LOGISTIKA
10.09.2015 • Views
Share Embed Flag

LOGISTIKA

PDF-failina - Äripäev

PDF-failina - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
  • No tags were found...
estonian.warehouse.com

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

<strong>LOGISTIKA</strong><br />

november 2007 nr 7 (29)<br />

<br />

<br />

<br />

4<br />

Aasta logistikategu teenib kolme<br />

aastaga tagasi 25 mln krooni<br />

30<br />

Äripäev reastas majanduslikult<br />

edukaimad ekspedeerijad

REKLAAM<br />

Järgmine<br />

Logistika<br />

ilmub 27. veebruaril 2008<br />

Logistika toimetaja:<br />

Tanel Raig<br />

Tel 667 0111<br />

e-post tanel.raig@aripaev.ee<br />

Logistika<br />

reklaami projektijuht:<br />

Elina Juhanson<br />

Tel 667 0069<br />

e-post elina.juhanson@aripaev.ee<br />

Meie alused on väga mitmekülgsed ning võimaldavad<br />

transportida praktiliselt igasugust üldist lasti, sealhulgas<br />

Sto-Ro lasti ehk suuri kaupu, mida on vaja alusele<br />

ja maale vedada, konteinereid, haagiseid, kassette, liikuvat<br />

lasti ning korraga suurt hulka projektikaupu,<br />

samuti ka IMDG (ehk ohtlike kaupade<br />

mereveo) koodeksisse kantud kaupu<br />

ja temperatuurikontrolliga kaupu.<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

<br />

2 <strong>LOGISTIKA</strong>

KOMMENTAAR<br />

<strong>LOGISTIKA</strong><br />

Toimetaja: Tanel Raig,<br />

tel 667 0111, e-post:<br />

tanel.raig@aripaev.ee<br />

TOPi andmebaasi koostaja:<br />

Hiie Köster<br />

tel 667 0382, e-post:<br />

hiie.koster@aripaev.ee<br />

Reklaami projektijuht:<br />

Eili Pihlak,<br />

tel 667 0069, e-post:<br />

eili.pihlak@aripaev.ee<br />

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />

Kujundaja: Kristjan Gabral,<br />

Margit Toovere<br />

Keeletoimetaja: Sven Saun<br />

Fotograaf: Andres Haabu<br />

Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />

Väljaandja:<br />

AS Äripäev<br />

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />

telefon: (372) 667 0195,<br />

(372) 667 0222,<br />

faks: (372) 667 0265, (372)<br />

667 0165<br />

Toimetus<br />

e-post: aripaev@aripaev.ee<br />

tel: (372) 667 0111,<br />

faks: (372) 667 0265<br />

Korrespondent Tartus:<br />

Väinu Rozental,<br />

vainu.rozental@aripaev.ee<br />

Korrespondent Washingtonis:<br />

Kertu Ruus,<br />

kertu.ruus@aripaev.ee<br />

Reklaamiosakond<br />

e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />

tel: (372) 667 0105,<br />

faks: (372) 667 0200<br />

Seminarid ja Käsiraamatud<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

Raamatuklubi ja Infolehtede<br />

toimetus<br />

tel: (372) 667 0207,<br />

faks: (372) 667 0290<br />

Tellimine ja levi<br />

e-post: register@aripaev.ee,<br />

tel: (372) 667 0099,<br />

faks: (372) 667 0300<br />

Tiraaž: 25 600<br />

Tellimine internetis<br />

www.aripaev.ee/tellimine<br />

Tellimishind 12 kuuks<br />

3460 kr<br />

Trükk AS Kroonpress<br />

Äripäev veebis:<br />

www.aripaev.ee<br />

Toimetus võtab endale õiguse<br />

kirju ja kaastöid vajaduse korral<br />

lühendada. Toimetus kaastöid<br />

ei tagasta.<br />

Kõik ajalehes Äripäev ja tema<br />

lisades avaldatud artiklid, fotod,<br />

teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />

majanduslikul, poliitilisel<br />

või religioossel teemal) on<br />

autoriõigusega kaitstud teosed<br />

ning nende reprodutseerimine,<br />

levitamine ning edastamine mis<br />

tahes kujul on ilma ASi Äripäev<br />

kirjaliku nõusolekuta keelatud.<br />

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta<br />

võite pöörduda Pressinõukogusse<br />

pn@eall.ee või<br />

tel (372) 646 3363.<br />

november 2007<br />

Valitsus teenitult<br />

aasta käki laureaat<br />

TÄNASES <strong>LOGISTIKA</strong>S KIRJUTAVAD<br />

Sergei Slepuhhov,<br />

Logistika kaasautor<br />

Annab ülevaate seekordsel logistika<br />

aastakonverentsil räägitud<br />

lean-logistika teemast.<br />

Monika Laneman,<br />

ASi Epicor Software<br />

Estonia piirkonnajuht<br />

Selgitab, millist kokkuhoidu annab<br />

laojuhtimistarkvarade kasutamine.<br />

JUHTKIRI<br />

”Logistikafirmade<br />

jaoks keeras valitsus<br />

kokku korraliku<br />

käki.<br />

Logistika toimetaja<br />

Esmakordselt anti logistika<br />

aastategude<br />

konkursil välja ka<br />

auhind Aasta Logistikakäkk,<br />

mis anti Eesti valitsusele<br />

“tähelepanuväärsete<br />

saavutuste eest Eesti<br />

ümbersõidu rajamisel”. Auhind<br />

läks õigesse kohta, logistikafirmade<br />

jaoks keeras<br />

valitsus kokku korraliku<br />

käki.<br />

Paari päevaga tänavu aprillis<br />

suutis valitsus nurjata<br />

eelmise kahe aasta logistikateo<br />

saavutused. Eelmisel aastal<br />

tiitli pälvinud AS Lextrans<br />

pidi Paldiski kaudu Venemaale<br />

kulgeva sõiduautode<br />

transiidi äri Eestist ära kolima.<br />

Tänasel päeval käib nende<br />

tegevus Soome kaudu.<br />

Sama nukras seisus on<br />

üle-eelmise aasta logistikategu<br />

Sillamäe Sadam. “Kõik<br />

on aja maha võtnud ja passivad,”<br />

sõnab sadama nõukogu<br />

esimees Tiit Vähi. See<br />

tähendab sadamaoperaatorite<br />

kuni miljarditesse<br />

kroonidesse ulatuvate investeeringute<br />

edasilükkumist,<br />

mis jätab aga sadamasse<br />

tulemata planeeritud<br />

kaubamahud.<br />

Hävinud ei ole mitte ainult<br />

kahe viimase aasta logistikateod.<br />

Eesti taasiseseisvumise<br />

16 aasta jooksul<br />

Eesti Raudtee ja Tallinna<br />

Sadama kaudu ülesehitatud<br />

eduka transiidi äri kaubavood<br />

on nüüd liikumas Eestist<br />

mööda.<br />

Mari Hiiemäe,<br />

Äripäeva kaasautor<br />

Vahendab Tšehhi suursaatkonna<br />

kaubandusnõuniku mõtteid, milles<br />

peab Tallinn eeskuju võtma Praha<br />

ühistranspordisüsteemist.<br />

Magnus Lepassalu,<br />

OÜ Balti Logistika<br />

Baltikumi arendusjuht<br />

Kirjutab ostujuhtide muutunud<br />

rollist.<br />

Tanel Raig<br />

Ainus helgem lootus on,<br />

et madalseisu aetud Eesti<br />

transiidiäri peab lõpuks lahendama<br />

probleemid, mis<br />

takistavad Aasia konteinerkaupade<br />

tulekut. Loodetavasti<br />

tunneb valitsus endal<br />

piisavalt süümepiinu ja aitab<br />

lahendada seni takistuseks<br />

olnud infrastruktuuriprobleemid,<br />

alates investeeringutest<br />

konteinerterminali<br />

rajamisse, kuni piiriprobleemide<br />

lahendamiseni<br />

Venemaaga.<br />

SELLES NUMBRIS:<br />

Küsitlus<br />

Kui palju tõstavad ettevõtted<br />

järgmise aasta logistikaeelarvet?<br />

9<br />

Tarbesõiduk<br />

Mida on pakkuda pikapil Isuzu<br />

D-Max? 10–11<br />

Uuring<br />

Eesti ühinemine Euroopa<br />

Liiduga tõstis ettevõtete<br />

logistika kulusid 12–13<br />

Transpordibaromeeter<br />

Autotranspordifirmadelt viimase<br />

aasta suurim surve<br />

hinna tõusuks. 17<br />

10 aastat tagasi<br />

Eesti sadamate jäävabana<br />

hoidmise eelarve on kümne<br />

aastaga tõusnud 2,5 korda.<br />

19<br />

Ekspedeerimisfirmade TOP:<br />

Eesti edukaimad<br />

ekspedeerijad. 30–39<br />

3

AASTA <strong>LOGISTIKA</strong>TEGU<br />

A. Le Coq<br />

hoiab tööaega kokku<br />

automatiseerimisega<br />

4 <strong>LOGISTIKA</strong>

AASTA <strong>LOGISTIKA</strong>TEGU<br />

VÕITJA<br />

A. Le Coq: tootmisja<br />

tarneahela<br />

logistiliste<br />

protsesside<br />

automatiseerimine<br />

investeering 25 mln kr,<br />

koos 2006 valminud logistika<br />

keskusega 150 mln kr<br />

Kokkuhoid<br />

55 000<br />

inimtööjõutundi aastas<br />

12 000<br />

autotransporditundi<br />

aastas<br />

26<br />

inimese töökohta<br />

3<br />

poolhaagist<br />

ca 1 h<br />

laadimisaega veoki<br />

koorma kohta<br />

A. Le Coqi tootmisdirektor Rein Sööt vaatab, käed taskus,<br />

kuidas temast möödub pudeleid täis vagonett. Toodangu<br />

transport tehases inimtööjõudu enam ei vaja. Foto: Andres Haabu<br />

AS A. Le Coq automatiseeris valmistoodangu transportimise tootmisliinilt<br />

logistikakeskusesse ja hoiab nüüd kokku 55 000 inimtööjõutundi aastas. See<br />

uuendus pärjati tänavu ka aasta logistikateo tiitliga.<br />

Tanel Raig<br />

tanel.raig@aripaev.ee<br />

“A. Le Coqi üks eelis teiste<br />

konkursil osalejate ees oli<br />

automatiseerimisega saavutatud<br />

märkimisväärne kulude<br />

kokkuhoid ning tegevuse<br />

tõhustamine,” hindab<br />

konkursi korraldaja Illimar<br />

Paul.<br />

Tema sõnul võib selle projekti<br />

tuua eeskujuks kogu<br />

Eesti logistikasektorile.<br />

A. Le Coqi tootmisdirektor<br />

Rein Sööt lappab enda<br />

ees laual olevat paksu rohelist<br />

kausta ja otsib keeruliste<br />

jooniste vahelt märget, millal<br />

kõik algas.<br />

“2006. aasta alguses saime<br />

asja pakkumisteni,” leiab<br />

ta lõpuks. See tähendas pakkumisi<br />

erinevailt transpordiliinide<br />

valmistajailt.<br />

Igal aastal tehakse ettevõttes<br />

kolme aasta arenguvisioone.<br />

Otsus logistikakeskus<br />

Tartus Tähtveres asuva<br />

tootmise juurest eemale viia<br />

sündis aastail 2004–2005.<br />

Põhjuseid selleks oli palju,<br />

kuid neist põhiline, et ruumi<br />

jäi väheks.<br />

“Tooteid peab palju olema,”<br />

ütleb Rein Sööt. A. Le<br />

Coqi toodete arv jääb praegu<br />

300–400 vahele. Ja kui leidub<br />

soov areneda, on tootmispinda<br />

juurde vaja.<br />

Silmaringi käidi arendamas<br />

emafirma Olvi tootmisettevõtetes,<br />

kus on kõik põhjalikult<br />

automatiseeritud.<br />

Kuid lahendus tuli ikkagi endal<br />

välja töötada.<br />

Ettevõte on omapärastes<br />

tingimustes – tootmine asub<br />

mäe otsas ja kogu planeeritav<br />

tegevus pidi hõlmama<br />

kolme tasapinda. Eesmär-<br />

november 2007<br />

5

AASTA <strong>LOGISTIKA</strong>TEGU<br />

giks seati kaup võimalikult<br />

väikese käitluse ja ajakuluga<br />

saada tootmisliinilt veokisse<br />

ja sealt linnaserval asuvasse<br />

logistikakeskusesse.<br />

“Alustasime kaubavoogudest,”<br />

ütleb Sööt ja loeb<br />

sõrmedel kokku kuus tootmisliini.<br />

Uuendatakse pidevalt<br />

Tootmisliinide reaalne koguvõimsus<br />

ületab ööpäevas<br />

1700 euroaluse piiri.<br />

Arvestada tuli, kuhu pannakse<br />

tulevikus juurde eri<br />

tasapindade vahel kaupa<br />

transportivaid lifte, kuhu<br />

tulevad uued tootmisliinid.<br />

“See on ülioluline. Viimased<br />

kümme aastat on näidanud,<br />

et areng on väga kiire ja<br />

ei saa teha staatilist lahendust,”<br />

kinnitab Sööt.<br />

2006. aasta alguses oodati<br />

transpordisüsteemide tarnijate<br />

pakkumisi. Valik oli<br />

lai. Võib kasutada rööbas- ja<br />

rullteid, AGVsid (kärud, mis<br />

sõidavad automaatikast juhituna,<br />

kuid ilma rööbasteta<br />

õigesse kohta). Otsustati<br />

rööbasteedel liikuvate vagonettide<br />

ja rullkonveierite<br />

kasuks.<br />

Intelligentsed vagonetid<br />

AGV lahendusega võrreldes<br />

olid rööbasteedel liikuvad<br />

vagonetid odavamad ja lihtsama<br />

toimemehhanismiga.<br />

Intelligentsi on aga neil<br />

toodetel küll. Sööt demonstreerib<br />

rööbaste vahele jalutades,<br />

kuidas õllevaatidega lähenev<br />

vagonett viisakalt seisma<br />

jääb ja liigub edasi vaid<br />

niipalju, kuivõrd Sööt eest<br />

ära astub. Tegelikult on selline<br />

automaatika lisaks inimeste<br />

ohutuse tagamiseks<br />

vajalik ka transpordiahela<br />

toimimisele.<br />

Söödi sõnul juhtub vähemalt<br />

kord päevas, et ebakvaliteetne<br />

kaubaalus koos kaubaga<br />

transpordi käigus laiali<br />

vajub. “Siis on seisak totaalne,”<br />

nendib Sööt. Ja kui<br />

laialivajunud kaup veel vagoneti<br />

andurite peale vajub<br />

ja need lõhub … Söödi sõnul<br />

ongi järgmine suur väljakutse<br />

aluste kvaliteedi parandamine.<br />

Selleks tuleb hakata<br />

STATISTIKA<br />

Kahe aastaga<br />

300 miljoni eest<br />

investeeringuid<br />

A. Le Coqi<br />

investeeringud<br />

mln kroonides<br />

150<br />

100<br />

50<br />

lõppes<br />

õlletehase<br />

täielik<br />

renoveerimine<br />

0<br />

97 99 01 03<br />

Allikas: AS A. Le Coq<br />

166<br />

05<br />

125<br />

07<br />

”25 miljonit<br />

ei ole meie<br />

ettevõtte mastaabis<br />

üldse väga<br />

suur investeering.<br />

Rein Sööt, A. Le Coqi<br />

tootmisdirektor<br />

SKEEM<br />

automatiseeritult kõiki aluseid<br />

enne tootmisse minekut<br />

kontrollima.<br />

Kogu süsteemi ehitus algas<br />

2006. aasta lõpus. Nüüd<br />

jookseb tootmisliinilt tulev<br />

toodang rullkonveierile, kus<br />

kõigepealt prinditakse igale<br />

kaubaalusele triipkood.<br />

Samas kontrollitakse<br />

mani pulaatori abil, kas<br />

triipkood on olemas ja loetav.<br />

Edasi liigub toodang vagonettide<br />

ja rullkonveierite<br />

abil liftideni, millega toimetatakse<br />

toodang esimesele<br />

korrusele. Liftidel on optimaalse<br />

liikumise reeglid.<br />

Kui igas terminalis on kaup,<br />

siis lift otsustab nende reeglite<br />

järgi, kust tuleb esimesena<br />

kaup eest ära viia.<br />

Esimesele tasapinnale<br />

jõudes loeb loendur rullkonveieril<br />

liftist väljuva kauba<br />

aluselt kõigepealt triipkoodi,<br />

et automaatika teaks otsustada,<br />

kuhu vahepuhvrisse<br />

saabunud kaup ladustada,<br />

et autokoormad tekiksid<br />

ühetaolisest toodangust.<br />

Vahepuhvris komplekteeritud<br />

autokoorma jagu kaupa<br />

liigub vagonettide ja rullteede<br />

abil laadimisdoki juurde<br />

veokit ootama. Seal loeb<br />

loendur taas triipkoodilt,<br />

mis kaubaga on tegemist<br />

ning saadab vastavad andmed<br />

majandustarkvarasse,<br />

et toodang arvele võetaks ja<br />

tootmiseks kulunud toormaterjal<br />

maha arvestataks.<br />

A. Le Coqi automatiseeritud ladu<br />

kauba liikumine vagonettidel ja konveieritel tootmisest lattu<br />

triipkoodilugeja<br />

rullkonveieriga haagis<br />

Tunnist sai viis minutit<br />

Kui varem kulus veokile<br />

koorma laadimiseks pea<br />

tund, siis nüüd läheb viis<br />

minutit. Sellest koorma enda<br />

laadimisaeg kettkonveieriga<br />

varustatud haagisesse<br />

on tegelikult ainult 30 sekundit.<br />

Ülejäänud aja võtab<br />

veoki manööverdamine dokki<br />

ning juhi tegevused laadimisdoki<br />

ja haagise automaatika<br />

ühendamiseks. Nii<br />

jõuab veok tehase ja logistikakeskuse<br />

vahel teha iga<br />

tund kaks sõitu.<br />

Logistikakeskuses jookseb<br />

kaup veokilt maha sama<br />

kiiresti. Jälle on seal<br />

ootamas automaatne loendur,<br />

mis loeb triipkoodilt,<br />

kuhu kaup logistikakeskuses<br />

ladustatakse. Seejärel<br />

rändab kaubaalus rullkonveieri<br />

ja vagonettide abil<br />

soovitud terminali ossa. Alles<br />

seal tulevad esimest korda<br />

mängu inimtööjõuga varustatud<br />

tõstukid, millega<br />

paigutatakse alus terminali<br />

riiulites sobivatesse kohtadesse.<br />

Söödi sõnul on järgmine<br />

suurem investeering sellesse,<br />

et ka riiulite vahel hakkaks<br />

toimetama tõstukiga<br />

kraana, mis paigutab kauba,<br />

kuhu vaja.<br />

Investeeringute suurust<br />

Sööt ei karda. Valmistoodangu<br />

transpordiahela automatiseerimine<br />

läks maksma<br />

25 miljonit krooni. “See ei<br />

ole meie ettevõtte mastaabis<br />

üldse väga suur investeering,”<br />

ütleb Sööt.<br />

Seda enam, et arvutuste<br />

kohaselt tasub see end juba<br />

kolme aastaga. “Ma ei mäleta<br />

aastat, kus oleksime alla<br />

50 miljoni krooni investeerinud,”<br />

võtab ta kokku.<br />

6 <strong>LOGISTIKA</strong><br />

ladu<br />

ladu<br />

<strong>LOGISTIKA</strong>KESKUS<br />

rullkonveieriga haagis

AASTA <strong>LOGISTIKA</strong>TEGU<br />

KONKURENDI KOMMENTAAR<br />

triipkoodilugeja<br />

t o o t m i s l i i n<br />

triipkoodi trükkimine triipkoodi trükkimine triipkoodi trükkimine<br />

liftid<br />

triipkoodilugeja<br />

rullkonveierid erinevate<br />

toodete jaoks<br />

I korrus II korrus<br />

Tartu Õlletehase logistikaüksuse<br />

rajamine<br />

oli vajalik, kuna nende<br />

tootmisüksused asetsevad<br />

eri kohtades.<br />

Logistikaüksus rajati kahest<br />

eraldiseisvast, niigi Tartu<br />

kahes eri küljes paiknevast<br />

tootmis üksusest, mis<br />

sellisel puhul on ainuvõimalik<br />

lahendus.<br />

Alternatiiv oleks olnud<br />

Eesti turule omases tööjõunappuses<br />

jätkata suures mahus<br />

oskustööjõudu nõudvat<br />

käsitsitööd, mis poleks<br />

samas olnud äriliselt eriti<br />

mõttekas.<br />

Saku Õlletehas sarnast<br />

TSITAAT<br />

lahendust täna ei vaja, kuivõrd<br />

meie tootmine asub<br />

koos kesklao ja jaotuskeskusega<br />

sama katuse all.<br />

Me viime regulaarselt<br />

sisse tarkvara- ja<br />

tehnoloogiauuendusi, mis<br />

hoiavad meie ladude ja distributsioonisüsteemi<br />

Eesti<br />

ühe moodsama ja efektiivsemana.<br />

Näeme selles igapäevast<br />

ettevõtte rolli oma süsteemide<br />

uuendamisel, mistõttu<br />

käsitleme seda loomuliku<br />

ettevõtte arenguna, millele<br />

auhindu ei ole küsinud.<br />

Priit Einmann, ASi Saku Õlletehas<br />

logistikadirektor<br />

”A. Le Coqi üks eeliseid teiste konkursil<br />

osalejate ees oli automatiseerimisega<br />

saavutatud märkimisväärne<br />

kulude kokkuhoid.<br />

Illimar Paul, Aasta Logistikateo konkursi korraldaja<br />

CMA CGM - FROM THE SEVEN<br />

SEAS TO THE WORLD !<br />

CMA CGM Estonia Oü,<br />

Pirita Tee 20, 10127 Tallinn<br />

Tel 666 0540, Faks 666 0549,<br />

tln.genmbox@cma-cgm.com<br />

www.cma-cgm.com<br />

-CMACGM–Kolmas<br />

CGM konteinervedusid teostav<br />

laevaliin maailmas<br />

-Konteinerveod üle maailma<br />

-302 laeva, mis teenindavad<br />

rohkem kui 403 sadamat<br />

-Hea transiitaeg ja<br />

professionaalne teenindus<br />

november 2007<br />

7

AASTA <strong>LOGISTIKA</strong>TEGU<br />

Aasta Logistikateo konkursil jagati välja neli auhinda<br />

Aasta Logistikateo Suure<br />

Auhinna võitjale A. Le<br />

Coqile lisaks tulid teisele<br />

kahele võrdse kaaluga auhinnalisele<br />

kohale aktsiaseltsid<br />

Eesti Post ja Tallink<br />

Grupp.<br />

Eesti Post pälvis tiitli automaatse<br />

pakisorteerimisliini<br />

paigaldamise eest Tallinna<br />

sorteerimiskesku sesse.<br />

Tallink Gruppi tunnustati<br />

auhinnaga aastaringse kiirlaevaliikluse<br />

Tallink Shuttle<br />

käivitamise eest Tallinna ja<br />

Helsingi vahel.<br />

Esmakordselt konkursi<br />

ajaloos anti välja ka aasta<br />

logistikakäki tiitel, mis läks<br />

Eesti Vabariigi valitsusele<br />

“tähelepanuväärsete saavutuste<br />

eest Eesti ümbersõidu<br />

rajamisel”.<br />

Tiitliga märgiti ära valitsuse<br />

tegevus, mille tulemusena<br />

on poole aastaga lõppenud<br />

suur osa Eestis 16 aas-<br />

MIS ON MIS<br />

konkurss Aasta Logistikategu<br />

Eesti Post<br />

Auhind<br />

Tallink Grupp<br />

Auhind<br />

ETK<br />

Logistika Pluss<br />

DPD<br />

Lokman<br />

Quelle<br />

Tallinna Tehnikakõrgkool<br />

Laadur<br />

Võistlesid 2006/2007 ellukutsutud<br />

ja rakendatud<br />

logistilised parendused, mis<br />

kasvatasid ettevõtte efektiiv<br />

sust, käivet, kasumit,<br />

tarnekindlust, varude ringlemiskiirust,<br />

klientide rahulolu,<br />

optimeeris tegevust või<br />

aitas säästa kulusid.<br />

Korraldaja OÜ Sensei.<br />

Võitja valiti 6.11 Logistika<br />

Aastakonverentsil.<br />

Finalistid<br />

A. Le Coq<br />

Peaauhind<br />

Lisaks omistati aasta logistikakäki<br />

tiitel Eesti Vabariigi<br />

valitsusele<br />

Aasta logistikateo eest võttis tiitli vastu ASi A. Le Coq logistikadirektor<br />

Erki Lehiste.<br />

Foto: Jaana Pikalev<br />

ta jooksul ehitatud edukast<br />

transiidiärist. Seni Eestile<br />

eksporditulu toonud kaubavood<br />

kulgevad meist mööda,<br />

kasutades selleks alternatiivseid<br />

marsruute. Paljud<br />

operaatorid, raudtee- ning<br />

laevafirmad on oma tegevuse<br />

lõpetanud või lõpetamas,<br />

märkis Aasta Logistikateo<br />

konkursi korraldaja Illimar<br />

Paul.<br />

Sensei<br />

VOLVO TRUCKS. DRIVING PROGRESS<br />

www.volvotrucks.ee<br />

tegutse nüüd<br />

TULEVIKUKINDLUSTUS<br />

Kaitse oma Volvo veokit fikseeritud<br />

hinnaga Volvo hoolduslepinguga, saate<br />

kaitsta end järgnevatel aastatel planeerimatute<br />

kulutuste eest – kõik ühe, taskukohase,<br />

igakuise eelarvelise maksega. Pakkuda on lai valik<br />

kontrollitud finantslahendusi, millest just Teie<br />

eelarvele ja vajadustele sobiva leiame. Meie paindlikud<br />

hoolduslepingud garanteerivad, et lepingus<br />

fikseeritud tööd viivad läbi Volvo poolt koolitatud<br />

kvaliteetsed tehnikud, arvestades Volvo originaalhoolduse<br />

nõudeid ja kasutades Volvo originaalvaruosi,<br />

alati lähtudes Volvo juhenditest. Täpsemad<br />

informatsiooni Volvo hoolduslepingute kohta annab<br />

lähim Volvo Estonia esindus. Volvo Estonia<br />

esindused asuvad Tallinnas – Kadaka tee 70A,<br />

tel 671 8360, Tartus – Ringtee 53, tel 738 4000 ja<br />

Jõhvis – Ringtee 1. Lisainfo meie kodulehel<br />

www.volvotrucks.ee.<br />

VOLVO HOOLDUSLEPINGUD<br />

8 <strong>LOGISTIKA</strong>

2008<br />

toob<br />

kulude<br />

tõusu<br />

Järgmise aasta logistikaeelarve<br />

tõus on möödapääsmatu.<br />

Umbes 10%<br />

tuleb arvestada lisaks.<br />

Kindla kulutõusuna arvestatakse<br />

kütusehinda,<br />

kuna uuest aastast tõuseb<br />

kütuseaktsiis. Teised suuremad<br />

kasvavad kululiigid<br />

on erinevad ja sõltuvad seekordses<br />

küsitluses vastanute<br />

tegutsemisvaldkonnast.<br />

Ettevõtted mõtlevad, kuidas<br />

kasvavaid kulusid ohjata.<br />

Eelkõige üritatakse pitsitada<br />

teenuse pakkujaid – remondi-<br />

ja transpordi firmad<br />

peavad arvestama tihedama<br />

konkurentsiga, kuna ettevõtted<br />

üritavad soodsama<br />

hinna leidmiseks kaasata<br />

rohkem pakkumisi.<br />

Teiseks vaadatakse üle enda<br />

tegevus – tegevuste automatiseerimine<br />

ladudes, tarnetingimuste<br />

ümber rääkimine<br />

ja ebaökonoomsete<br />

transpordivahendite väljavahetamine.<br />

Tuleb leida<br />

võimalusi kulude kokkuhoiuks.<br />

Kui palju tõuseb teie ettevõtte logistikaeelarve maht järgmisel aastal?<br />

6–7%<br />

Täpselt pole järgmise<br />

aasta logistikaeelarve<br />

veel teada, ent eeldatavasti<br />

tõuseb see 2007.<br />

aastaga võrreldes 6–7 protsenti.<br />

Prognoosime, et kõige<br />

rohkem kasvavad tankkonteinerite<br />

(intermodaalne) ja<br />

treilervedudega seotud kulutused.<br />

Detailselt kuluanalüüsi<br />

meil pole, ent esimesel<br />

juhul on peamine põhjus<br />

nõudluse suurenemine.<br />

Palkade ja kütuse hinna<br />

tõus läheb arvesse mõlemal<br />

juhul.<br />

Selleks et kulutusi logistikale<br />

vähendada, kaasame<br />

rohkem pakkujaid, selgitamaks<br />

välja konkurentsivõimelist<br />

teenusepakkujat.<br />

Tegeleme nn one stop<br />

shopping’u kontseptsiooniga<br />

vedelkeemia veol, ladustamisel<br />

ja pakendamisel.<br />

Seda seetõttu, et saavutada<br />

kulutuste vähendamist.<br />

Kasutame erinevaid<br />

mõõdikuid (KPI) laoseisude,<br />

inventory turn’i ja<br />

käibe kapitali varude hindamisel.<br />

Peep Uueküla, ASi Velsicol Eesti<br />

Euroopa tarneahela juht<br />

10%<br />

Logistikakulude kasv<br />

järgmiseks aastaks<br />

on planeeritud umbes<br />

10 protsenti.<br />

Igal juhul jääb eelarve<br />

kasvu protsent selgelt alla<br />

käibe prognoositavale kasvule.<br />

Peamine kulude kasv<br />

tuleb uute rendipindade kasutuselevõtmisest.<br />

Oma kulude piiramiseks<br />

oleme eriti sel aastal<br />

logistikas investeerinud<br />

palju uutesse lahendustesse.<br />

Kesklaos oleme kauba<br />

komplekteerimise viinud<br />

paberilt arvutisse (tõstukites<br />

on arvutid, kus tellimusi<br />

käsitletakse paberist<br />

saateleheta). See võimaldab<br />

meil jätta kulutused<br />

tööjõule järgmisel aastal<br />

samaks ehk oleme efektiivsemad.<br />

Transpordikulusid planeerime<br />

vähendada, leppides<br />

tarnijatega kokku meile<br />

paremaid tarnetingimusi<br />

(DDU, DDP).<br />

Toomas Veskus, ASi Onninen<br />

logistikajuht<br />

KÜSITLUS<br />

15%<br />

Mais pakkusin<br />

järgmise aasta<br />

logistikaeelarve<br />

kasvuks 10 protsenti,<br />

enam ma nii optimistlik<br />

ei ole.<br />

Kasvuks võib tulla<br />

15 protsenti. Seda näitab ka<br />

tarbijahinnaindeksi tõus.<br />

Kui mais kallines transport<br />

eelmise aastaga võrreldes<br />

0,4 protsenti, siis oktoobris<br />

7,7 protsenti. Teenuste hinna<br />

tõus oli eelmise aastaga<br />

võrreldes oktoobris 11,3%.<br />

Enim tõusevad sisseostetavad<br />

teenused (autode<br />

remondikulud ja kulud<br />

liikluskindlustustele, millest<br />

ajakirjanduses räägitakse<br />

veel vähe), kütusehinnad<br />

(tänu mootorikütuse<br />

aktsiisi tõusule ja kütuse<br />

kallinemisele maailmaturul.<br />

Palkade tõus tuleb väiksem<br />

kui 2007. aastal, umbes<br />

10 protsenti.<br />

Kulutuste optimeerimiseks<br />

vaatame üle lepingud<br />

autode remondifirmadega.<br />

Samuti vahetame liiga palju<br />

kütust tarbivad masinad<br />

ökonoomsemate vastu.<br />

Jaanus Jõelaid, ASi K&H transpordiosakonna<br />

juhataja<br />

MANNLINES<br />

www.mannlines.com<br />

Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod<br />

Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel<br />

UK-Germany-<br />

Estonia-Finland<br />

Harwich<br />

Cuxhaven<br />

Paldiski<br />

Turku<br />

Bremerhaven<br />

Harwich<br />

R<br />

L<br />

E<br />

T<br />

K<br />

R<br />

Benelux-Estonia-<br />

Finland-Sweden<br />

Terneuzen<br />

Flushing/Vlissingen<br />

Paldiski<br />

Turku<br />

Pitea<br />

K<br />

R<br />

E<br />

T<br />

K<br />

UUS! BENELUX–EESTI RO-RO LIIN<br />

• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi<br />

Bremerhaveni sadama Eestisse<br />

• Inglismaa Eesti kaubaveo<br />

transiitaeg 3 päeva<br />

Broneerimine ja lisainfo:<br />

Mann Lines OÜ<br />

Rae põik 10,<br />

76806 Paldiski, Eesti<br />

Tel +372 679 1450<br />

Faks +372 679 1455<br />

E-post mannlines@mannlines.ee<br />

november 2007<br />

9

TARBESÕIDUKI TEST<br />

Isuzu<br />

D-Max<br />

Double Cab<br />

mahutab<br />

küll rohkem<br />

sõitjaid, ent<br />

näiteks jalgratta<br />

transportimiseks<br />

kastis tuleb<br />

jalgrattalt<br />

esiratas<br />

eemaldada.<br />

Fotod: Jaana<br />

Pikalev<br />

VÕRDLU<br />

Isuzu D-Max 4×4<br />

Double Cab<br />

Mootor: 3,0 TDi<br />

Võimsus 120 kW<br />

Suurim pöördemoment:<br />

333 Nm/p/min<br />

Käigukast: 4käiguline<br />

manuaal<br />

Keskmine kütusekulu:<br />

8,2 l / 100 km<br />

Kasti suurus:<br />

1380×1460 mm<br />

Hind: alates 349 900 kr<br />

Konkurent<br />

Mitsubishi L2000<br />

Mootor: 2,5 l<br />

Võimsus: 100 kW<br />

Pöördemoment:<br />

314 Nm/p/min<br />

Veovõimsus:<br />

750-2700 kg<br />

Keskmine kütusekulu:<br />

8,7 l / 100 km<br />

Pikkus/laius/kõrgus:<br />

5000/1800/1780 mm<br />

Hind: alates 395 000 kr<br />

Allikas: Isuzu, Äripäev<br />

Isuzu D-Max trumpab<br />

soodsa hinnaga<br />

Testitud Isuzu D-Maxi<br />

trump on konkurentidega<br />

võrreldes kindlasti<br />

soodne soetusmaksumus.<br />

Isuzu D-Max tekitab<br />

kahtlemata emotsiooni, olgu<br />

see siis positiivne või ainult<br />

negatiivne.<br />

Pärast testisõitu võin<br />

kindlalt väita, et selle pikapi<br />

puhul poleks mul kahju<br />

kulutada mudelile kujunenud<br />

hinda.<br />

Seda põhjusel, et sõiduomadused<br />

lubavad öelda, et<br />

D-Maxi puhul on tegemist<br />

korraliku hinna ning kvaliteedisuhtega,<br />

teisi sõnu ei<br />

hinnata auto võimeid üle.<br />

Isuzu D-Maxi maksumus<br />

algab Space Cabi puhul<br />

350 000 kroonist.<br />

Kas valida Space Cab või<br />

Double Cab sõltub sellest,<br />

millele või kellele te tahate<br />

ruumi rohkem jätta. Kui<br />

soovite vedada pikemaid<br />

esemeid ja seejuures kannatate<br />

ära väiksema sõitjate<br />

ruumi, sobib Space Cab.<br />

Juhul kui olulisemaks<br />

on mugav reisimine neljale<br />

ja olete nõus jalgratta pakkimiseks<br />

sellel esiratta alt<br />

ära võtma, sobib Double<br />

Cab.<br />

Isuzu on väga tuntud oma<br />

diiselmootorite poolest ja<br />

loomulikult ei ole D-Maxi<br />

3L töömahuga mootorile<br />

mitte midagi ette heita –<br />

automaatkäigukastiga, piisavalt<br />

võimas ning seejuures<br />

ökonoomne.<br />

Mootori tehnoloogilisusele<br />

lisaks ei ole etteheiteid<br />

ka muudele sõlmedele, mis<br />

täidavad oma rolli hästi.<br />

Nii nagu kõik tarbesõidukid<br />

tahavad olla pisut<br />

rohkem mugavad, annab ka<br />

D-Maxi valida nii manuaalse<br />

kui ka automaatse käigukasti<br />

vahel.<br />

Varustuses on D-Maxil<br />

olemas kõik, mida nõutakse<br />

pikapilt ning teda on mugav<br />

kasutada. Proovisõidul<br />

ei jäänud silma-kõrva midagi<br />

olulist, mis oleks jäänud<br />

häirima.<br />

Juhul kui D-Maxi töökindlus<br />

on konkurentide<br />

omaga samaväärne, siis ei<br />

ole ühtegi põhjust, miks ei<br />

peaks seda autot ostma.<br />

Marko Jets,<br />

Jaana Pikalev<br />

10 <strong>LOGISTIKA</strong>

D-Maxi roolis võib juht end mugavalt tunda ja sihtpunkti<br />

jõudmiseks navigatsiooniseadmelt juhtnööre küsida.<br />

KIIU TEHNOPARK<br />

Äri- ja tootmispindade arendus, müük ja rentimine. Tootmis- ja<br />

laohoonete projekteerimise konsultatsioon ja ehituskorraldus.<br />

Ehitusekspertiis. Omanikujärelvalve.<br />

november 2007<br />

Väikese veomahu korral<br />

on vajalik soetada<br />

kaubaveoks kohandatud<br />

sõiduauto, väikebuss<br />

või pikap. Millal peaks ostma<br />

pikap-tüüpi auto ning<br />

milline see peab olema?<br />

Eestis pakutavad pikapid<br />

on enamasti pärit Jaapanist<br />

(Nissan, Toyota,<br />

Mazda, Isuzu) või Hiinast<br />

(SsangYong) ning mudelite<br />

erinevused ei ole suured.<br />

TARBESÕIDUKI TEST<br />

Kuidas valida<br />

pikapit?<br />

Müüme<br />

tootmiskrunte<br />

KIIUL,<br />

Kuusalu vallas.<br />

Vardo Loks<br />

+372 52 58 520<br />

www.hoog.ee/kiiu<br />

HOOG KINNISVARA AS<br />

Järvevana tee 5, 10132 Tallinn<br />

Ainus pikapite kodumaa<br />

esindaja on Ford. USAs on<br />

loomulikult levinud suuremad<br />

pikapid, haarates enda<br />

alla näiteks 4500 kg täismassiga<br />

Dodge RAMi. Vaatluse<br />

alla tulevad seega väiksemad<br />

pikapid, mis on siiski<br />

ehitatud raamile ning<br />

millel on eraldi kabiin ning<br />

veokasti osa.<br />

Enamasti on autodest rääkides<br />

tähelepanu all sõiduautod<br />

ning mida sportlikumad<br />

ja luksuslikumad, seda<br />

suurem on tähele panu. Ka<br />

veoautode puhul võib tähelepanu<br />

koonduda liigselt raskeveokitele.<br />

Nii võibki väiksemat<br />

sorti tarbesõiduk jääda<br />

teenimatult tagaplaanile.<br />

Autode tehniliste andmete<br />

võrdlemine annab üldülevaate,<br />

proovisõit annab kasutusmugavuse<br />

info. Autode vastupidavust<br />

on raske hinnata,<br />

omamata tehnilisi andmeid<br />

paljude sõidukite kohta.<br />

Hoolduskulud, töökindlus,<br />

kasutusmugavus on<br />

põhiargumendid, mida<br />

peab jälgima sõiduki valimisel.<br />

Tänapäeval on otsustav<br />

lisaargument mugavusja<br />

lisavarustus – püsikiirushoidik,<br />

navigatsiooniseade,<br />

infovahetus telefoniga,<br />

helisüsteem. Vähetähtis pole<br />

sõiduki väljanägemine pärast<br />

juhi töö aega krossimootorratast<br />

karjääri, surfilauda<br />

randa või seene korvi metsast<br />

välja vedades.<br />

Kohati tundub pikap üsna<br />

ebapraktiline, ei ole ta õige<br />

veo- ega sõidumasin. Siit tuleb<br />

välja selle autotüübi eelis.<br />

Kui on vaja vedada nii inimesi<br />

kui ka kaupu enam-vähem<br />

võrdselt, siis on pikap asendamatu.<br />

Näiteks on vaja, et<br />

töölised lähevad karjamaa<br />

aeda parandama või tormikahjustatud<br />

elektriliine taastama.<br />

Vajalikuks võib pikap<br />

osutuda väikeettevõtjale, kes<br />

peab mõnikord ise oma käed<br />

tootmistööle külge panema.<br />

Marko Jets<br />

11

<strong>LOGISTIKA</strong>KULUDE UURING<br />

Euroopa Liit kasvatas<br />

transpordikulusid<br />

Kaupmehed kardavad<br />

edasist kulude tõusu<br />

Ain Kiisler<br />

OÜ L-Consult<br />

Tomi Solakivi<br />

Turku School of Economics<br />

Pärast Eesti astumist<br />

Euroo pa Liitu on 60%<br />

kaubandus- ja tootmisettevõtete<br />

jaoks kasvanud<br />

transpordikulud.<br />

Uuringus paluti hinnata<br />

logistiliste kulude muutumist<br />

alates Eesti astumisest<br />

ELi. Ligikaudu 60% vastanud<br />

tootjate ja kaubandusfirmade<br />

arvates on kasvanud<br />

transpordikulud. Samal ajal<br />

on ca 20% vastanute hinnangul<br />

transpordikulud hoopis<br />

vähenenud.<br />

Silmatorkavalt erinevalt<br />

hindavad tootjad ja kaubandusfirmad<br />

laokulude muutust<br />

– peaaegu 60% tootjate<br />

arvates ei ole laokulud aastast<br />

2004 muutunud, vaid<br />

35% arvates on need kasvanud.<br />

Samas 55% kaubandusfirmade<br />

hinnangul laokulud<br />

kasvasid. Stabiilseks pidas<br />

neid ca 40% vastanuist.<br />

Säilituskulud pole<br />

oluliselt vähenenud<br />

Liitumine ELiga ja sellest tulenev<br />

kaupade kiirenenud<br />

liikumine pole toonud märkimisväärset<br />

säilituskulude<br />

ehk varudega seotud kulude<br />

vähenemist. Vaid 17%<br />

tootjate ja 10% kaupmeeste<br />

hinnangul on säilituskulud<br />

vähenenud. Ligikaudu<br />

45% tootjate ja kaupmeeste<br />

hinnangul on säilituskulud<br />

hoopis kasvanud.<br />

Uuringus osalenuil paluti<br />

prognoosida logistiliste<br />

kulude edasisi muutusi<br />

2010. aastani. 80% vastanud<br />

tootmis- ja kaubandusfirmadest<br />

eeldas edasist<br />

transpordi kulude kasvu.<br />

Muude logistiliste kulude<br />

kasvu osas ootab 60–80%<br />

vastanuist samuti kasvu.<br />

Sealjuures on kaupmehed<br />

tootjatega võrreldes pessimistlikumad.<br />

Ca 80% kaubandusfirmadest<br />

on valmis laokulude<br />

kasvuks (tootjaist ca 60%), ligikaudu<br />

70% prognoosib säilituskulude<br />

kasvu (60% tootjaist).<br />

Edasist säilituskulude<br />

vähenemist lootis vaid<br />

10% kaupmeestest ja 17%<br />

tootjaist.<br />

Eesti torkab silma kesise<br />

perfektsusega<br />

Muude regioonidega võrreldes<br />

torkavad Eesti firmad<br />

sil ma suhteliselt madala<br />

perfekt sete tellimuste osakaalu<br />

ja lühikeste klienditellimuse<br />

täitmise tsüklitega.<br />

Eesti tootmisfirmade<br />

lõpp toodete varu piisavus<br />

on vaadeldavate regioonide<br />

keskmisest märkimisväärselt<br />

madalam. Samaaegsete<br />

keskmisest kõrgemate säilituskulude<br />

juures viitab see<br />

Eesti tootjate väiksusele ja<br />

konkreetsete tellimuste alusel<br />

tootmise (allhanke) suurele<br />

osakaalule.<br />

Eesti firmad paistavad silma<br />

efektiivse käibekapitali<br />

kasutusega – keskmiselt<br />

laekub Eesti tootjale kliendi<br />

makse 2,5 päeva ja kaubandusfirmale<br />

13 päeva varem,<br />

kui toimub maksmine<br />

tarnija(te)le.<br />

MIS ON MIS<br />

Interreg III B projekt LogOnBaltic<br />

Käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris<br />

rahvusvahelise<br />

uurimisprojekti raames<br />

Eesti firmade hulgas tehtud<br />

logis tikauuring.<br />

Suunatud Läänemere regioonide<br />

integratsioonile logistikakompetentsi<br />

tõstmise<br />

valdkonnas.<br />

Analüüsitavad Läänemere<br />

regioonid: Eesti, Edela-Soome,<br />

Hamburgi ja Lääne-Mecklenburgi<br />

regioonid<br />

Saksamaal, Kirde-Poola,<br />

Leedu, Läti, Peter buri regioon<br />

Venemaal, Taani ja<br />

Östergötlandi regioon Rootsis.<br />

Eesti valimisse kuulus<br />

2960 tootmis-, kaubandusja<br />

logistikaettevõtet. Valimisse<br />

mittekuulunud firmad<br />

vastasid avaliku kodulehekülje<br />

kaudu.<br />

Eestis vastas veebiankeetidele<br />

186 firmat (146 valimi<br />

firmat + 40 valimisse<br />

mitte kuuluvat ettevõtet).<br />

38% vastanuist olid tootmisfirmad,<br />

38% kaubandusfirmad<br />

ning 24% logistikateenuseid<br />

osutavad firmad.<br />

Valdkonnad, millele uuring keskendus<br />

logistilised kulud<br />

logistilised indikaatorid /<br />

võtmenäitajad<br />

ettevõtete logistilise<br />

kompetentsi tase<br />

Ettevõtete logistilised võtmenäitajad<br />

Asjad, mida paluti tootmis- ja kaubandusfirmadel hinnata<br />

perfektsete tellimuste %<br />

protsent klientide tellimustest,<br />

mis toimetatakse kohale<br />

soovitud päevaks ja<br />

ajaks täielikult komplekteerituna,<br />

laitmatus seisukorras,<br />

korrektsete saatedokumentidega;<br />

keskmine klienditellimuse<br />

tsükli kestus päevades<br />

keskmine päevade arv<br />

logistilised infosüsteemid<br />

logistikaalane<br />

outsourcimine<br />

osalenud firmade logistika<br />

alane enesehindamine<br />

kliendi tellimuse saamisest<br />

kuni tellitu üleandmiseni;<br />

keskmine ajavahemik<br />

kliendi tellimuse täitmise<br />

ja makse laekumise vahel<br />

ning esitatud tellimuse kättesaamisest<br />

tarnijalt, kuni<br />

selle eest maksmiseni. Viimased<br />

kaks mõõdikut iseloomustavad<br />

ettevõtte rahavoogude<br />

liikumist.<br />

NUMBER<br />

2960<br />

Eesti ettevõtet kuulus valimisse. Valimisse mittekuulunud<br />

firmad said veebiankeetidele vastata avaliku kodulehekülje<br />

kaudu.<br />

12 <strong>LOGISTIKA</strong>

VÕRDLUS<br />

LogOnBalticu uuringu tulemused<br />

Eesti ettevõtted suudavad kõige vähem täita perfektselt tellimusi<br />

<strong>LOGISTIKA</strong>KULUDE UURING<br />

Eesti Saksamaa Saksamaa Edela-Soome Läti Rootsi<br />

(Hamburg) (M-Vorp.) (Östergötl.)<br />

Perfektsete tellimuste täitmise %<br />

Tootmisfirmad 84,6 90,0 89,8 91,5 86,8 89,7<br />

Kaubandusfirmad 86,2 93,4 89,4 91,8 86,6 90,8<br />

Kliendi tellimuse täitmise tsükkel, päevi<br />

Tootmisfirmad 21,9 31,6 44,5 21,5 34,9 36,4<br />

Kaubandusfirmad 6,9 14,3 15,2 9,2 11,4 6,6<br />

Lõpptoodete varu piisavus, päevi<br />

Tootmisfirmad 13,9 66 32,4 40,0 45,0 11,9<br />

Kaubandusfirmad 42,1 44 46,6 44,9 37,0 48,4<br />

Aeg kliendi tellimuse üleandmisest<br />

selle eest makse laekumiseni, päevi<br />

Tootmisfirmad 30,2 29,1 25,4 25,9 25,8 38,9<br />

Kaubandusfirmad 23,6 22,2 13,8 14,9 32,5 31,8<br />

Aeg tarnijatele esitatud tellimuse kättesaamisest<br />

selle eest maksmiseni, päevi<br />

Tootmisfirmad 32,7 20,9 19,7 26,0 29,3 35,3<br />

Kaubandusfirmad 36,5 21,9 18,7 22,5 33,2 37,0<br />

Allikas: LogOnBaltic<br />

Veoste ekspedeerimine:<br />

Blizzak Nordic<br />

Noranza2<br />

TURVALISEKS<br />

TEEKONNAKS<br />

M729<br />

R249<br />

maismaa-, mere- ja lennuveosed<br />

Laologistika:<br />

kaupade ladustamine, sorteerimine,<br />

markeerimine, komplekteerimine<br />

Rippriietelogistika<br />

Kullerteenus<br />

Logistikaalane nõustamine<br />

Hulgi- ja jaemüük<br />

www.erimell.ee<br />

TARTU Vahi tn 5, tel 740 0455, tartu@erimell.ee<br />

SAUE Sooja tn 4a, tel 670 9400, saue@erimell.ee<br />

PÄRNU Tallinna mnt 107, tel 442 9710, parnu@erimell.ee<br />

RAKVERE Narva tn 40a, tel 322 3309, rakvere@erimell.ee<br />

ITELLA LOGISTICS OÜ<br />

Kalmistu tee 26<br />

11216, Tallinn, Eesti<br />

Tel: +372 6990 431<br />

Faks: +3726990433<br />

e-post: estonia@itella.com<br />

Internet: www.itella.ee/logistics<br />

november 2007<br />

13

AASTAKONVERENTS<br />

Logistikute<br />

teemaks<br />

seekord<br />

kulusäästlik<br />

tootmine<br />

Logistika aastakonverentsi korraldaja Illimar Paul rääkis<br />

konverentsil lean-kontseptsiooni kasutamisest teenuste osutamise<br />

valdkonnas.<br />

Foto: Jaana Pikalev<br />

Idamaine tarneahelate<br />

juhtimise filosoofia pole<br />

vaid ilus mantrate kogum<br />

Sergei Slepuhhov<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Kolmandat korda läbiva<br />

teemaga toimunud logistika<br />

aastakonverentsi<br />

teema oli seekord lean<br />

ehk süsteemne lähenemine<br />

igasuguse raiskamise<br />

tuvastamiseks ja sellest<br />

vabanemiseks.<br />

Novembri alguses kogunesid<br />

kohalikud ja välismaa<br />

professionaalid logistika<br />

aastakonverentsile.<br />

Konverentsi avalöögi tegi<br />

Lexus Europe’i arendusjuht<br />

Manuel R. Diaz. Alustades<br />

seitsme raiskamise allika<br />

defineerimisega, jätkas<br />

Diaz Toyota tootmissüsteemi<br />

tugisammaste kirjeldamisega.<br />

Kolm just-in-time- (JIT)<br />

postulaati kõlavad lihtsalt:<br />

toodame ainult õigeid tooteid,<br />

õigel ajal ja õigetes kogustes;<br />

ei ladusta ebavajalikke<br />

asju; ei soorita liigseid<br />

operatsioone.<br />

Diaz rõhutas, kuivõrd oluline<br />

on ehitada protsesside<br />

jada, mis vajadusel võimaldab<br />

tegevuste viivitamatut<br />

peatamist, et tekkinud viga<br />

või defekt ei liiguks edasi<br />

mööda väärtusahelat.<br />

Samuti ei saa alahinnata<br />

standardiseeritud protsesside<br />

olulisust, mis aitavad<br />

kaasa olukorra selgitamisele,<br />

määravad parimad mee-<br />

Tee oma elu lihtsamaks!<br />

Uus internetipõhine infosüsteem<br />

vedude korraldamiseks vedajatele ja veotellijatele<br />

www.eshipper.ee<br />

14 <strong>LOGISTIKA</strong>

AASTAKONVERENTS<br />

MIS ON MIS<br />

Lean<br />

Süsteemne lähenemine igasuguse<br />

raiskamise tuvastamiseks<br />

ja sellest vabanemiseks<br />

eesmärgiga saavutada<br />

toodete perfektne ja kliendi<br />

nõudlusele vastav voog.<br />

Lean manufacturing ehk kulusäästliku<br />

tootmise põhimõtted<br />

said alguse tootmisest.<br />

Aastakümnete jooksul<br />

on see filosoofia väljunud<br />

tootmise raamest ning tänapäeval<br />

räägime juba leanlogistikast,<br />

lean-tarneahelast,<br />

lean-teenustest jne.<br />

Just-in-time<br />

Varude juhtimise strateegia<br />

äri kasumlikkuse suurendamiseks<br />

varude taseme ning<br />

sellega seotud kulude vähendamise<br />

kaudu.<br />

Jido-Ka<br />

Võime automaatselt peatada<br />

materjalivoogu, kui selles<br />

on tuvastatud probleem,<br />

et tekkinud viga ei liiguks<br />

edasi mööda väärtusahelat.<br />

Kaizen<br />

Järjepideva parenduse filosoofia,<br />

mis lähtub põhimõttest,<br />

et asju saab alati<br />

teha veelgi paremini. Seisneb<br />

üksteise järel tehtavatest<br />

väikestest parendustest,<br />

mis kokku annavad<br />

suure kokkuhoiu ning kvaliteedi<br />

paranemise.<br />

Kanban<br />

Lihtne mehaaniline signaalide<br />

süsteem, mida kasutatakse<br />

lean-protsessides, et<br />

käivitada tootmist või varude<br />

täiendamist toote liikumisel<br />

mööda väärtusahelat.<br />

BT Eesti on nüüd<br />

Toyota Material Handling Eesti!<br />

Toyota Material Handling Eesti AS<br />

Kesk tee 13, Jüri<br />

müük, rent 606 6020<br />

teenindus 606 6023<br />

www.toyota-forklifts.ee<br />

TÕSTUKITE MÜÜK<br />

LOE VEEBIST<br />

www.lean.org<br />

Ammendav allikas lean-temaatika kohta.<br />

todid kvaliteedi suurendamiseks,<br />

kulude alandamiseks<br />

ning suurema ohutuse<br />

saavutamiseks.<br />

Praegu on enamik Toyota<br />

protsesse kõrgelt standardiseeritud<br />

ja väga täpselt dokumenteeritud.<br />

Lõviosa uutest<br />

toodetest peavad vastama<br />

juba tuttavatele ja selgetele<br />

protsessinõudmistele enne<br />

sujuva väärtust lisava voo<br />

käivitamist.<br />

Teiselt poolt leidub siiamaani<br />

väga palju organisatsioone,<br />

kus kasinalt kaardistatud<br />

protsessid ja nõrgad<br />

standardid ei võimalda luua<br />

reaalset pilti sellest, millised<br />

on võimalikud kompromissid<br />

ühe või teise protsessi<br />

kujundamisel. Sellised ettevõtted<br />

vajavad lean’i kui lõpmatut<br />

parendamisprotsessi<br />

ehk kaizen’it.<br />

november 2007<br />

Tarneahela juhtimise<br />

filosoofia on praktiline<br />

Diazi ettekande viimane osa<br />

oli kaasuste analüüs: opereerimistulemuste<br />

drastilised<br />

muudatused ei jätnud ruumi<br />

kahtlustele ning pani tõdema,<br />

et idamaine tarneahela<br />

juhtimise filosoofia omab<br />

oluliselt rohkem praktilist<br />

väärtust kui lihtsalt ilusate<br />

mantrate kogum.<br />

Seda kinnitasid järgmised<br />

kaks esinejat. Tugeva<br />

tööstustaustaga konsultant<br />

Jo Olu Taiwo ja innovatsiooniinstituudi<br />

direktor Jose<br />

Caldos Caldeira veensid saalisolijaid,<br />

et lean’i saab rakendada<br />

isegi absoluutselt<br />

erineva tarneahela strateegia<br />

raames.<br />

Sääst ja tootmisvõimsuse<br />

kasv käsikäes<br />

Esialgu stagneeruval ettevõttel<br />

õnnestus kolme kuuga<br />

projekti algusest säästa ligi<br />

viis miljonit krooni, vabastada<br />

1,2 miljoni euro väärtuses<br />

tootmisvõimsust ning suutis<br />

sealjuures rahuldada kliendi<br />

kasvanud nõudlust.<br />

Portugallane Jose Caldeira<br />

aga näitas, et ka sellises<br />

raskesti prognoositava<br />

nõudlusega harus nagu jalatsite<br />

tootmine saab leansüsteemi<br />

abil vähendada varusid,<br />

lühendada reageeri-<br />

Peterburi tee 48d<br />

Tallinn<br />

tel 605 3640<br />

tel 605 3642<br />

info@daelift.ee<br />

www.daelift.ee<br />

15

AASTAKONVERENTS<br />

TSITAAT<br />

”Paljudes<br />

valdkondades<br />

on vaja<br />

lean-põhimõtteid<br />

tõlkida.<br />

Jose Caldos Caldeira, innovatsiooniinstituudi<br />

direktor<br />

NUMBER<br />

12%<br />

tootlikkuse kasvu, 28%<br />

vähem defekte, 180 m 2 vabastatud<br />

tootmispinda<br />

ning tootmise sisetransporditeede<br />

lühenemine<br />

150 m võrra on Nefab Eesti<br />

ASi saavutused pärast alternatiivse<br />

lean-lähenemise<br />

viisi – 20 võtme metoodika<br />

– käivitamist 2005.<br />

aastal.<br />

98<br />

protsendini kasvas otsetarnete<br />

osakaal lean-analüüsi<br />

järel tehtud muudatuste<br />

tulemusena väetisefirmas<br />

KemiraGrowHow.<br />

Tarnekindlus tõusis 15%<br />

ning tarneplaanide täpsus<br />

40%.<br />

KOMMENTAAR<br />

Kulusäästliku tootmise<br />

printsiipide<br />

kasutamine Eestis<br />

pole kuigi levinud. 700<br />

tootmisfirma seas korraldatud<br />

küsitlusele vastanuist<br />

ainult 30% teadsid,<br />

mis üldse on kulusäästlik<br />

tootmine ning ainult 14%<br />

kasutavad mõnda selle<br />

põhi mõtet. EASi 2007. aasta<br />

esimese 9 kuu statistika<br />

näitab, et vaid neli koolitustoetust<br />

575st olid mõeldud<br />

kulusäästliku tootmise<br />

tundmaõppimiseks<br />

ning kaks arengutoetust<br />

338st olid suunatud selle<br />

edendamisele.<br />

Aleksandr Miina, Tallinna<br />

Tehnikaülikooli doktorant<br />

misaegu ja suurendada tootlikkust.<br />

Loomulikult on seda võimalik<br />

saavutada üksnes info-<br />

ja materjalivoogude integreeritud<br />

juhtimise kaudu<br />

ning nendel voogudel põhinevate<br />

protsesside automatiseerimisega.<br />

Kuid Caldeira<br />

märkis ka, et paljudes valdkondades<br />

on vaja lean-põhimõtteid<br />

tõlkida ja siis panna<br />

olemasolevasse konteksti.<br />

Tuntud konsultatsioonifirma<br />

Business Graini asutaja,<br />

juht ning 21-aastase konsultandi<br />

kogemusega Jari<br />

Kukkonen märkis, et globaliseerumise<br />

ajastul jäävad<br />

ellu üksnes odavaimate toodete-teenuste<br />

pakkujad, kes<br />

toodavad parema kvaliteediga<br />

ning suudavad pakkuda<br />

lühikesi tellimuse täitmise<br />

aegu ja kõrget õigeaegsete<br />

tarnete määra.<br />

KemiraGrowHow kujundas<br />

tarneahela ümber<br />

Kukkonen esitas alternatiivse<br />

lean-lähenemisviisi. Tegemist<br />

on 20 võtme metoodikaga,<br />

mille juurutamist<br />

on Eestis alustanud näiteks<br />

Favor ja Nefab.<br />

Tarneahela ümber kujundamise<br />

juhtumi esitas<br />

KemiraGrowHow strateegiliste<br />

klientide tarneahela<br />

arendusjuht Kristjan Sirel.<br />

Muu hulgas väetiste äriga<br />

tegeleva kontserni Baltimaade<br />

harude tegevus oli<br />

pärast lean-analüüsi põhjalikult<br />

restruktureeritud. Saavutuste<br />

tähtsust võib hinnata<br />

täiel määral, kui vaadata<br />

väetiste nõudluskõverat<br />

ning lisada sellele prognoosimisraskused<br />

koos vajadusega<br />

rakendada nõudluse rahuldamiseks<br />

erinevaid tarneskeeme.<br />

Konverentsipäeva spiraal<br />

läks uuele ringile, kui lavale<br />

astus Autolivi (Norma) leantootmise<br />

projektijuht Kristjan<br />

Gans. Autolivi Eestis asuvate<br />

protsesside lean-põhimõtetega<br />

vastavusse viimisega<br />

alustati aastal 2004.<br />

Inimeste kaasamine on<br />

kõige olulisem<br />

Gans rõhutas kaht olulist asjaolu.<br />

Nimelt ilma inimressursi<br />

kaasamise ja motivatsioonita<br />

kõikidel tasemetel<br />

lean ega kaizen lihtsalt ei<br />

eksisteeri. Kõige olulisemad<br />

muudatused peaksid enne<br />

toimuma inimestes.<br />

Samuti on lean’i juurutamise<br />

meeskond korduvalt<br />

kogenud valusaid tagasilööke,<br />

üritades kergena tunduva<br />

ja suuremat tulu toova osa<br />

lahenduse ellu viia, selle asemel,<br />

et implementeerida süsteem<br />

tervikuna.<br />

Küsimusele, kuidas siiski<br />

õnnestub lean’i rakendamine<br />

Eesti oludes, vastas Gans:<br />

“Vaatamata esmamuljele, et<br />

suurt midagi sisse pole viidud,<br />

oleme oma protsesse<br />

standardiseerinud ja optimeerinud<br />

ning andnud töötajatele<br />

kõigil ettevõtte tasanditel<br />

õiguse ja vastutuse<br />

teha pidevalt parendusettepanekuid.<br />

Sellega oleme loonud<br />

keskkonna, kus kaizen<br />

on võimalik.”<br />

Ettekandega lean’i rakendusvõimalustest<br />

teenustesektoris<br />

pani tänavusele üritusele<br />

punkti logistika aastakonverentsi<br />

peakorraldaja<br />

ning VCM-lahendustele spetsialiseerunud<br />

OÜ Sensei juhataja<br />

Illimar Paul. Ta keskendus<br />

teenuste osutamise<br />

tehnoloogiale ning lean’i<br />

tööriistade kasutamisele selles<br />

valdkonnas. Illimar Paul<br />

selgitas, mida sarnast ja erinevat<br />

on kaubal ja teenusel<br />

ning milles seisneb teenuste<br />

osutamise tehnoloogia. Ka<br />

teenuseid on võimalik liigitada<br />

standardteenusteks, kokkupandavateks<br />

make-to-order-teenusteks<br />

ning tellimuspõhisteks<br />

engineer-to-orderteenusteks.<br />

Kusjuures enamiku<br />

teenuste osutamiseks<br />

vajaminevad ressursid on<br />

tootmisega sarnased ning<br />

osutatavate teenuste kasumlikkus<br />

sõltub ressursside kasutusefektiivsusest.<br />

Lõpetuseks tuletas Illimar<br />

Paul meelde Lexuse<br />

tuntud slogan’it “Pursuit<br />

to perfection” ning soovitas<br />

kõikidel Eesti logistikamaastiku<br />

tegijatel lähtuda<br />

sellest printsiibist.<br />

l multimodaalse transpordi operaator<br />

l tollimaakleri teenused<br />

l kaupade kindlustamine Lloyd’sis<br />

l GTO liige – agendivõrk 125 riigis<br />

FASTWAY AS<br />

F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn<br />

Telefon 627 4000, faks 627 4010<br />

fast@fastway.ee, www.fastway.ee<br />

16 <strong>LOGISTIKA</strong>

Vedajad<br />

näevad<br />

turgu<br />

tumedais<br />

värvides<br />

Autotranspordi konjunktuur<br />

on kehv.<br />

Nõudlus ja müük on<br />

sektoris kahanenud ning<br />

ettevõtted on pikemaajalise<br />

perspektiivi suhtes pessimistlikud.<br />

Kui varasematel aastatel<br />

samal ajal on teenuste<br />

nõudlus ja müük kasvanud,<br />

siis käesoleva aasta viimasel<br />

kolmel kuul nad langesid<br />

(mõlemad saldod –17).<br />

Töötajate arv harus tervikuna<br />

jätkas viimastel kuudel<br />

samuti vähesel määral<br />

kahanemist. Ehkki tööjõu<br />

puudus on mõnevõrra leevenenud,<br />

märkis siiski 59%<br />

ettevõtetest (juulis 80%), et<br />

tööjõu puudus on nende firma<br />

äritegevusele kõige suuremaks<br />

takistuseks.<br />

Iga neljanda firma tegevust<br />

piiras ebapiisav<br />

nõudlus. Haru hooaja tavapärasest<br />

kehvemat olukorda<br />

peegeldab ka kindlustunde<br />

indikaatori madal<br />

tase (2007. a oktoobris<br />

–6; 2006. a oktoobris +40;<br />

2005. a oktoobris +34).<br />

STATISTIKA<br />

Nõudluse kasvu transporditeenuse järele<br />

lähitulevikus prognoosivad veel vähesed<br />

transpordiettevõtete osakaal, kes prognoosivad transporditeenuste<br />

nõudluse kasvu järgmisel kolmel kuul, protsentides<br />

80<br />

60<br />

40<br />

20<br />

0<br />

10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10<br />

2007<br />

Selle aasta suurim surve hinnatõusuks<br />

TRANSPORDIBAROMEETER<br />

12,2<br />

transpordiettevõtete osakaal, kes prognoosivad transporditeenuste<br />

hinnatõusu järgmisel kolmel kuul, protsentides<br />

40<br />

30<br />

20<br />

10<br />

0<br />

10 11 12 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10<br />

2007<br />

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut<br />

MEREKONTEINERITE TRANS PORT<br />

KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK<br />

40<br />

Firmade järgmise kolme<br />

kuu prognoos näeb ette<br />

paremat konjunktuuri ning<br />

nõudluse kasvu (saldo +17),<br />

loodetakse suurendada ka<br />

personali. Teenuste hinnatõusu<br />

kavandab 40% firmadest.<br />

Ettevõtete pikemaajaline<br />

prognoos on aga väga pessimistlik,<br />

selle järgi on kuue<br />

kuu pärast ärikonjunktuur<br />

halvem kui käesoleval ajal<br />

(saldo –32).<br />

Eesti Konjunktuuriinstituut<br />

november 2007<br />

Tel 601 2957, 50 40 658, 50 55 559<br />

Faks 601 2985<br />

e-post info@miil.ee<br />

www.miil.ee<br />

KONTEINERVEOD<br />

17

ÜHISTRANSPORT<br />

Ühistranspordikorraldus Prahas<br />

annab Tallinnale head eeskuju<br />

Mari Hiiemäe<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Prahas eelistab ühistranspordiga<br />

sõita 2/3<br />

elanikest. Põhjuseks on<br />

ühistranspordi hea korraldatus<br />

ja sõidukite moderniseerimine,<br />

mis teeb<br />

selle kasutamise autosõidust<br />

mugavamaks.<br />

Tšehhi suursaatkonna<br />

kaubandusnõunik Luboš Nový<br />

on kindel, et ühistranspordi<br />

kasutamine muutub<br />

Eestis senisest populaarsemaks,<br />

kui sellega kaasnevad<br />

märgatavad hüved ning<br />

eelised autosõidu ees. “Ühistransport<br />

peab olema linnas<br />

autoga sõitmisest mu ga -<br />

vam, et seda kasutataks,” ütleb<br />

Nový.<br />

Prahas kulgeb enamik<br />

ühistransporti rööbastel<br />

Praha kesklinnapiirkonnas<br />

on hästi väljaarendatud ühistrans<br />

pordivõrgustik, enamiku<br />

ühissõidukeist moodustavad<br />

rööbastel kulge vad sõidukid.<br />

“Põhifookus on trammidel,<br />

metrool ning linna läbivatel<br />

rongiliinidel,” ütleb<br />

Nový. Nimetatud variandid<br />

on koondatud ühtsesse integreeritud<br />

piletisüstee mi,<br />

mis võimaldab sama piletiga<br />

sõita kümneid kilomeetreid<br />

eri liiklusvahenditega.<br />

Busside kasutus on<br />

Praha kesklinna piirkonnas<br />

sekundaarne, kuna bussid<br />

sõidavad samadel teedel<br />

mis autodki ning istuvad<br />

seega samades ummikutes.<br />

Bussi sõit on sõitjale<br />

ebakindel valik, kuna see<br />

on suuresti mõjutatav suvaliselt<br />

tekkivatest seisakutest<br />

ning busside sõidu graafikut<br />

on keeruline täpseks saada.<br />

Vahe tuleb sisse vaid transpordi<br />

juures, millel on eraldi<br />

sõidurajad. Kui on eraldi<br />

teed, siis saab ühistransport<br />

ka sõiduaegadest kinni<br />

pidada.<br />

Nový hinnangul on Praha<br />

trammivõrgustik suurimaid<br />

Euroopas ning kombinatsioonis<br />

metrooga üldse parim<br />

ühistranspordi lahendus,<br />

mis suures linnas olla saab.<br />

Praha kogemusele toetudes<br />

arvab Nový, et Tallinna<br />

puhul oleks uute trammiliinide<br />

väljaarendamine ning<br />

olemasolevate pikemaks ehita<br />

mine esimene samm, mida<br />

tuleks teha, et saada kohalikku<br />

transpordisüsteemi<br />

paremini toimima.<br />

Samas soovitab ta jätta<br />

panustamata ainult ühe<br />

suuna arendamisele. Jätta<br />

võtmata eelisarendusele<br />

trammi liinid, samal ajal<br />

trolle unarusse jättes. “Olge<br />

ettevaatlikud otsustega,<br />

mis on lõplikud,” ütleb<br />

Nový trolli liinide sulgemise<br />

võimalusele viidates. Prahas<br />

likvideeriti trollisüsteem<br />

umbes 35 aastat tagasi,<br />

kuna valitsus hindas trollibusside<br />

moderniseerimist<br />

tollal liialt kulukaks autobussidega<br />

võrreldes.<br />

Trolliliiklust tasub<br />

säilitada<br />

“See oli kiirustatult tehtud<br />

otsus, mida mõjutas ka odav<br />

Nõukogude nafta,” arvab<br />

Nový, viidates elektrimootoriga<br />

ühissõidukite keskkonnasõbralikkusele<br />

diiselmootoriga<br />

sõidukitega võrreldes.<br />

“Prahas ei ole enam kontaktliinegi<br />

ja nullist alustamine<br />

on väga raske,” ütleb Nový.<br />

TASUB TEADA<br />

Praha ühistranspordisüsteem<br />

35 trammiliini kogupikkusega<br />

560 km, pikimad<br />

üle 20 km.<br />

2/3 inimestest kasutab<br />

ühistransporti ning 1/3 sõidab<br />

isiklike autodega.<br />

700 autot 1000 elaniku<br />

kohta (neist 555 isiklikku<br />

autot)<br />

Iga päev on liikvel keskmiselt<br />

2000 ühistranspordisõidukit<br />

(trammid, bussid,<br />

metroorongid).<br />

Metroo alustas<br />

1974. aastal.<br />

Trammid peavad 95%<br />

juhtudel sõiduplaanist kinni<br />

kuni 25sekundilise kõikumisega.<br />

Kesklinnas on tavaline<br />

parkimishind 25 Tšehhi<br />

krooni / tund (ca 15 Eesti<br />

kr/h)<br />

Praha trammidest 95%<br />

suudab sõita sõiduplaanis<br />

25sekundilise kõikumisega.<br />

Foto: Tšehhi suursaatkond<br />

Ta soovitab niikaua, kuni<br />

trolliliinid veel toimivad,<br />

mitte nende tööd katkestada,<br />

sest kunagi tulevikus<br />

võib jaguda finantse nende<br />

edasiarendamiseks.<br />

Nový tunnustab Tallinnas<br />

keh testatud “Pargi ja sõida”<br />

süsteemi, mille Praha<br />

analoog väga hästi töötab.<br />

“Kui Prahas elasin, kasutasin<br />

seda süsteemi, kuna elasin<br />

Prahast veidi väljas. Nový<br />

möönab aga, et “Pargi ja sõida”<br />

süsteem saab populaarseks<br />

muutuda vaid siis, kui<br />

ühistransporti ümberistumine<br />

tuleb inimesele kasuks<br />

ning ta võidab sellega ajas ja<br />

mugavuses. Tallinna puhul<br />

Nový ühistranspordi eelist<br />

autosõidu ees praegu eriti<br />

tuntavaks ei pea.<br />

18 <strong>LOGISTIKA</strong>

10 AASTAT TAGASI<br />

Suuremad sadamad saavad jäävabaks<br />

Kümme aastat tagasi<br />

tundsid Eesti eksportöörid<br />

rõõmu, et<br />

riik on leidnud 18 miljonit<br />

krooni laevaliiklusjuhtimise<br />

keskusele veeteede jäävabana<br />

hoidmiseks.<br />

Eksportööride rõõm oli<br />

põhjendatud, kuna vaid<br />

kaks aastat tagasi oli olukord,<br />

kus näiteks Tootsi<br />

turbatööstus pidi briketikoormaid<br />

40 kilomeetri<br />

kaugusel asuva Pärnu sadama<br />

asemel vedama 140 kilomeetri<br />

kaugusele Tallinna<br />

sadamasse. Iga tonn briketti<br />

kallines seetõttu kuni<br />

80 krooni. Olukorraga tuli<br />

aga leppida, kuna Tallinn<br />

oli ainus jäävaba mereväljapääs.<br />

Nüüd aga piisas 18 miljonist<br />

kroonist, et lahti hoida<br />

Tallinna kesklinna ja Muuga<br />

sadamat (ühtlasi ka teisi<br />

Tallinna piirkonna talvel<br />

tegutsevaid sadamaid),<br />

Pärnu, Kunda ja Paldiski sadamaid.<br />

Läbirääkimisi oli<br />

alustatud ka Venemaa Ob-<br />

Irtõš Flotiga ja Soome mereadministratsiooniga,<br />

et<br />

rentida lisa Eesti enda jäämurdjale<br />

Tarmo.<br />

Hetkeseis<br />

Järgmise aasta eelarves on<br />

jäämurdmisele kavandatud<br />

juba 45 miljonit krooni. Karmi<br />

talve korral võib sellele<br />

veelgi lisa taotleda. Lisaks<br />

Tarmole on meil nüüd kasutada<br />

ka mitmeotstarbeline<br />

laev EVA-316. Pärnu lahele<br />

on broneeritud lisaks jäämurdja,<br />

mida saab kasutada<br />

rasketes oludes. Viimased<br />

kolm aastat on kokkulepe<br />

ka Rootsi mereadministratsiooniga<br />

nende vabade<br />

jäämurdjate kasutamiseks.<br />

Ja kuigi 10 aasta taguse<br />

ajaga võrreldes on Eesti<br />

jäämurde eelarve kerkinud<br />

2,5 korda ning laevastiku<br />

võimsused kasvanud, ei<br />

pea veeteede amet Eesti jäämurdevõimsust<br />

karmi talve<br />

korral piisavaks. Juba lähiajal<br />

alustatakse Eestile uue<br />

jäämurdja projekteerimist.<br />

Prognoosi järgi valmib laev<br />

2010. aastal.<br />

· konteinerite ja väikesaadetiste<br />

transport üle maailma<br />

· kaupade ekspedeerimine<br />

(mere-, auto- ja raudteeveod)<br />

· laevade prahtimine ja<br />

agenteerimine<br />

Esindatavad laevaliinid:<br />

· China Shipping Container Lines<br />

(ülemaailmne konteinertransport)<br />

· Maruba (konteinertransport<br />

Lõuna-Ameerikast)<br />

CF&S Agentide AS<br />

Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />

Tel: 666 4400<br />

Faks: 666 4444<br />

E-mail: cfs@cfs.ee<br />

www.cfs.ee<br />

november 2007<br />

19

REKLAAM<br />

Haagiste ja<br />

LAMONT GRUPP AS<br />

Aruküla tee 2, Jüri alevik,<br />

Harjumaa75301<br />

+372 6091850<br />

+372 5033400 Janar<br />

+372 5021800 Heiki<br />

Email: info@trailway.ee<br />

http://www.trailway.ee<br />

Tartu mnt<br />

Kaevu<br />

Põrguvälja tee<br />

Ringi tee<br />

Kesk tee<br />

Aleviku tee<br />

Aruküla tee<br />

Tiigi<br />

JÜRI<br />

Aaviku tee<br />

20 <strong>LOGISTIKA</strong>

REKLAAM<br />

sadulveokite rent!<br />

EESTI, LÄTI, LEEDU, POOLA<br />

SCANIA<br />

sadulveokite<br />

pikaajaline rent<br />

Scania R 420 LA4x2MNA Topline<br />

EURO IV, opticruise GRS905R, kliima,<br />

kohvimasin, külmik, raadio/CD, CB<br />

raadio, 2x700 L paagid<br />

SCHMITZ<br />

- TIR- poolhaagised<br />

- konteinerhaagised<br />

- kardinhaagised<br />

- külmikhaagised<br />

EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav sild,<br />

alusekast, avatav katus, postiaugud koos<br />

postidega, alumiinium täisuksed<br />

november 2007<br />

21

LADU<br />

Laojuhtimistarkvara aitab<br />

Monika Laneman, AS<br />

Epicor Software Estonia<br />

SKEEM<br />

Laotöö juhtimine<br />

Laojuhtimistarkvara abil automatiseeritavad laojuhtimise tegevused<br />

Kui ettevõttes on kasutusel<br />

kõrgetasemeline<br />

tarkvara koos kõikideks<br />

teisteks äriprotsessideks<br />

vajalike andmebaasidega<br />

ühilduva laojuhtimislahendusega,<br />

võib ettevõte<br />

laoprotsesside eduka toimimisega<br />

märkimisväärselt<br />

vähendada kulusid.<br />

tarnijad<br />

laosisene iikumine nõuete astuvõtmine tootmine<br />

vastuvõtmine ladustamine<br />

komplekteerimine tarnimine kliendid<br />

}?<br />

ladu<br />

?<br />

Eestis kasutatakse laojuhtimisel<br />

erinevaid lahendusi.<br />

Väiksema käibega<br />

laod võivad hakkama<br />

saada ka Excelis käsitsi loodud<br />

süsteemidega. Kuid nii<br />

nagu neid on lihtne luua,<br />

on neid lihtne ka õnnetu juhuse<br />

läbi kustutada.<br />

Andmehulkade suurenedes<br />

muutuvad arvukad<br />

omavahel sidumata tabelid<br />

ka raskesti hallatavaks. Lisaks<br />

on tabeli andmed saadaval<br />

vaid arvuti taga istudes,<br />

mitte aga liikuvale töötajale.<br />

Mõned ettevõtted kasutavad<br />

spetsiaalselt nende<br />

jaoks programmeeritud<br />

laojuhtimise tarkvarasid.<br />

Need võivad küll olla valmistatud<br />

kõigiti ettevõtte<br />

spetsiifikat arvesse võttes,<br />

samas ei pruugi nad integreeruda<br />

teiste andmebaaside<br />

ja süsteemidega. See<br />

aga tähendab, et igasuguseid<br />

muudatusi, nagu näiteks<br />

tellimusinfo põhjal<br />

tehtud muudatused laojääkidesse,<br />

tuleb sisestada käsitsi<br />

igasse süsteemi eraldi.<br />

See võtab aega, on tülikas ja<br />

suurendab vigade tekkimise<br />

riske.<br />

Suuremates ettevõtetes<br />

on levinud erineva funktsionaalsusega<br />

majandustarkvara<br />

lahendused.<br />

Üheks selliseks on hiljuti<br />

Eesti tarkvaraturule tulnud<br />

Epicor Collect, mis on kõrge<br />

funktsionaalsusega spetsiaalselt<br />

Epicori tarkvarade<br />

laoprotsesside juhtimiseks<br />

loodud lahendus.<br />

Teine tüüpiline lahendus<br />

on eraldiseisev laojuhtimise<br />

tarkvara Datalogic, mida<br />

kasutavad firmad, kelle<br />

majandustarkvaral selline<br />

funktsionaalsus puudub.<br />

Iga ettevõte peaks enne<br />

laojuhtimise tarkvaralahenduse<br />

hankimist tegema<br />

põhjaliku uuringu, selgitamaks<br />

välja, milliseid tööprotsesse<br />

tarkvara abil saab<br />

lihtsustada. Automatiseerimine<br />

ei tohi olla eesmärk<br />

omaette.<br />

Tänases Eesti ettevõttes<br />

on tüüpiline töösituatsioon,<br />

kus lattu saabub<br />

saadetis ja keegi peab kauba<br />

vastu võtma. Kuna laotöötaja<br />

ei tea täpselt, millise<br />

saadetisega on tegu,<br />

pöördub ta müügisekretäri<br />

poole, kes kontrollib tellimuse<br />

numbrit ja prindib<br />

välja tellimusinfo. Laotöötaja<br />

kontrollib tellimusinfo<br />

põhjal, kas saadetis vastab<br />

tellimusele, ning koostab<br />

lugemine allhanke tootmine kontroll<br />

saadetise vastuvõtu kohta<br />

akti.<br />

Laotöötaja allkirjastab<br />

kohaletoimetamise dokumendid<br />

ja hiljem saadab<br />

transpordifirma selle tarnijale.<br />

Seejärel võib müügisekretär<br />

sisestada saadetise<br />

vastuvõtu aktis sisalduvad<br />

andmed müügiinfosüsteemi.<br />

Sellises automatiseerimata<br />

tegevusjadas leiab<br />

aset seitse sündmust ja on<br />

kaasatud kolm inimest.<br />

Protsessi jooksul on eksimisvõimalusi<br />

mitu. Seega<br />

tuleb otsida võimalusi selle<br />

protsessi lihtsustamiseks.<br />

Automatiseeritud ja mobiilse<br />

töökeskkonnaga<br />

laotarkvara abil näeks saadetise<br />

vastuvõtt välja järgmiselt.<br />

Lattu saabub saadetis<br />

ja laotöötaja skannib<br />

oma mobiilsesse käsiterminali<br />

tellimuse numbri, misjärel<br />

näeb ta ekraanil tellimuse<br />

üksikasju.<br />

Ta võrdleb saabunud<br />

kaupu tellimusinfoga ja sisestab<br />

või skannib vastu<br />

võetud koguse oma mobiilse<br />

käsiterminaliga. Koostatakse<br />

kauba vastuvõtuakt<br />

ning saadetakse automaatselt<br />

tarnijale – ei mingit<br />

paberitööd ega allkirjastamist.<br />

Automaatselt muutuvad<br />

ka laoseisud ja muud<br />

andmed teistes ettevõtte<br />

süsteemides.<br />

Siin on tegevusjada vähenenud<br />

kolme sündmuseni<br />

ja kaasatud on kõigest<br />

kaks inimest. Ribakoodide<br />

skannimine võtab oluliselt<br />

vähem aega kui tellimusnumbri<br />

käsitsi sisestamine<br />

ja automatiseeritus välistab<br />

igasugused laopoolsed<br />

eksimused. Seega on ettevõte<br />

oma protsessides kõrvaldanud<br />

kõik ebavajaliku<br />

ja lisandväärtust mittetootva<br />

ning saavutatud kulusäästliku<br />

lähenemisega võidu<br />

tööjõus, ajas ja korrektsuses.<br />

USA ettevõtete seas<br />

Wireless LAN Alliance’i<br />

uurimus näitas, et spetsiaalse<br />

laojuhtimistarkvara<br />

kasutuselevõtuga vähenes<br />

kohaletoimetamisega kaasnevate<br />

vigade arv 90%. Arvestades,<br />

et ühe eksimuse<br />

maksumus oli keskmiselt<br />

168,50 dollarit, oli võit märkimisväärne.<br />

92% küsitletud ettevõtetest<br />

ütles, et tarkvara kasu-<br />

22 <strong>LOGISTIKA</strong>

säästa tööjõudu ja raha<br />

LADU<br />

NUMBER<br />

168,5<br />

dollarit maksab Ameerika<br />

ettevõtete arvates kauba<br />

kättetoimetamisel tehtud<br />

eksimus, mis on seotud puuduliku<br />

laojuhtimisega.<br />

97%<br />

küsitletud USA ettevõtetest<br />

leidsid, et tööprotsessid<br />

toimusid pärast spetsiaalse<br />

laojuhtimistarkvara juurutamist<br />

kiiremini.<br />

tuselevõtuga kaasnes majanduslik<br />

kasu. Kõik ettevõtted<br />

kinnitasid, et ühe<br />

aasta jooksul oli investeering<br />

ennast tasa teeninud<br />

– vähenenud olid kulukad<br />

vead ning üleliigne laovaru.<br />

USA ettevõtete kogemusest<br />

võiksid õppida paljud<br />

Eesti ettevõtted. Aeg ja täpsus<br />

on ladudes väga kallis<br />

ressurss. Kuna aja väärtus<br />

aina tõuseb, saavad leppetrahvid<br />

tõenäoliselt peagi<br />

levinuks ka siinmail.<br />

VÕRDLUS Käsitsi vs automaatne andmete sisestus<br />

Andmete automaatne sisestamine toob aja- ja rahavõidu<br />

Andmete käsitsi sisestamisel<br />

esineb 1 viga iga<br />

300 märgi kohta.<br />

Ribakoodis esineb 1 viga<br />

iga 15 000 – 36 miljardi<br />

märgi kohta.<br />

12 märgi käsitsi sisestamiseks<br />

kulub keskmiselt<br />

6 sekundit.<br />

12 märgiga ribakoodi lugemiseks<br />

kulub keskmiselt<br />

0,5 sekundit.<br />

USAs kaotavad jaemüügija<br />

tootmisfirmad igal aastal<br />

valede andmete põhjal tehtud<br />

vigade tõttu miljardi dollari<br />

käibe juures 2 miljonit<br />

dollarit.<br />

VÕIMALUS<br />

VÄLTIDA<br />

VIGU<br />

Mobiilsus säästab<br />

laotöötaja tööaega<br />

Tihti peavad laotöötajad<br />

iga tööülesande<br />

täitmise järel naasma<br />

kesklattu andmete sisestamiseks,<br />

väljaprintimiseks<br />

ja uue tööülesande<br />

saamiseks. Laojuhtimise<br />

tarkvara loob mobiilse<br />

töökeskkonna, milles on<br />

VÕIMALUS<br />

SÄÄSTA<br />

AEGA<br />

VÕIMALUS<br />

SÄÄSTA<br />

RAHA<br />

Allikas: Epicore Software Estonia<br />

võimalik näha ja töödelda<br />

kauba hankimise, tellimise,<br />

müügitellimuste ja<br />

transpordi andmeid ning<br />

saada ülevaade täitmise<br />

ootel ülesannetest.<br />

Mobiilne töökeskkond<br />

võimaldab igas asukohas<br />

vajalike dokumentide väljaprintimist<br />

ja andmete<br />

edastamist mõnele e-posti<br />

aadressile. See kõik tähendab,<br />

et laotöötajal on<br />

võimalik kasutada tööaega<br />

maksimaalselt ja ta ei<br />

pea tööülesannete täitmisel<br />

kasutama teiste kolleegide,<br />

nt sekretäri abi.<br />

TVK BALTIC OÜ<br />

PETERBURI TEE 48D<br />

TALLINN<br />

TEL 605 3636<br />

INFO@TVKBALTIC.EE<br />

WWW.TVKBALTIC.EE<br />

VARUOSAD JA<br />

LISASEADMED<br />

TÕSTUKITELE<br />

agrovaru<br />

L A O T Õ S T U K I D<br />

info@agrovaru.ee<br />

www.agrovaru.ee<br />

Vana-Narva mnt 30/5 Maardu<br />

tel 633 9290, faks 633 9292<br />

Hooldus ja remont:<br />

Tartu tel 53 420 860<br />

Viljandi tel 50 21 593<br />

november 2007<br />

23

MÕISTED<br />

Logistika põhimõisted (21)<br />

Tenthaagis/poolhagis<br />

Pulmanhaagis, või -poolhaagis,<br />

mille raamistikku<br />

katab veekindel kate. Teeb<br />

võimalikuks küljelt laadimise.<br />

Puuduseks on lasti säilivuse<br />

osaline sõltuvus ilmastikuoludest.<br />

Kasutatavaim<br />

poolhaagise tüüp.<br />

Toote elutsükkel (Life<br />

Cycle)<br />

Toote elutsükli all mõeldakse<br />

üldjuhul ajavahemikku,<br />

mis algab uue toote sisenemisega<br />

turule ja lõpeb vastava<br />

toote viimaste eksemplaride<br />

realiseerimisega turul.<br />

Toote elutsükkel koosneb<br />

eri faasidest ja seda iseloomustab<br />

elutsükli kõver.<br />

Teises tähenduses vaadeldakse<br />

konkreetse toote elutsüklit.<br />

Konkreetse toote elutsükkel<br />

algab selle valmimisega<br />

ja ja lõpeb toote kõrvaldamisega<br />

käibelt ja materjalide<br />

utiliseerimisega.<br />

TIR<br />

Transport International<br />

par Route (TIR) on tollidokument,<br />

mis hõlbustab<br />

tolliprotseduure lepinguga<br />

ühinenud riikide piiride<br />

ületamisel. Seda dokumenti<br />

nimetatakse TIR Carnetiks<br />

(TIR vihik) ja see on kasutatav<br />

kõigis Euroopa riikides.<br />

TIR leping määratleb<br />

TIR- autode ja haagiste<br />

ehituse, tolliplommidega<br />

varustatud kaubakoormate<br />

tollimisprotseduurid<br />

ja vastutus küsimused. TIRvedude<br />

põhi mõte on plommida<br />

koorem lähteriigis, et<br />

see võiks takistusteta ja vahepealsete<br />

kontrollimiste ning<br />

avamisteta läbida teel olevaid<br />

transiitriike sihtriigis<br />

asuva mahalaadimiskohani.<br />

Veokit vahepeal ei kontrollita,<br />

piisab sellest, et koorem<br />

on plommitud.<br />

Tootja vastutus<br />

Tootja vastutuse all mõeldakse<br />

eesmärki saavutada<br />

keskkonda arvestav tootearendus.<br />

Tootja vastutuse<br />

kaudu mõjutatakse tootjaid<br />

nii, et tooted kasutaksid<br />

vähem ressursse, oleksid<br />

hõlpsamini utiliseeritavad<br />

ja keskkonnale vähem kahjulikke<br />

aineid sisaldavad.<br />

Tootja vastutus tähendab<br />

ka seda, et tootja on kohustatud<br />

kandma hoolt toodete<br />

eest ka pärast nende kõrvaldamist<br />

kasutusest.<br />

Tootmislogistika<br />

Tootmislogistika on logistikaharu,<br />

mis käsitleb<br />

tootmisettevõtetes toimuvaid<br />

logistilisi toiminguid ja<br />

protsesse. Tootmislogistika<br />

käsitleb kõiki neid protsesse<br />

ühe ettevõtte piires toimuvatena.<br />

Uurimisobjektideks on<br />

ettevõttesisesed majanduslikud<br />

vooluprotsessid tööstuslikus<br />

tootmises: sisseostetud<br />

materjalide ladustamine,<br />

nende ettevalmistamine<br />

kasutamiseks tootmiseks,<br />

materjalide, komponentide<br />

ja pooltoodete ettevõttesisene<br />

ümberpaigutamine<br />

ja jaotus ning valmistoodangu<br />

varu kogumine ja<br />

ladustamine.<br />

Tower-laosüsteem<br />

Poolautomaatne kinnine<br />

laosüsteem, mis on mõeldud<br />

väikesemahuliste ja<br />

suhteliselt kergete toodete<br />

ladustamiseks. Riiulid paiknevad<br />

seadme esi- ja tagaseinas,<br />

keskel liigub hammaslatil<br />

riiulilift. Towersüsteem<br />

sobib hästi ühitamaks<br />

ladustamist muude<br />

tegevustega, näiteks tootmisega.<br />

Puuduseks on suhteliselt<br />

kõrge hind ja piiratud<br />

tootlikkus.<br />

Tracknet<br />

Unikaalne lennuveosaadetiste<br />

jälgimissüsteem, mis<br />

on kohaldatav online-süsteemis<br />

vastavalt klientide individuaalsetele<br />

vajadustele.<br />

Võimaldab saada teavet saadetiste<br />

kulgemisest maailma<br />

peamistel lennuliinidel.<br />

Treiler<br />

Vedukist eraldatav poolhaagis.<br />

Treileri eelis on võimalus<br />

jätta see peale- või<br />

mahalaadimiseks soovitud<br />

kohta. Efektiivne võimalus<br />

vedukautode paremaks kasutamiseks,<br />

kuna vedukit ja<br />

selle juhti ei vajata laadimisaja<br />

jooksul.<br />

Tugiratastõstuk<br />

Tõstuk, mis on mõeldud<br />

kasutamiseks lühikestel<br />

distantsidel, kui kaupa<br />

on vaja paigutada virna või<br />

hoiukohtadele riiulikorrustel.<br />

Sobib kasutamiseks väikestes<br />

ladudes ja tootmisettevõtetes,<br />

kus sisenevad ja<br />

väljuvad kaubavood ei ole<br />

suured. Igati sobiv tõstuk<br />

kaupluste laoruumide tarvis<br />

ja kasutamiseks kõikjal<br />

kitsastes ruumitingimustes.<br />

Tugiratastõstukitega<br />

on üldjuhul võimalik paigutada<br />

kaupa kuni neljandale<br />

riiulikorrusele.<br />

LCC (Ultra Large Crude<br />

Carrier)<br />

Maailma suurimad toornaftatankerid<br />

kandevõimega<br />

üle 320 000 tonni.<br />

TERVIKLAHENDUSED<br />

IK SPEDITORILT!<br />

TEIE<br />

SKANDINAAVIA<br />

EKSPERT...<br />

Tel 681 1751<br />

www.ikspeditor.com<br />

NORRA, aga palun!<br />

A<br />

B<br />

Kiiresti ja kvaliteetselt!<br />

Keskmise mahuga<br />

kaubaveod<br />

Eesti, Baltikumi ja ELi<br />

territooriumil<br />

Prügivedu ja<br />

utiliseerimisteenused<br />

Tellimuste vastuvõtt:<br />

tel 56 698 510<br />

e-post mihhail.boiko@mail.ee<br />

www.flashcom.ee<br />

24 <strong>LOGISTIKA</strong>

Kontorirotist<br />

rahvusvaheliseks<br />

ärimeheks<br />

KOLUMN<br />

november 2007<br />

Puutun igapäevatöös<br />

palju kokku ostu- ja<br />

tarneahelajuhtidega.<br />

Ettevõtte tervis sõltub tänapäeval<br />

paljuski nende inimeste<br />

oskuslikust tegutsemisest<br />

– on ju nemad vastutavad<br />

tarnijatega võimalikult<br />

kasulike tingimuste<br />

kokkuleppimise ja tarneahela<br />

efektiivse toimimise<br />

eest.<br />

Tuginedes kümne ja rohkema<br />

aasta tagustele artiklitele<br />

ja staažikate logistikagurude<br />

meenutustele,<br />

saab väita, et varem oli tootmisettevõtte<br />

ostuosakond<br />

enamjaolt administratiivse<br />

iseloomuga. Peamine eesmärk<br />

oli tarnijatelt võimalikult<br />

madalama hinna väljakauplemine.<br />

Tänapäeva nutikamad<br />

ostujuhid juba teavad, et<br />

ainuüksi hind pole oluline,<br />

vaid tarneahelas on peidus<br />

palju olulisemad kohad<br />

kulude vähendamiseks<br />

ja efektiivsuse tõstmiseks.<br />

Üha enam väärtustatakse<br />

tarnijatega suhete arendamist<br />

ega rõhuta ainuüksi<br />

hinnaalandamisele.<br />

Kui ettevõtted saavutavad<br />

koostööd tehes efektiivsema<br />

tarneahela ja jagavad<br />

riske ning tekkivat tulu, on<br />

võit mõlemapoolne. Ostujuhid<br />

on muutunud tellimuse<br />

esitajaist rahvusvahelisteks<br />

äriinimesteks.<br />

VAHENDAB<br />

”Ostujuhid<br />

on muutunud<br />

tellimuse<br />

esitajatest rahvusvahelisteks<br />

äri inimesteks.<br />

Balti Logistika<br />

arendusjuht<br />

Tootmine muutub üha<br />

globaalsemaks, kliendid<br />

ootavad järjest paremat<br />

kvaliteeti, kiiremat teenindust<br />

ja madalamaid kulusid.<br />

Logistikakulud on alati<br />

moodustanud suhteliselt<br />

suure osa ettevõtete kogukuludest.<br />

Eelmises Logistikas<br />

tutvustatud logistikauuring,<br />

mis tehti käesoleva<br />

aasta alguses Eesti firmade<br />

hulgas rahvusvahelise uurimisprojekti<br />

LogOnBaltic<br />

raames, tuvastas, et Eesti<br />

tootmisfirmade logistikakulud<br />

on Läänemere ääres<br />

suurimaid, ulatudes keskmiselt<br />

13,8 protsendini käibest.<br />

Eesti tootmisettevõtete<br />

ostu- ja tarneahelajuhtidel<br />

lasub keeruline väljakutse<br />

tarneahela efektiivsuse<br />

tõstmisel. Toormaterjalide,<br />

tootmises olevate kaupade<br />

ja valmisproduktide<br />

varude ja transpordikulude<br />

samaaegne vähendamine<br />

on muutunud tarneahela<br />

juhtimise peamiseks väljakutseks.<br />

Tarneahela koordineerimiseks<br />

võetakse kasutusele<br />

üha uusi IT-lahendusi,<br />

järjest rohkem rakendatakse<br />

tarnijatega VMI- (Vendor<br />

Managed Inventory) ja JIT-<br />

(Just-In-Time) mudelite erinevaid<br />

vorme.<br />

Eelnevalt mainitud logistikauuringust<br />

tuli välja ka,<br />

et Eesti tootmisettevõtetel<br />

Magnus Lepasalu<br />

on teiste Läänemereriikide<br />

tootmistega võrreldes eriti<br />

kõrged kaupade säilituskulud.<br />

VMI ja JIT lahenduste<br />

juurutamine oma tarnijatega<br />

on kahtlemata õige “ravim”<br />

selle vastu.<br />

Tõsi on, et suurus loeb –<br />

mida olulisemat ärimahtu<br />

ettevõte suudab tarnijale<br />

pakkuda, seda tõenäolisemaks<br />

muutub koostöös eri<br />

tarneahela juhtimise mudelite<br />

kasutuselevõtt. Loomulikult<br />

on tähtis osa ka<br />

ostu- ja tarneahelajuhtide<br />

läbi rääkimisoskusel – mida<br />

mõjukamaks klient suudab<br />

ennast teha, seda paremad<br />

tingimused on võimalik<br />

saavutada.<br />

Ostu- ja tarneahelajuhtide<br />

jaoks muutub üha tähtsamaks<br />

lähedase koostöö<br />

arendamine tarnijatega, et<br />

muuta tarneahel efektiivsemaks.<br />

Tarnijate koguarv<br />

näitab langustrendi ja keskendutakse<br />

sügavamale<br />

koostööle väiksema hulga<br />

varustajatega. Heade ja kasumlike<br />

suhete arendamisse<br />

investeeritakse järjest<br />

rohkem aega ja energiat.<br />

25

SÕNUMID<br />

LENNUTRANSPORT<br />

Estonian Airi<br />

saatis turvalennuk<br />

13. novembril Londonist<br />

väljunud ning pardaarvuti<br />

rikke tõttu Hamburgis<br />

maandunud Estonian<br />

Airi lennukit saatis Saksa<br />

turva lennuk, kirjutas<br />

Postimees.ee.<br />

“Meie lennukile tuli appi<br />

Saksa lennujuhtimiskeskuse<br />

lennuk, mis aitas<br />

maanduda,” ütles<br />

Estonian Airi kommunikatsioonijuht<br />

Ilona<br />

Eskelinen.<br />

Tema sõnul on sarnaseid<br />

olukordi Euroopa tiheda<br />

liiklusega õhuruumis<br />

ka varem ette tulnud, küll<br />

mitte Estonian Airiga.<br />

Ühe pealtnägija sõnul oli<br />

lennujaamas vastas ka<br />

4–5 päästeametiautot.<br />

Lennukitäie rahva käest<br />

küsiti, ega keegi viga saanud<br />

ja kas keegi vajab<br />

psüühilist abi.<br />

“Londonist Tallinna suunduval<br />

lennukil ilmnesid<br />

lennu ajal kõrvalekalded<br />

pardaarvuti töös ning<br />

lennuki meeskond suundus<br />

lennuohutuse protseduure<br />

järgides Hamburgi<br />

lennuväljale,” teatas<br />

Estonian Air.<br />

LAEVANDUS<br />

Sadamatesse<br />

laiem sissesõit<br />

Väinamere parvlaevasadamaid<br />

haldav AS<br />

Saarte Liinid taotleb<br />

maanteeametilt sadamatesse<br />

suubuvate riigiteede<br />

laiendamist.<br />

Ettevõtte juhatuse esimees<br />

Ants Tammleht viitab,<br />

et sadamate ootealad<br />

ja neisse suubuvad<br />

teed on ennekõike suvisel<br />

ajal sageli täidetud<br />

laevale pääsemist ootavate<br />

sõidukitega, kirjutas<br />

Meie Maa.<br />

Sadamate haldaja kavandab<br />

2009. aastal oluliselt<br />

ootealasid laiendada, et<br />

mahutada rohkem autosid<br />

ja suurendada sadamate<br />

läbilaskevõimet.<br />

ASi Dagomar omanikul Toomas Kõuhknal õnnestus talle kuulunud kalalaevad miljonite eest<br />

Eesti Mereakadeemiale müüa.<br />

Foto: Sven Arbet<br />

Endised kalalaevad<br />

roostetavad kai ääres<br />

Põllumajandusministeeriumi<br />

algatusel Rahvaliidu<br />

valitsemise ajal ettevõtjailt<br />

ligi 18 miljoni krooni<br />

eest õppelaevadeks ostetud<br />

kalalaevad seisavad<br />

nüüd kasutult kai ääres.<br />

Paari aasta eest suutsid<br />

tubli lobitöö tulemusena kalurite<br />

liidu juhatuse liikmed<br />

ja nendega seotud inimesed<br />

suruda põllumajandusministeeriumis<br />

läbi seadusepügala,<br />

millega 60miljonilisest<br />

eurotoetusest kalalaevade<br />

püügilt kõrvaldamiseks<br />

said eelisjärjekorras<br />

osa just õppe- või järelevalve<br />

otstarbeks ümber muudetud<br />

laevad.<br />

Skeemi peamised võitjad<br />

– kalurite liidu toonane juhatuse<br />

aseesimees Mihkel Undrest<br />

ja liidu suurima liikme<br />

Dagomar ASi üks omanikest<br />

Toomas Kõuhkna sokutasid<br />

oma kalalaevad 15,3 miljoni<br />

krooni eest Mereakadeemiale<br />

õppelaevadeks.<br />

Meestel on toetused ausalt<br />

ja ametlikult käes, kuid<br />

Mereakadeemiale on laevad<br />

vaid pinnuks silmas. “Need<br />

on olemas ja oleme hädas,”<br />

ütleb Eesti Mereakadeemia<br />

rektor Jüri Kann oma eelkäija<br />

hangitud “õppelaevade”<br />

kohta.<br />

Kannu sõnul on peamine<br />

murekoht, mida nende õppeotstarbeks<br />

sobimatute laevadega<br />

teha – kas või ümbersulatamisele<br />

saata, et riik midagigi<br />

tagasi saaks.<br />

Võimalust, et praegu jõude<br />

seisvaid laevu hakataks<br />

õppelaevadeks kõpitsema,<br />

Kann ei näe.<br />

“Taanist on hangitud üks<br />

mahakantud sõjalaev, mida<br />

esmajärjekorras õppelaevaks<br />

muuta planeeritakse.”<br />

ütleb ta.<br />

26 <strong>LOGISTIKA</strong>

Ülemiste suurristmiku rekonstrueerimine<br />

jõuab välisraha taotlemisega uude etappi<br />

Tallinn valmistab ette<br />

osalemist välisrahastusega<br />

Ühtekuuluvusfondi<br />

tehnilise abi projektis<br />

“Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine<br />

Tallinnas”.<br />

november 2007<br />

NUMBER<br />

77<br />

mln krooni läheb maksma<br />

Ülemiste ristmiku renoveerimine.<br />

Tallinna linna<br />

omavahenditest tuleb<br />

67,8 miljonit, mis katab<br />

enamiku tehnilise projekteerimise<br />

maksumusest.<br />

Abikõlbulikest kuludest<br />

kaetakse 2,9 mln krooni<br />

Eesti Post soetas uued jalgrattad<br />

Novembri alguses saabus<br />

postiljonidele 135 uut<br />

jalgratast, mis on valmistatud<br />

spetsiaalselt kirjakandjatele.<br />

Eesti Posti jalgrattad on<br />

spetsiaalselt postiljonidele<br />

mõeldud vastupidavama<br />

konstruktsiooniga.<br />

Foto: Eesti Post<br />

Tehnilise abi projekt on<br />

ettevalmistavaks etapiks<br />

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimisele,<br />

mille<br />

teostamiseks tehakse rahvusvaheline<br />

riigihange.<br />

Projekti koostamise aluseks<br />

võetakse Tallinna linna<br />

kinnitatud Ülemiste liiklussõlme<br />

eelistatud projektlahendus.<br />

See hõlmab Peterburi<br />

tee ja Järvevana tee<br />

ühendustee lahendamist,<br />

Odra tn ühendamist Filtri<br />

tee kaudu uue planeeritava<br />

teega, Tehnika tänava ja<br />

Filtri tee ühendustee kokkuviimist<br />

ning arvestamist<br />

Laagna tee ühendusega.<br />

Sellega väheneb transiitliiklus<br />

kesklinna kaudu ja<br />

ühendatakse omavahel Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa,<br />

Tallinna–Narva ning Tallinna–Pärnu–Ikla<br />

maanteed.<br />

Tallinna linn koostöös<br />

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga<br />

ning<br />

maanteeametiga on tunnistanud<br />

Ülemiste liiklussõlme<br />

rekonstrueerimise programmi<br />

2007–2013 üheks tähtsamaks<br />

projektiks.<br />

Eesti Posti juhatuse esimehe<br />

Aavo Kärmase kinnitusel<br />

on rattad konstruktsioonilt<br />

tugevamad ja vastupidavamad<br />

tavalisest jalgrattast.<br />

Turvaliseks sõiduks on<br />

lisa varustuses helkurid ning<br />

lambid, talveks naelkummid,<br />

samuti on jalgrattal<br />

kolm käiku ja jalgpidur. Tagumise<br />

ratta külgedel asuvad<br />

metallkorvid on mõeldud<br />

küljekottide jaoks, mis<br />

on valmistatud vettpidavast<br />

materjalist. Jalgrattad on varustatud<br />

käsipumba ja tagavara<br />

kummidega.<br />

Rattad müünud Hawaii<br />

Expressil on üle Eesti 19 teenindust,<br />

kus saab teha garantiiremonti<br />

ja hooldust.<br />

Järgmisel aastal on plaanis<br />

osta 100 uut ratast, kokku<br />

on postiljonide kasutada<br />

umbes 500 jalgratast.<br />

HANSABRIDGE<br />

PRAAMILIIN<br />

RIIA – LÜÜBEK<br />

DFDS Tor Line SIA Zivju tn 1, Riia (Terminal Vecmilgravis)<br />

tel (+371) 6735 3066 – kaubaosakond<br />

tel (+371) 6735 3832 – kohtade reserveerimine,<br />

faks (+371) 6735 3071<br />

e-post: cargo.riga@dfdstorline.com, www.dfdstorline.lv<br />

SÕNUMID<br />

LAEVANDUS<br />

Tallink müüb<br />

Meloodia<br />

Laevandusfirma Tallink<br />

teatas, et on sõlminud<br />

Singapuri ettevõttega<br />

kokkuleppe mootorlaev<br />

Meloodia müügiks.<br />

Laevafirma teatas Tallinna<br />

börsile, et tehing viiakse<br />

lõpule veel käesoleva<br />

aasta detsembris. Laeva<br />

müük ei mõjuta oluliselt<br />

Tallinki majandustulemusi.<br />

KÜTUS<br />

Venemaal napib<br />

bensiini<br />

Novembri alguses registreeriti<br />

Venemaal rekordiline<br />

bensiinihinna tõus.<br />

Turu osalised räägivad kütuse<br />

defitsiidist ning jätkuvast<br />

hinnatõusust, kirjutas<br />

dp.ru.<br />

Bensiini hulgihinna tõus<br />

jätkub Venemaal veel<br />

järgneva poolteise kuu<br />

jooksul. Bensiinijaamade<br />

kütusehindade kasvuks<br />

oodatakse 15–20%.<br />

Viimasel nädalal kasvasid<br />

kütuse hinnad Venemaal<br />

keskmiselt 1,7 protsenti.<br />

Detsembri lõpuks kallineb<br />

diislikütus 13,2 protsenti.<br />

Bensiini A-80 liitrihind<br />

tõuseb 4 protsenti,<br />

A-92 8,6 protsenti ning<br />

A-95 5,8 protsenti.<br />

Postimees kirjutas, et Samaarat<br />

tabanud hinnatõus<br />

peegeldab kogu Venemaa<br />

olukorda: alates<br />

oktoobrist on diiselkütuse<br />

hinnad tõusnud selles<br />

regioonis ligi 40 protsenti,<br />

11 rublalt 16 rublani<br />

(4,80 kroonilt 7 kroonini).<br />

27

SÕNUMID<br />

LIIKLUS<br />

Liiklusohutusele<br />

1,2 mld krooni<br />

Valitsus kinnitas liiklusohutusprogrammi,<br />

millega<br />

soovitakse Eesti liiklust<br />

oluliselt ohutumaks<br />

muuta. Järgmise nelja<br />

aasta jooksul investeerib<br />

riik ligi 1,2 mld krooni.<br />

Liiklusõnnetuste ennetamiseks<br />

ostetakse järgmise<br />

nelja aasta jooksul politseisõidukitele<br />

liikumisel<br />

töötavad kiirusemõõtjad,<br />

samuti saavad politseinikud<br />

tõendina arvesse minevad<br />

täppisalkomeetrid<br />

ja narko kiirtestrid. Liikluskaamerate<br />

valvealas<br />

olevate teelõikude pikkust<br />

suurendatakse 320<br />

kilomeetrini.<br />

Kõik suuremad infrastruktuuriprojektid<br />

ja planeeringud<br />

peavad läbima<br />

liiklusohutusauditi, samuti<br />

vaadatakse üle olemasolevad,<br />

ent paljude<br />

õnnetustega teelõigud.<br />

Korraldatakse liikluseteemalisi<br />

koolitusi laste ja<br />

koolinoorte seas.<br />

Liiklusohutusprogrammi<br />

eesmärk on vähendada<br />

liiklusõnnetustes<br />

hukkunute arvu aastaks<br />

2011 alla 130 ja vigastatute<br />

arvu alla 3000 aastas.<br />

Tänavu üheksa kuuga<br />

hukkus liikluses 152 ja<br />

sai viga 2619 inimest.<br />

MootorReiside ostetud Scania Irizari turismibussid on Baltimaades seni ainsad.<br />

Eurolines sai novembris<br />

neli uut luksbussi<br />

Eurolinesi kaubamärgi<br />

all tegutsev MootorReisi<br />

AS investeerib uutesse<br />

bussidesse ja liinidesse<br />

36 miljonit krooni.<br />

Baltimaades ja Venemaal<br />

tegutsev Eurolines uuendab<br />

oma bussiparki ning<br />

avab uued liinid Peterburi<br />

ja Riia vahel. Novembris sai<br />

MootorReisid kätte neli esimest<br />

luksuslikku turismibussi,<br />

mis hakkavad teenindama<br />

Tallinna–Riia ja Tallinna–Peterburi<br />

regulaarliinide<br />

reisijaid.<br />

Vastostetud Scania Irizari<br />

turismibussid jõuavad Baltimaadesse<br />

esmakordselt.<br />

Foto: Veiko Tõkman<br />

Busside varustuses on<br />

muu hulgas laiendatud istmevahega<br />

poolnahkistmed,<br />

220voldine pistik, internetiühendus<br />

ning kohviautomaat.<br />

Nüüd Eestisse jõudnud<br />

Scania Irizari pärjati kolme<br />

aasta eest Euroopa aasta parimaks<br />

turismibussiks.<br />

MUUGA<br />

SADAM<br />

TALLINN<br />

PETERBURI<br />

PALDISKI<br />

SADAM<br />

VIA BALTICA<br />

PÄRNU, RIIA<br />

TARTU<br />

www.ameerikanurga.ee<br />

28 <strong>LOGISTIKA</strong>

TIR-andmete edastajate ring laieneb<br />

Kõik e-maksuameti ja<br />

e-tolli kasutamise õigust<br />

omavad inimesed saavad<br />

võimaluse TIR-märkmiku<br />

andmete süsteemi<br />

sisestamiseks ja edastamiseks,<br />

seega muutub<br />

TIR-vedude tollivormistus<br />

veelgi lihtsamaks, teatab<br />

maksu- ja tolliamet.<br />

Tallink prognoosis, et alanud<br />

2007/2008. majandusaasta<br />

ületab nii käibelt<br />

kui ka kasumilt lõppenud<br />

majandusaasta tulemusi.<br />

Maksu- ja tolliamet uuendas<br />

9. novembril uue veebipõhise<br />

TIR-märkmike töötlemise<br />

süsteemi tarkvara. Uue<br />

versiooniga suureneb isikute<br />

ring, kes saavad TIR-vedude<br />

andmeid maksu- ja tolliametile<br />

(MTA) edastada.<br />

“Tänaseni said TIR-märkmiku<br />

andmeid tollile edastada<br />

ja infot nende töötluse<br />

käigu kohta pärida vaid<br />

TIR-märkmiku valdaja volitusi<br />

omavad isikud,” selgitas<br />

MTA tolliprotseduuride<br />

talituse juhataja Evi<br />

Lavretsov. “Versiooniuuendus<br />

loob võimaluse TIRmärkmiku<br />

andmete sisestamiseks<br />

ja edastamiseks kõigile<br />

e-maksuameti kasutajaõigust<br />

omavatele isikutele,”<br />

märkis Lavretsov.<br />

Kuigi uus internetipõhine<br />

TIR-märkmike töötlemise<br />

süsteemi ei ole kaubavedajad<br />

praegu veel täielikult<br />

omaks võetud, loodab MTA,<br />

et järjest laiemad võimalused<br />

suurendavad ka elektroonilise<br />

asjaajamise populaarsust.<br />

“Kaubavedude andmete<br />

elektrooniline edastamine<br />

kiirendab ja hõlbustab oluliselt<br />

tollivormistust, samuti<br />

võimaldab vedude andmeid<br />

Tallink Grupi juhatus<br />

ootab puhaskasumiks 1,33<br />

miljardit krooni. “2007./<br />

2008. majandusaasta esimeses<br />

pooles on areng tõenäoliselt<br />

tagasihoidlikum.<br />

Suuremat kasvu näeme majandusaasta<br />

teisel poolel, kui<br />

on käivitunud täielikult uue<br />

piletite müügi- ja broneerimissüsteemi<br />

võimalused,<br />

toimuvad muudatused laevastikus<br />

ning tulevad rohkem<br />

esile Silja integreerimise<br />

sünergiad,” teatas ettevõte<br />

13. novembril väljastatud<br />

börsiteates.<br />

elektrooniliselt säilitada,”<br />

rääkis Evi Lavretsov.<br />

Internetipõhine TIRmärkmike<br />

töötlemise süsteem<br />

on Eestis klientide kasutuses<br />

olnud alates käesoleva<br />

aasta suvest. Kui täna on<br />

süsteemi kasutamine veel<br />

vabatahtlik, siis vastavalt<br />

Euroopa Liidu tollieeskirjadele<br />

muutub TIR-märkmiku<br />

elektrooniline andmeedastus<br />

alates 1. jaanuarist 2009<br />

kohustuslikuks.<br />

Paralleelselt MTA TIRmärkmiku<br />

andmete elektroonilise<br />

edastamisega, tuleb<br />

endiselt tollile esitada<br />

ka paberkandjal TIR-märkmik.<br />

TIR-vedude tollivormistus<br />

paberkandjal TIR-märkmikus<br />

jätkub vastavalt TIRkonventsioonis<br />

sätestatud<br />

nõuetele.<br />

Tallink ootab uuelt aastalt 1,3 mld kasumit<br />

NUMBER<br />

12,75<br />

mld kroonise müügikäibe<br />

loodab Tallink saavutada<br />

uuel majandusaastal.<br />

Puhaskasumit loodetakse<br />

seejuures teenida 1,33 mld<br />

krooni.<br />

SÕNUMID<br />

BUSSILIIKLUS<br />

Vargajõuk puistas<br />

pagasit<br />

Tallinna bussijaamas tegutses<br />

varaste grupp, kes<br />

varastas sügisel kuu ajaga<br />

liinibusside pagasiruumidest<br />

üheksa bussireisija<br />

pagasi, kirjutas Postimees.<br />

Vargajõuku kuulus neli<br />

keskealist meest. Varguste<br />

laine muutis bussifirmad<br />

rahutuks, sest reisijateveo<br />

eeskirja kohaselt<br />

peavad nad hüvitama<br />

nende kasutusse antud<br />

asjade kadumise. “Kui<br />

varem oli selliseid vargusi<br />

ehk üks kolme kuu kohta<br />

ja seda Tallinna–Narva<br />

liinil, siis nüüd kohe järgemööda<br />

ning enamikus<br />

Tallinna–Tartu liinil,” rääkis<br />

Sebe liinidirektor Väino<br />

Moor.<br />

Politsei teatel konkreetsed<br />

kuriteos kahtlustatavad<br />

veel puuduvad.<br />

Sõnumid kogus Tanel Raig<br />

ÜLEMAAILMSED<br />

KONTEINERVEOD<br />

Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele<br />

RIGA – LÜBECK<br />

KLAIPEDA – KIEL/<br />

KARLSHAMN/SASSNITZ<br />

Ametlik esindaja Eestis<br />

Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn<br />

Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee<br />

november 2007<br />

29

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

Edukamad ekspedeerimis<br />

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud<br />

1. Merktrans AS 2 Aleksandr Kovaljov CNP Investments N.V. Ltd 100%<br />

2. Contimer OÜ Dmitri Redkin Jüri Eerik, Dmitri Redkin, Jonathan Paul Sureda<br />

3. DPD Eesti AS * Tarmo Tael GeoPost SA 100%<br />

4. ACE Logistics Group AS 2 Andres Matkur Ithal Nõukoja AS 58,41%, Karli Lambot 34,09%<br />

5. Ferroline Grupp OÜ 3* Lauri Jürjen Forza Invest OÜ 50%, Bee Tree Holding OÜ 50%<br />

6. CF & S Agentide AS 3 * Ants Ratas Baltic Maritime Logistics Group AS 100%<br />

7. Arco Transport AS Ivo Krumm Arco Trans AS 50%, Eesti eraisikud 50%<br />

8. Tschudi Logistics AS * Toomas Vana Eesti Merelaevandus AS 100%<br />

9. DBT AS 3 Vladimir Volohhonski Transiidikeskuse AS<br />

10. DSV Transport AS Jaan Lepp DSV A/S 100%<br />

11. Approve OÜ* Veiko Peets Club Shipping OÜ 70%, Duarte Logistics OÜ 20%<br />

12. Russian Estonian Rail Services AS 3 Ervin Hasselbach Finnish Russian Rail Service OY 100%<br />

13. Florein Logistics OÜ * Oleg Žurbenko Jevgeni Gribov 50%, Oleg Žurbenko 50%<br />

14. Eurosped OÜ * Heiti Raag Eurosped Group OÜ 100%<br />

15. Schenker AS Meelis Arumeel OY Schenker East AB 100%<br />

16. Corvus Grupp Transport OÜ Risto-Pearu Koovit Corvus Holding OÜ 90%, Kalju Kliss 10%<br />

17. TNT Express Worldwide Eesti AS Lauri Liipa TNT Norden A/S (Taani) 100%<br />

18. Sildecar OÜ * Ardo Kubjas Ardo Kubjas 100%<br />

19. Estreftransservice AS Uno Heinla Eduard Koger 80%, Uno Heinla 20%<br />

20. Tauralt OÜ * Valeri Makarenkov Valeri Makarenkov 50%<br />

21. DHL Estonia AS Evert Kreek Deutsche Post World Net 100%<br />

22. EKLT OÜ Marina Nikitina Eesti Vabariigi eraisikud 74,3%<br />

23. Vigolin AS * Viktor Golinski Larissa Golinskaja 50%, Viktor Golinski 50%<br />

24. Delcom Services OÜ * Larissa Kepa Larissa Kepa 100%<br />

25. Petromaks Spediitori AS 3* Sergei Petrov Sergei Petrov 100%<br />

26. ESTMA OÜ Teet Tammiste Danil Ignatenko 100%<br />

27. Forward Büroo OÜ Mihhail Kravtšenko Mihhail Kravtšenko 100%<br />

28. ETC Danzas Est OÜ 2 Urmas Palover Urmas Palover 100%<br />

29. Itella Logistics OÜ * Risto Merisalu Itella Corporation (end Finland Post Corporation) 100%<br />

30. Applaford ES Transport & Anne Nirk Mai Nirk 75%, Raivo Nirk 25%<br />

Logistics OÜ *<br />

31. UPEX LS OÜ Urmas Palk Kaupo Kala 50%, Urmas Palk 50%<br />

32. Cargobus OÜ Krista Kalmholm Eesti kapital 100%<br />

33. Unieveem Eesti AS * Mart Melles Unieveem BV (Holland) 100%<br />

34. Veoste Ekspedeerimise Eino Ruus Eino Ruus 35%, Arvi Mölder 35%, Lembit Opmann 30%<br />

Agentuur OÜ<br />

35. ATP Free Speed OÜ 3* Tanel Koljal Andre Liplik 33%, Peeter Laht 33%, Tanel Koljal 33%<br />

36. Global Cargolink OÜ * Raido Rebane OY Greencargo Ltd (Soome), Club Shipping OÜ<br />

37. Nelgeron Logistics OÜ * Irina Zaitseva Irina Zaitseva 100%<br />

38. Nelgeron Grupp OÜ * Irina Zaitseva Sergei Ivanov 50%, Irina Zaitseva 50%<br />

39. RHENUS Revival OÜ Urmas Palk Revival Express Spedition GmbH 64%, UPEX LS OÜ 36%<br />

40. Baltreftrans OÜ Viktor Rasskazov Marina Petruševskaja 100%<br />

41. IK Speditor Group OÜ 2 Indrek Kasak Kristine-Kristi Kasak 50%, Indrek Kasak 50%<br />

42. Fastway AS * Väino Viil Octopus OÜ 100%<br />

43. Baltreil AS * Andrei Leškin TransRail AG 45%, Jakov Leškin 14%<br />

44. Transtrade AS * Juri Rapoport Transgroup Invest AS 100%<br />

45. International Baltic Shipping Juri Smirnov 4 eraisikut kõik 25%<br />

Eesti OÜ<br />

46. Baltrefservice AS * Sergei Meluzov Žanna Meluzova 100%<br />

47. Hüntal Auto AS Heino Hünnev Avo Talts 34%, Aivo Hünnev 33%, Heino Hünnev 33%<br />

48. Asperaamus OÜ * Denis Anson Denis Anson 50%, Andrei Prokopenko 50%<br />

49. Forintos OÜ * Vadim Malenko Vadim Malenko 100%<br />

50. Beweship Eesti AS * Aare Sild Beweship OY AB (Soome) 90%, Aare Sild 10%<br />

51. Verneriin OÜ Ljudmilla Komarova Ljudmilla Komarova 100%<br />

52. ATV Transpordi AS * Oliver Tatar Valjo Liivamägi 28%, Aivar Korela 24%, Oliver Tatar 10%<br />

53. Linkobalt OÜ * Vladimir Bulanzhe Vladimir Bulanzhe 60%, Alla Ninnas 40%<br />

54. Eurodek Transiit OÜ * Sergei Melnikov Eurodek Tallinn OÜ 100%<br />

55. Intrakom AS * Indrek Paal Lesko Invest OÜ 50%, Vana-Viru KK OÜ 50%<br />

30 <strong>LOGISTIKA</strong>

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

firmad 2006. aastal<br />

müügitulu kasum koht punkti-<br />

2006, tuh kr 2006, tuh kr 2005. a summa<br />

427 003 42 203 47. 61<br />

85 003 12 442 34. 67<br />

66 357 7 756 75<br />

187 927 14 741 9. 78<br />

148 048 5 991 16. 100<br />

263 772 26 426 8. 101<br />

325 751 17 159 12. 101<br />

121 187 8 843 33. 101<br />

286 596 86 074 19. 102<br />

685 518 34 636 25. 104<br />

33 874 3 940 14. 108<br />

145 458 103 255 64. 110<br />

46 658 2 374 59. 120<br />

76 402 3 106 18. 120<br />

591 413 41 861 28. 124<br />

68 952 6 634 7. 126<br />

120 302 44 952 10. 132<br />

6 913 5 451 46. 137<br />

113 034 7 972 24. 137<br />

17 165 3 654 43. 138<br />

398 279 24 447 6. 143<br />

54 377 7 792 15. 149<br />

125 800 5 613 21. 155<br />

9 116 1 300 166<br />

197 019 3 974 52. 169<br />

349 220 16 455 1. 180<br />

55 641 6 659 30. 181<br />

34 268 1 810 27. 184<br />

65 036 2 221 20. 185<br />

28 102 753 40. 189<br />

22 775 1 267 66. 191<br />

29 080 1 384 194<br />

45 569 1 714 38. 194<br />

45 511 1 820 36. 201<br />

19 487 1 213 55. 202<br />

8 414 3 513 208<br />

86 690 8 109 4. 208<br />

78 544 642 53. 210<br />

24 370 708 41. 212<br />

107 218 687 220<br />

91 895 8 137 3. 222<br />

51 214 942 58. 223<br />

67 175 189 61. 225<br />

6 616 448 20 051 13. 234<br />

31 564 1 257 234<br />

70 976 2 105 11. 242<br />

49 475 1 542 49. 244<br />

45 848 480 29. 247<br />

4 295 1 171 51. 254<br />

45 819 967 42. 257<br />

15 751 143 67. 259<br />

26 785 960 44. 263<br />

24 247 350 39. 264<br />

248 972 299 57. 269<br />

79 803 198 37. 282<br />

november 2007<br />

METOODIKA<br />

Ekspedeerimisfirmade<br />

TOPi pääsemiseks pidi ettevõtte<br />

ekspedeerimisalane<br />

käive olema vähemalt 51%.<br />

Samuti peab ettevõte olema<br />

tegutsenud kahel järjestikusel<br />

täismajandusaastal.<br />

2006. aasta TOPi koostamiseks<br />

tellis Äripäev justiitsministeeriumi<br />

registrikeskusest<br />

eelmise aasta<br />

majandustulemuste põhjal<br />

valdkonna müügitulult suurimate<br />

ettevõtete andmed.<br />

Andmed saadeti ettevõtetele<br />

kontrollimiseks<br />

ja täiendamiseks. Vastuste<br />

mittelaekumisel võtsime<br />

valdkonna suurimate<br />

ette võtete majandusandmed<br />

justiitsministeeriumi<br />

registri keskusest.<br />

Ettevõtted seatakse pingeritta<br />

kuue näitaja põhjal.<br />

Arvutamise aluseks võtame<br />

2006. aasta müügitulu,<br />

müügitulu kasvu võrreldes<br />

2005, 2006. aasta kasumi<br />

enne makse, kasumi kasvu<br />

võrreldes 2005, rentaabluse<br />

aastal 2006 ja omakapitali<br />

tootlikkuse aastal 2006.<br />

Ettevõtted reastatakse iga<br />

näitaja põhjal, iga koht järjestuses<br />

annab kohale vastava<br />

arvu punkte. Kuue tabeli<br />

punktid liidetakse. Võidab<br />

kõige vähem punkte<br />

kogunud ettevõte.<br />

Kui andmed jõuavad õigel<br />

ajal Äripäeva, ent ettevõte<br />

ei ole TOPis:<br />

ettevõttel pole olnud aktiivset<br />

majandustegevust<br />

kahel täielikul majandusaastal<br />

(2005–2006);<br />

Puuduvad mõned finantsnäitajad,<br />

sest tabelisse<br />

pääsemise eeldus on<br />

müügi tulu, maksueelse kasumi<br />

ja omakapitali avaldamine<br />

2005. ja 2006. aasta<br />

kohta.<br />

TAUST<br />

Mullused võitjad<br />

I koht OÜ ESTMA<br />

ESTMA-le eelmine aasta nii<br />

edukaks ei kujunenud kui<br />

2005. aasta. Võrreldes 2005.<br />

aastaga, vähenes müügitulu<br />

13,72%, langedes 349,2<br />

miljoni kroonini. Ka kasum<br />

ei jäänud sellest puutumata,<br />

langedes 15,25%, ehk 16,2<br />

miljoni kroonini. Põhjusi ei<br />

ole majandusaasta tegevusaruandes<br />

välja toodud. Mainitud<br />

on vaid, et USA dollari<br />

pidev muutumine suudeti<br />

hoida kontrolli all ja vältida<br />

suuri valuutakahjumeid.<br />

II koht OÜ Ookeani Konteinerveod<br />

Ettevõte kasvatas eelmisel<br />

aastal jõudsalt müügitulu,<br />

tõstes selle 465,5 miljonilt<br />

kroonilt 613,8 miljoni<br />

kroonini. Samas rütmis<br />

ei suutnud aga kaasas käia<br />

kasum, mis langes 6,6% ehk<br />

17,8 miljoni kroonini. Olulisim<br />

sündmus oli ettevõtte<br />

kohalolu suurendamine<br />

ühel oma peamisel eksportturul<br />

Venemaal, kuhu asutati<br />

kolm tütarettevõtet.<br />

III koht OÜ IK Speditor<br />

Group<br />

Ettevõtte käive ja kasum<br />

vähenesid. Põhjenduseks<br />

tuuakse rõhu panemine<br />

müügi asemel arendusele.<br />

Rae valda ehitati logistikakeskus<br />

kontori ja enam kui<br />

1500ruutmeetrise laoga.<br />

LOE VEEBIST<br />

www.aripaev.ee/top<br />

Kogu ekspedeerimisfirmade 2006. aasta edetabel<br />

* justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed 2 konsolideeritud andmed<br />

³ konsolideerimata andmed<br />

31

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

TOP 10<br />

Käive<br />

Koht Firma<br />

Käive (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. Transtrade AS 6 616 448 44.<br />

2. DSV Transport AS 685 518 10.<br />

3. Schenker AS 591 413 15.<br />

4. Merktrans AS 427 003 1.<br />

5. DHL Estonia AS 398 279 21.<br />

6. ESTMA OÜ 349 220 26.<br />

7. Arco Transport AS 325 751 7.<br />

8. DBT AS 286 596 9.<br />

9. CF & S Agentide AS 263 772 6.<br />

10. Eurodek Transiit OÜ 248 972 54.<br />

Kasum<br />

Koht Firma<br />

Kasum (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. Russian Estonian Rail 103 255 12.<br />

Services AS<br />

2. DBT AS 86 074 9.<br />

3. TNT Express Worldwide Eesti AS 44 952 17.<br />

4. Merktrans AS 42 203 1.<br />

5. Schenker AS 41 861 15.<br />

6. DSV Transport AS 34 636 10.<br />

7. CF & S Agentide AS 26 426 6.<br />

8. DHL Estonia AS 24 447 21.<br />

9. Transtrade AS 20 051 44.<br />

10. Arco Transport AS 17 159 7.<br />

Rentaablus<br />

Koht Firma<br />

Rentaablus (%) Koht TOPis<br />

1. Sildecar OÜ 78,85 18.<br />

2. Russian Estonian Rail Services AS 70,99 12.<br />

3. Global Cargolink OÜ 41,75 36.<br />

4. TNT Express Worldwide Eesti AS 37,37 17.<br />

5. DBT AS 30,03 9.<br />

6. Forintos OÜ 27,26 49.<br />

7. Tauralt OÜ 21,29 20.<br />

8. Contimer OÜ 14,64 2.<br />

9. EKLT OÜ 14,33 22.<br />

10. Delcom Services OÜ 14,26 24.<br />

Käibe kasv<br />

Koht Firma<br />

Käibekasv (korda) Koht TOPis<br />

1. Applaford ES Transport & 2,93 30.<br />

Logistics OÜ<br />

2. Approve OÜ 2,12 11.<br />

3. Eurosped OÜ 1,75 14.<br />

4. Contimer OÜ 1,68 2.<br />

5. Florein Logistics OÜ 1,64 13.<br />

6. Ferroline Grupp OÜ 1,61 5.<br />

7. Merktrans AS 1,58 1.<br />

8.–9. Corvus Grupp Transport OÜ 1,57 16.<br />

8.–9. Verneriin OÜ 1,57 51.<br />

10. DPD Eesti AS 1,46 3.<br />

Kasumi kasv<br />

Koht Firma<br />

Kasumikasv (tuh kr) Koht TOPis<br />

1. Russian Estonian Rail 285 392 12.<br />

Services AS<br />

2. Merktrans AS 33 513 1.<br />

3. DPD Eesti AS 7 684 3.<br />

4. Schenker AS 7 625 15.<br />

5. Contimer OÜ 6 116 2.<br />

6. DSV Transport AS 5 811 10.<br />

7. ACE Logistics Group AS 5 671 4.<br />

8. Arco Transport AS 5 604 7.<br />

9. CF & S Agentide AS 5 086 6.<br />

10. Tschudi Logistics AS 4 833 8.<br />

Omakapitali tootlikkus<br />

Koht Firma<br />

ROE (%) Koht TOPis<br />

1. Nelgeron Grupp OÜ 576,34 38.<br />

2. DPD Eesti AS 165,04 3.<br />

3. ETC Danzas Est OÜ 152,12 28.<br />

4. Florein Logistics OÜ 151,74 13.<br />

5. Tauralt OÜ 135,98 20.<br />

6. Approve OÜ 128,79 11.<br />

7. Sildecar OÜ 128,22 18.<br />

8. Corvus Grupp Transport OÜ 105,89 16.<br />

9. Eurosped OÜ 87,3 14.<br />

10. Delcom Services OÜ 80,69 24.<br />

Veoautode, busside ja haagiste varuosad, remont ning pesula<br />

SCANIA, VOLVO, MB, MAN,<br />

IVECO, DAF, SISU,<br />

RENAULT<br />

Töökojas lühikesed ooteajad!<br />

• kohapeal üle 30 000 varuosa<br />

• sildade reguleerimine<br />

1600 kr sild<br />

Tallinn, Betooni 4 • E–R 8–20 • töökoja tel 60 66 212 • varuosad tel 60 66 225; 60 66 226 Tartu, Riia mnt 136a • E–R 8–17 • varuosad tel 739 0188<br />

32 <strong>LOGISTIKA</strong>

EKSPEDEERIMISTURG<br />

Eesti killustatud ekspedeerimisturul<br />

võib näha tegutsemas väga palju<br />

ekspedeerimisfirmasid.<br />

Foto: Rivo Sarapik<br />

Aprill<br />

puudutas<br />

ka ekspedeerijaid<br />

Ekspedeerimine peegeldab<br />

majanduses toimuvat kõige<br />

otsesemalt. Kui majandus kasvab,<br />

läheb ekspedeerijatel hästi. 2006.<br />

aastal edenesid ekspedeerijad koos<br />

majandusega, ka tänavune aasta tuleb<br />

hea. Järgmise aasta märksõna on<br />

ettevaatlik optimism.<br />

november 2007<br />

33

EKSPEDEERIMISTURG<br />

VKG Transport AS<br />

OHTLIKUD VEOSED<br />

OHUTULT KOHALE<br />

RAUDTEETRANSPORT<br />

- raudteetsisternide rent<br />

- raudtee hooldus ja remont<br />

- veoste ekspedeerimine<br />

- raudteetsisternide siseja<br />

välispesu<br />

AUTOTRANSPORT<br />

- vedelate kemikaalide<br />

rahvusvahelised ja<br />

Eesti-sisesed veod(ADR-veod)<br />

- kallurveod<br />

- korvtõstukiteenused<br />

(kuni 30 m)<br />

- ohtlike jäätmete vedu<br />

Kontaktisik Anatoli Steinberg<br />

tel 334 2759, 51 25 478,<br />

e-post anatoli.steinberg@vkg.ee<br />

Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve.<br />

Tel 334 2535; faks 334 2719, transport@vkg.ee<br />

agent on ärikliendi abimees, kes aitab:<br />

• aega kokku hoida – kogu info ühest kohast<br />

• teha parimaid äriotsuseid ja suurendada kasumit<br />

• minimeerida äririske, teades, kes on kellega<br />

seotud<br />

• luua turvalist ärikeskkonda<br />

agent haldab kolme inforühma:<br />

ISIKUD<br />

• CV andmed koos fotoga ja kontaktandmetega<br />

• amet ja vastutusvaldkond<br />

• seotud ettevõtted<br />

ETTEVÕTTED<br />

• kontaktandmed ja omanikud<br />

• töötajad<br />

• majandusnäitajad ja võrdlused<br />

SEKTOR<br />

• eelinfo ja koondnäiteajad<br />

• 10 edukamat ettevõtet<br />

• sünnipäevad ja tähtpäevad<br />

• monitooritud uudised<br />

agent.aripaev.ee • tel 667 0008<br />

Tiit Reinart<br />

aripaev@aripaev.ee<br />

Kuna 2006. aasta oli kiire<br />

majanduskasvu aasta, läks<br />

ekspedeerijatel väga hästi,<br />

leiab Eesti Ekspedeerijate<br />

Assotsiatsiooni peasekretär<br />

Katrin Raie.<br />

Ka tänavune kujuneb tema<br />

sõnul samasuguseks<br />

nagu majandusele tervikuna.<br />

Aasta algus oli hea,<br />

aasta lõpu poole on majanduskasv<br />

selgelt aeglustunud<br />

ning see mõjutab ka<br />

ekspedeerijaid.<br />

Tänavusse aastasse jäid<br />

ka kurikuulsad pronksiööd.<br />

Nagu iga ekspedeerija äri<br />

edukus üldisemalt, nii sõltub<br />

ka aprillisündmuste mõju<br />

paljuski turu nišist, kus<br />

ettevõte tegutseb.<br />

Aprill jättis olulise jälje<br />

ida suunas toimunud ärile<br />

Raie sõnul avaldas idasuunal<br />

töötanud ettevõtetele<br />

aprillis toimunu olulist mõju.<br />

Veomahtude vähenemise<br />

tõttu on vedajad oma veokid<br />

toonud siseturule või suunanud<br />

Euroopasse, konkurents<br />

nendes segmentides<br />

kasvab.<br />

Peasekretäri väitel on ka<br />

märgata, et varem Eestit läbinud<br />

kaubavood suunatakse<br />

nüüd näiteks Läti kaudu.<br />

“Teisalt võib arutleda ka<br />

selle üle, et aprillisündmused<br />

ainult kiirendasid protsesse,<br />

mis niigi aset leidsid<br />

– aastaid on Venemaa püüdnud<br />

kaupu oma sadamate<br />

kaudu suunata ning piiridel<br />

toimuv ei allu kontrollile ega<br />

juhtimisele. Ehk tegemist<br />

on lihtsalt kiiremini koha le<br />

jõudnud reaalsusega,” märgib<br />

Raie.<br />

Ekspedeerijaid<br />

on liiga palju?<br />

2006. aasta tulemuste põhjal<br />

napilt esikolmikust välja<br />

jäänud ACE Logistics Group<br />

ASi juhataja Andres Matkur<br />

hindab konkurentsi Eesti<br />

ekspedeerimisturul suhteliselt<br />

kõrgeks, võrrel des mõne<br />

teise tegevusvald konnaga.<br />

“Kokku on ekspedeerimisega<br />

te gelevaid ettevõtteid sadades<br />

ainuüksi juba Eestis,”<br />

hindab ta.<br />

Raie arvab seevastu, et<br />

kliendile on ju väga sood ne,<br />

et turul on teenusepakkujaid<br />

palju.<br />

Ekspedeerimisturg kõikjal<br />

killustatud<br />

Mis tahes teise valdkonnaga<br />

võrreldes on Raie sõnul<br />

ekspedeerimine üsna unikaalne,<br />

sest ka nii-öelda vanadel<br />

turgudel räägitakse<br />

suurte tegijate puhul turuosadest,<br />

mis väljendatud<br />

protsentides ühekohaliste<br />

numbritega. “Missuguses<br />

valdkonnas turg veel nii paljude<br />

vahel jagatud oleks?”<br />

küsib ta.<br />

Eestis tegutsevad nii suuremad<br />

globaalsed ettevõtted<br />

kui ka väikesed üksiküritajad<br />

– kogu spekter on esindatud.<br />

Raie on kindel, et endiselt<br />

on lihtne ekspedeerijana<br />

hak kama saada ja uusi tegijaid<br />

lisandub üha. Siiani on<br />

muidugi olnud tõusev turg,<br />

kasvu aeglustudes läheb olukord<br />

ilmselt pingelisemaks<br />

ja siis saab alles hakata rääkima<br />

konkurentsist.<br />

Ekspedeerimine on väga<br />

spetsiifiliselt lokaalne tegevus.<br />

Ka rahvusvaheliste<br />

kontsernide ettevõtted on<br />

siiski igas riigis kohalikud<br />

ettevõtted – võõral on väga<br />

raske kohalikul turul läbi<br />

lüüa.<br />

Eesti ettevõtteid eristab<br />

innovatiivsus<br />

“Nii et tuleb endalt küsida,<br />

mida me konkurentsivõime<br />

hindamisel aluseks võtame.<br />

Näiteks vanast Euroopast<br />

eristab meid positiivselt<br />

innovatiivsus, Eesti ettevõtted<br />

on paindlikumad, minnakse<br />

kaasa uute tehnoloogiatega,”<br />

sõnab Raie.<br />

Ta on kindel, et teiste majandusvaldkondadega<br />

võrreldes<br />

on ekspedeerijad vägagi<br />

konkurentsivõimelised.<br />

Valdkond on olnud algusest<br />

peale väga avatud väliskapitalile<br />

ja selle osakaal suhteliselt<br />

suur.<br />

Kiiresti on tulnud omandada<br />

muu maailma prak-<br />

34 <strong>LOGISTIKA</strong>

STATISTIKA<br />

Tippekspedeerijad<br />

käibe 7 aastaga<br />

neljakordistanud<br />

ekspedeerijate TOPi 20<br />

suurimat käivet ja kasumit<br />

kokku, mld kr<br />

käive 11,6<br />

kasum 0,5<br />

9<br />

6<br />

3<br />

00 02 04 06<br />

TSITAAT<br />

0,6<br />

0,4<br />

0,2<br />

”Teisalt võib<br />

arutleda<br />

ka selle üle, et<br />

aprillisündmused<br />

ainult kiirendasid<br />

protsesse, mis<br />

niigi aset leidsid<br />

– ehk tegemist on<br />

lihtsalt kiiremini<br />

kohale jõudnud<br />

reaalsusega.<br />

Katrin Raie, Eesti<br />

Ekspedeerijate Assotsiatsiooni<br />

peasekretär<br />

2008. aastal majanduskasv<br />

aeglustub ning<br />

enam ei ole nii lihtne hakkama<br />

saada, on Eesti<br />

Ekspedeerijate Assotsiatsiooni<br />

peasekretär Katrin<br />

Raie kindel.<br />

Vene turu olukord Raie<br />

sõnul ilmselt halveneb veel,<br />

samuti hakkab ümber saama<br />

tööjõumahuka tootmise<br />

aeg. Selle tulemusena kaubavoogude<br />

maht väheneb ja<br />

veojõudu jääb üle. See suurendab<br />

konkurentsi teistes<br />

turusegmentides ning peaks<br />

loogiliselt kaasa tooma ülepakkumise<br />

ja hindade alanemise.<br />

“Samal ajal suurenevad<br />

ettevõtte kulud – palgad ja<br />

kütusehinnad tõusevad –<br />

ning nende katmiseks peaksid<br />

ka hinnad tõusma. Need<br />

on pikemaajalised trendid<br />

ning ettevõtte turunišist sõltuvalt<br />

ei pruugi veel aastal<br />

EKSPEDEERIMISTURG<br />

Ettevaatliku optimismiga<br />

järgmisesse aastasse<br />

ACE Logistics Group ASi<br />

juhataja Andres Matkur<br />

hindab konkurentsi Eesti<br />

ekspedeerimisturul teiste<br />

valdkondadega võrreldes<br />

kõrgeks.<br />

Foto: Meeli Küttim<br />

2008 igaüht otseselt mõjutada,”<br />

hindab Raie.<br />

ACE Logistics Group ASi<br />

juhataja Andres Matkur vaatab<br />

ettevõtte seisukohalt tulevikku<br />

siiski optimismiga.<br />

“2008. aastalt ootame jätkuvat<br />

stabiilset kasvu ja seda<br />

ka võimaliku majanduse<br />

jahtumise tingimustes.<br />

Tegeleme ka pidevalt tootearendusega<br />

ja loodame turule<br />

tuua ka mõne uue teenuse,”<br />

ütleb ta.<br />

DPD loodab edu uue<br />

teenuse arendamisest<br />

DPD Eesti tegevjuht Tarmo<br />

Tael leiab, et senise ettevõttelt-ettevõttele<br />

(B2B) pakiveo<br />

kõrvale tuleb arendada ka<br />

ette võttelt-eraisikule (B2C)<br />

pakiveo lahendusi. Tema sõnul<br />

puudub täna Eesti ja kogu<br />

Balti turul arvestatav B2C<br />

pakiveo lahendus. “DPDle<br />

on antud arendus üheks<br />

prioriteediks,” näeb Tael.<br />

tika ja tavad, ning kombinatsioonis<br />

avatusega uuendustele<br />

on ekspedeerimine<br />

keskmisest dünaamilisema<br />

arenguga.<br />

Siis võib veel vaadelda sellest<br />

aspektist, et üsna palju<br />

on neid ettevõtteid, kes Eesti<br />

kaudu ka teiste Balti riikide<br />

turgudel tegutsevad,<br />

vastu pidiseid näiteid on vähe.<br />

“Nii et lõunanaabritega<br />

võrreldes tundume ka konkurentsivõimelised,”<br />

on Raie<br />

optimistlik.<br />

“Eks meie kõigi ühine<br />

probleem on turu väiksuses<br />

ja sellest tulenevas mahtude<br />

vähesuses ja tegevuse madalamas<br />

efektiivsuses võrreldes<br />

muu arenenud maailmaga,”<br />

hindab Matkur olukorda.<br />

Põhimärksõna on<br />

kvaliteetne tööjõud<br />

Matkur märgib, et kvalifitseeritud<br />

ja pikaajaliselt pühendunud<br />

töötajad on põhiline<br />

märksõna, kuidas nende<br />

tegevusalal üldse edukas<br />

olla. “Kvaliteetse tööjõu<br />

suur defitsiit valitseb<br />

ekspedeerimisvaldkonnas<br />

nagu muud valdkonnad,<br />

võib-olla isegi keskmisest<br />

teravamalt,” sõnab ta. Sarnast<br />

seisukohta on väljendanud<br />

ka mitmed teised<br />

ekspedeerijad.<br />

“Kui raske või kerge on<br />

leida inimesi? See on nipiga<br />

küsimus. Kui seda teha hästi,<br />

planeeritult ja teades täpselt,<br />

millist inimest me soovime<br />

leida, siis see ei ole raske,”<br />

arvab DPD Eesti tegevjuht<br />

Tarmo Tael.<br />

Esmalt tuleks ettevõtte<br />

arengut toetada efektiivsuse<br />

tõstmise kaudu, leiab Raie.<br />

Töö tulemuslikkuse suhtarvudes<br />

töötaja kohta on tema<br />

sõnul meil veel arenguruumi.<br />

Samuti peaks vähendama<br />

bürokraatiat ja korraldama<br />

tõhusa andmevahetuse –<br />

nii on ka tööjõudu vähem<br />

tarvis. Näiteks toob Raie kogu<br />

ahela tegevusi katvad dokumentide<br />

ja info edastamise<br />

standardid, mis kehtiksid<br />

tervel turul.<br />

“Kui aga olukord nõuab<br />

töötaja tööle võtmist, on<br />

alati põhjust rääkida tööjõu<br />

kvalifikatsioonist. Selle tõstmise<br />

teed võiksid olla praktika<br />

osatähtsuse kasv õppekavades<br />

ning praktikute kaasamise<br />

süsteem, mis neid ka<br />

motiveeriks ja nende osalust<br />

märkimisväärselt suurendaks,”<br />

pakub ta.<br />

EEA uuen das rahvusvahelise<br />

ekspedeerija kutsetunnistuse<br />

õppekava ja püüab<br />

luua ettevõtetele võimalusi<br />

oma töötajate koolitamiseks.<br />

november 2007<br />

35

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

Merktransi juhid jäävad varju. Pildistada õnnestus vaid<br />

Tallinnas Mustamäel asuvat büroohoonet, kust juhitakse<br />

ka Eesti eelmise aasta edukaimat ekspedeerimisfirmat.<br />

Foto: Veiko Tõkman<br />

Võitja jätab<br />

oma edust<br />

rääkimata<br />

Tänavu<br />

I poolaasta<br />

näitas<br />

eelmise<br />

aasta edu<br />

kaotamist<br />

Mullusest üliedukast<br />

kasvu aastast hoolimata<br />

ei leidnud Merktransi juhid<br />

võimalust Äripäevale<br />

oma edu tagamaid avada.<br />

Tegu on kas ülitagasihoidlike<br />

või hõivatud firmajuhtidega<br />

või on eelmisel<br />

aastal saavutatud edu tänavu<br />

käest antud.<br />

Merktransi kodulehekülje<br />

andmeil hõlmab firma<br />

profiil peaaegu kõiki tegevusalasid,<br />

mis on seotud erinevate<br />

veoste transportimisega<br />

rahvusvahelises kaubanduses.<br />

Merktransi tegevus<br />

jagu neb kolme osakonna<br />

vahel: raudteevedude osakond<br />

ning prahtimis- ja agenteerimisosakonnad.<br />

Raudteevedude osakond<br />

asutati 1992. aastal ning see<br />

tegeleb kaubaveoga nii Eestis<br />

kui ka välismaal. Lühikese<br />

ajaga seati sisse head sidemed<br />

Venemaa teede- ja sideministeeriumiga<br />

ning Eesti<br />

Raudtee juhatusega, samuti<br />

ekspediitorite ja veoseomanikega<br />

Venemaalt, Lätist,<br />

Leedust, Valgevenest ja Ukrainast.<br />

Alates 1997. aastast<br />

on Merktrans veetud kaupade<br />

koguselt üks Eesti suurimaid<br />

ekspediitoreid. Tegeldakse<br />

nii transiitvedude organiseerimise<br />

kui ka Eesti<br />

kohaliku turu jaoks mõeldud<br />

veostega. Töötatakse<br />

koos stividorfirmade, tolli-<br />

Asutatud: 1991. aastal<br />

Tegevjuht: Aleksandr<br />

Kovaljov<br />

Omanikud: CNP<br />

Investments N.V. Ltd 100%<br />

Töötajate arv: 18<br />

Asukoht: Tallinn<br />

Kohad varasemates<br />

TOPides: Ekspedeerijate<br />

TOP 11. koht 2004. a,<br />

47. koht 2005. a<br />

2000. a omistati firmale<br />

ISO 9002:94 sertifikaat.<br />

2004. aastal tehti ümbersertifitseerimine<br />

uuema,<br />

ISO 9001:2000 saamiseks.<br />

Jahutus-<br />

ja<br />

külmutus-<br />

seadmed<br />

igat liiki<br />

transpordivahenditele<br />

VTA Tehnika AS<br />

Betooni 4a, tel 620 1425, faks 620 1426<br />

I KOHT<br />

AS Merktrans<br />

36 <strong>LOGISTIKA</strong>

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

terminalide ja -ladudega, samuti<br />

pakutakse vagunite liikumise<br />

jälgimisteenust.<br />

Tänavu aasta algas Merktan<br />

sile ärisuhete loomisega<br />

Ukrainas. Firma esindaja<br />

Aleksandr Nakonetšnõi<br />

oli jaanuaris Andrus Ansipit<br />

saatnud äridelegatsiooni<br />

koosseisus Ukrainas. Ukrainas<br />

osaleti kohaliku kaubandus-<br />

tööstuskoja korraldatud<br />

äriseminaril, külastati Mäetööstuse<br />

Instituuti ning kohtuti<br />

kohalike ettevõtjatega.<br />

Oblasti administratsioon<br />

tutvustas äridelegatsioonile<br />

Dnepropetrovski oblasti<br />

energeetika ja elektroonika<br />

valdkonna teaduslikke töid<br />

ning esitles kohalikke Eesti<br />

ettevõtjaid. Samuti külastati<br />

tehast Vesta-Dnipro.<br />

Ometigi ei ole käimasolev<br />

aasta kujunenud ettevõttele<br />

nii edukaks kui eelmine.<br />

Esimese poolaasta käive oli<br />

154,5 miljonit krooni. Eelmise<br />

aasta sama perioodi käive<br />

oli aga 234,3 miljonit krooni.<br />

Ettevõtte kuue esimese kuu<br />

kasum majandustegevusest<br />

oli sel aastal 10,3 miljonit<br />

krooni, eelmise aasta sama<br />

perioodi kasum 27,8 miljonit<br />

krooni. Võimalik, et ka siin<br />

on märksõnaks aprillisündmused.<br />

On ju Merktransil<br />

oma vedur ja veerevkoosseis<br />

(tsisternid) naftasaaduste<br />

veoks, mis võisid pärast aprillisündmusi<br />

tööta jääda.<br />

Ettevõtte põhilised veosed<br />

on puit ja saematerjalid,<br />

mustmetall, paber, puuvill,<br />

toiduained, seadmed,<br />

keemiatööstuse tooted, ehitusmaterjalid<br />

ja mineraalkütus.<br />

Kaupu veetakse nii<br />

tavalistes vagunites kui ka<br />

platvormile paigutatavates<br />

merekonteinerites, samuti<br />

ekspedeeritakse kiiresti<br />

riknevaid veoseid termos- ja<br />

külmutussektsioonides.<br />

Tiit Reinart<br />

TULEMUSED<br />

Kõikuv vorm<br />

Merktransi tulemused, mln kr<br />

käive 350<br />

prognoos<br />

Rendile anda uued laopinnad<br />

• Nii kinnised kui ka lahtised, asukohaga<br />

Vana-Narva mnt-l Tallinnas<br />

• Kaubakäitlemisvõimalused raudteel, merekonteinerites<br />

ja autotranspordil<br />

400<br />

40<br />

Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee<br />

w w w . c a r g o h u n t e r s . e e<br />

300<br />

200<br />

100<br />

kasum<br />

29,5<br />

prognoos<br />

30<br />

20<br />

10<br />

0<br />

03 04<br />

Allikas: Äripäev<br />

05<br />

06<br />

07<br />

0<br />

argohunters<br />

november 2007<br />

37

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

Contimeri töötajate kogemus<br />

aitab saavutada parimaid tulemusi<br />

Ekspedeerijate TOPis<br />

hõbemedali võitnud<br />

OÜ Contimer juhi Dmitri<br />

Redkini hinnangul<br />

on konkurentsitihedal<br />

ekspedeerimisturul firmal<br />

esile aidanud tõusta kogenud<br />

töötajad.<br />

Redkin peab ettevõtte<br />

edu põh juseks peaaegu olematut<br />

kaadrivoolavust, tänu<br />

millele on tekkinud kogenud<br />

meeskond. Kuigi konkurents<br />

ekspedeerimisturul on tuntav,<br />

aitab ettevõttel kliente<br />

hoida ja uusi leida just töötajate<br />

ja teenuste pidev edasiarendamine.<br />

Tänu pikaajalisele<br />

kogemusele teatakse,<br />

kuidas saa vutada parimaid<br />

tulemusi. Kasvavate kuludega<br />

aitab toime tulla vaid<br />

efektiivsuse tõstmine.<br />

Koolitab endale ise<br />

spetsialiste<br />

Ettevõttes on praegu 42 töötajat.<br />

“Maksame oma töötajatele<br />

head palka ja oleme<br />

praktiseerinud vajalike<br />

spetsialistide väljakoolitamist<br />

firmasiseselt,” sõnab<br />

Redkin. “Keskendume valdkondadele<br />

mida teame ja<br />

tunneme hästi.”<br />

Contimer loodi 1995. aastal.<br />

Kui 2004–2005 kohandus<br />

ettevõtte Eesti astumisega<br />

Euroopa Liitu ja oli majandustulemustega<br />

2003.<br />

aasta tasemel, siis 2006.<br />

aastal hakkas ELi liikmelisus<br />

firma kasuks töötama.<br />

Kasvas ettevõtte usaldusväärsus<br />

ja Euroopa suured<br />

pangad hakkasid suuremas<br />

ulatuses tunnustama<br />

Contimeri antud garantiisid<br />

(laokirju), mis võimaldas<br />

käsitleda suure maid kaubavooge.<br />

Tähelepanu hakati pöörama<br />

ka kohalikule turule<br />

– avati aktsiisiladu, Hiinast<br />

ja mujalt Kaug-Idast alustati<br />

konteinervedude pakkumist<br />

ja uutele kaubagruppidele<br />

logistikateenust. Contimeri<br />

ekspedeerimisteenust toetab<br />

30 000 m² ladude võrgustik,<br />

kus pakutakse kaupade<br />

ladustamist vabatsoonis, tolli-,<br />

aktsiisi- ja Euroopa Liidu<br />

kaupade ladudes.<br />

Ettevõtte töö on põhiliselt<br />

seotud Baltimaadest,<br />

Valgevenest, Ukrainast, Venemaalt,<br />

Kesk-Aasiast ja Hiinast<br />

saabuva ja sinna suunduva<br />

kauba ekspedeerimise<br />

ja ladustamisega.<br />

Eduka 2006. aasta järel<br />

Contimer loorberitele puhkama<br />

ei jää. “Jätkame püsivat<br />

ja tasakaalukat kasvu ja 2007.<br />

aastaks on oodata samasuguseid<br />

tugevaid tulemusi,” sõnab<br />

Redkin. Tiit Reinart<br />

II KOHT<br />

OÜ Contimer<br />

Tegevjuht: Dmitri Redkin<br />

Omanikud: Dmitri Redkin,<br />

Jon Sureda, Jüri Eerik<br />

Töötajate arv: 42<br />

Asukoht: Tallinn<br />

TULEMUSED<br />

Stabiilsus asendus<br />

kiire kasvuga<br />

Contimeri tulemused, mln kr<br />

0<br />

0<br />

01 02 03 04 05 06 07<br />

Contimeri juht Dmitri<br />

Redkin ütleb, et uue teenusena<br />

pakutakse konteinervedusid<br />

Hiinast ja mujalt<br />

Kaug-Idast. Foto: Andres Haabu<br />

38 <strong>LOGISTIKA</strong><br />

100<br />

80<br />

60<br />

40<br />

20<br />

käive 120<br />

prognoos<br />

kasum 14<br />

prognoos<br />

Allikas: Äripäev<br />

MECHELING GROUP OÜ<br />

• transport<br />

• logistika<br />

• kullerteenused<br />

• rahvusvaheline<br />

ekspedeerimine<br />

www.mecheling.ee<br />

Tel 656 5467 • info@mecheling.ee<br />

25<br />

20<br />

15<br />

10<br />

5

AS DPD Eesti oli tegevjuht<br />

Tarmo Taela sõnul<br />

2006. aastaks planeerinud<br />

pisut aeglasemat<br />

kasvu, kuid kiirest majandusarengust<br />

kosunud käive<br />

ja erakorralisest tulust<br />

suureks paisunud kasum<br />

muutsid aasta oodatust<br />

õnnestunumaks.<br />

Käibe ja pakimahu tõusu<br />

taga näeb Tarmo Tael nii<br />

üldist positiivset majandusarengut<br />

kui ka ettevõtte järjepidevat<br />

teenuste, depoode,<br />

jaotusvõrgustiku arendamist<br />

ja töötajate teadmiste<br />

ning motivatsioonisüsteemi<br />

arendamist.<br />

Tõsi, mõnevõrra üllatuslikult<br />

suure kasuminumbri<br />

taga on ka erakorraline tulu.<br />

DPD müüs eelmisel aastal<br />

oma büroohoone Tallinnas<br />

Peterburi teel ning möödunud<br />

aasta kevadest ollakse<br />

uutel büroo- ja depoopindadel<br />

Liiva Keskuses.<br />

Kullerpostiturul<br />

on arenguruumi<br />

DPD Eesti on keskendunud<br />

ennekõike Eesti-sisesele ja<br />

rahvusvahelisele kullerposti<br />

veole ning laologistika lahendustele.<br />

Sideameti andmetel<br />

tegutses 2006. aasta<br />

31. detsembri seisuga Eestis<br />

36 kullerposti teenuse<br />

osutajat. Arvestatavaid te-<br />

EKSPEDEERIMISFIRMADE TOP<br />

Positiivne majandusareng ja erakorraline tulu tõid III koha<br />

gijaid neist võib Taela sõnul<br />

aga üles lugeda kahe käe<br />

sõrmedel.<br />

Konkurents kullerposti<br />

turul on arvestatav, kuid<br />

näiteks Poola või Tšehhi turuga<br />

võrreldes on arenguruumi.<br />

DPD kaubamärgi all töötab<br />

Eestis pea 170 inimest,<br />

kellest ca 90 on kullerid (alltöövõtjad),<br />

kes samuti esindavad<br />

ettevõtte kaubamärki.<br />

“Inimesed ongi meie olulisimad<br />

partnerid: kliendid,<br />

alltöövõtjad ja töötajad. Me<br />

transpordime pakke, kuid<br />

töötame inimestega,” ütleb<br />

III KOHT<br />

AS DPD Eesti<br />

Tegevjuht: Tarmo Tael<br />

Töötajate arv: 60<br />

Omanikud: GeoPost 100%<br />

Asukoht: Tallinn<br />

Kohad varasemates<br />

TOPides: Ekspedeerijate<br />

TOP 2000 – 63. koht<br />

Tarmo Taela juhitav DPD<br />

Eesti suutis miljoni paki<br />

piiri tänavu ületada juba<br />

augustis.<br />

Foto: Julia-Maria Linna<br />

Tael. Tema sõnul ei ole oluline<br />

olla edukas ainult finantsnäitajates,<br />

pigem on<br />

see hea töö resultaat. Suurepärast<br />

tööd saavad teha pühendunud<br />

ja motiveeritud<br />

inimesed.<br />

Kui Sa oled kordki küsinud, kus me oleme ja kuhu me minema<br />

peame, on Sul juba GPSi või maakeeli asukohamäärajat vaja olnud!<br />

GARMIN GPS - SINU TEEJUHT EUROOPAS!<br />

TULEMUSED<br />

Esimene kasum<br />

saabus mullu<br />

DPD tulemused, mln kr<br />

60<br />

50<br />

40<br />

30<br />

20<br />

10<br />

käive 66,4<br />

kasum 7,8<br />

Hotellid, tanklad,<br />

vaatamisväärsused, aadressid...<br />

Lisaks Regio Eesti kaart.<br />

30<br />

25<br />

20<br />

15<br />

10<br />

0<br />

0<br />

00 01 02 03 04 05 06<br />

-3,6<br />

-2,9<br />

-9,0<br />

Allikas: Äripäev<br />

Ka tänavune aasta<br />

tuleb edukas<br />

Kui pakiveomahud kasvasid<br />

möödunud aastal turul<br />

keskmiselt 20%, siis DPD<br />

Eestil 47%, sealhulgas rahvusvaheline<br />

pakiveomaht<br />

li gi 70%. Selle aasta esimese<br />

seitsme kuu jooksul käsitletud<br />

pakkide maht näitas<br />

võrreldes eelmise aasta<br />

sama perioodiga samuti 47-<br />

protsendilist kasvu. Miljoni<br />

paki piir ületati sel aastal juba<br />

augustis.<br />

Järgmise aasta märtsis<br />

avab DPD Eesti uue jaotuskeskuse<br />

Ülenurmel (umbes<br />

2 kilomeetrit Tartust), mis<br />

hakkab teenindama kogu<br />

Lõuna-Eestit.<br />

“Logistikapartnerina oleme<br />

püüdnud olla avatud,<br />

kindel ja usaldusväärne ning<br />

panustada järjepidevalt teenuse<br />

arendusse. Seda plaanime<br />

jätkata ka järgmisel aastal,”<br />

lubab Tael. Tiit Reinart<br />

Hind alates 4900 kr<br />

5<br />

JAKARI MARINE OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />

Tel 639 8993, faks 639 8994 , www.jakari.ee<br />

MÜÜK: Pirita Paadipood, Garmin.ee, Motomarket Merimetsa Selveris,<br />

Euronics, PlussMiinus, TOP VOX Rocca al Mares...<br />

november 2007<br />

39

REKLAAM<br />

40 <strong>LOGISTIKA</strong>

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!