemas perspektiivis saavutada<br />
olulist efekti. Arvestama<br />
peab aga, mis on konkreetse<br />
ettevõtte jaoks kõige olulisemad<br />
finantsnäitajad.<br />
Näiteks 5 aastat tagasi sõlmitud<br />
täishooldusrendi leping<br />
tähtajaga 10 aastat oleks<br />
võimaldanud eelmised 5 ja<br />
ka järgmised 5 aastat vältida<br />
selles kuluartiklis inflatsiooni<br />
mõju.<br />
Kui 5 aasta eest ei tundunud<br />
pikaajaline leping ehk<br />
eriti oluline, siis nüüd on pilt<br />
hoopis teine ja sellised lepingud<br />
on kindlasti väga kasulikud.<br />
MANNLINES<br />
Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod<br />
PÕHJA-INGLISMAA, HOLLAND<br />
JA VENEMAA EKSPORT-IMPORT<br />
• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi<br />
Bremerhaveni sadama Eestisse<br />
• Inglismaa Eesti kaubaveo<br />
transiitaeg 3 päeva<br />
Killingholme<br />
Terneuzen<br />
Inglismaa<br />
Saksamaa<br />
Holland<br />
Soome<br />
Rootsi<br />
Venemaa<br />
– 2 x nädalas<br />
– 2 x nädalas<br />
– 2 x nädalas<br />
– 2 x nädalas<br />
– 1 x nädalas<br />
– 1 x nädalas<br />
Viiburi<br />
Broneerimine ja lisainfo<br />
Mann Lines OÜ<br />
Rae põik 10,<br />
76806 Paldiski<br />
tel 679 1450<br />
faks 679 1455<br />
E-post mannlines@mannlines.ee<br />
www.mannlines.com<br />
september 2008<br />
29
REMONT<br />
Hinnatõus<br />
on kauge<br />
tulevik<br />
Tarbesõidukite omanikud<br />
võivad tänavu sügisel kergemalt<br />
hingata, remonditöökojad<br />
ei planeeri teenusehindu<br />
tõsta.<br />
Suuremate tarbesõidukite<br />
esindajad tunnistavad, et<br />
lähi ajal pole neil kavas remonditeenuse<br />
hindasid tõsta.<br />
OÜ Skuba Eesti töökoja juhataja<br />
Ahto Sigur ütleb, et viimane<br />
hinnamuutus oli neil<br />
2008. aasta alguses, mis oli<br />
suures osas seotud mehaanikute<br />
palkadega.<br />
OÜ Volvo Estonia hinnatõus<br />
jäi jaanuarisse, kui ettevõtte<br />
assistent Kadri Arraste<br />
sõnul tõsteti remondihindu.<br />
“Hinnatõusu põhjus oli üleüldine<br />
hinnatõus Eesti turul<br />
– elekter, soojus, ruumide<br />
rent,” selgitab Arraste.<br />
Lubaduste rida, hindu<br />
mitte tõsta, jätkab Iv Pluss.<br />
Viimati korrigeeriti hindu<br />
eelmise aasta augustis, lähiajal<br />
remondihindasid ei tõsta.<br />
“Toona oli hinnatõusu taga<br />
kulude, eriti autotehnikute<br />
palgakulude kasv ühelt<br />
poolt ning ka konkurentide<br />
sarnased korrektuurid teiselt<br />
poolt,” meenutab ASi Iv Pluss<br />
tegevjuht Jaanus Palm, kelle<br />
hinnangul oli eelmisel aastal<br />
kogu majanduses hindade<br />
dünaamika positiivse suunaga,<br />
kui kõigil läks veel hästi.<br />
Ainsana lubab hinnatõusu<br />
AS Scania Eesti. Teenindusjuht<br />
Tarmo Allemann<br />
kinnitab, et neil on kavas<br />
hinda tõsta. “Oleme seda<br />
arutanud ning hetkeolukorrast<br />
lähtudes oleme planeerinud<br />
ligi 5% hinnatõusu 2008.<br />
aasta detsembris,” möönab<br />
Allemann ja lisab, et ka 2007.<br />
aasta tõsteti tööhinda, siis<br />
peamiselt kommunaalkulude<br />
ja tööjõu palgakulude kasvu<br />
tõttu.<br />
Küsides nõu, millised<br />
summad peaksid veokite<br />
Scania Eesti remonditöökojas läheb veoauto remontimine<br />
omanikel tuleval hooajal<br />
hoolduse tarbeks arvestatud<br />
olema, vastas Palm, et raske<br />
on prognoosida konkurentide<br />
käitumist, kuid Iv Pluss<br />
kliendid võivad oma järgmise<br />
aasta eelarves lähtuda samast<br />
remondihinna tasemest<br />
nagu käesoleval aastal.<br />
“Me arvame, et kliendile<br />
orienteeritud ja pikaajalise<br />
visiooniga ettevõte peab<br />
strateegilises hinnakujunduses<br />
arvestama oma klientide-partnerite<br />
võimalustega.<br />
See on eriti oluline kehvematel<br />
aegadel. Ei saa olla, et üks<br />
partner võidab ajal, kui teisel<br />
on raske,” toonitab Palm.<br />
Sigur lisab, et Skuba Eestis<br />
enne järgmist sügist<br />
hinna muutust ilmselt ei tule.<br />
Arraste omakorda soovitab,<br />
et parim viis hoida hoolduse<br />
ja remondi kulud kontrolli<br />
all on sõlmida Volvoga<br />
teenindusleping. “Leping võimaldab<br />
hoida veoki hoolduse<br />
ja remondi kulud kontrolli all<br />
järgnevaks 3–5 aastaks,” teatab<br />
Arraste.<br />
Veoki hooldust või remon-<br />
Toyota Material Handling Eesti AS tegeleb TOYOTA ja BT tõstukite müügi, rendi, hoolduse<br />
ja remondiga, samuti Mecalux riiulisüsteemide müügiga. Meie kontakttelefonid:<br />
müük, rent 606 6020, teenindus 606 6023, müügiesindaja Lõuna-Eestis 53 456 301.<br />
www.toyota-forklifts.ee<br />
www.liftrent.ee<br />
TÕSTUKITE RENT<br />
KASUTATUD TÕSTUKITE MÜÜK<br />
Võtame müüki kasutatud tehnikat!<br />
tel 6053 616 info@liftrent.ee<br />
Peterburi tee 48D Tallinn<br />
30 <strong>LOGISTIKA</strong>
detsembrist kallimaks.<br />
Foto: Indrek Susi<br />
ti tuleb oodata järjekorras<br />
1–2 päeva. Kuna sügis on enamasti<br />
hoolduste aeg, et oma<br />
sõiduriista talviseks perioodiks<br />
sättida, siis peab arvestama,<br />
et töökojas on ühe-kahepäevased<br />
järjekorrad.<br />
“Teeninduses on hoolduse<br />
ja remondijärjekorrad suhteliselt<br />
lühikesed – päev või<br />
kaks,” mainib Skuba Eesti<br />
töökoja juhataja Ahto Sigur.<br />
Scania Eesti töökodades<br />
on järjekorra pikkus Eesti<br />
eri paigus erinev. Keskmine<br />
ooteaeg veoki remonti saamiseks<br />
on aga samuti üks<br />
kuni kaks päeva. “Mõningatel<br />
juhtudel võib see olla pikem,<br />
näiteks elektrisüsteemi<br />
remonditöödel,” tunnistab<br />
Allemann.<br />
Volvo Eestis on remondijärjekorrad<br />
üks kuni kolm<br />
päeva, olenevalt töö sisust.<br />
Iv Plussi lepingulised<br />
kliendi auto võetakse töösse<br />
ühe tööpäeva jooksul. “Muul<br />
juhul peab klient arvestama<br />
1–2päevase ooteajaga,” ütles<br />
Iv Pluss ASi tegevjuht Jaanus<br />
Palm.<br />
Jaana Pikalev<br />
KUUPÄEV<br />
12.08<br />
tõstab Scania Eesti veoautode<br />
remonditeenuste hindu.<br />
NUMBER<br />
5%<br />
teenindusehindade tõusu<br />
planeerib Scania tänavu detsembris.<br />
VÕRDLUS<br />
Teeninduse<br />
tunnihinnad alates<br />
400 kroonist<br />
Skuba Eesti<br />
Volvo<br />
Scania<br />
al 400–570 kr<br />
al 575 kr<br />
al 400–950 kr<br />
REMONT<br />
KOMMENTAAR<br />
Veokite remondikulu<br />
on aasta-aastalt pidevalt<br />
kasvanud nagu<br />
muudki kulutused.<br />
Peamiselt on tugeva kasvu<br />
läbi teinud töötunni hinnad<br />
ja seda just Eestis. Mujal<br />
Euroopas pole suurt tõusu<br />
täheldanud.<br />
Kuna meie veokid on<br />
maksimaalselt viie aasta vanused,<br />
siis planeerimata remonti<br />
vajavad nad vähe.<br />
Enamikus on tegemist regulaarhooletega,<br />
mis on sätestatud<br />
vastavalt automüüja<br />
ettenähtud kavas.<br />
Seega suuri muutusi ma<br />
uueks aastaks remondieelarves<br />
ei näe. Ainuke ähvardav<br />
tõusja on tunnihind,<br />
mille kasvu ei tahaks küll<br />
kuidagi näha.<br />
Oleme tunnihinnas praegu<br />
niigi kahjuks juba kohati<br />
ees ka Euroopa hindadest.<br />
Ivo Elster, ASi Elstera juhataja<br />
”Ei saa olla, et üks partner võidab<br />
ajal, kui teisel on raske.<br />
Jaanus Palm, ASi IV Pluss tegevjuht<br />
valmistab<br />
kahveltõstukeid<br />
kõigile!<br />
www.daelift.ee<br />
september 2008<br />
Tel 60 53 640<br />
info@daelift.ee<br />
31
UUS TEHNIKA<br />
Crown ühendas<br />
virnastaja ja<br />
vastukaalutõstuki<br />
Kevadel Eestisse jõudnud<br />
uus Crown RC 5500 seeria<br />
tõstuk ühendab endas<br />
nii virnastaja kui ka vastukaalutõstuki<br />
omadusi.<br />
Crown RC 5500 tõstuk sobib<br />
hästi tööks nii laadimislaval,<br />
transpordivahendil kui<br />
ka laos virnastamiseks. Universaalseks<br />
muudab masina<br />
suhteliselt kõrge kliirens<br />
(kanderaami kõrgus maapinnast),<br />
mis kõnealusel tõstukil<br />
on 107 mm. RCga võrreldes<br />
on tavaline vastukaalutõstuk<br />
mõõtmetelt üldiselt<br />
suurem. Suuremaks teevad<br />
vastukaalutõstukid tavaliselt<br />
vastukaal ja elastsed rehvid.<br />
RC-seerial puuduvad elastsed<br />
rehvid. Seda kompenseerib<br />
FlexRide’i vedrustus, mis<br />
tagab masina jäikuse ja kaitseb<br />
operaatorit vibratsiooni<br />
eest. Süsteemi on võimalik<br />
reguleerida vastavalt tõstukijuhi<br />
kaalu järgi.<br />
RC 5500 tõstukite standardvarustuses<br />
on tõstukijuhi<br />
tagasisidesüsteem: e-GENpidurisüsteem<br />
ja stabiilsuskontrolli<br />
süsteem. Tõstukijuhi<br />
tagasisidesüsteem kontrollib<br />
automaatselt tõstuki<br />
kiirust, liikumissuunda ja<br />
pidurdamist, kahvli asendit,<br />
temperatuuri vahemikku,<br />
tõstukijuhi töö tootlikkust ja<br />
paljut muud. RC 5500 tõstukid<br />
teavad liikumise suunda,<br />
roolirataste nurka ja tõstuki<br />
kiirust. Tõstuk kasutab seda<br />
informatsiooni pööretel automaatseks<br />
kiiruse reguleerimiseks.<br />
Kontrollsüsteem<br />
hoiab püsivat kiirust ka kallakul,<br />
et tõstuk ei kalduks ega<br />
tekiks ohtlikke olukordi.<br />
E-GEN-pidurisüsteemi<br />
eelis on mittekuluvad ja aku<br />
laadimiseks energiat genereerivad<br />
pidurid, mis ei vaja<br />
hooldust. Süsteem on integreeritud<br />
stabiilsuskontrolli<br />
süsteemiga, mis on mõeldud<br />
stabiilsuse suurendamiseks<br />
ja võimaldab kontrollida kiirust<br />
erinevates töötingimustes.<br />
Samuti kontrollib süsteem<br />
automaatselt masti kallutust.<br />
Masti kallutuse lukustus<br />
lubab soovi korral kallutust<br />
vaid masti vabatõste piires,<br />
mis on oluline transpordivahendil<br />
laadimisel.<br />
Parandatud on tõstukijuhi<br />
vaatevälja. Masti ja varikatuse<br />
tugipostide paigutus suurendab<br />
nähtavust ettepoole.<br />
Saavutatud on see sellega, et<br />
parempoolne varikatuse tugipost<br />
jääb masti taha. Avaram<br />
vaade vasakule on saavutatud<br />
tänu avale masti ja kallutatud<br />
varikatuse vasakpoolse<br />
tugiposti vahel.<br />
Ilmar Metsma, ASi Konsensus-<br />
Laomaailma müügidirektor<br />
Meie ei trahvi, kui teie veok vajab remonti.<br />
Meie teeme teie veoauto ja haagise korda.*<br />
*erinevatel andmetel vajavad 50–80% meie teedel sõitvatest veokitest remonti<br />
AGURI TEENUSED OÜ<br />
Reti tee 4, Peetri küla, Rae vald,<br />
75301 Harjumaa<br />
E–R 8–22, L 10–16<br />
tel 600 6850<br />
www.aguri.ee<br />
Uus Crown<br />
RC 5500 seeria<br />
tõstuk.<br />
VÕRDLUS<br />
Kõrgus maapinnast<br />
lubab töötada ka<br />
vastukaalutõstukina<br />
kliirens (kanderaami kõrgus<br />
maapinnast)<br />
Universaalne Crown RC<br />
107 mm<br />
(1085–1260 mm)<br />
Virnastaja Crown ESR<br />
76 mm<br />
(1380–1475 mm)<br />
Vastukaalutõstuk Crown SC<br />
115 mm<br />
(1187–1400 mm)<br />
TASUB TEADA<br />
Laopidaja vajadused,<br />
mis seni vajasid mitut<br />
eri tüüpi tõstukit<br />
Kõrgeid riiuleid teenindav<br />
tõstuk, ei pääse veokisse,<br />
kuna masti kõrgus on liiga<br />
suur.<br />
Siselaotõstukid ei sobi<br />
madala kliirensi tõttu ületama<br />
rampe ning on alusest<br />
suurema laiuse tõttu ebasobivad<br />
aluste ladustamiseks<br />
auto kaubaruumi seina<br />
äärde;<br />
Isegi kui tegu spetsiaalse,<br />
laadimiseks mõeldud keret<br />
kergitava virnastajaga, pole<br />
sellel laadimiseks vajalikku<br />
mastikallutust;<br />
Siselaotõstukitele pole<br />
võimalik kinnitada paljusid<br />
lisaseadmeid (nt haaratseid).<br />
Osa neist probleemidest<br />
võiks lahendada vastukaalutõstuk,<br />
kuid suurema töökoridori<br />
vajaduse tõttu läheks<br />
siis kaotsi ladustuspinda<br />
– põhiline, miks siselaotõstukid<br />
üldse kasutusse on<br />
võetud.<br />
32 <strong>LOGISTIKA</strong>
www.hansatrans.ee<br />
EAS toetab tööstuste<br />
logistikainvesteeringuid<br />
EAS alustas tööstusettevõtetelt<br />
tehnoloogiainvesteeringute<br />
taotluste<br />
vastuvõtmist. Toetuse<br />
raames saab investeerida<br />
ka logistikasüsteemide<br />
parendamisse.<br />
Toetuse eelarve aastani<br />
2013 on 680 miljonit krooni.<br />
Sellest 110 miljonit krooni<br />
jagatakse esimeses taotlusvoorus.<br />
Toetuse eesmärk on soodustada<br />
investeeringuid, mis<br />
aitavad kasvatada tööstusettevõtete<br />
tootlikkust ja ekspordipotentsiaali,<br />
toodete lisandväärtust,<br />
leida uusi turustusvõimalusi<br />
ja luua suurema<br />
lisandväärtusega töökohti.<br />
Logistika hea tootlikkus<br />
EASi ettevõtete võimekuse<br />
divisjoni direktori Pille-Liis<br />
Kello sõnul on, nagu teistelgi<br />
arenenud riikidel, Eestiski<br />
edukaid tööstusettevõtteid,<br />
kes oma tootlikkuse tõstmiseks<br />
ei pea investeerima mitte<br />
enam põhitootmisliinidesse,<br />
vaid pigem toetavatesse<br />
tegevustesse.<br />
“Üks olulisi valdkondi on<br />
kindlasti logistika, mis muutub<br />
moodsa tootmistehnoloogia<br />
kõrval kiiresti oluliseks<br />
investeerimisobjektiks,<br />
mille abil tootlikkust tõsta,”<br />
kinnitab Kello.<br />
september 2008<br />
TASUB TEADA<br />
Tehnoloogiainvesteeringu<br />
toetust saavad taotleda Eesti<br />
äriregistris registreeritud<br />
tööstusettevõtjad, kes on<br />
tegutsenud töötlevas tööstuses<br />
vähemalt 2 aastat.<br />
Toetust saab taotleda<br />
tööstusettevõtte põhitegevusalaga<br />
seotud<br />
investeeringu projekti elluviimiseks:<br />
masinate ja seadmete<br />
soetamiseks ning nende<br />
kasutuselevõtuks vajaliku<br />
immateriaalse vara hankimiseks.<br />
Projekti minimaalne maksumus<br />
on 1 miljon, ühistaotlejate<br />
puhul 2 miljonit krooni.<br />
Suurte tööstusettevõtete<br />
puhul hüvitatakse kuni 20%<br />
ning väike- ja keskmise tööstusettevõtte<br />
puhul kuni 40%<br />
toetatavatest kuludest.<br />
KUUPÄEV<br />
30.10<br />
lõpetab EAS esimese taotlusvooru<br />
avalduste vastuvõtmise<br />
tööstusettevõtete<br />
tehnoloogiainvesteeringute<br />
toetamiseks.<br />
NUMBER<br />
680<br />
miljoni krooniga toetab<br />
EAS aastani 2013 tööstusettevõtete<br />
tehnoloogiainvesteeringuid.<br />
ӆks olulisi valdkondi on kindlasti<br />
logistika, mis muutub moodsa<br />
tootmistehnoloogia kõrval kiiresti oluliseks<br />
investeerimisobjektiks, mille abil<br />
tootlikkust tõsta.<br />
Pille-Liis Kello, EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor<br />
Investeering ladudesse<br />
EASi tehnoloogiainvesteeringute<br />
programmi raames<br />
toetatakse tööstusettevõtja<br />
põhi tegevusalaga seotud<br />
masinate ja seadmete soetamist<br />
ning nende kasutuselevõtuks<br />
vajaliku immateriaalse<br />
vara soetamist.<br />
Kui tööstusettevõtja põhitegevus<br />
on näiteks metalltoodete<br />
tootmine, siis<br />
on põhitegevuse lahutamatu<br />
osa kindlasti ladustamise<br />
logistika.<br />
Seega on tööstusettevõtja<br />
tehnoloogiainvesteeringute<br />
programmist võimalik<br />
rahastada ka logistikatehnoloogiat,<br />
toetades investeeringuid<br />
logistika taset parandavatesse<br />
masinatesse, seadmetesse<br />
ja immateriaalsesse<br />
põhivarasse.<br />
“Siiski tuleb rõhutada, et<br />
logistika arendamine ei saa<br />
olla prioriteet, kui põhitootmisliinid<br />
ja -tehnoloogia on<br />
aegunud,” hoiatab Kello.<br />
Läbimõeldud eesmärgid<br />
Tehnoloogiainvesteeringute<br />
programmi taotlust esitades<br />
tuleb ettevõttel näidata,<br />
et pikaajaline investeeringustrateegia<br />
on hästi läbi mõeldud<br />
ning investeerimisotsu-<br />
sed põhjaliku analüüsi alusel<br />
loogilisse järjekorda seatud.<br />
Investeeringu tulemusena<br />
peab oluliselt tõusma<br />
ettevõtte loodav lisandväärtus<br />
ning suurenema ekspordi<br />
maht.<br />
Lisandväärtuse tõstmiseks<br />
peab ettevõttes suurenema<br />
töötajate palk, põhivara<br />
kulum ja kasum, ilma et<br />
töötajate arv suureneks. Või<br />
siis on töötajate arvu suhteline<br />
suurenemine aeglasem<br />
kui teiste eelmainitud näitajate<br />
puhul.<br />
Kindlasti on seda võimalik<br />
saavutada moodsat tehnoloogiat<br />
kasutavas ettevõttes,<br />
tehes investeeringuid logistika<br />
valdkonda. Tanel Raig<br />
INVESTEERINGUD<br />
PIKK<br />
VEOS<br />
RASKE<br />
VEOS<br />
SUUR<br />
VEOS<br />
LAI<br />
VEOS<br />
KÕRGE<br />
VEOS<br />
Ülegabariidilised ja<br />
projektiveod, teeload,<br />
saateautod. Konteiner,<br />
laev, auto – kõikjale üle<br />
maailma<br />
e-post:<br />
hansatrans@hansatrans.ee<br />
tel 672 4878<br />
33
MÕISTED<br />
Väliskaubanduse terminite ingliskeelsed lühendid (2)<br />
Cc.i.f.& i. cost, insurance,<br />
freight and interest – hind,<br />
kindlustus, prahiraha ja intress<br />
c.i.f.c. cost, insurance,<br />
freight and commission –<br />
hind, kindlustus, prahiraha ja<br />
vahendustasu<br />
c.i.f.c.& e. cost, insurance,<br />
freight, commission and<br />
exchange – hind, kindlustus,<br />
prahiraha, vahendustasu ja<br />
vahetus<br />
c.i.f.c.& i. cost, insurance,<br />
freight, commission and<br />
interest – hind, kindlustus,<br />
prahiraha, vahendustasu ja<br />
intress<br />
c.i.f.i.c. cost, insurance,<br />
freight, interest, commission<br />
– hind, kindlustus, prahiraha,<br />
intress, vahendustasu<br />
c.i.f.L.t. cost, insurance and<br />
freight, London terms – hind,<br />
kindlustus, prahiraha Londoni<br />
tingimustel<br />
CIM International Convention<br />
concerning the carriage of<br />
Goods by Railway – raudteekaupade<br />
vedamise rahvusvaheline<br />
kokkulepe<br />
CIP Carriage and insurance<br />
paid to (Incoterms) – vedu ja<br />
kindlustus makstud kuni…<br />
(Incoterms)<br />
CIV International Convention<br />
on the Carriage of Passenger<br />
and Luggage by Railway –<br />
inimeste ja pagasi raudteel<br />
vedamise rahvusvaheline<br />
kokkulepe<br />
clean B/L clean Bill of lading<br />
– klausliteta veokiri<br />
cm centimetre(s) – sentimeeter<br />
cm 3 cubic centimetre(s) –<br />
kuupsentimeeter<br />
CMR Convention on the<br />
Contract for the International<br />
Carriage of Goods by Roa<br />
– rahvusvahline kokkulepe<br />
kaupade vedamisest maanteel<br />
C/N consignment note –<br />
kaubasaateleht, veosaateleht<br />
KASUTATUD HAAGISTE NING VEOKITE<br />
OST JA MÜÜK<br />
ScanBalt Trailer OÜ, ScanBalt Trucks OÜ<br />
Fosforiidi 14, Maardu<br />
tel 600 6961, 50 32 637<br />
faks 600 6964<br />
www.trucks.ee<br />
cnee consignee – kaubasaaja<br />
cnmt/consgt. consignment –<br />
kaubasaadetis<br />
cnor consignor – kaubasaatja<br />
C/O certificate of origin – päritolu<br />
sertifikaat<br />
C.O.D. cash on delivery – tasumine<br />
kauba kättesaamisel<br />
C.O.F.C. Container-on-Flat-<br />
Car (rail flatcar) – konteiner<br />
platvormvagunil<br />
COMBITERMS System for<br />
cost distribution between<br />
seller and buyer according<br />
to Incoterms 1990 (among<br />
forwarders) – Müüja ja ostjavaheline<br />
maksumuse jagamise<br />
süsteem vastavalt<br />
Incoterms 1990-le<br />
COP customs of port – sadama<br />
toll<br />
C.O.S. cash on shipment –<br />
maksmine kättesaamisel<br />
COTIF Convention<br />
concerning International<br />
Carriage by Rail (CIM-CIV) –<br />
rahvusvaheline kokkulepe<br />
vedamisest raudteel<br />
C.P. Customs of Port – sadama<br />
toll<br />
CP carriage paid – veoraha<br />
makstud<br />
C/P charter party – prahtimisleping<br />
C/P blading charter party bill<br />
of lading – prahtimislepingu<br />
veokiri<br />
CPT Carriage paid to<br />
(Incoterms) – veoraha makstud<br />
kuni… (Incoterms)<br />
CSC Container service<br />
charge – konteinerteenuse<br />
maksumus<br />
CSC International<br />
Convention of the Safe<br />
Transport of Containers (UN)<br />
– rahvusvaheline kokkulepe<br />
konteinertie turvalise transportimise<br />
kohta<br />
CST Container Service Tariff<br />
– konteinerteenuse tariifid<br />
C/T Container Terminal –<br />
konteiner terminal<br />
CT combined transport –<br />
kombineeritud transport<br />
CTD combined transport<br />
document – kombineeritud<br />
transpordi dokumendid<br />
CTO combined transport<br />
operator – kombineeritud<br />
transpordi operaator<br />
cu.ft. cubic foot (feet) –<br />
kuupjalg<br />
cu.in. cubic inch(es) – kuuptoll<br />
CVGK customs value per<br />
gross kilogram – tolliväärtus<br />
vastavalt brutto kilogrammidele<br />
CVGP customs value per<br />
gross pound – tolliväärtus<br />
vastavalt naela brutole<br />
CWE cleared without<br />
examination – vabastatud<br />
ilma kontrollita<br />
cwt hundredweight – meetertsentner<br />
CWO cash with order – tasumine<br />
tellimisel<br />
CY container yard – konteinerite<br />
ala<br />
cy currency – valuuta<br />
DD/A documents againts<br />
acceptance – dokumendid<br />
vastuvõtmisel<br />
DAF Delivered at frontier<br />
(Incoterms) – tarnitud piirini<br />
D.A.S. delivery resp.<br />
delivered alongside ship –<br />
tarnitud laevani<br />
Dbk drawback – tagastatav<br />
tollimaks<br />
DCAS Distribution Cost<br />
Analysis System – jaotuskulude<br />
analüüsisüsteem<br />
DDP Delivered duty paid<br />
(Incoterms) – tarnitud ja toll<br />
tasutud<br />
DES Delivered ex ship<br />
(Incoterms) – tarnitud laevalt<br />
DEQ Delivered ex quay (duty<br />
paid) (Incoterms) – tarnitud<br />
kailt<br />
DDU Delivered duty unpaid<br />
(Incoterms) – tarnitud, toll<br />
tasumata<br />
dia diameter – diameeter<br />
dm 3 cubic decimetre(s)–<br />
kuup detsimeeter<br />
D/O delivery order – saatmise<br />
tellimus<br />
D/P documents against<br />
payment – dokumendid tasumisel<br />
DWCC dead weight cargo<br />
capacity – kauba mahu kogukaal<br />
DWT dead weight ton – omakaal<br />
tonnides<br />
34 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
Lao- ja terminaliteenused<br />
Igapäevased liiniveod Helsingi, Riia, Vilnus<br />
Osa- ja täiskoormate regulaarveod<br />
Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Rootsi vahel.<br />
Osakoormate vedu ja väikesaadetiste kullerteenus<br />
TALLINN – RIIA (lähiümbrus) – TALLINN 24 h<br />
TALLINN – HELSINGI (lähiümbrus) – TALLINN 24 h<br />
Kopra Transport OÜ | Kesk-Sõjamäe 10a, 11415 Tallinn | tel 605 8115 | faks 605 8116 | e-post info@kopra-trans.ee<br />
september 2008<br />
35
AUTOTRANSPORDI TOP<br />
Autotransporditurul on<br />
töödele järjekord. Et veo hinnad<br />
saaksid tõusta tehtavate kulutustega<br />
samas rütmis, peab<br />
veoturult kaduma hulk üleliigset<br />
veoressurssi.<br />
Foto: Arno Mikkor<br />
36 <strong>LOGISTIKA</strong>
TURUÜLEVAADE<br />
Koondamine<br />
autoveoturul<br />
Autovedajatele oli 2007. aasta viimase aja kehvemaid. Hullem aga seisab veel<br />
ees – 2008. aastal tõusnud kütuse hind ja suure kaarega nõudlust ületav<br />
pakkumine lubavad turult korjata vaid üksikuid kasumikroone.<br />
Tanel Raig<br />
tanel.raig@aripaev.ee<br />
TOP 50 suurima kasumiga<br />
autotranspordifirma koondkasum<br />
räägib trendist selget<br />
keelt: 2007. aastal vähenes<br />
autovedajate kasum 2006.<br />
aastaga võrreldes 20,1%, vähenemine<br />
oli isegi 2005. aastaga<br />
võrreldes 7,7%. Sealjuu-<br />
res on ettevõtete koondkäive<br />
kõigil neil aastail kasvanud.<br />
Seega on probleem kulude<br />
kasvus.<br />
Tänavusele kasumiprognooside<br />
küsimisele vastas<br />
21 ettevõtet. Nende antud<br />
arvude järgi väheneb tänavu<br />
autovedajate kasum veel<br />
9,5%, võrreldes eelmise aastaga.<br />
Tegelikkuses on vähenemine<br />
arvatavasti veelgi<br />
suurem. Võib ju arvata, et<br />
prognoosid ütlesid välja ettevõtted,<br />
kes oma kasumi tulemust<br />
vähegi viisakaks pi-<br />
UUS! ContiVikingContact 5<br />
Treenitud turvalisuseks!<br />
Saksa kontsern Continental AG on loonud<br />
põhjamaade tarbeks uue, intelligentse<br />
lamellrehvi ContiVikingContact 5.<br />
Rehvi dünaamika, külgpidamine ja üldine<br />
pidurdusvõime avaldub maksimaalsena<br />
koostöös auto teiste elektrooniliste ja<br />
mehaaniliste turvaseadmetega. Piltlikult<br />
on rehv arendatud mõistma moodsa auto<br />
reaktsiooni, käitumist ja iseloomu.<br />
Uue ContiVikingContact 5 märksõnad on:<br />
1) asümmeetriline põhikontuur;<br />
2) mitmetasandilised ja tugevdatud<br />
lamellid saavutamaks üldise parendatud<br />
stabiilsuse ja suunakindluse juures<br />
parimat võimaliku haardumist;<br />
3) rehvisegus kasutatav ning rehvi<br />
kasutusaja jooksul paisuv ja pehmenev<br />
elastomeer, tagamaks rehvi kestvad<br />
omadused kogu ekspluatatsiooni vältel;<br />
4) suurendatud koormustaluvus ja<br />
tugevdatud küljed, lisamaks stabiilsust<br />
ja rehvi vastupanuvõimet lumes,<br />
jääkonarustes ja ka löökaukudes;<br />
5) aktiivne koostöö auto teiste<br />
turvaseadmetega.<br />
Uut ContiVikingContact 5 toodetakse<br />
laias mõõduvalikus 15–18”, esmakordselt<br />
ka madalprofiilsena 17” ja 18”, hästi<br />
motoriseeritud nüüdisaegsetele autodele!<br />
OÜ Saksa Rehvid<br />
Tel 601 4680<br />
www.conti.ee<br />
september 2008<br />
37
TURUÜLEVAADE<br />
dasid, kahjumit enda kohta<br />
keegi ei näidanud. Üldist<br />
turu kasumlikkust hinnates<br />
on vedajad tunduvalt pessimistlikumad.<br />
“Kaldun arvama,<br />
et miinuspoole peale,”<br />
vastab OÜ ALTEF juhataja<br />
Aare Laanemets küsimusele,<br />
milliseks kujuneb tänavu<br />
auto ettevõtete kasumlikkus.<br />
“Vähemalt 20% väiksem<br />
eelmisest aastast,” lisab OÜ<br />
GRT Eesti juhatuse liige Peeter<br />
Murumägi. “Kasumid on<br />
ehk paariprotsendilised. Ilmselt<br />
aga lõpetab suurem osa<br />
ettevõtetest selle aasta nulli<br />
või kerge miinusega ja sel juhul<br />
on veel hästi läinud,” resümeerib<br />
OÜ Redline juhatuse<br />
esimees Janek Raudkats.<br />
Ülepakkumine<br />
laastab hindu<br />
Autovedajate pessimismi on<br />
esile kutsunud veoturul valitsev<br />
ülepakkumine. Aasta<br />
tagasi kirjutas Logistika<br />
analoogses turuülevaates,<br />
et auto vedajate suurim probleem<br />
on tööjõupuudus, ei ole<br />
kedagi panna rooli keerama.<br />
Aastaga on aga toimunud turul<br />
kannapööre – veokeid ja<br />
autojuhte on turul tunglemas<br />
niipalju, et tööd ei ole<br />
neile anda. Nii vaataski enamik<br />
autotranspordifirmasid<br />
aasta esimesel poolel toimunud<br />
kütusehinnarallit kurvalt<br />
pealt. Neil sellega kaasa<br />
minna ja hindu tõsta ei olnud<br />
võimalik. “Vaatamata tungivale<br />
vajadusele autotranspordi<br />
teenuse hindasid ülespoole<br />
liigutada, ei võimalda<br />
seda tihe konkurents langeval<br />
turul,” nendib Jelizaveta<br />
Krasjukova OÜst Ergo Transport<br />
Grupp.<br />
Autotransporditeenuse<br />
tarbijal on tekkinud olukorras<br />
rõõmu palju. Kuigi kütuse<br />
hinnad ja palgad tõusid,<br />
on neil võimalik nautida viimase<br />
aja soodsamaid hindu<br />
autotranspordis. Kuid vedajad<br />
ja ekspedeerijad juhivad<br />
järgmise aasta logistikaeelarve<br />
tegijate tähelepanu, et<br />
sellised hinnad võivad kiirelt<br />
ja ootamatult kaduda. Vedajad<br />
ei jaksa teenuse osutamise<br />
eest pikalt peale maksta<br />
ning kiirelt vähendatakse<br />
ise või sunnitult liisingufirmade<br />
abiga veovõimsusi. Just<br />
liisingufirmades nähakse turu<br />
korrastajat – nende abiga<br />
uputati veoturg üle veokitega,<br />
nemad korjavad nüüd liigsed<br />
veokid turult ka tagasi.<br />
Ükski vedaja küll ei tunnista,<br />
et just temal liisingmaksete<br />
tasumisega on raskusi,<br />
kuid jutte sellest, kuidas<br />
kellelgi kuskil on raskused,<br />
teavad mitmed rääkida.<br />
“Paljud vedajad on juba raskustes<br />
ja arvan, et järgmise<br />
aasta alguseks on veoturg<br />
korrigeerunud,” ütleb Andrus<br />
Kuusk ASist Arco Transport.<br />
Tema sõnul on paljud<br />
vedajad saanud praegu pangast<br />
maksepuhkust, kuid<br />
see ei ole ju probleemi lahendus.<br />
Janek Raudkats räägib pikemalt.<br />
“Tean küllalt sõbralikke<br />
konkurente, kes eelmise<br />
aasta eduloo taustal liisisid<br />
arutul hulgal uusi autosid,”<br />
nendib Raudkats. Tema<br />
sõnul näitas seda kõnekalt<br />
fakt, et Eestis oli veokite<br />
tellimisel kuni aastane järjekord<br />
ning valitses totaalne<br />
juhtide põud. “See oli nagu<br />
kinnisvarabuum, kus igaüks<br />
tahtis ehitada ja igaüks tahtis<br />
elada uues majas.”<br />
Raskustesse satub üha<br />
rohkem suuri autoparke<br />
“Vestluses liisingutöötajatega<br />
olen kuulnud, et peaaegu<br />
iga päev saadakse paarkümmend<br />
avaldust raskustesse<br />
sattunud klientidelt,” kinnitab<br />
Raudkats.<br />
Tegelikust olukorrast annab<br />
ülevaate Swedbanki<br />
transpordivahendite liisingu<br />
osakonna juhataja Ain<br />
Mihkelson. Tema väitel tänavu<br />
aasta esimesel poolel<br />
olulist muutust veovahendite<br />
liisinguga raskustesse sattunud<br />
ettevõtete hulgas toimunud<br />
ei ole.<br />
Raskustesse sattunud<br />
ette võtete arv pole märgatavalt<br />
kasvanud. Küll on aga<br />
mõnevõrra suurenenud äravõetud<br />
varade maht. Peamiselt<br />
on see tingitud sellest,<br />
et kasvanud on äravõetavate<br />
varade maht ühe kliendi<br />
kohta. See tähendab aga, et<br />
raskustesse on sattunud ka<br />
mõned suuremad ettevõtted,<br />
kellel on liisingus suurem<br />
veokipark.<br />
Raudkats nendib, et juba<br />
käesolev aasta teeb<br />
transpordi turul korrektiivid<br />
ning ainult kallitest liisinguautodest<br />
ja -haagistest koosnevad<br />
auto pargid lõpetavad<br />
tegevuse. See vähendab turul<br />
pakkumist ja võimaldab<br />
hinda tõsta kuni paarikümne<br />
protsendi võrra. Sinnamaale<br />
vastu pidamiseks on<br />
Raudkats oma firmas viinud<br />
autopargi korrashoiule tehtavad<br />
kulud miinimumini,<br />
töötasude tõusust ettevõttes<br />
sel aastal ei räägita. “Sellisel<br />
säästurežiimil töötades<br />
ei pea aga tehnika vastu ning<br />
kuna autoettevõtted pole kunagi<br />
teeninud hiigelkasumeid,<br />
ei jaksa me tellijat rõõmustada<br />
töö eest lõpmatuseni<br />
peale makstes.”<br />
Sama seis on teisteski autoparkides.<br />
Krasjukova tunnistab,<br />
et praegustes tingimustes<br />
on raskusi nii liisingmaksete<br />
tasumisega kui ka käibevahenditega.<br />
Kütusekulude<br />
kompenseerimiseks optimeeritakse<br />
kulusid, sinna<br />
alla kuulub ka töötasude<br />
vähendamine. “Eesmärk on<br />
2008.–2009. aastal säilitada<br />
töökohad ja elada kriis üle,<br />
et majandusolukorra paranemisel<br />
olla valmis uuteks väljakutseteks.”<br />
Kütuse hind maailmaturul<br />
on jõudnud aasta alguse<br />
tasemele. Eesti tanklates<br />
aga veel mitte.<br />
Foto: Andres Haabu<br />
Kütuse hinnalt loodetakse langust<br />
Autovedajad usuvad, et<br />
kütuse hinnad tuleval aastal<br />
uusi rekordeid enam<br />
ei püstita ja nende rasket<br />
majandusliku seisukorda<br />
hullemaks enam ei aja.<br />
“Ei usu, et uusi rekordeid<br />
tuleb. Kuigi enam ei üllata<br />
miski,” ütleb Riho Laiksoo<br />
OÜst Joss Service juhataja.<br />
Sama meelt on ka Jelizaveta<br />
Krasjukova Ergo Transport<br />
Grupist, öeldes, et nende ettevõttes<br />
nähakse kütuse hindade<br />
stabiliseerumist ja hinna<br />
langemist.<br />
Lootust kütuse hindade<br />
stabiliseerumisele põhjendavad<br />
vedajad tarbijate barjääride<br />
ületamisega. “Sellel<br />
suvel nägime, et hind tõusis<br />
tarbijale kriitilise piirini<br />
ja tarbimine vähenes. Seega<br />
ei usu, et selles kontekstis<br />
oleks näha põhjust hinnatõusuks,”<br />
leiab kütuse hindade<br />
tulevikku analüüsides Andres<br />
Kuusk Arco Transpordist.<br />
Tema sõnul võib pigem hinda<br />
mõjutada poliitiline olukord<br />
maailmas.<br />
Rahandusministeerium<br />
on oma suvises majandusprognoosis<br />
tuleval aastal nafta<br />
keskmiseks hinnaks prognoosinud<br />
131 dollarit barrel.<br />
Rahvusvaheliste pankade<br />
analüütikute prognoosidest<br />
on teada JP Morgani pakkumine,<br />
mis näeb ette 85dollarilist<br />
nafta barreli hinda. City<br />
Investment Research on pakkunud<br />
nafta hinnaks tuleval<br />
aastal 123 dollarit barrel.<br />
Pikemas perspektiivis aga<br />
näevad nemadki hinda alla<br />
100 dollari ehk 75–100 dollarit<br />
barrel. Praegu on nafta<br />
hind langenud 92 dollarini<br />
barrel.<br />
38 <strong>LOGISTIKA</strong>
TURUÜLEVAADE<br />
KOMMENTAAR<br />
Ain Mihkelson, Swedbanki<br />
transpordivahendite liisingu<br />
osakonna juhataja<br />
Raskustesse võivad sattuda<br />
viimaste aastate<br />
buumi ajal sektorisse<br />
sisenenud väiksemad transpordiettevõtted.<br />
Eelkõige<br />
ette võtted, kellel ei ole pikaajalisi<br />
kliendisuhteid ning<br />
kes on oma äri üles seadnud<br />
ühele-kahele kliendile.<br />
Samuti võivad raskustega<br />
silmitsi seista ettevõtted,<br />
kes ei ole siiani jõudnud piisavalt<br />
koguda käibevahendite<br />
puhvrit. Loodame, et<br />
suurem hinnatõus kütusele<br />
on mõneks ajaks peatunud<br />
ja vedajad suudavad oma<br />
klientidega teha veohindades<br />
korrektuurid vastavalt<br />
kulusisendite kasvule.<br />
Kui klient näeb, et võib<br />
sattuda raskustesse, tuleks<br />
pöörduda liisingufirmasse,<br />
et üheskoos probleemidele<br />
lahendusi otsida. Kindlasti<br />
ei tohi kohustuste eest kõrvale<br />
hoida, kuna see jätab<br />
pleki krediidiajaloole. See<br />
aga omakorda raskendab tulevikus<br />
laenu saamist ja toob<br />
kaasa ka kõrgema laenu- või<br />
liisingutoodete hinna.<br />
TULEMUSED<br />
Autovedajatel<br />
viimase kolme<br />
aasta kehvim kasum<br />
autovedajate kasumi TOP 50<br />
koondkasum, tuh krooni<br />
300 000<br />
250 000<br />
200 000<br />
150 000<br />
100 000<br />
50 000<br />
0<br />
2005 2006 2007<br />
Allikas: Äripäev<br />
PROGNOOS<br />
207 110<br />
HIND<br />
Röövellik nafta<br />
hind on pöördunud<br />
langusele<br />
nafta hind Londonis,<br />
USD/barrel<br />
150<br />
146,08<br />
03.07.2008<br />
120<br />
90<br />
60<br />
30<br />
0<br />
01.<br />
03.<br />
Allikas: Äripäev<br />
91,15<br />
16.09.2008<br />
Ees ootab vähe tööd ja hindade tõstmine<br />
autovedajate kolme kuu prognoos juulis 2008, protsentides<br />
nõudlus järgneva<br />
3 kuu jooksul...<br />
suureneb<br />
4,8<br />
jääb<br />
samaks<br />
35,2<br />
väheneb<br />
60<br />
05.<br />
07.<br />
teenuste hinnad järgneva<br />
3 kuu jooksul...<br />
jäävad samaks<br />
38,1<br />
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi Transpordibaromeeter, juuli 2008<br />
09.<br />
tõusevad<br />
61,9<br />
NUMBER<br />
20,1%<br />
vähenes autovedajate kasum<br />
2007. aastal, võrreldes<br />
2006. aastaga.<br />
”Paljud vedajad<br />
on juba<br />
raskustes ja arvan,<br />
et järgmise aasta<br />
alguseks on veoturg<br />
korrigeerunud.<br />
Andrus Kuusk,<br />
Arco Transport<br />
TAUST<br />
Vedajate äritegevust<br />
piirab nõudlus<br />
vastanute arv, protsentides<br />
äritegevust piirab:<br />
mitte miski<br />
2,6<br />
tööjõupuudus<br />
5,3<br />
muud<br />
ebapiisav<br />
nõudlus 39<br />
finantsprobleemid<br />
26,3<br />
(peamiselt kütuse hinna tõus) 26,3<br />
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi<br />
Transpordibaromeeter, juuli 2008<br />
SUUREM TULU,<br />
VÄIKSEM KULU!<br />
Linde diiselmootoriga<br />
vastukaalutõstuk H30D<br />
Huvi korral küsige lisa:<br />
Willenbrock Baltic OÜ; Tel 622 8950<br />
e-post info@willenbrock.ee<br />
www.willenbrock.ee<br />
september 2008<br />
Jakari Marine OÜ<br />
Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />
Tel 639 8993, faks 639 8994<br />
www.jakari.ee<br />
NÜVI 250<br />
UUS BALTIKUMI<br />
JUHATAV KAART<br />
ja Euroopa kaart<br />
ENIM OSTETUD!<br />
Hind 3900 kr<br />
39
KOONDTABEL<br />
Autotranspordi TOP aastal 2007<br />
koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)<br />
1. DLE OÜ* Aleksandr Šumeiko De Luxe Holding Corporation LLC 100%<br />
2. Jupiter Plus AS Jevgeni Sidorov Jevgeni Sidorov 33,5%, Galina Sidorova 33%, Konstantin Medjanski 33,5%<br />
3. EST-Trans Kaubaveod AS* Reio Engman Reio Engman 50%, Sulev Saareväli 50%<br />
4. PN Transport AS Heli Jakobson Pentti Niinivirta OY 100%<br />
5. Auto Jõhvi AS* Kuldar Pärnamäe Vilvo Auto AS 50%, Kuldar Pärnamäe 50%<br />
6. KaroTrans AS Märt Leesment Colindo OÜ, Kaldovare OÜ, Isilme OÜ<br />
7. Elder Transport OÜ Jüri Nuut Jüri Nuut 55%, Sven Nuut 45%<br />
8. Lajos AS Lauri Pärna Einar Vallbaum 100%<br />
9. Trektal AS* Herkko Krinpus Herkko Krinpus 100%<br />
10. Autobaas OÜ* Reimo Rändla AGAL Invest OÜ 100%<br />
11. Laarmann & Ko AS* Paavo Laarmann Eino-Jüri Laarmann 80%, Paavo Laarmann 20%<br />
12. Olbtar AS* Toomas Olbrei Toomas Olbrei 90%, Evald Veldemann 10%<br />
13. Aviator OÜ 3 * Urmet Maripuu Urmet Maripuu 50%, Gunnar Raaga 50%<br />
14. Assotrans AS* Toomas Sarap Freston Investments OÜ 100%<br />
15. Simeon Transport OÜ Guido Leppik Kiitosimeon OY (Soome) 100%<br />
16. KT Trans OÜ Indrek Pung KT-Invest (end IPTrans) OÜ 100%<br />
17. KMV AS Heiki Ohu Harju KEK AS 100%<br />
18. Plangi Trans OÜ* Urmas Plangi Arvo Sarapuu 50%, Urmas Plangi 50%<br />
19. ML-Transport AS* Meelis Lonn Meelis Lonn 100%<br />
20. Saue Auto AS Urmas Müürsepp Urmas Müürsepp 63,5%, Kalju Rohtmets 36,5%<br />
21. Hert-Transport AS* Tarmo Tšernjavski Tarmo Tšernjavski 100%<br />
22. Parme Trans OÜ* Juri Šiškin ViJuS Group AS 90%, Juri Šiškin 10%<br />
23. Elstera AS Ivo Elster Kalle Elster, Ivo Elster, Heiti Elster<br />
24. Meieri Transport AS Enn Kaljumäe Rubla (end Tere) AS 100%<br />
25. Haanpää OÜ* Tuomo Vilho Juhani Still ADR Haanpää OY 100%<br />
26. Eesti Tehojakelo AS* Sulev Saareväli Risto Iivonen 25%, Jukka Iivonen 25%, Esa Kuokka 20%,<br />
Reio Engman 15%, Sulev Saareväli 15%<br />
27. Linford AS* Taivo Abram Ain Pert 50%, Taivo Abram 50%<br />
28. LKW Rotare AS Eve Kaseleht Eve Kaseleht 100%<br />
29. Linter-Transport AS Rein Lepik Rein Lepik 100%<br />
30. Alemort OÜ Arno Anier Helga Kriisa 50%, Arno Anier 50%<br />
31. Fameron OÜ* Indrek Andrei Indrek Andrei 50%, Raul Randväli 50%<br />
32. Mehtrans AS* Volli Laidmaa ILmasto OÜ 55,1%, Tüvester OÜ 42,8%<br />
33. Andaluz OÜ Andrus Hünnev Andrus Hünnev 100%<br />
34. EPK OÜ* Andrus Eisler Andrus Eisler 42,5%, Mihkel Pehk 42,5%, Helgi Kingsepp 15%<br />
35. Cresstar OÜ Vladimir Vildt Vladimir Vildt 100%<br />
36. Janvemar AS Janno Krantsiveer Janno Krantsiveer 100%<br />
37. Sunway OÜ Andrus Kaldoja Andrus Kaldoja 100%<br />
38. Melka Auto OÜ* Meelis Jürgenson Meelis Jürgenson 100%<br />
39. Trans Cargo OÜ* Meelis Birk Sergei Kass 34%, Inter-Veod AS 33%, Meelis Birk 33%<br />
40. A. Karuse AS Allain Karuse Allain Karuse 100%<br />
41. Alsped OÜ Anneli Lastik Anneli Lastik 100%<br />
42. Assan Trans OÜ Reena Vaan Aare Vaan 80%, Reena Vaan 20%<br />
43. Lextrans OÜ* Sven Aria Sven Aria 100%<br />
44. Lemet OÜ Igor Leemet Igor Leemet 60%, Valentina Leemet 40%<br />
45. Dinotrans OÜ Lauri Pind Paavo Pärnakivi 33,3%, IMEX Automobile AB (Rootsi) 33,3%,<br />
Lauri Pind 33,3%<br />
46. Aatomik-Transport OÜ Andres Sallo Vasaalia OÜ 51%, Andres Sallo 24,5%, Kalev Koort 24,5%<br />
47. Onerton OÜ Arvo Pajo Arvo Pajo 100%<br />
48. RMW AS Taivo Kuusing eraisikud<br />
49. Võru Trans OÜ* Hanno Järv Autovedur OÜ 96,6%, Tõnis-Koit Pihu 3,4%<br />
50. Transmix AS* Valdeko Sõõro Valdeko Sõõro 100%<br />
51. Järva-Jaani Auto OÜ Ago Lunts Ago Lunts 43,7%<br />
52. Inter-Veod AS* Meelis Birk Sandu Huban 30%, Aivo Allik 20%, Eskender Mamutov 20%,<br />
Gabriel Kask 20%<br />
53. Narva Auto AS* Nikolai Burdakov Nikolai Burdakov 25%, Tamara Arhipova 15%, Veera Egisman 15%<br />
54. Snaivet OÜ Markku Edward Vähätalo Markku Edward Vähätalo 100%<br />
55. Transhermes OÜ* Kalle Vunk Kalle Vunk 100%<br />
3<br />
konsolideerimata andmed, * justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed<br />
Edetabeli on koostanud Hiie Kõster, telefon 667 0382 ja e-post hiie.koster@aripaev.ee<br />
40 <strong>LOGISTIKA</strong>
KOONDTABEL<br />
METOODIKA<br />
müügitulu kasum enne makse punkti- koht<br />
tuh kr tuh kr summa 2006. a<br />
122 381 16 602 31<br />
126 540 11 316 47<br />
121 008 10 979 98<br />
53 171 3 158 101 20.<br />
54 202 3 883 124<br />
131 317 2 378 129 58.<br />
36 866 2 955 129 24.<br />
108 008 6 221 134 6.<br />
28 172 3 651 136<br />
55 562 2 993 136 30.<br />
35 211 6 846 137 22.<br />
71 394 6 350 141 3.<br />
25 044 2 403 147<br />
36 339 4 505 150<br />
21 889 2 952 152<br />
24 953 3 303 154<br />
128 269 3 963 158 37.<br />
75 920 6 469 163 9.<br />
65 712 3 902 163<br />
83 215 3 773 175 16.<br />
70 740 6 840 180 1.<br />
132 856 2 934 188 66.<br />
32 539 4 862 188 36.<br />
23 942 2 130 202 67.<br />
251 173 14 944 203 5.<br />
53 667 4 020 206 17.<br />
175 645 14 755 216<br />
20 911 1 799 216 27.<br />
50 913 3 603 218 13.<br />
8 098 3 228 221 44.<br />
41 640 1 739 226<br />
19 721 2 743 233 39.<br />
5 798 487 234<br />
24 022 997 235 32.<br />
16 220 807 238<br />
41 493 5 388 242 21.<br />
19 142 852 245 72.<br />
50 828 939 251<br />
16 639 812 258<br />
48 395 1 539 258 25.<br />
19 834 460 265 50.<br />
21 659 2 679 274 15.<br />
293 609 6 029 277<br />
15 235 1 355 279 70.<br />
41 778 534 279 51.<br />
40 840 1 017 282 47.<br />
15 362 577 288 41.<br />
97 857 1 105 296 45.<br />
26 964 1 388 299<br />
34 066 1 981 308 48.<br />
15 538 397 310<br />
54 979 819 316 61.<br />
39 329 2 807 319 11.<br />
10 979 88 321<br />
16 706 459 321<br />
september 2008<br />
Valdkonna TOPi pääsemiseks<br />
peab ettevõtte vastava<br />
valdkonna tegevuse osakaal<br />
käibest olema vähemalt<br />
51%. Samuti peab ettevõte<br />
olema tegutsenud kahel järjestikusel<br />
täismajandusaastal.<br />
2007. aasta TOPi koostamiseks<br />
tellis Äripäev justiitsministeeriumi<br />
registrikeskusest<br />
eelmise aasta<br />
majandustulemuste põhjal<br />
valdkonna müügitulult suurimate<br />
ettevõtete andmed.<br />
Andmed saadetakse ettevõtetele<br />
kontrollimiseks ja<br />
palutakse neid täiendada<br />
puuduvate majandusnäitajatega.<br />
Ettevõtted seatakse<br />
pingeritta kuue näitaja põhjal.<br />
Arvutamise aluseks on<br />
võetud 2007. aasta müügitulu,<br />
müügitulu kasv võrreldes<br />
2006. aastaga, 2007.<br />
aasta kasum enne makse,<br />
kasumi kasv võrreldes 2006.<br />
TAUST<br />
Mullused võitjad<br />
LOE VEEBIST<br />
aastaga, rentaablus aastal<br />
2007 ja omakapitali tootlikkus<br />
aastal 2007. Iga näitaja<br />
põhjal reastatakse ettevõtted<br />
edetabelitesse, iga koht<br />
järjestuses annab kohale<br />
vastava arvu punkte. Kuue<br />
tabeli punktid liidetakse Võidab<br />
kõige vähem punkte kogunud<br />
ettevõte.<br />
Kui ettevõtte andmed jõudsid<br />
küll õigel ajal Äripäeva,<br />
ent ei ole TOPis, võib põhjus<br />
olla järgnevas:<br />
ettevõttel pole olnud aktiivset<br />
majandustegevust<br />
kahel täielikul majandusaastal<br />
(2006–2007);<br />
puuduvad mõned finantsnäitajad,<br />
sest tabelisse pääsemise<br />
eeldus on müügitulu,<br />
kasumi enne makse ja omakapitali<br />
avaldamine 2006. ja<br />
2007. aasta kohta.<br />
I koht AS Hert-Transport<br />
Ettevõte peab oma 2007.<br />
aasta olulisimaks sündmuseks<br />
pikaajaliste lepingute<br />
sõlmimist tellijate, transpordiettevõtete,<br />
laevaagentidega.<br />
Käibelt suudeti küll<br />
mõne võrra kasvada, kuid<br />
ilmselt kujunes komistuskiviks<br />
kulude ohjamine. Sellega<br />
nii hästi hakkama ei saadud<br />
ja ettevõte sai eelmisest<br />
aastast kolm miljonit krooni<br />
vähem kasumit.<br />
II koht AS HRX<br />
2007. aasta teine pool kujunes<br />
ettevõttele väga raskeks.<br />
Keeruliseks muutis<br />
olukorra kütuse- ja tööjõuhinna<br />
tõus. Samal ajal odavnesid<br />
veoteenuste hinnad.<br />
Seetõttu lõpetas ettevõte<br />
aasta 5,8 miljoni kroonise<br />
kahjumiga, kuigi müügitulus<br />
oli saavutatud 12protsendiline<br />
kasv. Ettevõtte aruande<br />
järgi kasvasid aga müügituludega<br />
võrreldes palju kiiremas<br />
tempos kulud – kulud<br />
tööjõule suurenesid 29,8%,<br />
kaupadele, toormele, materjalidele<br />
ja teenustele 21,9%.<br />
Aruande teisel poolaastal<br />
alustas ettevõte ka laoteenuse<br />
pakkumisega, rentides<br />
selle tarbeks 1900 EURalust<br />
mahutava laopinna.<br />
III koht AS Olbtar<br />
Eelmise aasta nõudlus kasvas<br />
nii suureks, et Olbtar oli<br />
sunnitud suurendama autode<br />
arvu. Nõudluse kasvu rahuldamise<br />
tulemusel kasvas<br />
ettevõtte käive 11% ja kasum<br />
9%. Uued autod ja haagised<br />
osteti liisingufirmade<br />
abil. Ka tänavu oli plaanis<br />
soetada mõned vedukautod.<br />
2007. aastal ehitati ka uus<br />
kontorihoone koos parkla,<br />
kütuseloa ja remonditöökojaga.<br />
Alustati ka kõrvaltegevusena<br />
veoautode taastamist<br />
ja müümist, mida püütakse<br />
ka järgmistel aastatel<br />
edasi arendada.<br />
www.aripaev.ee/top<br />
Kogu autotranspordifirmade TOPi 2007. aasta edetabel<br />
41
KOONDTABEL<br />
Käibe TOP 10<br />
koht firma nimi käive (tuh kr) koht TOP-is<br />
1. Lextrans OÜ 293 609 43.<br />
2. Haanpää OÜ 251 173 25.<br />
3. Linford AS 175 645 27.<br />
4. Parme Trans OÜ 132 856 22.<br />
5. KaroTrans AS 131 317 6.<br />
6. KMV AS 128 269 17.<br />
7. Jupiter Plus AS 126 540 2.<br />
8. DLE OÜ 122 381 1.<br />
9. EST-Trans Kaubaveod AS 121 008 3.<br />
10. Lajos AS 108 008 8.<br />
Kasumi TOP 10<br />
koht firma nimi kasummteg (tuh kr) koht TOP-is<br />
1. DLE OÜ 16 602 1.<br />
2. Haanpää OÜ 14 944 25.<br />
3. Linford AS 14 755 27.<br />
4. Jupiter Plus AS 11 316 2.<br />
5. EST-Trans Kaubaveod AS 10 979 3.<br />
6. Laarmann & Ko AS 6 846 11.<br />
7. Hert-Transport AS 6 840 21.<br />
8. Plangi Trans OÜ 6 469 18.<br />
9. Olbtar AS 6 350 12.<br />
10. Lajos AS 6 221 8.<br />
Rentaabluse TOP 10<br />
koht firma nimi rentaablus (%) koht TOP-is<br />
1. Alemort OÜ 39,86 30.<br />
2. Laarmann & Ko AS 19,44 11.<br />
3. Elstera AS 14,94 23.<br />
4. Mehtrans AS 13,91 32.<br />
5. DLE OÜ 13,57 1.<br />
6. Simeon Transport OÜ 13,49 15.<br />
7. KT Trans OÜ 13,24 16.<br />
8. Janvemar AS 12,98 36.<br />
9. Trektal AS 12,96 9.<br />
10. Assotrans AS 12,40 14.<br />
Käibe kasvu TOP 10<br />
koht firma nimi käibekasv (korda) koht TOP-is<br />
1. TopTrans Baltic OÜ 2,38 76.<br />
2. Alsped OÜ 1,62 41.<br />
3. DLE OÜ 1,61 1.<br />
4. Jupiter Plus AS 1,48 2.<br />
5. Autobaas OÜ 1,44 10.<br />
6. EPK OÜ 1,43 34.<br />
7. Cresstar OÜ 1,39 35.<br />
8. Trektal AS 1,36 9.<br />
9. - 12. Dinotrans OÜ 1,35 45.<br />
9. - 12. Elder Transport OÜ 1,35 7.<br />
9. - 12. PN Transport AS 1,35 4.<br />
9. - 12. Simeon Transport OÜ 1,35 15.<br />
Kasumi kasvu TOP 10<br />
koht firma nimi kasumikasv (tuh kr) koht TOP-is<br />
1. Assotrans AS 6 197 14.<br />
2. DLE OÜ 4 617 1.<br />
3. Laarmann & Ko AS 3 503 11.<br />
4. KaroTrans AS 2 665 6.<br />
5. Auto Jõhvi AS 2 377 5.<br />
6. Parme Trans OÜ 2 122 22.<br />
7. Jupiter Plus AS 1 829 2.<br />
8. Alemort OÜ 1 468 30.<br />
9. PN Transport AS 1 326 4.<br />
10. Trektal AS 1 308 9.<br />
Omakapitali tootlikkuse TOP 10<br />
koht firma nimi ROE (%) koht TOP-is<br />
1. Alemort OÜ 120,41 30.<br />
2. Olbtar AS 101,76 12.<br />
3. KaroTrans AS 85,45 6.<br />
4. PN Transport AS 74,83 4.<br />
5. Corpotrans OÜ 72,39 62.<br />
6. Assotrans AS 63,17 14.<br />
7. Andaluz OÜ 63,00 33.<br />
8. Trans Cargo OÜ 60,94 39.<br />
9. Lajos AS 52,93 8.<br />
10. Jupiter Plus AS 50,67 2.<br />
POOLHAAGISTE RENT JA MÜÜK<br />
MÜÜA TIR- JA KARDIN-POOLHAAGISEID:<br />
2003. a – 250 000 kr + km<br />
2007. a Krone SD kardin – 384 900 kr + km<br />
PNR Eesti OÜ<br />
PNO grupi ametlik esindaja Eestis Betooni 8, 11415 Tallinn<br />
Tel 602 3071 • Faks 602 3070<br />
E-post • pnr@pnr.ee • www.pnr.ee<br />
42 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
september 2008<br />
43
I KOHT<br />
Täisteenuse pakkumine<br />
kergitas tulemusi<br />
Transpordifirmade TOPis<br />
esikohale tõusnud<br />
OÜ DLE peab oma tugevuseks<br />
kliendile pakutavat<br />
logistika täisteenust. Viimased<br />
kaks aastat on see<br />
ettevõtte tulemusi kergitanud<br />
kordades.<br />
Ettevõttel oma tegevusest<br />
rääkimiseks aega ega soovi<br />
ei olnud. DLE koduleheküljel<br />
on aga iseloomustus, et<br />
ettevõte töötab nagu professor<br />
Preobraženski Mihhail<br />
Bulgakovi jutustuses “Koera<br />
süda”: “Teie müüte oma toodangut,<br />
meie tarnime seda<br />
teie tarbijale just sel momendil,<br />
kui tal tuleb pähe juua<br />
viina viinaklaasist ja suitsetada<br />
sigaretti põleva kamina<br />
juures.”<br />
Kodulehelt saab reaalajas infot kauba liikumise kohta.<br />
Kogemustega ettevõte<br />
DLE loetleb enda eelistena<br />
personali, kellel on 15aastane<br />
kogemus aktsiisikaupadega;<br />
suudetakse lahendada piiril<br />
tekkivad küsimused tolliga;<br />
valmisatakse ette ja kontrollitakse<br />
saate dokumente;<br />
transiidiaeg ja kauba tähtajaline<br />
kohale vedu tagatakse<br />
sõltumata aastaajast.<br />
Lisaks on kliendil võimalik<br />
saada infot kauba liikumise<br />
kohta reaalajas ja suudetakse<br />
lühendada aktsiisimärkide<br />
saamiseks kasutatava<br />
raha käibe aega.<br />
Kui klient kasutab aktsiisiladu<br />
Tallinnas, siis pakutakse<br />
talle ka aktsiisimärkide<br />
peale kleepimist koos märkide<br />
ja veoste arvestuse ja aruandlusega.<br />
Vajadusel osutatakse<br />
ka sorteerimis- ja<br />
komplekteerimisteenust.<br />
Selline kompleksne lähenemine<br />
kliendi vajadustele<br />
on ettevõtet pöörasel kiirusel<br />
kasvatanud. Käive kasvas<br />
2006. aastal 205% ja eelmisel<br />
aastal 61%. Puhaskasumit<br />
teeniti vastavalt 11,98 ja<br />
16,6 miljonit krooni.<br />
Uued veovahendid<br />
Kiire kasv nõudis ka veovahendite<br />
juurde soetamist.<br />
Eelmisel aastal investeeriti<br />
sellesse 14,1 miljonit krooni.<br />
Ettevõtte kasvu jätkumiseks<br />
otsustati arendada äri-<br />
VÕITJA<br />
1. koht<br />
OÜ DLE<br />
Asutamisaeg: 1994<br />
Asukoht: Tallinn<br />
Töötajate arv: 41<br />
Ettevõtte juht: Aleksander<br />
Šumeiko<br />
Omanik: De Luxe Holding<br />
LLC<br />
Tütarfirmad: OÜ Port<br />
Trans<br />
tegevust ka väljaspool Eestit.<br />
Mullu soetati tütarettevõtte<br />
OÜ Port Trans kaudu<br />
selleks kolm tütraettevõtet –<br />
Venemaal, Ukrainas ja Lätis.<br />
Olulist majanduslikku tegevust<br />
need ettevõtted eelmine<br />
aasta veel ei arendanud. Eestis<br />
tegutseva DLE kauba veod<br />
teostati aga eelmisel aastal<br />
99% ulatuses Venemaale.<br />
Eestis tehti vaid 0,04% vedudest.<br />
Tulevikuplaanides on<br />
hakata osutama veoteenuseid<br />
ka Euroopa Liidu riikides.<br />
Marika Roomere<br />
Jahutus-<br />
ja<br />
külmutus-<br />
seadmed<br />
igat liiki<br />
transpordivahenditele<br />
VTA Tehnika AS<br />
Betooni 4a, tel 620 1425, faks 620 1426<br />
44 <strong>LOGISTIKA</strong>
E18 Linde aku vastukaalutõstukiga<br />
II KOHT<br />
Jupiter Plus otsib järjest<br />
uusi kasvuvõimalusi<br />
AS Jupiter Plus paistis<br />
eelmisel aastal silma eelkõige<br />
käibe kasvu ja kasuminumbritega.<br />
Nendes<br />
arvestustes oldi Eesti<br />
auto ettevõtete seas neljandal<br />
kohal.<br />
Ettevõtte käive kasvas eelmisel<br />
aastal 48%. Peamine<br />
kasv tuli teenuste ekspordi<br />
suurenemisest. Suuremad<br />
eksporditurud olid nagu varasematelgi<br />
aastatel Venemaa<br />
ja Saksamaa. Tänavusekski<br />
aastaks planeeritakse<br />
käibe umbes 30protsendilist<br />
kasvu. Peamiselt toimub see<br />
autovedudes, kuid oma osa<br />
annab ka tolliterminali teenuste<br />
laiendamine.<br />
Pürotehnika transiit<br />
Jupiter Plusi põhitegevusalade<br />
hulka kuuluvadki rahvusvaheliste<br />
autovedude kõrval<br />
ka ekspedeerimisteenused,<br />
tahke kütuse jaemüük, veoautode<br />
remonditööd ja tollimaakleri<br />
teenused.<br />
Jupiter Plus on ka esimesi<br />
Eesti ettevõtteid, mis tegeleb<br />
juba kolmandat aastat pürotehnilise<br />
kauba (ilutulestikud)<br />
transiidiga Eesti kaudu.<br />
Ettevõtte tegev juhi Jevgeni<br />
Sidorovi sõnul on pidev uute<br />
võimaluste ja projektide loomine<br />
võimaldanud ettevõttel<br />
edu saavutada. “Oleme loonud<br />
transpordi firmana enda<br />
jaoks maksimaalse komplekssuse,”<br />
selgitab Sidorov.<br />
Enda autopargile lisaks<br />
on ka dispetšerid, kes tegelevad<br />
logistikaga, samuti on<br />
oma tollilaod Pärnus ja Tallinnas<br />
ning tollimaaklerid.<br />
“Praegu tuleb teenuseid sisse<br />
osta väga minimaalselt,”<br />
nendib Sidorov.<br />
Miljonid investeeringuks<br />
Eelmisel aastal investeeris<br />
ettevõte materiaalsesse põhivarasse<br />
26,4 miljonit krooni.<br />
Tänavu on plaan investeerida<br />
20 miljonit krooni. Sidorovi<br />
kinnitusel tuleb ettevõttel<br />
edasi pürgida. Laiendada<br />
tuleb klientide võrku Eestis,<br />
Euroopa Liidus ja kolmandates<br />
riikides. Täpsemaid lähiaja<br />
plaane Sidorov siiski avaldama<br />
ei soostunud.<br />
Jupiter Plus teeb esindajate<br />
võrgu kaudu koostööd<br />
partneritega paljudes riikides<br />
Lääne-Euroopas, Skandinaavias,<br />
Baltimaades, Venemaal<br />
ja Ukrainas.<br />
Viimasel ajal on tihenenud<br />
Jupiter Plusi tegevjuht<br />
ja omanik Jevgeni Sidorov<br />
otsib ettevõttele pidevalt<br />
uusi tegevusi, et firmat kasvatada.<br />
Foto: Arno Mikkor<br />
koostöö Venemaa suurettevõttega<br />
Rei ting, Rootsi firmadega<br />
Winina AB, Arla Foods<br />
ja ALAX Konserver AB ning<br />
Saksa firmadega Nordmilch<br />
DKV Service International AG<br />
ja Condor GmbH.<br />
Marika Roomere<br />
VÕITJA<br />
2. koht<br />
AS Jupiter Plus<br />
Asutatud: 1990<br />
Asukoht: Pärnu<br />
Töötajate arv: 41<br />
Ettevõtte juht:<br />
Jevgeni Sidorov<br />
Omanikud:<br />
Galina Sidorova 33%, Jevgeni<br />
Sidorov 33,5%, Konstantin<br />
Medjanski 33,5%<br />
Parimad kohad varasemates<br />
TOPides:<br />
Autotranspordi TOP aastal<br />
2006 – 4. koht<br />
Pärnumaa TOP aastal<br />
2006 – 5. koht<br />
Autotranspordi TOP aastal<br />
2003 – 5. koht<br />
Pärnumaa TOP aastal<br />
2003 – 12. koht<br />
”Praegu tuleb<br />
teenuseid<br />
sisse osta väga<br />
minimaalselt.<br />
Jevgeni Sidorov, Jupiter Plusi<br />
tegevjuht ja omanik<br />
SUUREM TULU,<br />
VÄIKSEM KULU!<br />
aeg on oluline<br />
Huvi korral küsige lisa:<br />
Willenbrock Baltic OÜ; Tel 622 8950<br />
e-post info@willenbrock.ee<br />
www.willenbrock.ee<br />
september 2008<br />
Küsige pakkumist: info@alistar.ee<br />
Tel 681 6655, 681 6658, faks 681 6656<br />
Asume Tallinnas, Valdeku 107e<br />
www.alistar.ee<br />
45
III KOHT<br />
EST-Trans Kaubaveod teenib<br />
kasumit toiduvedamisega<br />
EST-Trans Kaubaveod on<br />
kasvanud Eesti suurimaks<br />
jahutatud toidukaupade<br />
siseriiklikuks transpordi<br />
korraldajaks. Eelmisel<br />
aastal teeniti sellega autovedajate<br />
hulgas suuruselt<br />
viies kasum.<br />
Ettevõte alustas jahutatud<br />
toidukaupade transporditeenuse<br />
osutamist 12 aastat tagasi.<br />
Koostööpartnerite soovil<br />
hakkas firma tegelema ka<br />
rahvusvahelise transpordiga,<br />
lisaks täiustati kogu teenusepaketti<br />
ja koostöös Eesti<br />
Tehojakeloga lisandus teenuste<br />
hulka laoteenus.<br />
Eelmisel aastal tuli ettevõttele<br />
tööd tublisti juurde,<br />
kuna hinnad kasvasid ja paljud<br />
ettevõtted loobusid kulude<br />
kasvu tõttu oma veoringide<br />
korraldamisest. Selle<br />
töö on saanud üle võtta EST-<br />
Trans Kaubaveod, kaasates<br />
need ettevõtted on avatud logistika<br />
mudelisse.<br />
Uus koostöö<br />
Et koostööd suurendada, on<br />
EST-Trans Kaubaveod alustanud<br />
koostööd Eesti suurima<br />
jahutatud kaupade jaotuslogistikafirmaga<br />
Nordnet Eesti.<br />
Nende laoressurss on piisavalt<br />
suur, et katta Est-Trans<br />
Kauba vedude hetke vajadus<br />
ja mahutada sinna ka uued<br />
kliendid, kirjutab EST Trans<br />
Kaubaveod oma eelmise aasta<br />
majandusaasta aruandes.<br />
Sellist koostööd peab autovedaja<br />
ka parimaks mooduseks<br />
kahe ettevõtte lao- ja<br />
transporditeenuste ühildamiseks,<br />
mis aitab muuta tegevust<br />
efektiivsemaks.<br />
Maandatakse riske<br />
Avatud logistika mudeli arendamine<br />
on EST-Trans Kaubavedudele<br />
oluline ka äririskide<br />
maandamiseks. Seni on<br />
kahe suurima kliendi osakaal<br />
ettevõtte käibes 30%.<br />
Avatud logistika mudeli abil<br />
uusi kliente juurde haarates<br />
on võimalik kahe ettevõtte<br />
suurt osakaalu käibes vähendada.<br />
Suurt tähelepanu pööratakse<br />
ka autopargi tasemele.<br />
Praegu hakkab autopargi<br />
suurus lähenema 100 veokile<br />
ja enamik neist on alla<br />
nelja aasta vanused. Igal<br />
aastal tahetakse juurde soetada<br />
kümme kond uut veokit.<br />
Praegu on erilise luubi<br />
all raske veokid, kus lähevad<br />
Ettevõtte omanikud Reio<br />
Engman ja Sulev Saareväli.<br />
Foto: Raivo Tiikmaa<br />
väljavahetamisele kõik rahvusvahelise<br />
autopargi vedukid.<br />
Ettevõtte põhilised teenuste<br />
liigid on jahutatud ja<br />
külmutatud kaupade jaotusvedu,<br />
terminalidevaheline<br />
transport, rahvusvaheline<br />
transport ja laoteenused.<br />
Marika Roomere<br />
VÕITJA<br />
3. koht<br />
EST-Trans Kaubaveod<br />
Asutamisaeg: 1995<br />
Asukoht: Haapsalu<br />
Töötajaid: 99<br />
Ettevõtte juht:<br />
Reio Engman<br />
Omanikud: Reio Engman<br />
50%, Sulev Saareväli 50%<br />
Parimad kohad varasemates<br />
TOPides:<br />
Autotranspordi TOP aastal<br />
2003 1. koht<br />
Läänemaa TOP aastal<br />
2003 2. koht<br />
Läänemaa TOP aastal<br />
2004 3. koht<br />
”Nüüdseks on<br />
kahel suuremal<br />
koostööfirmal<br />
olemas ligi 30%<br />
osakaal meie kogukäibest.<br />
EST-Trans Kaubavoed,<br />
majandus aasta aruanne<br />
l multimodaalse transpordi operaator<br />
l tollimaakleri teenused<br />
l kaupade kindlustamine Lloyd’sis<br />
l GTO liige – agendivõrk 125 riigis<br />
FASTWAY AS<br />
F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn<br />
Telefon 627 4000, faks 627 4010<br />
fast@fastway.ee, www.fastway.ee<br />
46 <strong>LOGISTIKA</strong>
KONKURSS<br />
Algab aasta logistikateo valimine<br />
Väljakujunenud traditsiooni<br />
kohaselt valitakse<br />
novembriks Eesti aasta<br />
parim logistikasaavutus.<br />
Eelmise aasta võitja.<br />
Logistikateo konkursile<br />
saab saata lühitutvustuse<br />
oma 2007/2008. aastal ellukutsutud<br />
ja rakendatud parendusest,<br />
mis kasvatas ettevõtte<br />
efektiivsust, käivet, kasumit,<br />
tarnekindlust, varude<br />
ringlemiskiirust, klientide<br />
rahulolu, optimeeris tegevust<br />
ja aitas säästa kulusid.<br />
Logistikateenuste pakkuja<br />
ning transpordifirmade<br />
puhul võib konkursile esitada<br />
parenduse, mis on kasvatanud<br />
ettevõtte klientide<br />
vastavaid näitajaid.<br />
Kõigi kandideerivate logistikategude<br />
seast valivad<br />
žürii liikmed välja kümme<br />
finalisti. Žürii on seitsmeliikmeline<br />
ja selle koosseisu<br />
kuuluvad logistikaajakirjanikud<br />
ning Eesti Logistikaühingu<br />
juhatuse liikmed. Finaali<br />
pääsevaid töid tutvustatakse<br />
Äripäeva transpordirubriigi,<br />
Äripäeva kuukirjade<br />
Logistika ning Transport<br />
ja Logistika vahendusel.<br />
Samuti Äripäeva veebiversioonis.<br />
Finaliste hindavad nii žürii<br />
kui ka Eesti logistikaavalikkus<br />
hääletamisega. Nii žürii<br />
otsusel kui ka avalikkuse<br />
hinnangul on 50protsendiline<br />
osakaal. Punktide võrdse<br />
jagunemise korral on määrav<br />
žürii otsus.<br />
Logistika ja Sensei<br />
KONKURSS<br />
Aasta logistikategu<br />
Esitamise tähtaeg: 15.10<br />
Finalistide väljakuulutamine:<br />
29.10 Äripäeva kuukirjas<br />
Logistika<br />
Võitja selgub: 05.11 Logistika<br />
aastakonverentsil<br />
Võistlustöö tutvustus<br />
Maksimaalselt 100 sõna<br />
Mis oli logistikateo eesmärk?<br />
Milline oli logistikateo<br />
protsess?<br />
Millised on selgunud tulemused?<br />
Kuhu saata?<br />
tanel.raig@aripaev.ee<br />
sensei@sensei.ee<br />
TAUST<br />
Varasemad võitjad<br />
2003<br />
AS Schenker, uue terminali<br />
avamine Mõigus<br />
2004<br />
AS DFDS (praegune AS DSV<br />
Transport), uue lao rajamine<br />
Pärnu mnt ääres<br />
2005<br />
AS Sillamäe Sadam, Sillamäe<br />
sadama avamine<br />
2006<br />
OÜ Lextrans/OÜ Autologistika,<br />
sõiduautode transiit Eesti<br />
kaudu Venemaale<br />
2007<br />
ASi A. Le Coq tootmis- ja<br />
tarne ahela logistiliste protsesside<br />
automatiseerimine<br />
McCann Momentum -BD&CO - © P. Plisson - Corbis - Alamy/Photo12<br />
CMA CGM<br />
From the seven seas to the world<br />
Meie lubadus: rahuldame klientide vajadusi, tuues nendeni parima konteinertranspordi kõikjal üle terve<br />
maailma. Pakume kiiret, usaldusväärset, unikaalset ning keskkonnasäästlikku uksest-ukseni-teenust.<br />
Iga päev toob CMA CGM Grupi meeskond Sind järjest lähemale maailma kõige kaugematele lähte- ning<br />
sihtkohtadele.<br />
CMA CGM Estonia OÜ; tel 666 0540; faks 666 0549; e-post tln.genmbox@cma-cgm.com; www.cma-cgm.com<br />
ADVANCED SHIPPING<br />
september 2008<br />
47
REKLAAM<br />
SAVI 17, PÄRNU<br />
IMPORTAUTO.EE<br />
Meie autosalongist leiad põhjalikult<br />
valitud ja vähekasutatud<br />
VOLVO ja SAABi sõidukid.<br />
Teeme autoostu lihtsaks:<br />
• võtame Sinu vana auto sissemakseks<br />
• vormistame kohapeal soodsalt liisingu ja kindlustused<br />
• registreerime ja teostame sõidukitele tehnoülevaatuse<br />
• paigaldame soovi korral sõidukitele lisavarustust<br />
Meie pakutavad sõidukid on:<br />
• tehniliselt kontrollitud<br />
• täieliku hooldusajalooga<br />
• õige läbisõiduga<br />
• garantiiga kuni 1 aasta<br />
AUTOHOOLDUS:<br />
• hooldus- ja remonditööd<br />
• õlivahetus<br />
• hammasrihma vahetus<br />
• diagnostika ja reguleerimistööd<br />
• sildade reguleerimine<br />
• uued ning kasutatud varuosad (Saab ja Volvo)<br />
• lisavarustuse paigaldamine<br />
• alarmide paigaldus<br />
• rehvide müük ja vahetus<br />
WWW.IMPORTAUTO.EE<br />
48 <strong>LOGISTIKA</strong>
Change language