LOGISTIKA
PDF-failina - Leht - Ãripäev
PDF-failina - Leht - Ãripäev
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>LOGISTIKA</strong><br />
oktoober 2007 nr 6 (28)<br />
6<br />
Logistikajuhid valisid Eestis tuntumad<br />
transpordifirmade kaubamärgid<br />
25<br />
Selgusid Aasta Logistikateo<br />
konkursi finalistid
REKLAAM<br />
Järgmine<br />
Logistika<br />
ilmub 28. novembril<br />
Logistika toimetaja:<br />
Tanel Raig<br />
Tel 667 0111<br />
e-post tanel.raig@aripaev.ee<br />
Logistika<br />
reklaami projektijuht:<br />
Elina Juhanson<br />
Tel 667 0069<br />
e-post elina.juhanson@aripaev.ee<br />
PIIRANGUTETA VEOD – GATE-TO-GATE<br />
Meie liinide võrk pakub Teile parimaid võimalusi veoseid aega ja kulusid säästvalt sihtkohta<br />
toimetada. Meil on ühtekokku 15 praamiliini, nendest neli otseliini Skandinaaviasse ja<br />
Mandri-Euroopasse, mis viivad Teid otsejoones üle Läänemere. Suurepärased transiitühendused<br />
ja konkreetsetele vajadustele kohandatud tooted, paindlik disponeerimine ja efektiivsed<br />
transpordilahendused teevad meist Teie usaldusväärse partneri.<br />
henkelkommunikation.com<br />
Koos meiega Läänemerel – millal me kohtume?<br />
www.scandlines.de<br />
Scandlines<br />
Sarkanmuižas dambis 25c<br />
3601 VENTSPILS | LÄTI<br />
Tel. +371-636-072 20 | Faks -072 24<br />
kristine.fogele@scandlines.lv<br />
Auto-, treileri- ja raudteevedude eksperdid – koos meiega perfektne lahendus!<br />
2 <strong>LOGISTIKA</strong>
KOMMENTAAR<br />
<strong>LOGISTIKA</strong><br />
Toimetaja: Tanel Raig,<br />
tel 667 0111, e-post:<br />
tanel.raig@aripaev.ee<br />
Reklaami projektijuht:<br />
Eili Pihlak,<br />
tel 667 0069, e-post:<br />
eili.pihlak@aripaev.ee<br />
ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl<br />
Kujundaja: Eve Rammo<br />
Keeletoimetaja: Sven Saun<br />
Fotograaf: Maris Ojasuu<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja:<br />
AS Äripäev<br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon: (372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222,<br />
faks: (372) 667 0265, (372)<br />
667 0165<br />
Toimetus<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111,<br />
faks: (372) 667 0265<br />
Korrespondent Tartus:<br />
Väinu Rozental,<br />
vainu.rozental@aripaev.ee<br />
Korrespondent Washingtonis:<br />
Kertu Ruus,<br />
kertu.ruus@aripaev.ee<br />
Reklaamiosakond<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0105,<br />
faks: (372) 667 0200<br />
Seminarid ja Käsiraamatud<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Raamatuklubi ja Infolehtede<br />
toimetus<br />
tel: (372) 667 0207,<br />
faks: (372) 667 0290<br />
Tellimine ja levi<br />
e-post: register@aripaev.ee,<br />
tel: (372) 667 0099,<br />
faks: (372) 667 0300<br />
Tiraaž: 25 600<br />
Tellimine internetis<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
Tellimishind 12 kuuks<br />
3460 kr<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Äripäev veebis:<br />
www.aripaev.ee<br />
Toimetus võtab endale õiguse<br />
kirju ja kaastöid vajaduse korral<br />
lühendada. Toimetus kaastöid<br />
ei tagasta.<br />
Kõik ajalehes Äripäev ja tema<br />
lisades avaldatud artiklid, fotod,<br />
teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel<br />
või religioossel teemal) on<br />
autoriõigusega kaitstud teosed<br />
ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine mis<br />
tahes kujul on ilma ASi Äripäev<br />
kirjaliku nõusolekuta keelatud.<br />
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta<br />
võite pöörduda Pressinõukogusse<br />
pn@eall.ee või<br />
tel (372) 646 3363.<br />
Ühistransport vajab<br />
meeldivamaid inimesi<br />
Pärast mitmeaastast<br />
vaheaega olen olude<br />
sunnil viimased kaks<br />
kuud kasutanud aktiivselt<br />
ühistransporti.<br />
Ühistransport pidavat<br />
hirmus olema. Kuukirja debatis<br />
leitakse, et inimene<br />
saab ühistranspordi kasutamisest<br />
traumeeriva kogemuse.<br />
Öeldakse, et raha<br />
muudab bussid meeldivamaks.<br />
Leian, et raha peab<br />
kulutama inimeste muutmiseks<br />
meeldivamaks.<br />
Ühistransport on võetud<br />
oma pingete väljaelamise<br />
paigaks. Kaks peatust<br />
trammiga Viru keskuse juurest<br />
Vabaduse väljakule viivad<br />
mind trügimisest sõnelusse<br />
sattunud naiste vahele<br />
ja kaasreisijatele kõrvakiile<br />
jagava kolme lapse<br />
ema kõrvale, kes pole rahul,<br />
et inimesi häirib, kui lapsed<br />
oma jalgu nende pükste<br />
vastu pühivad. Oli tõepoolest<br />
traumeeriv trammisõit,<br />
TÄNASES <strong>LOGISTIKA</strong>S KIRJUTAVAD<br />
Tiit Reinart,<br />
Logistika kaasautor<br />
Selgitab, miks ehitas AS Balbiino<br />
Baltimaade suurima sügavkülmlao.<br />
Magnus Lepassalu,<br />
OÜ Balti Logistika Baltikumi<br />
arendusjuht<br />
Kirjutab, miks on ettevõtetel kasulik<br />
kasutada tarnija hallatavate<br />
laovarude süsteemi.<br />
JUHTKIRI<br />
”Raha peab<br />
kulutama inimeste<br />
muutmiseks<br />
meeldivamaks.<br />
Logistika toimetaja<br />
Jaana Pikalev,<br />
Äripäeva toimetaja<br />
Intervjueerib ASi TNT Express<br />
Worldwide Eesti uut juhti<br />
Lauri Liipat.<br />
Ketlin Priilinn,<br />
Logistika kaasautor<br />
Annab ülevaate probleemidest<br />
puidutranspordi korraldamisel<br />
Venemaalt.<br />
Tanel Raig<br />
keset sõimu ja kaklust. Et<br />
inimestel oleks sõiduvahendis<br />
rohkem ruumi, on vaja<br />
tihedamat sõidugraafikut.<br />
Meie bussid ei ole võikad<br />
ja räpased kohad. Aga seda<br />
ainult siis, kui mõni nokastanud<br />
tüüp ei ole pingivahesse<br />
oksendanud või<br />
kinnihoidmistoru küljes ei<br />
ripu narkouimas kaasreisija.<br />
Ei maksa loota, et teen<br />
oma reisi meeldivamaks ja<br />
asun ühiskonna ees vastutust<br />
tundes purjus narkomaane<br />
bussist maha tõstma.<br />
Ka bussijuht ei jõua<br />
seda teha kogu aeg. Ehk<br />
peaks lisaülesandeid otsivale<br />
munitsipaalpolitseile<br />
tekitama eraldi patrulli, kes<br />
tõttab bussijuhi kutse peale<br />
kohale ja tõstab maha ebameeldivad<br />
reisijad. Samas<br />
kõrvaldab nende tekitatud<br />
räpasuse. Jällegi raha vaja.<br />
Aga seni kuni me ei suuda<br />
ise olla meeldivamad inimesed,<br />
tuleb meid muuta<br />
meeldivamaks raha eest.<br />
SELLES NUMBRIS:<br />
Küsitlus:<br />
Kui palju muutuvad tuleval<br />
aastal hinnad? 4<br />
Logistikakulud<br />
Läänemere regioonis tehtud<br />
uuring näitab, et Eesti kaubandusfirmad<br />
on väikseimate<br />
logistikakuludega. 15–16<br />
Laadimissild<br />
Eksperdid tuletavad meelde,<br />
mida laadimissilda planeerides<br />
peab meeles pidama.<br />
22–24<br />
10 aastat tagasi<br />
Tänase DSV Transpordi eelkäija<br />
Svex Eesti müüs kõik oma<br />
veokid. 31<br />
Debatt: Autoettevõtete liit<br />
ning majandusministeerium<br />
vaidlevad, mis päästab ühistranspordi<br />
32–33<br />
oktoober 2007<br />
3
KÜSITLUS<br />
Võimsuse<br />
kasv<br />
taltsutab<br />
hindu<br />
Järgmise aasta hindadele<br />
avaldab mõju<br />
tööjõukulu, kütuse<br />
hind ja transporditeenuste<br />
pakkumise tõus.<br />
Need kolm tegurit olid<br />
peamised hinnamõjutajad<br />
ka eelmises Logistika<br />
numbris vaadeldud raudtee-,<br />
meretranspordi ja<br />
logistikateenuste järgmise<br />
aasta hindade muutuses.<br />
Riigi sees aitab meil<br />
transporditeenuste hindu<br />
tõsta tööjõukulude<br />
kasvu toitvad inflatsioon<br />
ja tööjõupuudus ning kütuseaktsiisi<br />
tõus. Kütuse<br />
hindade tõus toetab<br />
transporditeenuste hinnatõusu<br />
ka globaalselt.<br />
Samas aitab globaalselt<br />
hinda tagasi hoida nõrk<br />
dollar, mis tasandab kütusehinna<br />
tõusu, ning<br />
transpordiressursside<br />
kasv. Nii laevade kui ka<br />
lennukite ehitamine on<br />
täies hoos ning järgmisel<br />
aastal turule lisanduvad<br />
uued veovõimsused.<br />
Tanel Raig<br />
Millised on muutused hindades aastal 2008? Kui hind muutub, siis kui suures osas? Mis<br />
mõjutab hinda ja selle kujunemist?<br />
EKSPEDEERIMINE<br />
Jaan Lepp, ASi DSV Transport<br />
juhataja<br />
Meie hinnad 2007.<br />
aastal oluliselt ei<br />
muutunud. Ka kütuselisa<br />
kõikumised pole<br />
olnud märkimisväärsed.<br />
2008. aastal arvame, et majanduse<br />
jahtumisel eksportvedude<br />
hinnad ei muutu.<br />
Küll aga peaksid suurenema<br />
importvedude hinnad.<br />
See tuleneb ekspordi<br />
vähenemisest, mistõttu vedude<br />
tasakaal muutub.<br />
Laologistika hindade<br />
kasvatajaks on aga tugev<br />
surve laotöötajate palkadele.<br />
Numbriliselt paraku hindade<br />
muutust prognoosida<br />
ei oska.<br />
Eelmisel aastal prognoosis<br />
ASi Kaubaekspress juhataja<br />
Tiit Jõevee tänavuseks<br />
aastaks transpordi- ja<br />
laoteenuste kallinemist 10–<br />
20 protsenti. Oodatavalt pidid<br />
olema hindade mõjutajad<br />
tänavu esmajärjekorras<br />
töötasu ja kvalifitseeritud<br />
tööjõu puudus ning seejärel<br />
kütuse hind.<br />
LENNUTRANSPORT<br />
Helena Roots,<br />
ASi AirProxy tegevjuht<br />
Lennuhindasid 2008.<br />
aastal, nagu ka teistes<br />
transpordi liikides,<br />
hakkab mõjutama kütuse<br />
lisatasu muutus. Praegu on<br />
kütuse lisatasu saavutanud<br />
taseme 0,65 eurot/kg. Võttes<br />
eelduseks, et keskmine<br />
lennutariif USAsse on 1,40<br />
eurot/kg, siis lisanduv kütuse<br />
lisatasu on lennutariifist<br />
46%. Ka järgmisel aastal<br />
kütuse lisatasu tõuseb.<br />
Järgmisel aastal valmib<br />
1800 uut lennukit, mis tähendab<br />
kaubaruumi suurt<br />
kasvu. See viib lennutariifid<br />
langusesse. See puudutab<br />
peamiselt Aasiat ja<br />
Ameerikat ning on ekspordile<br />
ja impordile erinev.<br />
Siiani on lennuhinnad näiteks<br />
Aasiast püsinud meie<br />
mõistes ülikõrgel. Uue kaubaruumi<br />
lisandumisel lähevad<br />
need hinnad langusesse.<br />
Ekspordi suunal võib<br />
see aga tähendada, et hinnad<br />
tõusevad, kuna lennukompaniid<br />
kujundavad lennuhindu<br />
täisringi põhimõttel.<br />
AUTOTRANSPORT<br />
Hinnad sõltuvad väga<br />
palju nafta hinnast<br />
ja konkurentsiolukorrast<br />
turul. Viimasel<br />
ajal on nafta hind tõusnud,<br />
kuid dollar on madalal ja<br />
seetõttu pole olnud kütuse<br />
hinna tõus väga tuntav.<br />
Konkurentsiolukord on<br />
muutunud tihedamaks,<br />
sest majanduskasv on langema<br />
hakanud. Venemaa<br />
mõju tõttu on mingisugune<br />
osa Venemaa suunale spetsialiseerunud<br />
firmasid ümber<br />
orienteerunud ka Lääne<br />
suunale.<br />
Lisaks mõjutab maanteel<br />
transpordi hindasid<br />
2008. aasta alguses tõusev<br />
kütuseaktsiis. Kokkuvõtvalt<br />
usun ja loodan, et hinnad<br />
jäävad enam-vähem samaks<br />
nagu praegu.<br />
Aasta tagasi ennustati tänavuseks<br />
hooajaks autotranspordihindadele<br />
tõusu.<br />
Peamiseks põhjuseks toodi<br />
kütuse hinna tõus maailmaturul.<br />
Vahur Oja, ASi Allando Trailways<br />
finantsdirektor<br />
MANNLINES<br />
www.mannlines.com<br />
Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod<br />
Inglismaa, Saksamaa, Soome, Beneluxi ning Eesti vahel<br />
UK-Germany-<br />
Estonia-Finland<br />
Harwich<br />
Cuxhaven<br />
Paldiski<br />
Turku<br />
Bremerhaven<br />
Harwich<br />
R<br />
L<br />
E<br />
T<br />
K<br />
R<br />
Benelux-Estonia-<br />
Finland-Sweden<br />
Terneuzen<br />
Flushing/Vlissingen<br />
Paldiski<br />
Turku<br />
Pitea<br />
K<br />
R<br />
E<br />
T<br />
K<br />
UUS! BENELUX–EESTI RO-RO LIIN<br />
• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi<br />
Bremerhaveni sadama Eestisse<br />
• Inglismaa Eesti kaubaveo<br />
transiitaeg 3 päeva<br />
Broneerimine ja lisainfo:<br />
Mann Lines OÜ<br />
Rae põik 10,<br />
76806 Paldiski, Eesti<br />
Tel +372 679 1450<br />
Faks +372 679 1455<br />
E-post mannlines@mannlines.ee<br />
4 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
oktoober 2007<br />
5
TRANSPORDIFIRMADE MAINE<br />
Schenker – Eesti tuntuim<br />
Ühegi veokita Schenker<br />
ja DSV Transport ka<br />
tuntuimad veofirmad<br />
Tanel Raig<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Üle kolmekümne suurfirmade<br />
logistika eest vastutajat<br />
leidsid, et tuntuimad<br />
transpordi ja logistika<br />
kaubamärgid Eestis on<br />
Schenker ning DSV Transport.<br />
Logistika kuukiri küsitles<br />
üle 125 miljoni kroonise<br />
aasta käibega ettevõtete logistika<br />
eest vastutajaid, paludes<br />
nimetada kolm tuntumat<br />
ekspedeerimisfirmat<br />
ja kolm tuntumat autotranspor<br />
difirmat Eestis. Eks pedeerijate<br />
hulgas on teistest<br />
selgelt üle Schenker, DSV<br />
Transport ja DHL. Autovedajate<br />
tuntuse nimistut juhib<br />
Allondo Trailways, üllatusena<br />
järgnevad taas DSV<br />
Transport ja Schenker, kuigi<br />
kummalgi firmal ühtegi<br />
veokit ei ole.<br />
Eesti ettevõtete logistikud<br />
leiavad üsna ühiselt, et<br />
Schenkeri ja DHLi suure tuntuse<br />
taga on nende rahvusvahelisus,<br />
mis on aidanud<br />
neil suure ettevõttena oma<br />
kauba märk ka Eesti turul<br />
tuntuks teha. Samuti pikaajaline<br />
Eesti turul tegutsemine.<br />
“Ma arvan, et paljuski<br />
on nende tuntusele kaasa aidanud<br />
rahvusvahelise emafirma<br />
tugi,” ütleb ASi Mecro<br />
logistikaosakonna juhataja<br />
Alo Bernstein.<br />
Rahvusvaheliste firmade<br />
võimekus oma kaubamärki<br />
turundada on silma jäänud<br />
ka reklaamispetsialistidele.<br />
“Ma naudin DHLi kampaaniaid<br />
– peaaegu kõik on<br />
väga head,” leiab reklaamiagentuuri<br />
TANK juht Joel<br />
Volkov.<br />
Ta nimetabki esmajoones,<br />
et turunduses on talle<br />
silma hakanud just rahvusvahelised<br />
gigandid nagu<br />
DHL, TNT ja UPS. “Kohalikud<br />
Eesti logistikud ei<br />
ole suutnud mind reklaami<br />
mõttes ühelgi moel puudutada<br />
või üllatada. Ehk ei<br />
ole veel aeg küps …” nendib<br />
Volkov.<br />
Ka OÜ Imagine AD juhatuse<br />
liige Margo Kütt toob<br />
näideteks rahvusvahelisi<br />
ette võtteid, kellel suuremad<br />
võimalused ja lihtsam end<br />
turundada. Samas möönab<br />
ta, et vahest jäävad need reklaamid<br />
kaugeks.<br />
ASi Schenker turundus- ja tootearendusjuht Katrin Altmets<br />
sai Schenkeri Eesti tuntusele lisaks teada oktoobris omistatud<br />
auhinnast Saksamaal, kus 300 kaubandus- ja tööstusharu<br />
logistikut valisid Schenkeri parimaks ekspedeerijaks.<br />
Välisfirmade reklaamid<br />
jäävad kaugeks<br />
Ilusad on Kütti ütlusel UPSi<br />
reklaamid, aga need jäävad<br />
kaugeks, kuna ei ole eestipärased.<br />
“Samas on nende<br />
otseturundus selline, millega<br />
olen kokku puutunud ja<br />
mis liigutas, kuna peale esimest<br />
tellimust saadeti mulle,<br />
kui uuele kliendile, väike<br />
raadio teel juhitav UPS kaubaauto<br />
ja rõõmu jätkus kontoris<br />
kohe mitmeks minutiks,”<br />
lisab ta.<br />
Kütt toob ka ühe rahvusvahelise<br />
firma positiivse<br />
eesti maisuse näite. “Meenub<br />
kunagine TNT kampaania<br />
– kõik mehed on head.<br />
Siin oli hää näha, et rahvusvaheline<br />
firma tegi väikesele<br />
Eesti turule eraldi reklaamikampaania,<br />
mitte ei kasutanud<br />
ülemaailmselt väljatöötatud<br />
kampaaniat.”<br />
Tuntute seas omapäraseima<br />
saatusega kaubamärgi<br />
omanik on DSV Transport.<br />
Kümme aastat tagasi tegutses<br />
Eestis Svex Eesti nimeline<br />
firma, mis vahepealse aja<br />
jooksul on rahvusvahelisel<br />
tasandil saanud uusi omanikke<br />
või ise omandanud teisi<br />
firmasid.<br />
Tänaseks on jõutud nimeni<br />
DSV Transport. Viimati<br />
ettevõtte juhile Jaan Lepale<br />
küsimusi saates esitasin<br />
ajakirjanikuna alateadlikult<br />
küsimusi ette võtte eelmise<br />
identiteedi, DFDSi kohta,<br />
mille peale Lepp vastas:<br />
“Pole hullu, meil siin omalgi<br />
vahest raskusi järje pidamisega<br />
…”<br />
Mingeid probleeme see<br />
nimede virvarr ei ole kaasa<br />
toonud. Lepp nimetab<br />
Foto: Arno Mikkor<br />
vaid naljakaid juhtumeid,<br />
kus kliendid esitavad neile<br />
DFDSi või Svexi kui nende<br />
konkurenti. Tihedaid<br />
nime vahetusi nagu ette teades<br />
ei olegi ette võte siiani<br />
oma nime kui kaubamärgi<br />
turundamisega tegelenud.<br />
Lepp vastab, et kulud nimevahetusele<br />
ei ole olnud märkimisväärsed.<br />
Seda on näha<br />
kas või ringiliikuvate haagiste<br />
pealt, sest DSV haagistele<br />
lisaks sõidavad ka DFDSi ja<br />
Frans Maasi logodega haagised.<br />
Lepp ei varjagi, et vanad<br />
haagised vahetatakse uute<br />
vastu jooksvalt alles siis, kui<br />
see on majanduslikult põhjendatud.<br />
6 <strong>LOGISTIKA</strong>
TRANSPORDIFIRMADE MAINE<br />
transpordi kaubamärk<br />
Teadlikult või teadmatult<br />
on aga DSV-le tuntust toonud<br />
teised võtted. Ka logistikakaugel<br />
inimesel ei ole<br />
Pärnu maanteed pidi Tallinna<br />
piirile jõudes võimalik<br />
mööda vaadata majast,<br />
mis on kokku pandud nagu<br />
värvilistest Lego klotsidest ja<br />
millel on suurelt kirjas DSV.<br />
See on firma paar aastat tagasi<br />
valminud logistikakeskus,<br />
mis valiti ka aasta logistikateoks.<br />
Meedia teeb firmajuhist<br />
arvamusliidri<br />
ASi Rautakesko logistikajuht<br />
Indrek Reismann toob välja<br />
ka teise tuntuse kogumise<br />
võtte, mis ei nõua otseselt turunduseelarve<br />
kasvatamist.<br />
Nimelt on tuntud ettevõtete<br />
juhid ja spetsialistid tihti sõna<br />
võtmas ka meedias, miskaudu<br />
on neist kujunenud<br />
arvamusliidrid. Seda põhimõtet<br />
on näiteks Jaan Lepp<br />
ja ka DHL Eesti juht Evert<br />
Kreek järginud. Neile küsimusi<br />
saates võib alati kindel<br />
olla, et tulevad ka vastused,<br />
misläbi on nende ettevõtete<br />
nimed tihti ka transpordi-<br />
ja logistikatemaatilistes<br />
artiklites.<br />
Kaudse reklaamiga tuntuse<br />
kogumisena toovad<br />
küsitlusele vastajad välja ka<br />
TNTd, kes on saanud kuulsust<br />
parima tööandja auhindadega<br />
ehk siis väärtustanud<br />
enda juures töötavaid<br />
inimesi ning seeläbi panustanud<br />
oma meeskonda.<br />
Tuntuse kogujatena märgitakse<br />
ära ka Schenkeri<br />
võrkpalliliigat ja transpordifirmade<br />
juhtide osalemist temaatilistel<br />
seminaridel.<br />
EDETABEL<br />
Tuntuim ekspedeerija Eestis on Schenker<br />
Ettevõtete nimetamise % kolme tuntuima kaubamärgi<br />
hulgas, 34 vastajat<br />
Schenker 73,5<br />
DSV Transport 67,6<br />
DHL 52,9<br />
TNT 11,8<br />
Tuntuim autotranspordifirma<br />
Allando Trailways<br />
SP Transit 11,8<br />
Allando Trailways 11,8<br />
Arco Transport 8,8<br />
Balti Logistika 8,8<br />
Ettevõtete nimetamise % kolme tuntuima kaubamärgi<br />
hulgas, 31 vastajat<br />
Allando Trailways 35,5<br />
DSV Transport 32,3<br />
Schenker 22,6<br />
SP Transit 22,6<br />
EstTrans 16,1<br />
DHL 12,9<br />
Arco Transport 12,9<br />
Saku AB 12,9<br />
KMV 12,9<br />
Kaubaekspress 9,7<br />
Üle 125 mln kroonise käibega frimade logistikajuhtid nimetasid<br />
3 tuntumat ekspedeerijat ja 3 tuntumat vedajat.<br />
Tutvu meie<br />
tootevalikuga<br />
www.stokker.com<br />
STILL<br />
virnastaja<br />
Universaalne lahendus Sinu lattu!<br />
Mudel EGV<br />
• tõstekõrgus alates 2425 mm<br />
• tõstejõud alates 1000 kg<br />
• aku 24 V, 160 Ah, laadija<br />
Tõnu Rei tel 51 36 711<br />
Raivo Teder tel 51 30 906<br />
Peep Selberg tel 52 63 667<br />
al 99 900.-<br />
*hinnale lisandub käibemaks<br />
Pakume ka järelmaksuvõimalust.<br />
oktoober 2007<br />
7
TRANSPORDIFIRMADE MAINE<br />
DHLi 2007. aasta<br />
turunduseelarve on<br />
Eestis üle 2 mln kr.<br />
Schenker<br />
kulutab turundusele<br />
0,5% käibest,<br />
Schenker Eesti<br />
2006. aasta käive<br />
oli 586 mln krooni.<br />
DSV Transpordi<br />
kulutused turundusele<br />
on viimastel<br />
aastatel olnud<br />
ca miljon krooni.<br />
KÜSITLUS<br />
Miks peetakse<br />
ekspedeerimisfirmasid<br />
ASi DSV Transport ja<br />
ASSchenker Eesti tuntuimateks<br />
autotranspordifirmadeks<br />
ASi Allando<br />
Trailwaysi järel?<br />
Schenkerit ja DSVd<br />
peetakse muidugi<br />
autotranspordifirmaks.<br />
Neil on ju oma kirjadega<br />
haagised. Ma arvan,<br />
et nad tahavad teadlikult<br />
endast mulje jätta kui<br />
autotranspordifirmast.<br />
Klient usaldab rohkem,<br />
kui teab, et ikka nemad tema<br />
kauba peale võtavad,<br />
mitte mõni suvaline väikevedaja.<br />
Antoon van Rens, ASi Allando<br />
Trailways müügijuht<br />
Allando Transport<br />
on kulutanud aastas<br />
reklaamile miljon<br />
krooni.<br />
Parimat reklaamivõimalust pakub haagis<br />
Haagised on parimaks<br />
reklaamikandjaks. Kuigi<br />
DSV Transport on loobunud<br />
oma haagiste uute nimedega<br />
üle kleepimisest,<br />
on transpordivahendi<br />
tähtsust reklaamikandjana<br />
raske ülehinnata.<br />
Kui teistel ettevõtetel tuleb<br />
osta reklaampindasid,<br />
siis transpordifirmadel on<br />
liikuvad reklaampinnad endal.<br />
Tuntuse enim toodud<br />
põhjendusena tõidki logistika<br />
eest vastutajad tuntud<br />
firmade tähistusega autode<br />
ja haagiste rohkuse tänavapildis.<br />
Allando Trailwaysil<br />
on näiteks ringi liikumas<br />
135 haagist. Schenkeril on<br />
Eestis endal 65 treilerit.<br />
Veovahendi tähtsust reklaa<br />
mikandjana iseloomustab<br />
reklaamispetsialist Joel<br />
Volkovi hämming. Ta nimetab,<br />
et kodumaiste firmade<br />
autode kujundustest paistab<br />
eelkõige silma Eesti Post<br />
oma ELSiga ja: “… mingil<br />
müstilisel põhjusel näen ma<br />
kogu aeg suurt rekkat, millel<br />
silt KopraTrans, aga see<br />
on ilmselt minu isiklik probleem,”<br />
nendib Volkov.<br />
Mõni aasta tagasi oli Volko<br />
vile müstiline OÜ Kop ra<br />
Transport isegi Eesti mõistes<br />
väga väike autotranspordifirma.<br />
Viimase poo leteise<br />
aasta jooksul on aga ettevõte<br />
järsult suurendanud oma<br />
sõidukite arvu – selle aja<br />
jooksul on soetatud kõik sadulautod<br />
ning pooled kaubikud.<br />
Kokku sõidab ettevõttel<br />
Kopra-Trans kaubamärgi all<br />
32 transpordivahendit. Arvatavasti<br />
on järsk autopargi<br />
suurenemine ka põhjuseks,<br />
miks ettevõte on rohkem silma<br />
jäänud. Otseselt turundusele<br />
on aga firma selle aja<br />
jooksul kulutanud juhatuse<br />
liikme Indrek Sepa väitel<br />
vaid 90 000 krooni kaubamärgi<br />
kleepimisele autodele<br />
ja 4000 krooni Vasalemma<br />
rallikrossi toetamiseks.<br />
Kas ettevõtte on teadlik,<br />
et teda peetakse<br />
üheks tuntuimaks autotranspordifirmaks<br />
ja kas<br />
püüate seda muuta, et<br />
teid tuntaks ikka ainult<br />
ekspedeerijana?<br />
Oleme sellest teadlikud<br />
ja meile see<br />
teadmine isegi<br />
meeldib. Jätsime teadlikult<br />
oma ärinimesse sõna<br />
“transport”. Samas meie<br />
emafirma ärinimi on DSV<br />
Road A/S.<br />
Ekspedeerija mõiste on<br />
Eestis uus ja veel segane.<br />
Ekspedeerijateks loetakse<br />
ka selliseid ettevõtteid, kes<br />
ainult vahendavad teiste<br />
vedajate ja ekspedeerijate<br />
koormaid. Nad ei tooda ise<br />
teenust, vaid vahendavad<br />
ainult informatsiooni. Selliseks<br />
ekspedeerijaks me ei<br />
soovi olla.<br />
Jaan Lepp, ASi DSV Transport<br />
tegevjuht<br />
Ei ole me sellest teadlikud.<br />
Aga muuta seda<br />
arvamust ka ei<br />
ürita.<br />
Katrin Altmets, ASi Schenker<br />
turundus- ja tootearendusjuht<br />
8 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
Avatud uus<br />
sõidu- ja veoautode<br />
rehvikeskus Tartus<br />
Tööstus 1 Tõrvandi, Tartumaa<br />
oktoober 2007<br />
9
KOGEMUS<br />
Balbiino logistikakeskus<br />
Eestisse rajati Baltimaade suurim sügavkülmladu<br />
Tiit Reinart<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Tegevuse pidev laiendamine<br />
jättis ASi Balbiino<br />
laod kitsaks. Et kokku<br />
hoida kallite rendiladude<br />
pealt, rajati uus, Baltimaade<br />
suurim külmlogistikakeskus.<br />
Eesti jäätisetootja Balbiino<br />
avas aprilli lõpus Baltimaade<br />
suurima külmlogistikakeskuse.<br />
Kolmandiku<br />
laienenud külmlogistikakeskuses<br />
on 7700 eurolavakohta<br />
ning keskuse kogupindala<br />
on üle 8000 ruutmeetri.<br />
Senine laopind jäi kitsaks<br />
Keskuses ladustatakse Balbiino<br />
jäätiseid ning teisi<br />
sü gavkülmutatud tooteid.<br />
Juurdeehi tuse tulemusel lisandus<br />
Bal biino külmlogistikakeskusesse<br />
1500 m² laopinda,<br />
varem oli sügavkülma<br />
pind ala 4000 m².<br />
Uue logistikakeskuse rajamise<br />
tingis Balbiino tootmismahtude<br />
ja müügimahtude<br />
pidev kasv ja tegevuse<br />
laienemine nii Eestis kui ka<br />
eksportturgudel. Senisele<br />
laopinnale ei mahtunud kogu<br />
kaup vajalikes kogustes<br />
lihtsalt ära.<br />
“Sellele lisaks on jäätiseäri<br />
suuresti sesoonne, mistõttu<br />
suurema pinna vajadus<br />
oli igati põhjendatud, et<br />
tagada just hoojaks ettetootmise<br />
võimalus ning hooajal<br />
kõigi vajalike tootegruppide<br />
olemasolu ning tõrgeteta<br />
klienditeenindus,” selgitab<br />
Balbiino turundusjuht ja<br />
Margota juhataja Teet Anier.<br />
Ehk lühidalt – nüüd on logistikakeskuses<br />
jäätist alati<br />
varuks, ka siis, kui ilmad<br />
lähevad väga palavaks ning<br />
inimesed tahavad kordades<br />
rohkem magusat jahutust.<br />
Uus keskus läks Balbiinole<br />
maksma ligikaudu 30 miljonit<br />
krooni ning tasuvusajaks<br />
on Anieri sõnul planeeritud<br />
3–4 aastat.<br />
Balbiino turundusjuht Teet Anier (vasakult), juhataja Riho Niils<br />
Balbiino uut külmlogistikakeskust avamas.<br />
Eeskujusid võtta polnud<br />
Erilisi eeskujusid Bal bii nol<br />
võtta ei olnud, kuna Baltimaades<br />
ei olnud kellelgi sarnast<br />
sügavkülmlogistikakeskust.<br />
“Loomulikult oleme<br />
lahtiste silmadega ringi<br />
vaadanud ning võimalustele,<br />
vajadustele ja võimalikele<br />
perspektiividele vastavalt<br />
saigi see keskus oma vajadusteks<br />
planeeritud,” sõnab<br />
Anier.<br />
Juba pool aastat tegutsenud<br />
uue logistikakeskusega<br />
on Balbiino Anieri sõnul saavutanud<br />
kok ku hoiu tööjõus<br />
ja tööajas. “Oluliselt oleme<br />
suutnud pa randada ja tõsta<br />
klienditeeninduse ning<br />
komplekteerimiste kvaliteeti,”<br />
toonitab ta. Kokkuhoid<br />
saavutati juba selle kaudu,<br />
et kadus vajadus rendiladude<br />
järele, mis oli suurimaid<br />
kuluartikleid. Samuti teki-<br />
”Loomulikult<br />
oleme<br />
lahtiste silmadega<br />
ringi vaadanud<br />
ning võimalustele<br />
ja võimalikele<br />
perspektiividele<br />
vastavalt saigi see<br />
keskus oma vajadusteks<br />
planeeritud.<br />
Teet Anier, ASi Balbiino<br />
turundusjuht<br />
HANSABRIDGE<br />
PRAAMILIIN<br />
RIIA – LÜÜBEK<br />
DFDS Tor Line SIA Zivju tn 1, Riia (Terminal Vecmilgravis)<br />
tel (+371) 6735 3066 – kaubaosakond<br />
tel (+371) 6735 3832 – kohtade reserveerimine,<br />
faks (+371) 6735 3071<br />
e-post: cargo.riga@dfdstorline.com, www.dfdstorline.lv<br />
10 <strong>LOGISTIKA</strong>
KOGEMUS<br />
tõi rendikulu kokkuhoiu<br />
ja Powerhouse’i juht Janek Mäggi<br />
Foto: Andres Haabu<br />
tas suurt kulu ladudevaheline<br />
transport.<br />
Eelnevatel aastatel oldi<br />
sunnitud kaupa paigutama<br />
paljuski rendipindadele. Rend<br />
i h i nd ade ja t r a n s p ord i pidev<br />
kallinemine ning rendipindade<br />
vähesus andis põhjuse<br />
laopinna laiendamiseks.<br />
KES ON KES<br />
AS Balbiino<br />
Täielikult Eesti kapitalil<br />
põhinev AS Balbiino asutati<br />
1995. aastal ning tänaseks<br />
on ta hõivanud enam<br />
kui 40% kodumaisest jäätiseturust.<br />
Balbiinole kuulub ka<br />
10% Läti turust.<br />
Jäätistele lisaks alustas<br />
Balbiino 2004. aasta oktoobris<br />
kohukeste tootmist.<br />
Balbiinos sündis ka Eesti esimene<br />
külmutatud juurviljade<br />
bränd Härmavili. Balbiino<br />
omab ka õigust esindada<br />
Eestis külmutatud toodete<br />
brände Dujardin, Uvic,<br />
FarmFrites, Hortex, Marine jt.<br />
2007. a algupoolel ostis<br />
AS Balbiino Läti jäätisetootja<br />
Margota. Läti turg on<br />
Balbiino peamine eksportturg,<br />
kus ettevõttel on umbes<br />
10protsendiline turuosa.<br />
Eelmisel aastal eksportis<br />
Balbiino jäätist 40 miljoni<br />
krooni eest Lätti, Leetu, Soome<br />
ja Saksamaale.<br />
2007. rajati Balti suurim<br />
külmlogistikakeskus.<br />
KOMMENTAAR<br />
Premia Tallinna<br />
Külmhoone on<br />
Balbiinoga väga sarnane<br />
ettevõte, tihti samade<br />
rõõmude ja muredega.<br />
Jäätisetööstuste eripära<br />
on, et vajame sügavkülma<br />
laopinda rohkem<br />
just kevadel ja suvel ning<br />
Eestis pole mõistlikel tingimustel<br />
sel perioodil vaba<br />
pinda saada. Seega on<br />
lao laiendamine Balbiinol<br />
täiesti mõistlik samm.<br />
Premia Tallinna Külmhoone<br />
tütarettevõte Leedus<br />
kolis selle aasta kevadel<br />
samuti uude lattu ning<br />
lisaks on meil Tallinnas<br />
valmimas laolaiendus,<br />
VÕRDLUS<br />
mis läheb koguinvesteeringuna<br />
maksma 50 miljonit<br />
krooni ning alustab tööd juba<br />
novembris.<br />
Siis lõpevad ka Premia<br />
Tallinna Külmhoonele<br />
rendi ladude kasutamise<br />
kulud.<br />
Kui vähese laopinna<br />
tõttu jääb suvel osa jäätist<br />
müümata, on see hirmus<br />
löök terve aasta ärile.<br />
Nüüd peaks nii meil kui ka<br />
Balbiinol see risk välistatud<br />
olema. Kindlasti võime<br />
mõlemad uhkust tunda Balti<br />
moodsaimate sügavkülmladude<br />
üle.<br />
Kuldar Leis, Premia Tallinna<br />
Külmhoone juhatuse esimees<br />
Eesti saab kaks Baltimaade suurimat<br />
sügavkülmladu<br />
Balbiino Tallinna Külmhoone<br />
Ladu avati aprill 2007 november 2007<br />
Investeering 30 mln kr 50 mln kr<br />
Lao pindala 8800 m 2 4800 m 2<br />
Euroaluste kohti 7700 6000<br />
· konteinerite ja väikesaadetiste<br />
transport üle maailma<br />
· kaupade ekspedeerimine<br />
(mere-, auto- ja raudteeveod)<br />
· laevade prahtimine ja<br />
agenteerimine<br />
Esindatavad laevaliinid:<br />
· China Shipping Container Lines<br />
(ülemaailmne konteinertransport)<br />
· Maruba (konteinertransport<br />
Lõuna-Ameerikast)<br />
CF&S Agentide AS<br />
Ahtri 12, 10151 Tallinn<br />
Tel: 666 4400<br />
Faks: 666 4444<br />
E-mail: cfs@cfs.ee<br />
www.cfs.ee<br />
oktoober 2007<br />
11
PERSOON<br />
TNT Eestil uus tegevjuht<br />
Lauri Liipa. Foto: Maris Ojasuu<br />
Lauri Liipa:<br />
alati saab<br />
paremini<br />
12 <strong>LOGISTIKA</strong>
PERSOON<br />
Pärast Asko Talu lahkumist koolitusturule on AS TNT Express Worldwide Eesti<br />
leidnud uue juhi toiduainetööstusest. ASist Fazer Eesti tulnud Lauri Liipa leiab,<br />
et tuli juhtima hästitoimivat firmat, kuid alati saab teha asju veelgi paremaks.<br />
Jaana Pikalev<br />
jaana.pikalev@aripaev.ee<br />
Asko Talu lõi TNTsse nn töötajasõbraliku<br />
töökeskkonna,<br />
millised on Teie plaanid?<br />
See keskkond on tiimitöö<br />
tulemus. Juhtkond ei saa ilma<br />
töötajateta kuskil üksikul<br />
saarel töötajasõbralikku<br />
keskkonda arendada. See<br />
sünnib koostöös. Me jätkame<br />
ja arendame seda liini.<br />
Kui töötajatel on hea olla siin<br />
tööl, siis nad tahavad siin<br />
käia ja head tööd teha.<br />
Muud moodi polegi võimalik.<br />
Töötaja ei ole enam<br />
ressurss, keda saab kohelda<br />
nagu materjali. Logistika<br />
on valdkond, kus meil on<br />
tööl inimesed, kes mõtlevad,<br />
ja pole operatsioone, kus tuimalt<br />
tõstetakse asju ühest<br />
hunnikust teise või värvitakse<br />
muru roheliseks.<br />
Kõike, mis tehakse, tehakse<br />
mõttega, mis tähendab,<br />
et inimene, kes laos<br />
kaupa liigutab, kes kliendiga<br />
suhtleb, on firma patrioot<br />
ja üritab firmat paremaks teha.<br />
See ongi minu jaoks hea<br />
keskkond.<br />
Hea keskkond on see, kus<br />
tublisid inimesi motiveerib<br />
see, kui on palju tööd ja on<br />
huvitav.<br />
Kas sõbralikust keskkonnast<br />
saab kõrgemale astuda?<br />
Alati saab paremini. See on<br />
minu moto. Kindlasti on<br />
mingid mõistlikud piirid.<br />
Me oleme kindlasti oma teel<br />
nii-öelda üle mäe saanud,<br />
aga alati avaneb sealt mäetipust<br />
vaade veel kõrgematele<br />
mägedele, ja see, mida me<br />
tahame saavutada, need eesmärgid<br />
kasvavad koos meiega.<br />
Ma ei tee kõiki asju samamoodi<br />
nagu eelmine juht.<br />
Eelmise juhi positsioon siin<br />
ettevõttes oli üsna kõrge,<br />
kas tahate teda ületada ja<br />
veel parem juht olla? On see<br />
saavutatav?<br />
Kindlasti tahaks. Muidugi<br />
on saavutatav. Nimetagem<br />
mind optimistiks, aga kui<br />
midagi väga tahta, siis see<br />
saavutatakse. Muidugi ma<br />
astun suhteliselt suurtesse<br />
kingadesse, aga ma pean seda<br />
väljakutset positiivseks.<br />
Ehk hakkab king lõpuks pigistama?<br />
Kogu organisatsiooni nõudmised<br />
juhile on ju palju kõrgemad.<br />
Mängite tennist, siis<br />
ju ka valite tugevama vastase,<br />
see arendab ka ennast.<br />
Miks selline valdkonna vahetus?<br />
See valdkonna vahetus ei olnud<br />
mingi väga teadlik valik,<br />
et ma tahaks kindlasti<br />
logistikaettevõttes töötada.<br />
Pigem oli mul tunne, et tahaks<br />
teha midagi muud kui<br />
toiduainete töötlemine.<br />
Mõtlesin järgi, et ma olen<br />
töötanud toiduettevõttes kogu<br />
oma tööelu. Kui sa tunned,<br />
et ei suuda enam midagi<br />
anda sellele firmale, kus<br />
sa töötad, siis tuleb edasi liikuda.<br />
Minu jaoks oli see hea<br />
vahetus, sest logistika valdkond<br />
areneb kiiresti ja see<br />
teeb töö huvitavaks.<br />
Millised on Teie varasemad<br />
kokkupuuted logistikaga?<br />
Eks toiduainetööstus kasutab<br />
logistikfirmasid hankijatena<br />
toidu laiali vedamiseks.<br />
Aga ega eriti muid kokkupuuteid<br />
ei olnud.<br />
Millised eesmärgid on nüüd,<br />
olles TNT Eesti uus juht?<br />
Ma arvan, et firma arendamise<br />
seisukohast on eesmärk<br />
eelkõige evolutsioon.<br />
Mul on praegu väga hea positsioon<br />
või hetk.<br />
KES ON KES<br />
Lauri Liipa<br />
Vanus: 34<br />
Töökäik:<br />
alates 2007 ASi TNT<br />
Express Worldwide Eesti<br />
juhatuse liige, tegevjuht<br />
2003–2007 ASi Fazer<br />
Eesti tegevjuht, juhatuse<br />
esimees<br />
2000–2003 ASi Fazer<br />
Eesti finantsdirektor<br />
1997–2000 ASi Makrill<br />
finantsdirektor<br />
Hariduskäik:<br />
1991–1995 EBS, ärijuhtimine<br />
Viimsi KK<br />
Hobid: tennis, lumelaud,<br />
off-road<br />
Tavaliselt toimub juhi vahetus<br />
firmale raskel või otsustaval<br />
hetkel. Aga siin toimib<br />
ja areneb kõik. See on<br />
nagu sõitva trammi peale<br />
astumine, suhteliselt lihtne,<br />
aega jääb TNTsse sisseelamiseks<br />
ja õppimiseks.<br />
Kuidas plaanib TNT oma<br />
turu osa kasvatada Eestis?<br />
Kullerteenuste turu võiks<br />
jagada rahvusvaheliseks ja<br />
sise riiklikuks.<br />
KIIU TEHNOPARK<br />
Müüme<br />
tootmiskrunte<br />
KIIUL,<br />
Kuusalu vallas.<br />
Äri- ja tootmispindade arendus, müük ja rentimine. Tootmis- ja<br />
laohoonete projekteerimise konsultatsioon ja ehituskorraldus.<br />
Ehitusekspertiis. Omanikujärelvalve.<br />
Vardo Loks<br />
+372 52 58 520<br />
www.hoog.ee/kiiu<br />
HOOG KINNISVARA AS<br />
Järvevana tee 5, 10132 Tallinn<br />
oktoober 2007<br />
13
PERSOON<br />
Rahvusvaheliste vedude turust<br />
on selgelt eristatav kiirkullerfirmade<br />
osa, kus TNT<br />
on Eestis turuliider.<br />
Ma pean silmas Eesti-sisest<br />
kullerteenuste turgu.<br />
Me ei tee seda peaaegu üldse.<br />
See on olnud arutlusel.<br />
Me oleme rahvusvaheline<br />
kullerteenuse firma. Seda<br />
peaks tükkide kaupa vaatama.<br />
DHLil on logistika pool<br />
juures, me oleme puhas kiirkuller<br />
ja siis on terve hulk<br />
selliseid firmasid, kes kiirkulleritena<br />
toimetavad Eesti<br />
turul. Kui vaatame rahvusvahelisi<br />
kiirkullerteenuseid,<br />
siis meie oleme turuliidrid.<br />
Mis koostööd teete Eesti<br />
Postiga?<br />
Eesti Post korraldas riigihanke,<br />
kus nad soovisid tegelikult<br />
sellist partnerit, kes<br />
aitaks neil teha rahvusvahelist<br />
kiirkullerteenust. Eesti<br />
Postil on Eesti olemas päris<br />
korralik võrk. Aga ei ole rahvusvaheliselt<br />
võrku. Me võitsime<br />
selle hanke. Selle koostöö<br />
sisu ongi, et TNT teenuseid<br />
saaks osta pikemas<br />
perspektiivis igast postkontorist.<br />
Sinna me liigume faaside<br />
ja etappide kaupa.<br />
Esimene etapp on läbi –<br />
kaks pilootkontorit Tallinnas.<br />
Alustame teist etappi,<br />
kus me tahame kõik maakonnakeskused<br />
käima saada,<br />
ehk meie teenuseid saaks<br />
saata sellisest kohast, mida<br />
me praegu ei kata. Sest<br />
muidu on ju kiirkullerfirmad<br />
hästi Tallinna-kesksed.<br />
Kui Tallinnas on konkurents<br />
tugev, siis mujal Eestis<br />
on nõrk.<br />
Meie huvi on laieneda<br />
välja poole Tallinna ja Eesti<br />
Post tahab rahvusvahelist<br />
teenust pakkuda.<br />
Kaua esimene etapp kestis?<br />
Alustasime kevadel ja nüüd<br />
võib öelda, et kõik läks käima<br />
hästi. Ühtegi lahendamatut<br />
probleemi ei olnud.<br />
Kas saab selle kuidagi<br />
numbriliselt kokku võtta?<br />
Ma arvan, et need numbrid<br />
on nii väikesed, et see ei näita<br />
midagi. Mida me tahtsime<br />
näha ja millega oleme rahul,<br />
on see, et teenus töötab<br />
ja koostöö protsessid on paika<br />
pandud.<br />
Kui hakkame laienema,<br />
siis saab hakata mõõtma,<br />
palju seal tegelikult raha või<br />
saadetisi liigub.<br />
TNT kontsern müüs maha<br />
TNT logistiküksuse ja keskendus<br />
ainult kiirkullerteenuse<br />
pakkumisele. Kuidas<br />
on see TNT Eestit mõjutanud?<br />
Sama hästi kui pole mõjutanud.<br />
Loomulikult peame<br />
oma põhitegevusele keskenduma<br />
ja siis on hea, kui<br />
on üks asi, mida me teeme<br />
väga hästi. Varasemast on<br />
meil jäänud mõned logistikateenuse<br />
kliendid. Nendega<br />
jätkame, aga me ei arenda<br />
seda teenust. Me ei otsi uusi<br />
kliente.<br />
Kuidas on naabruses töötada<br />
oma suurimate konkurentidega?<br />
Konkurendid ei pea olema<br />
vihavaenlased. Ka konkurendilt<br />
on midagi õppida<br />
ja on asju, mida saab teha<br />
koos ning mis on kõigile kasulikud.<br />
Tore on iga päev aknast<br />
välja vaadata ja näha, kuidas<br />
konkurent toimetab,<br />
kes saab kiiremini. See on<br />
mänguilu.<br />
Konkurent DHL võttis sel<br />
sügisel kasutusse jälle suurema<br />
kaubalennuki. Kas<br />
konkurendid arenevad kiiremini<br />
kui TNT?<br />
Nad võtavad kogu aeg natuke<br />
suurema propellerlennuki,<br />
mis sõidab Tallinna ja Helsingi<br />
vahet. Meil on Boeing.<br />
Me astusime korraga kõrgema<br />
trepiastme. Boeing tuleb<br />
otse TNT rahvusvahelisest<br />
Euroopa sorteerimiskeskusest.<br />
Mingisugust ümberlaadimist,<br />
nagu DHLil Helsingis,<br />
TNT-l ei ole.<br />
Minu meelest on see hea,<br />
kui turul on tugevad mängijad.<br />
Ega tugev konkurent ei<br />
ole alati halb. See nõuab, et<br />
ettevõte on ärkvel ja areneb<br />
”Konkurendid ei pea olema vihavaenlased.<br />
Ka konkurendilt on midagi<br />
õppida, ja on asju, mida saab teha<br />
koos ning mis on kõigile kasulikud.<br />
Lauri Liipa, TNT Eesti juht<br />
ise ka. Ei teki sellist uinuva<br />
kaunitari efekti.<br />
Kui sa küsid, kas me oleme<br />
mures, siis ei. Me oleme<br />
oma suure sammu teinud ja<br />
see, et nad väikeste sammudega<br />
jõuavad meile järele, ei<br />
ole probleem.<br />
Millised on lennukaubaveo<br />
arengud, kuhu liigutakse?<br />
Võiks öelda ühe sõnaga – globaliseerumine.<br />
See tähendab,<br />
et rohkem mahtu liigub<br />
Euroopa ja Aasia vahel. USAs<br />
ja Euroopas on suur siseturg.<br />
Kus mahud praegu kasvavad,<br />
on ikkagi Aasia. Inimesed<br />
tahavad järjest kiiremini<br />
ja mugavamalt.<br />
Tootmised üritavad oma<br />
laovarusid vähendada, mis<br />
tähendab, et järjest kaugemalt<br />
ja järjest kiiremini<br />
tuuakse kaupa õigeks hetkeks<br />
kohale. See ongi logistika<br />
üks huvitav punkt. Näiteks<br />
laovaru on selline asi,<br />
mida elektroonikafirma ei<br />
saa endale lubada, see läheb<br />
neile kalliks maksma.<br />
Kas on märgata tendentsi,<br />
et konteineritega transporditav<br />
kaup liigub lennukitele?<br />
Lennutransporti peetakse<br />
teiste transpordiliikidega<br />
võrreldes tunduvalt kallimaks.<br />
Tegelikult see hinnavahe<br />
kogu aeg väheneb ja järjest<br />
mõttekam on rohkem kaubagruppe<br />
lennukiga saata.<br />
Ja ega me ole ainult lennufirma.<br />
TNT-l on parim maanteetranspordivõrk.<br />
Ma arvan, et<br />
meie konkurentsi eelis, kui<br />
me tahame kasvada, on saada<br />
firmadele integreeritud<br />
partneriks.<br />
Selle asemel, et matta raha<br />
uude laohoonesse, on<br />
võib-olla mõistlik ladustamise<br />
pealt kokku hoida ja<br />
maksta natuke rohkem, et<br />
kaup veetaks lennukiga.<br />
Millised investeeringud on<br />
TNT lähiaastatel kavas?<br />
Ma ei ütleks, et meil on lähiaastatel<br />
vaja teha suuremaid<br />
investeeringuid Eestisse,<br />
mis kliendi jaoks muudaks<br />
meie teenust kuidagi<br />
paremaks.<br />
Kvaliteetne hüpe oli aastal<br />
2005, kui ehitati uus terminal<br />
– depoo lennujaama.<br />
Põhiliselt investeerime oma<br />
võrgu arendamisse, sellesse,<br />
kuidas kaubad meie ja Euroopa<br />
vahel liiguvad. Tegelikult<br />
investeerime teenusekvaliteeti<br />
ja lennuohutusse<br />
järgmisel aastal.<br />
Näiteks on 2008. a. eelarves<br />
ohtlike ainete koolituse<br />
üleviimine e-õppele.<br />
Palju liigub ohtlikke aineid?<br />
Liigub vähe, aga palju ei ole<br />
vaja, et suur jama juhtuks.<br />
Ükskõik kui väike see osakaal<br />
kogumahust on, tuleb<br />
neid käsitleda äärmise ettevaatlikkusega.<br />
Kas aeglustuv majanduskasv<br />
kullerveoturgu kuidagi<br />
mõjutab?<br />
Kindlasti mõjutab Eestis<br />
aeglustuv majanduskasv<br />
meid. Sõltume ju oma klientidest.<br />
Kui nende kaubavahetuse<br />
mahud muutuvad, siis<br />
muutuvad ka meie veomahud.<br />
Üldiselt on see suhteliselt<br />
marginaalne mõju, sest<br />
me sõltume palju rohkem<br />
rahvusvahelisest turust, kuna<br />
küllaltki palju on importkaupa.<br />
Meie kasuks töötavad ka<br />
mitmed suundumused, sest<br />
logistika teenuseid kasutavad<br />
kliendid järjest rohkem.<br />
Sealt tuleb tugev tõusutrend.<br />
See väike lohk, mis siin Eesti<br />
turul juhtub, see ei ole meile<br />
tugev mõju.<br />
14 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
Keil MA OÜ Peterburi tee 88, 11415 Tallinn,<br />
telefon 605 2000, faks 621 2310 www.keilma.ee<br />
Uus TGX<br />
X-korda parem<br />
Uus TGX MAN-ilt. The Power of Trucknology ® .<br />
Miski ei sobi pikkadele veodistantsidele paremini,<br />
kui MAN-i uus TGX. Meie tippveok pakub hulgaliselt<br />
innovaatilisi lahendusi. X-korda võimsam: commonrail<br />
diiselmootorid on väikese kütusekuluga ja väga<br />
võimsad. X-korda majanduslikum: väikseim tühikaal<br />
oma veoki klassis võimaldab vedada rohkem koormat.<br />
X-korda mugavam: ergonoomiliselt sisustatud kabiin<br />
hoolitseb selle eest, et veokijuht ennast hästi tunneks ja<br />
ekstra mugavad magamisasemed kindlustavad täieliku<br />
välja puh kamise. Veenduge ise uue MAN TGX-i eelistes.<br />
Transport worldwide. Powered by MAN.<br />
oktoober 2007<br />
15
<strong>LOGISTIKA</strong>KULUDE UURING<br />
Kaubandusettevõtetel<br />
madalad logistikakulud<br />
Eesti tootmisfirmal kulub<br />
teistest enim säilitamisele<br />
Ain Kiisler<br />
OÜ L-Konsult<br />
Tomi Solakivi<br />
Turku School of Economics<br />
Uuringu järgi on Eesti kaubandusettevõtted<br />
logistikakuludelt<br />
teiste Läänemere-äärsete<br />
regioonide<br />
kaubandusettevõtetega<br />
võrreldes kõige konkurentsivõimelisemad.<br />
Eesti tootmisfirmade<br />
logis tikakulud on aga Läänemere<br />
ääres suurimaid.<br />
Uuringu metoodika järgi<br />
jaotuvad logistilised kulud<br />
viieks kulugrupiks:<br />
transpordi- ja kaubakäsitluse<br />
kulud (kaasa arvatud<br />
transpordiks pakkimise<br />
kulu, laokulud);<br />
laokulud (oma/renditud<br />
lao pidamise kulu või laoteenuse<br />
sisseostukulu);<br />
varude säilituskulu (kaasa<br />
arvatud varudesse seotud<br />
kapitali kulu);<br />
logistika halduse/administreerimise<br />
kulud (logistikaga<br />
otseselt mitteseotud<br />
funktsioonide kulu);<br />
kõik muud logistilised<br />
kulud.<br />
Kaubandusfirma kulu<br />
tootmisfirmast väiksem<br />
Tootmis- ja kaubandusfirmadel<br />
paluti hinnata oma<br />
ettevõtte logistilisi kulutusi<br />
eelpool nimetatud kulugruppide<br />
lõikes, protsendina<br />
käibest.<br />
Uuringu tulemuste järgi<br />
moodustavad Eesti tootmisfirmadel<br />
logistikakulud<br />
keskmiselt 13,8% ja kaubandusfirmadel<br />
13,3% käibest<br />
ehk Eesti ettevõtetel keskmiselt<br />
13,5%.<br />
Võrdluseks: Soomes tehtud<br />
analoogilise uuringu<br />
järgi on sealsete ettevõtete<br />
keskmine logistiline kogukulu<br />
13% käibest. Suurimad<br />
logistilised kulugrupid<br />
on transpordi- ja varude säilituskulu.<br />
Eesti tootjatel Läänemere<br />
ääres suurimad kulud<br />
Eesti tootmis- ja kaubandusfirmade<br />
logistilisi kulusid<br />
teiste Läänemere regioonide<br />
ettevõtete logistikakuludega<br />
(tulemused pärinevad<br />
Eestiga analoogilistest<br />
kohalikest logistikauuringutest)<br />
võrreldes torkab<br />
silma, et Eesti tootjate<br />
logistikakulud on ühed kõrgemad.<br />
Eelkõige tänu märkimisväärselt<br />
kõrgematele<br />
säilitus kuludele.<br />
Tootjaile vastupidi on<br />
Eesti kaubandusfirmade logistikakulud<br />
väikseimad<br />
suuresti tänu madalatele<br />
laokuludele.<br />
Üldse on tulemus, kus<br />
Eesti tootjate logistilised kulud<br />
on kaubandusfirmade<br />
omadest kõrgemad, üsna üllatav.<br />
Tavaliselt on kaubandusfirmade<br />
logistilised kulud<br />
nende tegevuse spetsiifika<br />
tõttu (suuremahulisem<br />
ja keerukam jaotuslogistika)<br />
tootjate omadest mõnevõrra<br />
suuremad.<br />
Uuringu tulemused kinnitasid<br />
ka pöördvõrdelise<br />
seose olemasolu firmade<br />
suuruse (käibe järgi) ja logistiliste<br />
kulude (protsendi järgi<br />
käibest) vahel – mida suurem<br />
on firma, seda väiksem<br />
on logistiliste kulude osakaal<br />
käibest. Seos kaubandusfirmade<br />
puhul on toodud<br />
graafikus.<br />
Tootjate puhul saab ainult<br />
väita, et väikefirmade<br />
(aastakäive 2–10 miljonit eurot)<br />
logistiliste kulude protsent<br />
käibest on ca 12% madalam<br />
kui mikrofirmade<br />
oma (aastakäive kuni 2 miljonit<br />
eurot). Rohkemat ei luba<br />
järeldada uuringus osalenud<br />
keskmiste (aastakäive<br />
10–50 miljonit eurot) ja suurte<br />
(aasta käive üle 50 miljoni<br />
euro) firmade vähesus.<br />
Uuring tõstab Läänemere regiooni logistikakompetentsi<br />
Käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris<br />
tehti rahvusvahelise<br />
uurimisprojekti<br />
LogonBaltic raames<br />
Eesti firmade hulgas logistikauuring.<br />
Interreg III B projekt<br />
LogOnBaltic on suunatud<br />
Läänemere regioonide integratsioonile<br />
logistikakompetentsi<br />
tõstmise valdkonnas.<br />
Projekti raames analüüsitavad<br />
Läänemere regioonid<br />
on Eesti, Edela-Soome,<br />
Hamburgi ja Lääne-Mecklenburgi<br />
regioonid Saksa-<br />
maal, Kirde Poola, Leedu,<br />
Läti, Peterburi regioon Venemaal,<br />
Taani ja Östergotlandi<br />
regioon Rootsis.<br />
Eesti valimisse kuulus<br />
2960 tootmis-, kaubandus- ja<br />
logistikaettevõtet. Valimisse<br />
mittekuulunud firmad vastasid<br />
avaliku kodulehekülje<br />
kaudu. Eestis vastas veebiankeetidele<br />
186 firmat (146<br />
valimi firmat + 40 valimisse<br />
mitte kuuluvat ettevõtet).<br />
38% vastanuist olid tootmisfirmad,<br />
38% kaubandusfirmad<br />
ning 24% logistikateenuseid<br />
osutavad firmad.<br />
TAUST<br />
Logistikauuring keskendus<br />
järgmistele valdkondadele:<br />
logistilised kulud<br />
logistilised indikaatorid /<br />
võtmenäitajad<br />
ettevõtete logistilise<br />
kompetentsi tase<br />
logistikaalane<br />
outsourcimine<br />
logistilised infosüsteemid<br />
osalenud firmade<br />
logistikaalane enesehindamine<br />
NUMBER<br />
2960<br />
Eesti ettevõtet kuulus<br />
valimisse. Valimisse<br />
mitte kuulunud firmad<br />
said veebi ankeetidele vastata<br />
avaliku kodulehekülje<br />
kaudu.<br />
16 <strong>LOGISTIKA</strong>
<strong>LOGISTIKA</strong>KULUDE UURING<br />
VÕRDLUS<br />
Transpordile suurim osa<br />
Eesti firmade logistilised kulud, % käibest<br />
transport<br />
6<br />
tootmisfirmad<br />
5,3<br />
kaubandusfirmad<br />
1,9<br />
säilituskulu<br />
ladustamine<br />
halduskulu<br />
muud<br />
kulud<br />
4,1 1,1 0,7<br />
2,1 3,7 1,5 0,7<br />
Eesti kaubandusettevõtetel madalad kulud<br />
Logistilised kulud teiste regioonide tootjatega võrreldes, % käibest<br />
Eesti<br />
Edela-Soome<br />
Saksamaa (Hamburg)<br />
Saksamaa (Mecklenburg)<br />
Rootsi (Östergotland)<br />
13,3<br />
15,3<br />
15,1<br />
14,4<br />
16,8<br />
transport<br />
ladustamine<br />
säilituskulu<br />
halduskulu<br />
muud<br />
kulud<br />
Suurem ettevõte kulutab vähem<br />
Kaubandusfirma suuruse ja logistiliste kulude seos, % käibest<br />
16<br />
14<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2<br />
0<br />
mikrofirmad<br />
(kuni 3 mln €)<br />
väikefirmad<br />
(2–10 mln €)<br />
Ülevaade uuringust jätkub<br />
Logistika kuukirja järgmistes<br />
numbrites.<br />
Täismahus ülevaadet vt<br />
Äripäeva infolehest Transport<br />
ja Logistika, november<br />
2007<br />
keskfirmad<br />
(10–50 mln €)<br />
suurfirmad<br />
(üle 50 mln €)<br />
säilituskulu<br />
halduskulu<br />
muud<br />
kulud<br />
transport<br />
ladustamine<br />
0 5 10 15<br />
oktoober 2007<br />
17
TARNEAHEL<br />
Tarnija kontroll laovarude<br />
VMI eeldab regulaarseid<br />
tarnevajadusi<br />
Magnus Lepasalu<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Tarnija kontrollitavate<br />
laovarude (Vendor<br />
Managed Inventory – VMI)<br />
süsteemi rakendamine on<br />
võimalus saavutada tarneahela<br />
kõrgem efektiivsus<br />
ja koordineeritus.<br />
Nagu reedab nimigi, juhib<br />
VMI lahenduse korral<br />
tarnija ise kliendi laovarusid.<br />
VMI eduka rakendamise<br />
eeldus on avalik informatsiooni<br />
jagamine tarnija ja<br />
kliendi vahel ning tihe koostöö<br />
protseduuri paikapanemisel<br />
ning arendamisel. Lahenduse<br />
edukale toimimisele<br />
aitavad kaasa moodsad<br />
IT-lahendused, mille abil on<br />
hõlpsalt võimalik ühendada<br />
kliendi ja tarni ja infosüsteemid.<br />
Süsteemid on võimalik<br />
seadistada vastavalt kokkulepitud<br />
tingimustele tootmisprognoose<br />
ja laovarusid jälgima,<br />
vedusid planee rima, tellimusi<br />
ja arveid esitama.<br />
Praktika on näidanud,<br />
et VMI juurutamine mõjub<br />
tarne ahelale kosutavalt: vähenevad<br />
varud ja kogukulu.<br />
VMI eeldab regulaarseid<br />
tellimusi<br />
Loomulikult ei ole mõttekas<br />
rakendada VMI süsteemi<br />
kõigi tarnijatega. Peamised<br />
eeldused on, et tegemist<br />
oleks regulaarselt kasutatavate<br />
ja suhteliselt kindla<br />
sortimendiga kaupadega.<br />
Lahenduse kasu on oluliselt<br />
väiksem või isegi puudub,<br />
kui tarnija ladu asub kliendile<br />
niigi suhteliselt lähedal<br />
(Eesti kliendi puhul Soomes<br />
või Rootsis). Üldistatuna<br />
võib öelda, et ka siin kehtib<br />
20:80 reegel – lahendust<br />
on mõistlik rakendada suhteliselt<br />
väikse hulga hankijatega,<br />
kes tarnivad enamiku<br />
tootmissisenditest.<br />
Balti Logistika ja Logistika<br />
Plussi VMI lahendus<br />
ühendab mitmeid välistarnijaid<br />
ja Eesti kliente. Tegemist<br />
on kolmandatest riikidest<br />
pärit kaupadega, mis<br />
ladustatakse tollilaos tolli-<br />
klaarimata kujul. ELi kaupadega<br />
on protseduur keerulisem.<br />
ELi teisest liikmesriigist<br />
kauba Eesti lattu toimetamist<br />
enne ostja leidmist<br />
käsitletakse ühendusesisese<br />
soetamisena ja tarnijal<br />
tekib kohustus end registreerida<br />
Eestis piiratud<br />
maksukohustuslasena – seega<br />
mitteresidendist maksumaksjana.<br />
Tegemist ei ole ühe tarnija<br />
ning ühe kliendi vahelise<br />
mudeliga, vaid pisut<br />
keerukamaga, kus võib olla<br />
rohkem kliente ja/või tarnija<br />
tootmisüksuseid. Lühidalt<br />
saab protseduuri kokku<br />
võtta joonisel toodud skeemi<br />
abil.<br />
Transpordikulud<br />
vähenevad<br />
Tarneahelad on globaliseerunud.<br />
Reaalsuses tähendab<br />
see, et tarneahelas osalejad<br />
asuvad üksteisest geograafiliselt<br />
väga kaugel. Tihti teisel<br />
pool maakera. Seetõttu<br />
muutub järjest olulisemaks<br />
transpordikulude osakaal.<br />
Palju tootmissisendeid tarnitakse<br />
Aasiast, kuna sealsed<br />
tootmiskulud on oluliselt<br />
madalamad. Nii ka Eesti<br />
ettevõtete puhul.<br />
Normaalse konkurentsiga<br />
turul on üldjuhul otsustusõigus<br />
tarnete regulaarsuse<br />
üle kliendi käes. Samas<br />
optimaalne tarnete tsükkel<br />
kliendile ei pruugi olla<br />
ökonoomseim tarnija ja kogu<br />
tarneahela vaate vinklist.<br />
Kui tarnitakse Aasiast lennutranspordiga<br />
väikeste osade<br />
kaupa, siis loomulikult tähendab<br />
see oluliselt kõrgemaid<br />
transpordikulusid ühe<br />
toote ühi ku kohta. Samas on<br />
ka igapäevased riskid kõrgemad.<br />
Paljud ettevõtted ei<br />
saa sellist “luksust” endale<br />
lubada.<br />
Joonisel toodud skeemil<br />
on tarnijal võimalik ühest<br />
tootmisüksu sest transportida<br />
pikema perioodi varud<br />
ja samas konsolideerida mitme<br />
kliendi kaubad. Mida<br />
suurem on korraga liigutatav<br />
kogus, seda madalam on<br />
veokulu tooteühikule. Eriti<br />
suur kulude kokkuhoid saavutatakse,<br />
kui suu detakse<br />
kaup meritsi saata.<br />
Kaupade omandamine<br />
lükkub edasi<br />
Kliendi seisukohast on VMI<br />
lahendus eriti atraktiivne.<br />
See võimaldab viivitada kaupade<br />
enda bilanssi võtmise-<br />
OÜ Reisijateveo Koolitus<br />
korraldab vastavalt autoveo seadusele ettevõtetes<br />
gruppidele ja üksikisikutele<br />
VEOAUTOJUHTIDE ja<br />
BUSSIJUHTIDE<br />
AMETIKOOLITUST ning<br />
35 h TÄIENDUSKOOLITUST<br />
Õppetöö toimub meie õppeklassis Tallinnas Juhkentali 46,<br />
aga ka veondusettevõtetes kohapeal kogu Eesti piires.<br />
Täiendkoolituse kursused algavad:<br />
05.11 Tallinnas • 03.12 Tallinnas<br />
08.12 Tartus • 12.01.2008 Narvas (vene keeles)<br />
Eelregistreerimine ja info tel 50 87 769, 681 3454,<br />
e-post raivo@bussireisid.ee<br />
Meil jagavad kogemusi oma ala profid!<br />
agrovaru<br />
L A O T Õ S T U K I D<br />
info@agrovaru.ee<br />
www.agrovaru.ee<br />
Vana-Narva mnt 30/5 Maardu<br />
tel 633 9290, faks 633 9292<br />
Hooldus ja remont:<br />
Tartu tel 53 420 860<br />
Viljandi tel 50 21 593<br />
18 <strong>LOGISTIKA</strong>
konsolideeritud<br />
kaubaveod<br />
üle lisab efektiivsust<br />
TARNEAHEL<br />
SKEEM<br />
VMI koondab klientide kaubatellimused<br />
tootmisüksus 1 tootmisüksus 2<br />
info<br />
klient 1<br />
konsolideeritud kaubaveod<br />
info,<br />
tellimused<br />
Logistikakeskus Tallinnas<br />
info,<br />
tellimused<br />
klient 2<br />
info<br />
info,<br />
tellimused<br />
ga (ostmisega), samas paiknevad<br />
kaubad füüsiliselt väga<br />
lähedal. Positiivne on võimalus<br />
tellida väiksemate koguste<br />
kaupa. See kõik tähendab<br />
kliendi jaoks minimaalseid<br />
varusid ja seeläbi paremat<br />
ettevõtte kaalutud keskmist<br />
kapitalihinda. Mida kapitalimahukamate<br />
kaupadega<br />
on tegemist, seda kasulikum<br />
on VMI rakendamine<br />
kliendi vaatevinklist.<br />
Riigimaksud tasutakse<br />
alles siis, kui soovitakse kaupa<br />
laost välja võtta. Maksud<br />
tuleb maksta vaid väljastatava<br />
kauba koguselt. Samas on<br />
tarnijal lihtne suunata kaubad<br />
edasi mõnda teise riiki<br />
konsolideeritud kaubaveod<br />
klient 3<br />
tootmisüksus 3<br />
info,<br />
tellimused<br />
info<br />
klient 4<br />
Allikas: Balti Logistika<br />
või hoopis tootmisüksusesse<br />
tagasi, ilma et Eesti maksu-<br />
ja tolliametiga asjaajamist<br />
oleks.<br />
Kauba tellijate<br />
klienditeenindus paraneb<br />
Kuna VMI lahenduse järgi<br />
paikneb puhverladu kliendi<br />
juures (või väga lähedal),<br />
paraneb oluliselt tellimuse<br />
täitmise aeg. Juba järgmisel,<br />
mõnel juhul isegi samal<br />
päeval on võimalik soovitud<br />
kaup kätte saada. Tarne aja<br />
pikkus sõltub üksnes kauba<br />
laos komplekteerimisele,<br />
tolliprotseduuridele ja<br />
kohaletoimetamisele kuluvast<br />
ajast.<br />
Üha enam pälvib tähelepanu<br />
lähedase koostöö arendamine<br />
kliendi ja tarnija vahel,<br />
et muuta tarneahel efektiivsemaks.<br />
Heade ja kasumlike<br />
suhete arendamisse investeeritakse<br />
järjest rohkem<br />
aega ning energiat.<br />
Kuna VMI ülesseadmisega<br />
kaasnevad mitmesugused<br />
riskid ja suurenenud kohustused<br />
tarnija jaoks, siis tarnija<br />
“VMI mängu” saamine<br />
polegi nii lihtne. Kliendi<br />
ärimaht peab olema tarnijale<br />
piisavalt atraktiivne. Loomulikult<br />
on oluline koht oskuslikel<br />
läbirääkimistel –<br />
mida mõjukamaks suudab<br />
klient ennast teha, seda paremad<br />
tingimused on võimalik<br />
saavutada. Samas, ühe<br />
tarnija lähestikku paiknevatel<br />
klientidel on võimalik<br />
oma jõud ühendada, et koos<br />
mõjutada tarnijat VMI kontseptsiooni<br />
rakendama.<br />
ÜLEMAAILMSED<br />
KONTEINERVEOD<br />
Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele<br />
RIGA – LÜBECK<br />
KLAIPEDA – KIEL/<br />
KARLSHAMN/SASSNITZ<br />
Ametlik esindaja Eestis<br />
Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn<br />
Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee<br />
oktoober 2007<br />
19
REKLAAM<br />
SUURIM<br />
KIIR<br />
KULLER<br />
Tän<br />
usa<br />
aas<br />
NAGI<br />
TÕSINE TEGIJ<br />
Fotol TAY 36M lennu meeskonna esimene ohvitser Lon Persich.<br />
Foto autor Egert Kamenik, 23. oktoober 2007, Tallinnas.<br />
20 <strong>LOGISTIKA</strong>
REKLAAM<br />
ame meie kliente, tänu kelle<br />
dusele oleme juba mitmendat<br />
tat suurim kiirkuller Eestis.<br />
MEIE TÖÖ ON SINU TÖÖ<br />
KÄTTETOIMETAMINE.<br />
6271 900<br />
www.tnt.ee<br />
A NAGU SINAGI TÕ<br />
oktoober 2007<br />
21
LADU<br />
tähelepanu<br />
Uue põlvkonna tõstukid<br />
BT Eesti AS<br />
Kesk tee 13, Jüri<br />
müük, rent 606 6020<br />
teenindus 606 6023<br />
www.toyota-forklifts.ee<br />
TÕSTUKITE MÜÜK<br />
Tänavu sügisel ehitatud ASi Balti Autoosad laohoones kasutati<br />
tõstuksi.<br />
Foto: Kinema<br />
Sildu valida kaks varianti<br />
Laadimissildu on valida<br />
kahe põhilise variandi<br />
vahel – hüdraulilised<br />
ja mehaanilised, ehk käsitsi<br />
reguleeritavad. Lahenduste<br />
vahel valikut tehes tuleb<br />
arvestada kasutusmugavuse<br />
ja -tihedusega. Väiksema<br />
kasutusaktiivsuse korral aitab<br />
välja ka käsitsireguleeritav<br />
laadimissild, mis on<br />
hüdraulilisest odavam.<br />
Laadimissilla projekteerimisel<br />
tuleb arvestada, et<br />
sild oleks kaubiku kastiga<br />
ühel tasapinnal – silla kõrgust<br />
saab küll 30–40 sentimeetri<br />
võrra reguleerida.<br />
Kui laadimissild projekteeritakse<br />
liiga madalana,<br />
jääb auto ja silla vahele aste,<br />
mis muudab laadimise ebamugavaks.<br />
Samuti ei mahu<br />
oktoober 2007<br />
valesti projekteeritud laadimissilla<br />
puhul tagaluuk-tõstukiga<br />
autod laadima.<br />
Suuremas logistikakeskuses<br />
on otstarbekas sisse<br />
seada ka vähemalt üks laadimisboks,<br />
mis on mõeldud<br />
ebastandardsete sõidukite<br />
vastuvõtuks. Näiteks väiksemate<br />
mõõtudega kaubik.<br />
Selline laadimisboks tuleks<br />
varustada käärtõstukiga,<br />
mida annab reguleerida<br />
sobivaks erimõõdus transpordivahenditega,<br />
et laadimisprotsess<br />
oleks võimalikult<br />
lihtne ja kiire. Tehtav<br />
investeering loob kindluse<br />
ja valmisoleku, et erimõõdus<br />
sõidukite kaubavahetus<br />
ei jääks toppama.<br />
Toomas Raag,<br />
OÜ Kinema müügi juht<br />
Peterburi tee 48d<br />
Tallinn<br />
tel 605 3640<br />
tel 605 3642<br />
info@daelift.ee<br />
www.daelift.ee<br />
23
LADU<br />
LISAVARUSTUS<br />
Lisavarustus tõstab<br />
turvalisust<br />
Laadimisboksi projekteerimisel<br />
on oluline<br />
ka lisadetailide kaasamine,<br />
mis muudavad boksi<br />
turvalisemaks nii mehhaaniliste<br />
kahjustuste kui ka<br />
soovimatute külaliste suhtes.<br />
Kuigi detaile saab ka<br />
pärast boksi valmimist lisada,<br />
tuleb nendega siiski juba<br />
projekteerimisfaasis arvestada.<br />
Kui hoone ja süsteemide<br />
ehitusse investeeritakse<br />
palju vahendeid, siis tihtipeale<br />
unustatakse ära laadimisboksi<br />
hädavajalikud<br />
turvaelemendid – näiteks<br />
haagise valgusti, mis lihtsustab<br />
hämaras manööverdamist,<br />
ning rattasuunajad,<br />
mis aitavad juhil kaubikut<br />
täpsemini tagurdada.<br />
Kui laadimisplatvormil<br />
tegeletakse õli või muude<br />
määrdeainete käsitlemisega,<br />
on kindlasti hädavajalik<br />
laadimissillale paigaldada<br />
libisemisvastane kate.<br />
Laadimisprotsessi ohutuse<br />
tagamiseks tuleb kaaluda<br />
ka rattalukusti paigaldamist,<br />
mis väldib auto<br />
enne aegse ärasõidu ning<br />
seega potentsiaalset õnnetust<br />
laadimistöödel. Turvalisust<br />
suurendab ka paari<br />
tuhande kroonine investeering<br />
laadimisboksi tagurdamispiirdesse,<br />
mis<br />
hoiab ära olukorra, kus 25-<br />
tonnise veoki juht tagurdab<br />
veidi lohakalt ja lõhub<br />
laadimismaja detaile, tekitades<br />
kordi suurema kahju.<br />
Mastaapsemate projektide<br />
puhul on oluline paigaldada<br />
andurid ja foorid, mis<br />
suurtes logistikakeskustes<br />
reguleerivad liiklust.<br />
Tihtipeale tekitab tööseisakuid<br />
ja ummikuid logistikakeskuse<br />
parklas autode<br />
organiseerimata paigutus<br />
ning sissesõidukord, mille<br />
vastu edukalt aitab fooride<br />
paigaldamine. Punane<br />
foorituli manitseb ka kärsitut<br />
auto juhti, kes võiks veel<br />
pooleldi avanenud boksiukse<br />
ülemisele äärele sisse<br />
sõita ja sellega ukse lõhkuda.<br />
Toomas Raag, OÜ Kinema<br />
Kummitihendid kaitsevad<br />
laadimissilla raami<br />
Laadimissilla komplekti<br />
kuuluvad tavaliselt<br />
ka laadimiskoha<br />
tihendid, mida on saadaval<br />
kas PVCst või kummist.<br />
PVC on odavam, kuid<br />
vastupidavus, eriti meie<br />
kliimas, jätab kõvasti soovida.<br />
Spetsiaalselt tekstiili või<br />
metalliga armeeritud kummist<br />
tihendid on aga sama<br />
hästi kui eluaegsed. Lisaks<br />
on levinud praktika kasutada<br />
tihendite kinnitamiseks<br />
liikuvat raami, põhjendusega,<br />
et kui autojuht raamile<br />
pihta sõidab, siis läheb<br />
see eest ära ja jääb terveks.<br />
Praktika on näidanud,<br />
et raam tõesti liigub<br />
eest ära, kuid terveks ei taha<br />
see raam siiski jääda. Samuti<br />
on laadimistihendi<br />
ülesanne autot ümbritseda.<br />
Kuidas saab seda teha aga<br />
tihend, mis lükkamisel vastu<br />
seina liigub?<br />
Eri nüansse on veel mitmeid,<br />
seepärast on alati<br />
soovitatav enne otsuste tegemist<br />
nõu küsida, kuna hilisem<br />
ümbertegemine võib<br />
olla kas võimatu või väga<br />
kulukas.<br />
Fred Märtsoo, OÜ Laadur<br />
tegevjuht<br />
VKG Transport AS<br />
OHTLIKUD VEOSED<br />
OHUTULT KOHALE<br />
RAUDTEETRANSPORT<br />
- raudteetsisternide rent<br />
- raudtee hooldus ja remont<br />
- veoste ekspedeerimine<br />
- raudteetsisternide siseja<br />
välispesu<br />
AUTOTRANSPORT<br />
- vedelate kemikaalide<br />
rahvusvahelised ja<br />
Eesti-sisesed veod(ADR-veod)<br />
- kallurveod<br />
- korvtõstukiteenused<br />
(kuni 30 m)<br />
- ohtlike jäätmete vedu<br />
Kontaktisik Anatoli Steinberg<br />
tel 334 2759, 51 25 478,<br />
e-post anatoli.steinberg@vkg.ee<br />
Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve.<br />
Tel 334 2535; faks 334 2719, transport@vkg.ee<br />
24 <strong>LOGISTIKA</strong>
KONKURSS<br />
Selgusid Aasta<br />
Logistikateo<br />
kümme finalisti<br />
Žürii valis Aasta Logistikateo konkursi<br />
finalistid, millele nüüd oodatakse avalikkuse<br />
hinnanguid.<br />
Tanel Raig<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Finaaltöid on avalikkusel<br />
võimalik hinnata e-posti<br />
teel. Lemmikkandidaadi<br />
nimega meili saab 4. novembrini<br />
saata aadressil<br />
sensei@sensei.ee. Hääletamisteate<br />
lõppu tuleb lisada<br />
oma nimi ja ette võte/õppeasutus,<br />
kus töötate/õpite.<br />
Anonüümselt antud hääled<br />
ei lähe arvesse.<br />
Nii žürii otsusel kui ka avalikkuse<br />
hinnangul on 50protsendine<br />
osakaal. Aasta logistikategu<br />
selgub logistika aastakonverentsil<br />
6. novembril.<br />
Logistika Plussi uus keskus<br />
Logistika Pluss avas uue<br />
logistikakeskuse, et pakkuda<br />
klientidele enamikku<br />
logistikaahelasse<br />
kuuluvaid teenuseid.<br />
oktoober 2007<br />
2006. aastal muutis Logistika<br />
Pluss teenuste struktuuri<br />
– klientidele hakati<br />
pakkuma kogu logistikaahelasse<br />
kuuluvaid teenuseid<br />
ja loodi uus ettevõtlusmudel.<br />
Logistika Plussi<br />
logistikakeskus pakub<br />
klientidele paindliku graafikuga<br />
jaotusvedu, koolitatud<br />
personaliga lao- ja komplekteerimisteenust<br />
ning vastutab<br />
kaupade turvalisuse<br />
ja säilivuse eest. Toodete<br />
kleebistamine, müügiks<br />
ettevalmistamine, reklaamikampaaniate<br />
toetamine,<br />
olemasolevate lisaelementide<br />
juurde komplekteerimine,<br />
seadistamine – need<br />
on teenustest ainult mõned,<br />
mida Logistika Pluss tänase<br />
päeva seisuga lisaväärtusteenusena<br />
oma klientidele<br />
pakub.<br />
Logistikakeskuse klient<br />
ei pea muret tundma tehnoloogiliste<br />
lahenduste pärast,<br />
maksab ainult reaalse<br />
laoseisu ja reaalselt tehtud<br />
töö eest.<br />
1. oktoobril 2006 kolis<br />
Logistika Pluss uude moodsasse<br />
logistikakeskusesse,<br />
kus mahu täisvõimsus<br />
saavutatakse 2007. aasta<br />
lõpuks.<br />
Uue avatud logistikakeskuse<br />
tulemusena saab<br />
klient kogu logistikaahela<br />
kompleksteenuse ühest<br />
kohast.<br />
Lokman muutis ülesehitust<br />
Logistikateo eesmärk oli<br />
muuta AS Lokman kui traditsiooniline<br />
jaotus- ja<br />
hulgimüügiettevõte organisatsiooniks,<br />
mis pakub<br />
oma klientidele lahendusi<br />
ajalise, koguselise ja geograafilise<br />
barjääri ületamiseks.<br />
Ettevõttest, kus iga müügimees<br />
esindas iseendas kogu<br />
tarneahelat, tehti ettevõte,<br />
kus igaüks pühendub sellele,<br />
milles ta on parim. Tulemused<br />
saavutati: ostja palkamisega<br />
vabanes müügipersonalil<br />
tööaega 60%; ostukulu vähenes<br />
kaks korda; ITO 4,4 -><br />
5,6; müügi suurenedes jäi lao<br />
väärtus samaks; rohkem kui<br />
aasta laos seisnud kaupade<br />
väärtus vähenes 86%; brutokasum<br />
kasvas 25%.<br />
TASUB TEADA<br />
Lokman viis eesmärgi<br />
saavutamiseks ellu<br />
tegevused:<br />
palkas ettevõttesse tarneahela<br />
juhi<br />
analüüsis olukorda<br />
kaardistas ja kirjeldas<br />
protsessid<br />
töötas välja ja testis<br />
varude haldamise<br />
strateegia<br />
kaardistas ja kirjeldas<br />
laoprotsessid ning lõi<br />
nende protsesside järgimise<br />
korra<br />
koostöös IT-partneriga<br />
lõi töövahendid<br />
palkas ostja ning lõi ettevõttes<br />
ostureeglid ja nende<br />
järgmise korra<br />
25
KONKURSS<br />
ETK lao kolimine annab uued võimalused<br />
ETK kolis oma lao ümber<br />
Assakul paiknevasse<br />
Logistika Kinnisvara laokompleksi.<br />
Endistel laopindadel Kalda<br />
tänaval muutus keeruliseks<br />
kasvavate kaubamahtude<br />
transport ja enam ei<br />
olnud võimalik efektiivselt<br />
töötada uusi tehnoloogiaid<br />
kasutusele võttes.<br />
Suurem osa ümberkolitavast<br />
kaubast (umbes 7000<br />
kaubaalust) toimetati uude<br />
kohta pooleteise ööpäevaga.<br />
See oli võimalik tänu tõhusale<br />
ettevalmistusele, mis<br />
seisnes kauba eelnevas markeerimises<br />
uue laoaadressidega.<br />
Kolimisprotsessi paremaks<br />
korraldamiseks te-<br />
TASUB TEADA<br />
Assaku ladu annab senise lao ees eeliseid<br />
Parem logistiline asukoht:<br />
asub Eesti kesksema<br />
magistraali, Tallinna–Tartu<br />
mnt ja Tallinna ringtee vahetus<br />
läheduses.<br />
Lao kõrgus on sobiv, võimaldades<br />
pinna paremat<br />
ärakasutamist ja tagades<br />
samal ajal kaubaringluskiirusele<br />
vastava kauba kiire<br />
passiivkohtadelt kätte saamise.<br />
Uues laos on vaba kõrgus<br />
8,7 m senise 6,5 m asemel.<br />
Paremad laadimistingimused<br />
– uues laos on<br />
20 moodsat kinnist laadimissilda<br />
senise 12 asemel.<br />
Töötajatele paremad töötingimused.<br />
kitati vanas laos wifi leviala<br />
ja kasutati kauba markeerimiseks<br />
käsiterminale. Uude<br />
laokompleksi kolimine võimaldas<br />
ühendada eraldi toiminud<br />
laoüksused ja kasutusele<br />
võtta uusi tehnoloogiaid.<br />
Olulisim tehnoloogia<br />
on kaubavastuvõtul ja kaubavaru<br />
haldamisel kasutatav<br />
süsteem RIS. Igale vastuvõetavale<br />
kaubaalusele omistatakse<br />
unikaalne ID, mis läheb<br />
alusele vöötkoodina.<br />
TTK logistikaseminar käivitas projektid<br />
Tallinna Tehnikakõrgkool<br />
(TTK) korraldas tänavu<br />
kevadel logistikaseminari,<br />
et seminari järel võetaks<br />
midagi ette logistikahariduse<br />
parendamiseks.<br />
Tallinna Tehnikakõrgkooli<br />
kolmanda kursuse tudengite<br />
korraldatud logistikaseminar<br />
toimus Pärnus hotellis<br />
Strand. Seminarile registreerus<br />
üle 300 huvilise,<br />
mis tegi üritusest ühe suurema<br />
logistikaalase koosviibimise<br />
Eestis.<br />
Seminari teema oli inimkapitali<br />
hetkeseis ja võimalused.<br />
Sisu keskendus<br />
eelkõige inimressurssi arendamise<br />
võimalustele. Logistikaalane<br />
areng saab alguse<br />
haridusest ja selle kvaliteedist.<br />
Kuna korraldajad leidsid,<br />
et logistikaharidus vajab<br />
edendamist, oli ka seminar<br />
suhteliselt hariduskeskne.<br />
Seminariga toodi Eestisse<br />
A. Le Coq automatiseeris transpordi<br />
2006. aasta lõpuks valmis<br />
ASil A. Le Coq Tartu<br />
linna piiril uus logistikakeskus.<br />
Tehases muutus kogu valmistoodangu<br />
käsitlemine<br />
ning lisandus uus logistiline<br />
tegevus – valmistoodangu<br />
transport tehasest logistikakeskusesse.<br />
Kuna A. Le Coq<br />
tootmisliinide koguvõimsus<br />
ületab ööpäevas 1700 euroaluse<br />
piiri, siis muutus sellise<br />
mahu käsitlemine traditsioonilisel<br />
moel kulukaks. Ettevõte<br />
võttis eesmärgiks automatiseerida<br />
tarneahel täielikult.<br />
kogemusi naaberriikidest,<br />
mida tasub ka siin rakendada.<br />
Seminari programmis<br />
oli ka diskussioonpaneel ja<br />
minimess, mis said osalejatelt<br />
positiivse tagasiside.<br />
Seminari tulemusena toimus<br />
juba mais Tallinna Tehnikakõrgkooli<br />
ja ettevõtjate<br />
vaheline ümarlaud. Selle tulemusena<br />
alustati tänavusel<br />
õppeaastal kursuseprojekte<br />
koostöös ASiga Eesti Post ja<br />
ASiga Schenker.<br />
Iga tootmisliini lõpus lisa<br />
takse valmistoodangu<br />
alu se le etikett vöötkoodiga.<br />
Alused liiguvad mööda<br />
rullkonveiereid väljastusalale,<br />
automaatne vagonett<br />
jagab val mistoodangu alused<br />
sortee rimiskonveieritele<br />
eesmärgiga koostada väljuvad<br />
koormad toodete lõikes.<br />
Sorteerimiskonveieritelt liigub<br />
ettevalmistatud koorem<br />
automaatsele laadimiskonveierile<br />
ning sealt spetsiaalsesse<br />
haagisesse, millesse<br />
on paigaldatud kettkonveierid.<br />
Kui koorem on<br />
jõudnud logistikakeskusesse,<br />
ühendab autojuht haagise<br />
mahalaadimiskonveieriga<br />
ning kaup liigub mööda rullkonveiereid<br />
valmiskaubalattu.<br />
Automaatika peatab aluse<br />
laoaadressile vastavas koridoris<br />
ning näitab elektrontablool<br />
laadurijuhile täpse<br />
aadressi, kuhu kaup viia.<br />
Automatiseerimine hoidis<br />
kokku 55 000 inimtööjõutundi<br />
ning 12 000 autotransporditundi<br />
aas tas. Automaatikaga<br />
pole seotud töötajaid<br />
ning kogu valmistoodangu<br />
maht veetakse tehasest<br />
logistikakeskusesse ühe<br />
spetsiaalse veovahendiga.<br />
Quelle ostab<br />
teenust sisse<br />
Quelle restruktureeris<br />
tarne ahela ja keskendus<br />
teenuste sisseostmisele.<br />
Logistikateo eesmärk oli<br />
vähendada ning stabiliseerida<br />
kulusid, tõsta tarnekindelust<br />
ning -kiirust. Samuti<br />
sooviti vabastada inimressurssi<br />
klientidele ning nende<br />
vajaduste rahuldamisele<br />
keskendumiseks.<br />
2007. aasta juulis lõpetas<br />
Quelle kõik firmasisesed laotegevused<br />
Eestis ning suunas<br />
kogu saadetiste tarnimisega<br />
seotud laologistika<br />
Tšehhis asuva teenusepakkuja<br />
ladudesse. Klientide tagastussaadetiste<br />
töötlemine<br />
suunati Tallinnas asuva teenusepakkuja<br />
ladudesse.<br />
Ümberstruktureerimise<br />
tulemusel lühenesid tarneajad<br />
Eestis 20% ja Lätis 25%<br />
Laologistikakulud vähenesid<br />
15%.<br />
OÜ Laadur<br />
unikaalne<br />
hooldusauto<br />
Laadur OÜ võttis kasutusele<br />
uue kontseptsiooni<br />
ehitusmasinate ja suurte<br />
tõstukite jms seadmete<br />
hooldamisel.<br />
Hooldusauto aluseks on<br />
4x4 skeemiga MB Atego, mis<br />
võimaldab pääseda kõikjale,<br />
kus töötavad ka ehitusmasinad.<br />
Auto on varustatud kõige<br />
vajalikuga: soe töökoda,<br />
õli seadmed uue ja kasutaud<br />
õli jaoks, kraana, vints, survepesur<br />
jne.<br />
Hooldusauto on varustatud<br />
Navirec jälgimissüsteemiga,<br />
mis võimaldab reaalajas<br />
teada saada auto asukohta<br />
ja liikumiskiirust. Samuti<br />
näha tehtud tööd, selleks<br />
kulutatud aega ja läbitud<br />
kilomeetreid.<br />
Hooldusautot on võimalik<br />
tel lida ka lühinumbril.<br />
26 <strong>LOGISTIKA</strong>
Eesti Posti töö kiirenes<br />
Eesti Posti pakisorteerimisliini<br />
hanke eesmärk oli<br />
tsentraliseerida saadetiste<br />
sorteerimine Tallinna<br />
postikeskusesse.<br />
Ettevõte soovis muuta senist<br />
tööprotsessi, asendades<br />
selles aja- ja ressursimahuka<br />
saadetiste käsitsisorteerimise,<br />
kaalumise, mõõtmise<br />
ning sisestamise mehhaniseeritud<br />
ja automatiseeritud<br />
sorteerimisprotsessiga.<br />
Sellega taheti vähendada ka<br />
saadetiste sorteerimiseks vajaliku<br />
personali arvu.<br />
Tallinna sorteerimiskeskusesse<br />
paigaldati pakisorteerimisliin,<br />
mis suudab<br />
sor teerida 3800 pakki tunnis.<br />
Saadetiste sorteerimine<br />
DPD – uus võimalus e-poele<br />
DPD logistikateo eesmärk<br />
on pakkuda moodsat logistikalahendust<br />
mugavaks<br />
ostusoorituseks internetipoodides.<br />
oktoober 2007<br />
toimub vöötkoodi alusel automaatselt.<br />
Lisaks kaalub ja<br />
mõõdab sorteerimisliin saa -<br />
detised. Projekti kogumaksumus<br />
on 18,5 mln krooni.<br />
Logistikateo tulemusena<br />
sorteeritakse põhiosa Eesti<br />
Posti pakiposti mahust Tallinna<br />
sorteerimiskeskuses.<br />
Saadetiste käsitsisorteerimine<br />
on asendatud 90% ulatuses<br />
masinsorteerimisega.<br />
Saadetiste sorteerimisega<br />
seotud personalikulutused<br />
on alanenud 46%, töötajate<br />
arv vähenes enam kui 50%.<br />
Ajaline võit pakisorteerimise<br />
tööajast on enam kui 20%.<br />
Kullerite ringile väljumine<br />
algab tund varem, kuna<br />
kullerid sorteerimisprotsessis<br />
enam ei osale.<br />
Käesoleval aastal alustas<br />
logistikafirma DPD uue<br />
kullerteenuse suuna arendust<br />
ning pilootprojekti B2C<br />
(Business to Consumer; ettevõttelt<br />
eraisikule). Kõiki Balti<br />
riike ühtses võrgustikus<br />
ning ühtsetel alustel hõlmav<br />
B2C kullerteenus on Eesti ja<br />
kogu Baltimaade turul unikaalne<br />
lahendus.<br />
Ülebaltikumiline “ettevõttelt<br />
era isikule” kullerteenus<br />
või maldab e-poodnikul<br />
sooritatud ost oma kliendile<br />
koju kätte toimetada ühe<br />
tööpäeva jooksul. Täna Tallinnas,<br />
Valmieras, Šiauliais,<br />
Riias, Vilniuses või Tartus<br />
kullerfirmale DPD üle antud<br />
pakk toimetatakse saajale<br />
kätte juba järgmisel tööpäeval.<br />
“Ettevõttelt eraisikule” logistikalahendus<br />
annab klientidele<br />
võimaluse pakkuda piiratud<br />
aja-, ruumi- ja inimressursi<br />
tingimustes ostukeskkonnana<br />
välja mugav, moodne<br />
ning laias valikus e-pood.<br />
Tallink Grupi talvine kiirlaev<br />
AS Tallink Grupp tõi Tallinna–Helsingi<br />
liinile kiirlaeva<br />
M/L Star ja koos<br />
sellega aastaringse kiirlaevateenuse<br />
Tallink<br />
Shuttle.<br />
Projekti eesmärk oli tagada<br />
aastaringne, ilmastikust<br />
sõltumatu ning tiheda graafikuga<br />
kiirlaevateenus, mis<br />
võimaldaks ka kaubavedu.<br />
M/L Star telliti 2005.<br />
aastal. 2007. aasta aprillis<br />
alustas M/L Star opereerimist<br />
Tallinna–Helsingi liinil.<br />
Laev tegi päevas kuus<br />
kahetunnist reisi. Lühim<br />
lossimis- ja laadimisperiood<br />
on tund aega, tehes<br />
teenuse veelgi operatiivsemaks.<br />
Poole aastaga on Tallinki<br />
liinil veetud kaubaveoühikute<br />
arv möödunud aasta sama<br />
ajaperioodiga võrreldes kasvanud<br />
17%, mis näitab teenuse<br />
vajalikkust.<br />
KONKURSS<br />
27
TRANSPORT<br />
Puidu import Venemaalt<br />
Puiduvedu<br />
raudteel<br />
Venemaalt<br />
Eestisse<br />
on lõppenud<br />
Ketlin Priilinn<br />
aripaev@aripaev.ee<br />
Puidutööstuste jaoks on<br />
koostöö Venemaaga viimasel<br />
ajal oluliselt raskendatud,<br />
kuna raudteed<br />
pidi vedada enam ei saa<br />
ning maanteetransport<br />
on häiritud.<br />
ASi Toftan tegevdirektor<br />
Martin Arula sõnul puudub<br />
hiliskevadest ümarmaterjali<br />
ehk palkide tarne raudteed<br />
mööda. Samuti on väga<br />
häiritud autotransport<br />
Pihkva oblastist. “Autoga<br />
tuleva tooraine maht on<br />
äärmiselt piiratud ega vääri<br />
isegi märkimist,” kinnitab<br />
Arula.<br />
ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula.<br />
Kulud tõusevad<br />
Arula sõnul on toodud sel<br />
suvel ja sügisel palke laevadega<br />
väikeses mahus, võrreldes<br />
aastataguse raudteeimpordiga.<br />
Ta lisab, et kuivõrd<br />
ettevõte paikneb sadamatest<br />
kaugel, on toonud see<br />
täiendavaid kulutusi. Kulusid<br />
kokku arvestades, ehk<br />
siis võrreldes praegust laeva-<br />
ja autotransporti endise<br />
raudtee- ning autotranspordiga,<br />
on nüüdsed kulutused<br />
oluliselt suuremad. Toftani<br />
jaoks on Vene maa puidu ligikaudne<br />
kallinemine olnud<br />
13–14 eurot/m³ kohta,<br />
ehk 87 euro/m³ tasemelt kuni<br />
100 euroni/m³.<br />
Arula usub, et raudteetransport<br />
Venemaalt ilmselt<br />
ei taastugi, kuna enne<br />
jõuab kätte eriti ränkade<br />
ümar materjali väljaveotollide<br />
aeg. “See kõik sunnib<br />
otsima täien davaid varumisvõimalusi<br />
Eestis ja Lätis,”<br />
kinnitab Arula.<br />
ASi Viiratsi Saeveski juhataja<br />
Tõnu Ehrpais ütleb,<br />
et raudtee ja autode osas on<br />
probleemid tõepoolest päris<br />
suured, kuna raudtee on<br />
kinni ja autodega vedada pole<br />
mõtet. “Laevatranspordiga<br />
on aga samuti mitmeid<br />
problee me, kuna oleme kaotanud<br />
nn sisemaa kliendid,”<br />
räägib Tõnu Ehr pais. “Sealt<br />
ei ole mingit majanduslikku<br />
mõtet palke sadamasse<br />
vedada, kuna puit liigub jätkuvalt<br />
raudteel, kuid aad ress<br />
on Soome ja Läti. Teiseks on<br />
“laevapuu” kindlasti 2–5 eurot<br />
kallim,” selgitab ta.<br />
OÜ Vesset tegevjuhi Toomas<br />
Perteli sõnul on Venemaa-poolsed<br />
piirangud igal<br />
juhul mõjutanud ka nende<br />
ettevõtet.<br />
Otsitakse alternatiive<br />
“Transpordiks Eestisse raudtee<br />
vagunitest keeldumine<br />
paneb otsima alternatiivseid<br />
transpordivõimalusi,” selgitab<br />
ta. “Kõige rohkem oleme<br />
kasutanud piirilähedastes<br />
linnades koostööpart nerite<br />
abi puidu ümberlaadimisel<br />
auto peale, misjärel<br />
auto toob puidu Eestisse.”<br />
Ta lisab, et samas on ka autodega<br />
probleeme, kuna autod<br />
ei saa Eestist Venemaale.<br />
Foto: Andres Haabu<br />
“Vastupidi piiri ületamine ei<br />
ole suur probleem,” tõdeb ta<br />
siiski. Samuti veetakse puitu<br />
meritsi ning Läti kaudu.<br />
“Kahjuks põhjustavad kõik<br />
need asjaolud kauba märkimisväärset<br />
kallinemist,”<br />
nendib Pertel.<br />
ASi Haret juhataja Ott<br />
Otsmann kinnitab, et raudteetransport<br />
pole küll kallimaks<br />
muutunud, aga kasutada<br />
seda sellegipoolest<br />
ei saa, kuna asi on niivõrd<br />
keeruliseks aetud. “Meie<br />
tarnijatele lihtsalt ei anta<br />
vaguneid ette ja seepärast<br />
ei saa ka toimetada,” ütleb<br />
ta. “Maanteetransport<br />
on aga läinud kallimaks<br />
peamiselt suurte seisakute<br />
tõttu piiril.”<br />
28 <strong>LOGISTIKA</strong>
valmistab raskusi<br />
Nagu Eesti puidutööstused<br />
Venemaalt puidu importimisel,<br />
on vastavate<br />
probleemide ees ka Venemaa<br />
tööstused puidu ekspordi<br />
korraldamisel.<br />
Räägib Venemaa Stora Enso<br />
Foresti logistikajuht Jevgeni<br />
Popov.<br />
Milliseid transporditeenuseid<br />
on teie firma puidutranspordil<br />
seni kasutanud?<br />
Suurem osa toormaterjalist<br />
veetakse raud teel. Näiteks<br />
eelmisel aastal ulatus raudteetranspordi<br />
osakaal töötlemata<br />
puidu vedamisel<br />
60 protsendini. Kuigi see<br />
näitaja pik kamisi väheneb ja<br />
maanteetranspordi osakaal<br />
suureneb. Valmistoodangu<br />
puhul kasutatakse 90%<br />
maanteetransporti. Langust<br />
raudteetranspordis mõjutavad<br />
mitmed tegurid: maksumuse<br />
kallinemine (eriti<br />
sisevedudel), vagunite puudus.<br />
Raske on rääkida OAO<br />
RZDiga (Venemaa Raudtee)<br />
sellistest probleemidest, nagu<br />
rongide hilinemine, vagunite<br />
kõrged maksud, uute<br />
liinide ehitamine ja vanade<br />
ühendamine.<br />
Eelmise aasta peamine<br />
mure oli lahtiste kaubavagunite<br />
vähesus. Me ei kasuta<br />
neid ekspordis, sest nendega<br />
on võimatu planeerida<br />
transporti.<br />
Milline on alternatiivsete<br />
transpordivahendite kasutamise<br />
osakaal?<br />
40% töötlemata puidust veetakse<br />
mööda vett või maanteed.<br />
Meretranspordil on<br />
peamine probleem looderegiooni<br />
sadamate aeglane<br />
võim suse kasv. Venemaa sadamate<br />
arenguplaanid, eriti<br />
Ust-Lugas, aitaksid seda<br />
olukorda parandada. Kuigi<br />
see ehitis ei suuda rahuldada<br />
kõiki turu vajadusi.<br />
Eriti rasked on piiriületusprobleemid<br />
nii raudteel<br />
kui ka maanteel. Kodumaiste<br />
sadamate arendamine<br />
on väga positiivne nähtus,<br />
kuid seda ei tohiks ellu viia<br />
teiste transpordiliikide soiku<br />
jätmise arvel. Näiteks on<br />
maanteetranspordis probleem<br />
korrastamata teede<br />
võrgustik, sildade madalad<br />
kandevõimed, hooajalised<br />
tõkked ja pikad järjekorrad<br />
piiridel, aegunud masinapark<br />
paljudel vedajatel.<br />
TRANSPORT<br />
Venemaa eksportöörid hädas kohaliku raudteefirmaga<br />
MIS ON MIS<br />
Stora Enso on rahvusvaheline<br />
puidutööstuse<br />
kontsern, spetsialiseerunud<br />
paberi, pakke-kartongi ja<br />
saematerjali tootmisele.<br />
2006. aastal oli Stora Enso<br />
müügimaht 14,6 miljardit<br />
eurot. Paberit ja kartongi<br />
toodeti 16,5 miljonit tonni,<br />
saematerjali 7,4 miljonit<br />
kuupmeetrit.<br />
Venemaal on ettevõttega<br />
seotud mitmed firmad. Lainekartongi<br />
toodetakse kahes<br />
vabrikus – Balabanovos (Kaluga<br />
regioon) ja Arzamas<br />
(Nižni Novgorodi regioonis).<br />
Alustatud on kolmanda vabriku<br />
ehitamist Luhovitsõsse<br />
(Moskva piirkond).<br />
Allikas: RZD-Partner<br />
JÕULINE<br />
Ehitusmaastikule sobiva veoauto<br />
leidmine võib osutuda keeruliseks<br />
ülesandeks – tähtsateks omadus-<br />
teks pole mitte ainult võimsus ja teljekoormus,<br />
vaid ka sõidumugavus, manööverdusvõime ja<br />
maksimaalne tööaeg. Volvo veoautomudelid, mis<br />
on loodud juhtide ja ettevõtjate reaalseid vajadusi<br />
arvestades, on üha enam ettevõtjate valikuks<br />
ehitusplatsidel üle maailma. Vastupidavus, turvalisus<br />
ja usaldusväärsus on põhjusteks, miks Volvo on<br />
õige valik rasketeks ülesanneteks. Kontakteeruge<br />
Volvo Estonia esindajaga Tallinnas (Kadaka tee 70A,<br />
tel 671 8360) või Tartus (Ringtee 53, tel 738<br />
4000), et leida just Teie nõudmistele vastav veoauto.<br />
Lisainfo meie kodulehel www.volvotrucks.ee.<br />
VOLVO TRUCKS. DRIVING PROGRESS<br />
www.volvotrucks.ee<br />
oktoober 2007<br />
29
TRANSPORT<br />
KOMMENTAAR<br />
Käesoleva aasta<br />
mais-juunis ületas<br />
import ekspordi.<br />
See on meie arvates lausa<br />
ajalooline sündmus!<br />
Import hakkas kasvama<br />
juba alates märtsist –<br />
siin oli tegemist ennetava<br />
varumisega enne Vene tollide<br />
kehtestamist 1. juulil.<br />
Maist suurenesid impordimahud<br />
raskuste tõttu<br />
raudteel veelgi, mis kestavad<br />
tänaseni. Imporditavast<br />
ümarpuidust 95%<br />
moodustavad tarned Vene-<br />
NUMBER<br />
203<br />
krooni on ASi Toftan<br />
jaoks kallimaks läinud palgi<br />
kuupmeetri transport<br />
Vene maalt, kui raudteetransporti<br />
enam kasutada<br />
ei saa.<br />
KUUPÄEV<br />
09.2007<br />
jõudis Eesti Raudteel<br />
veetav puidukogus null<br />
tonnini.<br />
Aleksander Nikolajev,<br />
Kunda sadama direktor<br />
maalt. Juulis-augustis oli<br />
loomulik impordi langus<br />
seoses kõrgendatud Eesti<br />
laovarudega ning suvepuhkustega.<br />
Sügisel võib aga<br />
ennustada impordi jätkumist<br />
kuni suvenavigatsiooni<br />
lõpetamiseni Vene järvedel<br />
ja jõgedel.<br />
TAUST<br />
Maist on Venemaa puidu<br />
import raudteeblokaadi<br />
tõttu tõsiselt pärsitud.<br />
Lisaks on Venemaa kehtestanud<br />
eksporditollid<br />
ümarpuidule, mis okaspuupalgile<br />
on praegu 10 eurot.<br />
Aastaks 2009 kasvavad<br />
Venemaa ekspordi tollid<br />
plaanide kohaselt 50 euroni.<br />
Eesti Metsatööstuse Liidu<br />
hinnangul tähendab see<br />
palgi impordi lõppemist<br />
Venemaalt.<br />
Takistatud on ka saematerjali<br />
import.<br />
200 000<br />
150 000<br />
100 000<br />
50 000<br />
70 000<br />
60 000<br />
50 000<br />
40 000<br />
30 000<br />
20 000<br />
10 000<br />
VÕRDLUS<br />
Septembris lõppesid puiduveod raudteel<br />
Eesti Raudtee puiduveomaht tonnides; muutus eelmise<br />
aasta sama perioodiga võrreldes, protsentides<br />
0<br />
0<br />
-100<br />
01.07 02.07 03.07 04.07 05.07 06.07 07.07 08.07 09.07<br />
03.07<br />
04.07<br />
05.07<br />
-100<br />
muutus<br />
06.07<br />
07.07<br />
75<br />
50<br />
25<br />
0<br />
08.07<br />
100<br />
Märtsist mitmekordistusid veomahud<br />
puiduveomahud Kunda Sadama kaudu 2007. a, tihumeetrites<br />
Allikas: Kunda Sadam<br />
veomaht<br />
0<br />
62 600<br />
eksport<br />
-25<br />
-50<br />
-75<br />
40 000<br />
import<br />
Kui Sa oled kordki küsinud, kus me oleme ja kuhu me minema<br />
peame, on Sul juba GPSi või maakeeli asukohamäärajat vaja olnud!<br />
GARMIN GPS - SINU TEEJUHT EUROOPAS!<br />
Hotellid, tanklad,<br />
vaatamisväärsused, aadressid...<br />
Lisaks Regio Eesti kaart.<br />
Hind alates 4900 kr<br />
JAKARI MARINE OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn<br />
Tel 639 8993, faks 639 8994 , www.jakari.ee<br />
MÜÜK: Pirita Paadipood, Garmin.ee, Motomarket Merimetsa Selveris,<br />
Euronics, PlussMiinus, TOP VOX Rocca al Mares...<br />
30 <strong>LOGISTIKA</strong>
Väikevedajad muutuvad<br />
populaarsemaks<br />
Tänane suurim<br />
ekspedeerimisfirma DSV<br />
Transport võttis kümme<br />
aastat tagasi ette toonase<br />
trendi järgimise ja<br />
müüs oma 28veokilise<br />
autopargi autojuhtidele.<br />
Toona tehti seda Svex<br />
Eesti nime all.<br />
10 AASTAT TAGASI<br />
Ekspedeerijad olid muutumas<br />
puhtalt ekspedeerijateks<br />
ning loobusid oma veoautode<br />
pargist. Autovedajate organisatsioon<br />
Eesti Rahvusvaheliste<br />
Autovedajate Assotsiatsioon<br />
oli aga mures –<br />
ekspedeerijad soovivad, et<br />
turule tekiksid väikesed ja<br />
nõrgad veofirmad, kellele<br />
dikteerida oma hindu.<br />
Svex Eesti 28 veokist tekkis<br />
kümme kond uut firmat.<br />
Svexi tegevjuht Jaan Lepp<br />
aga põhjendas, et suure autopargi<br />
majandamine ei ole<br />
ekspedeerimisfirmale efektiivne.<br />
Ning tõi näiteks Soome,<br />
kus olevat ka 72% veofirmadest<br />
ühe autoga.<br />
Hetkeseis Kartus oli asjatu.<br />
Eesti Rahvusvaheliste<br />
Autovedajate Assotsiatsiooni<br />
(ERAA) pea sekretäri Toi-<br />
vo Kuldke pi kin nitusel täna<br />
mingeid hõõr dumisi vedajate<br />
ja eks pedeerijate vahel näha<br />
ei ole.<br />
Kuldkepp on ka rahul, et<br />
ERAA suutis täita oma tollase<br />
eesmärgi, et autoveoettevõtted<br />
oleksid suuremad.<br />
Eesti veofirmade keskmine<br />
autode arv on tunduvalt suurem<br />
kui Skandinaavia firmadel,<br />
kus tihti ongi isa ja poeg<br />
autojuhid ning ema dispetšer.<br />
Eestis on praegu kokku<br />
853 vedajat, kellel on vähemalt<br />
üks sõidukikaart (ehk<br />
veok). Neil veofirmadel on<br />
kokku 7313 sõidukit.<br />
Svex Eestist on aga vahepeal<br />
saanud DSV Transport.<br />
Nii toona kui ka praegu<br />
ettevõtte juhina töötav<br />
Jaan Lepp ütleb, et kümme<br />
aastat tagasi sai tehtud<br />
õiged otsused, kui keskenduti<br />
veokorralduse teenuse<br />
pakkumisele. Kümne<br />
aastaga on ettevõte kasvanud<br />
täpselt kümme korda<br />
ja saanud Eesti suurimaks<br />
ekspedeerimisfirmaks.<br />
Svex Eesti 1997. aasta käive<br />
oli 77,4 miljonit krooni,<br />
DSV Transpordi 2007. aasta<br />
käibeks tuleb 770 miljonit<br />
krooni. Svexi toonastest<br />
autojuhtidest on täna DSV<br />
Transpordile teenust pakkumas<br />
endiselt umbes pooled.<br />
Viimane Svexi auto läks<br />
küll pensionile umbes kolm<br />
aastat tagasi. Äripäev<br />
RASKE-<br />
JA ERIVEOD<br />
JTH Eesti OÜ<br />
Vibeliku 21, Loo74201 ESTONIA<br />
Tel: +372 621 7800<br />
Faks: +372 621 7801<br />
e-mail: info@jth.ee<br />
www.jth.ee<br />
oktoober 2007<br />
31
DEBATT<br />
raha Kas<br />
päästab ühistranspordi?<br />
Villem Tori<br />
”On vaja riiklikult toetada<br />
bussifirmasid lisakulude<br />
kompenseerimiseks.<br />
Villem Tori, Eesti Autoettevõtete Liidu juht<br />
Foto: Indrek Susi<br />
Villem Tori: olukorra on<br />
tinginud ühistranspordi<br />
ebapiisav rahastamine<br />
Ühistransport ei ole atraktiivne<br />
– vananev veerem, ülekoormatud<br />
sõidukid, väljumiste<br />
väike sagedus, ühissõidukite<br />
eelistamata jätmine<br />
üldises liikluses. Olukorra<br />
on tinginud ühistranspordi<br />
ebapiisav rahastamine,<br />
transpordipoliitiliste prioriteetide<br />
vale püstitus.<br />
Kommertsliinid suletakse<br />
Majandusliku mittetasuvuse<br />
pärast sulevad ettevõtjad<br />
kommertsalusel töötavaid<br />
liine, mis hõredamini asustatud<br />
maapiirkondade elanike<br />
liikumisvajaduste rahuldamiseks<br />
on tihti väga<br />
olulise tähtsusega. Hõrenevale<br />
liiklusele lisaks põhjustab<br />
vähene raha veeremi vananemist,<br />
ettevõtjad ei suuda<br />
investeerida uute busside<br />
soetamisse. See viib alla teenuse<br />
kvaliteedi.<br />
Transpordi üldises korralduses<br />
on prioriteedid paigast<br />
ära. Raudteetranspordi<br />
korraldamisele ja riiklikule<br />
rahastamisele pannakse<br />
tunduvalt suuremat rõhku<br />
kui bussitranspordile,<br />
hoolimata sellest, et raudtee<br />
osakaal sõitjateveos on vaid<br />
2–3% maanteetranspordi<br />
95% kõrval.<br />
Läbikukkunud bussitranspordi<br />
riigihangete korraldamise<br />
süsteem pidurdab<br />
ühistranspordi arengut<br />
oluliselt.<br />
Ühistransporditeenuse<br />
osutamiseks vajalikud sisendressursid<br />
kallinevad kiiresti.<br />
2008. aastal tõuseb<br />
järjekordselt kütuseaktsiis.<br />
Bussiettevõtetele tähendab<br />
see lisakulutusi vähemalt<br />
100 mln kr aastas. Lisaks on<br />
väga tugev surve töötajate<br />
palkade tõstmiseks.<br />
Et säilitada sõitjatele<br />
vastu võetav piletihind ning<br />
mitte halvendada ühistranspordi<br />
konkurentsivõimet, on<br />
vaja riiklikult toetada bussifirmasid<br />
lisakulude kompenseerimisel.<br />
Seda nii doteeritavate<br />
avaliku teenindamise<br />
liinide teenindajatele kui ka<br />
kommertsvedajatele.<br />
Praegu tegeletakse riiklikul<br />
tasemel pehmete küsimustega,<br />
millega saaksid<br />
edukalt hakkama ettevõtjad<br />
(nt bussitranspordi info<br />
või piletimüügi süsteemid).<br />
Samas ei suudeta lahendada<br />
probleeme riigihangete<br />
tegemisel.<br />
Märgatavalt suuremate<br />
investeeringute tegemisega<br />
lähema paari aasta jooksul<br />
on vaja parandada veeremi<br />
seisukorda, suuremate palkadega<br />
meelitada tööle korralikke<br />
bussijuhte ja võimaldada<br />
bussidele eelisolukord<br />
tavaliikluses. Ühe võimaliku<br />
lahendusena näeb autoettevõtete<br />
liit, et tuleb kiiremas<br />
korras luua rohkem ühissõidukite<br />
radu.<br />
32 <strong>LOGISTIKA</strong>
SÕNUMID<br />
G4Si parkimiskontrolöride asemel võivad tulevikus hakata Tallinnas parkimist kontrollima<br />
munitsipaalpolitseinikud.<br />
Foto: Andras Kralla<br />
Tallinna parkimise<br />
korraldaja võib vahetuda<br />
Tallinna volikogu pidas<br />
võimalikuks anda pärast<br />
analüüsi ja praeguse lepingu<br />
lõppemist parkimise<br />
korraldamine Tallinnas<br />
üle munitsipaalpolitseile.<br />
Rendile anda uued laopinnad<br />
Praegu korraldab Tallinnas<br />
parkimist vastavalt<br />
2006. aastal sõlmitud lepingule<br />
G4S Eesti AS ehk endine<br />
Falck Eesti AS. Kohtumisel<br />
linnapeaga on Põhja<br />
polit seiprefekt Raivo Küüt<br />
teinud ettepaneku, et pealinna<br />
parkimiskorraldusega<br />
võiks tegeleda munitsipaalpolitsei.<br />
Samasuguse ettepaneku<br />
linnavolikokku toonud<br />
sotsiaaldemokraadid peavad<br />
otstarbekaks, et koos<br />
heakorraeeskirjade täitmise<br />
kontrolliga linnas võiksid<br />
munitsipaalpolitseinikud<br />
tegeleda ka parkimiskontrolliga.<br />
“Kui on loota paremat<br />
tulemust kvaliteedi ja kokkuhoiu<br />
näol, siis võiks pärast<br />
vastavat analüüsi ning<br />
praeguse lepingu lõppemist<br />
nii ka toimida,” leidis<br />
Tallinna volikogu keskfraktsiooni<br />
esindaja Jaak<br />
Vihm and.<br />
• Nii kinnised kui ka lahtised, asukohaga<br />
Vana-Narva mnt-l Tallinnas<br />
• Kaubakäitlemisvõimalused raudteel, merekonteinerites<br />
ja autotranspordil<br />
Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee<br />
w w w . c a r g o h u n t e r s . e e<br />
TOLL<br />
Sadamate<br />
tollipunkt kolib<br />
1. novembril kolib Põhja<br />
maksu- ja tollikeskuse sadamate<br />
tollipunkt Paldiski teeninduskeskus<br />
uutesse ruumidesse.<br />
Teeninduskeskus jääb endisesse<br />
hoonesse, kuid kolib<br />
korruse võrra kõrgemale.<br />
Uus teeninduskeskus hakkab<br />
Paldiskis asuma aadressil<br />
Rae põik 10, teise korrusel<br />
ruumides 230; 231 ja<br />
232. Telefoni- ja faksinumbrid<br />
jäävad teeninduskeskuses<br />
samaks.<br />
LENNUNDUS<br />
SAS hakkab<br />
reisijaid kaaluma<br />
Skandinaavia lennufirma<br />
SAS hakkab lennuturvalisuse<br />
tõttu järgmisel aastal lennukiga<br />
reisivaid inimesi kaaluma.<br />
Taani ajalehe Jyllands-<br />
Posteni teatel kaalutakse<br />
katseliselt üle 20 000 reisija.<br />
Nende kaalumistulemuste<br />
põhjal arvutatakse uuesti<br />
välja lennukite lubatud<br />
koormused, vahendas Postimees.ee.<br />
Naise ja tema käsipagasi<br />
kaaluks on seni arvestatud<br />
kokku 70 kilogrammi, mehe<br />
ja tema koti kaaluks 88 kilogrammi.<br />
SASi lennukompanii kinnitusel<br />
on skandinaavlaste kehakaal<br />
tõusnud keskmiselt kolme<br />
kilo võrra. Reisijaid täis<br />
lennukis tähendab selline<br />
kaalutõus tuhandekilost lisakoormust<br />
ja mõjutab lennuki<br />
tasakaalu.<br />
oktoober 2007<br />
argohunters<br />
Sõnumid kogus Tanel Raig<br />
37
KOLUMN<br />
Piirijaam Kagu-Eesti<br />
arengumootoriks?<br />
Koidula raudteepiiripunkti<br />
rajamise teema<br />
on üsna pika habemega<br />
lugu.<br />
Kui objekti alles projekteeriti,<br />
jõuti Eesti Raudtee<br />
erastada ning sellega<br />
ära rikkuda Euroopa Liidu<br />
poolse rahastamise skeem.<br />
Siis tekkis tüliõunaks asjaolu,<br />
et riik saab Koidula<br />
raudteejaamast rohkem<br />
kasu kui raudteefirma, kellelt<br />
oodati suuri investeeringuid.<br />
Nüüd on erastamisviga<br />
parandatud ja otsustatud,<br />
et asi väärib abirahadest<br />
loobumist ning polegi vaja<br />
uue rahastamisskeemi väljatöötamisele<br />
aega raisata.<br />
Saame ise hakkama ja piiratud<br />
abirahad võivad minna<br />
muudele Eestile vajalikele<br />
objektidele.<br />
VAHENDAB<br />
”Koidula on<br />
praegu jumalast<br />
üsna unustatud<br />
paik, kui mitte arvestada<br />
paarikümmet<br />
üle piiri veerevat<br />
kauba rongi.<br />
Majandusministeeriumi majandusarengu<br />
osakonna transpordi<br />
arengu talituse ekspert<br />
Õige, Koidula raudteejaama<br />
kasulikkuse mõju<br />
ulatub palju kaugemale<br />
nii Värska valla kui ka Eesti<br />
Raudtee huvidest. Moskva<br />
suunas minev raudteetrass<br />
on Pihkva ja Novgorodi oblastis<br />
palju vähem koormatud<br />
kui Leningradi oblasti<br />
transpordi infrastruktuurid.<br />
Tartlased ootavad ammu,<br />
et normaalset linnaelu<br />
häiriv raudteekaubajaam<br />
koos tollipunktiga sealt<br />
ära koliksid. Paljud inimesed<br />
mäletavad, et Tartust<br />
sai veel paarkümmend aastat<br />
tagasi Pihkvasse ja ka<br />
edasi Moskvasse reisirongiga<br />
sõita.<br />
Soomes kerkis Kouvola<br />
raudteesõlme ümber<br />
moodne linn. Seal võetakse<br />
vastu umbes 1000 raudteevagunit<br />
kaupa päevas ja<br />
tuhanded inimesed tegelevad<br />
sellega, et neid kaubakoguseid<br />
teenindada, st ladustada,<br />
hoiustada, ümber<br />
komplekteerida, ümber<br />
vormistada, laadida, edasi<br />
saata jne, jne. Soomlased<br />
töötavad, venelased maksavad.<br />
Selle saavutamiseks<br />
tegid riik, kohalik omavalitsus<br />
ja ettevõtlus sihipärast<br />
ning mõtestatud koostööd.<br />
Euroopa Liidu kogemus<br />
näitab, et seal, kus on välispiir<br />
ja kaubavood, arenevad<br />
välja ka teeninduskeskused.<br />
Venemaale suunduvate<br />
kõrge väärtusega kaupade<br />
transiidile keskendumine<br />
on kasulik ja tulus äriettevõtmine.<br />
Heldur Vaher<br />
Koidula on praegu jumalast<br />
üsna unustatud paik,<br />
kui mitte arvestada paarikümmet<br />
üle piiri veerevat<br />
kaubarongi ja kilomeetripikkusi<br />
veoautode järjekordi<br />
maanteeservas. Aga läbi<br />
Eesti kulgevate konteinervedude<br />
hulk on hakanud<br />
nafta- ja söevedudest<br />
erinevalt jõudsalt kasvama.<br />
Me räägime vajadusest<br />
muuta transiidi geograafiat<br />
ja vedude nomenklatuuri,<br />
püüame siia meelitada Hiina<br />
ning Skandinaavia kaupu.<br />
Nüüd peaks ka Koidula<br />
hakkama tasapisi kaardile<br />
kerkima, sest kus veel<br />
peaks moodsat logistikateenust<br />
pakkuma kui mitte<br />
Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni<br />
piiril?<br />
Muidugi ei tule Koidula<br />
üksi toime logistikalinnaku<br />
loomisega ja seda pole<br />
vajagi.<br />
Vaja oleks võtta šnitti<br />
põhjanaabritelt soomlastelt,<br />
kuidas ilma asjatute<br />
kemplemisteta korraldada<br />
kohaliku omavalitsuse,<br />
riigi ja ettevõtluse koostöö,<br />
et tagada süstemaatiline,<br />
strateegiast lähtuv tegevus<br />
ühise eesmärgi saavutamiseks.<br />
Soome kogemus näitab<br />
sedagi, et ühise läbimõeldud<br />
tegevuse abil on võimalik<br />
saavutada isegi rahastamist<br />
ja toetust. On ju Koidulaga<br />
seotud mitu huvitavat<br />
märksõna, mis ELi koridorides<br />
muutuvad võlusõnadeks<br />
– regionaalne areng,<br />
piiriülene kaubandus, modaalne<br />
nihe ehk vedude<br />
suunamine autotranspordilt<br />
raudteele jms.<br />
Ent mõtlemiseks pole<br />
enam aega palju jäänud<br />
– piirijaam on mõne aasta<br />
pärast valmis.<br />
oktoober 2007<br />
39
REKLAAM<br />
40 <strong>LOGISTIKA</strong>
Change language