LOGISTIKA

LOGISTIKA 

märts 2008 nr 2 (31) 

4 

Pronksiöö kahju vahekokkuvõte: 

kahju võib ulatuda 6,8 miljardini 

13 

Tallinn lubab elustada 

pargi ja reisi süsteemi

REKLAAM 

2 LOGISTIKA

KOMMENTAAR 

LOGISTIKA 

Toimetaja: Tanel Raig, 

tel 667 0111, e-post: 

tanel.raig@aripaev.ee 

Reklaami projektijuht: 

Elina Juhanson, 

tel 667 0069, e-post: 

eili.pihlak@aripaev.ee 

ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl 

Kujundaja: Eve Rammo 

Keeletoimetaja: Nele Katvel 

Fotograaf: Maris Ojasuu 

Peatoimetaja: Meelis Mandel 

Väljaandja: 

AS Äripäev 

Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn 

telefon: (372) 667 0195, 

(372) 667 0222, 

faks: (372) 667 0265, (372) 

667 0165 

Toimetus 

e-post: aripaev@aripaev.ee 

tel: (372) 667 0111, 

faks: (372) 667 0265 

Korrespondent Tartus: 

Väinu Rozental, 

vainu.rozental@aripaev.ee 

Korrespondent Washingtonis: 

Kertu Ruus, 

kertu.ruus@aripaev.ee 

Reklaamiosakond 

e-post: reklaam@aripaev.ee, 

tel: (372) 667 0105, 

faks: (372) 667 0200 

Seminarid ja Käsiraamatud 

tel: (372) 667 0207, 

faks: (372) 667 0290 

Raamatuklubi ja Infolehtede 

toimetus 

tel: (372) 667 0207, 

faks: (372) 667 0290 

Tellimine ja levi 

e-post: register@aripaev.ee, 

tel: (372) 667 0099, 

faks: (372) 667 0300 

Tiraaž: 25 600 

Tellimine internetis 

www.aripaev.ee/tellimine 

Tellimishind 12 kuuks 

3460 kr 

Trükk AS Kroonpress 

Äripäev veebis: 

www.aripaev.ee 

Toimetus võtab endale õiguse 

kirju ja kaastöid vajaduse korral 

lühendada. Toimetus kaastöid 

ei tagasta. 

Kõik ajalehes Äripäev ja tema 

lisades avaldatud artiklid, fotod, 

teabegraafika (sh päevakajalisel, 

majanduslikul, poliitilisel 

või religioossel teemal) on 

autoriõigusega kaitstud teosed 

ning nende reprodutseerimine, 

levitamine ning edastamine mis 

tahes kujul on ilma ASi Äripäev 

kirjaliku nõusolekuta keelatud. 

Kaebuste korral ajalehe sisu kohta 

võite pöörduda Pressinõukogusse 

pn@eall.ee või 

tel (372) 646 3363. 

Aprillisündmuste 

viitpommi hoovõtt 

TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD 

Mart Haugas, 

ASi Eesti Raudtee 

turundusdirektori kt 

Selgitab, millised on erinevused 

kauba transportimisel raudteel 

konteineris või kinnises vagunis. 

Peep Piiber, 

AS Kühne & Nagel 

Tutvustab lihtsaid võimalusi, 

kuidas tõsta lao efektiivsust. 

JUHTKIRI 

”Kahjumi 

kogumine 

korjab tuure ja 

suures osas meil 

sellest pääsu ei ole. 

Logistika toimetaja 

Aprillisündmuste võimalik 

kahju Eesti majandusele 

on 6,8 miljardit. 

Veel ei ole see käes, 

kuid kahjumi korjamine 

kogub tuure ja suures osas 

meil sellest pääsu ei ole. 

Koondamised transpordisektoris 

alles algasid. Suhete 

jahenemine Venemaaga, 

mis tõi kaasa idanaabri 

juurest saabuvate kaubavoogude 

kok kukuivamise, 

toimus aprillis. Tran sii diblo 

kaa di mõju pikk viiteaeg 

tõi koondamised sektorisse 

alles kuid hiljem. Tõsisemat 

koonda mislainet oli 

töötukassa sta tistika põhjal 

trans por disektoris märgata 

alles sügisel. 

Taastumist ei toimu. Ei 

Eesti Raudtee, ega Tallinna 

Sadam looda, et nad oma 

kaotatud Venemaa kaubavood 

senisel kujul kunagi 

enam tagasi saa vad. See aga 

tähendab, et Venemaalt tulnud 

kaubavoogude teenindamisest 

elanud ettevõtted, 

kes seni säästukuuril elades 

veel nina vee peal hoidsid, 

peavadki jääma paastule. 

Pikalt aga nii vastu ei pea ja 

koondamised jätkuvad. 

Seega liigutakse veel 

lä hitulevikus majandus-ja 

kom mun i kat sioo ni - 

mi nis teeriumi eksperdi Mario 

Lambingu prognoositud 

mustema stsenaariumi 

poole. Transiidisektor kaotab 

2000 töökohta ja koos 

kaudsete kahjudega seeläbi 

Eesti riik transiidisektorist 

Ain Kiisler, 

OÜ L-Consult 

Annab ülevaate, milliseid infotehnoloogilisi 

vahendeid kasutavad Eesti 

ettevõtted logistikas tellimuste 

töötlemisel. 

Eeva Pajuviidik, 

Logistika kaasautor 

Kirjutab, kuidas sajandi alguse 

edukaim autotranspordifirma OÜ 

T.R. Tamme Auto on laienenud 

uutele tegevusaladele. 

Tanel Raig 

tulemata jäänud raha 6,8 

mil jardi krooni eest. 

Kriisi positiivne külg 

on ellujääjad, kes asunud 

tegevust üm ber korraldama. 

Transpordi infra struktuuri 

suuromani ke Ees ti Raudtee 

ja Ta l l i nn a S ad a m a kon t einervedudele 

ümberorienteerumine 

toimub kii duväärt 

energilisusega. 

Nende edu tähendab 

paljude väiksemate transiidiäri 

teenindamisega 

tegelevate ettevõtete 

ellujäämisvõimalust. 

SELLES NUMBRIS: 

Logistikategu 

Tallinki talvist kiirlaevaliini 

saadab edu. 18–21 

Küsitlus 

Maksulised teed ei leia Eestis 

toetust. 22 

Laopinnad 

Suurtele lao- ja tööstuspindadele 

ei ole enam nõudlust. 

25 

Laotõstukid 

Rocla tõi seeriatootmisse 

automaatse tõstuki – Eesti 

laod selle jaoks liiga väiksed. 

26–28 

10 aastat tagasi 

Mercedes võitis kaubikumüügiturul 

soodsa liisinguga. 

30 

Kolumn 

Kas tulevik kuulub rohelisele 

logistikale. 38 

märts 2008 

3

TRANSIIT 

Pronksiöö 

kahjuarve võib 

tõusta kuni 6,8 

mld kroonile 

Sillamäe sadam. 

Foto: Veiko Tõkman 


TRANSIIT 

Tanel Raig 

aripaev@aripaev.ee 

Transiidiga seotud ettevõtted 

ja analüütikud löövad 

kokku eelmise aasta 

majandustulemusi – pronksiöö 

kahjumiks võib Eesti riigile 

kujuneda kuni 6,8 miljardit 

krooni. 

Veel ei ole sellise kahjuni 

jõutud, kuid kõige hullem 

stsenaarium võib alles ees 

seista, sest mõjud võivad avalduda 

pika viiteajaga. 

Transiit kaotab miljardeid 

Mõned aastad tagasi meediakära 

saatel tegevust alustanud 

ja ka aasta logistikateo 

tiitli võitnud Sillamäe Sadam 

kiratseb. Juba eelmise aasta 

novembris kirjutas Äripäev, 

et sadama esialgu loodetud 

3 miljoni tonnise kaubamahu 

asemel, tuleb 2007. aastal 

täis vaid 2 miljonit tonni kaupa. 

Tegelikkuses on sadam 

võimeline läbi laskma 15 miljonit 

tonni kaupa. Praegu 

ei soovi sadam oma eelmise 

aasta tulemusi avaldada. 

Kuid sadama turundusdirektor 

Andrei Birov hindab kogu 

Eesti transiidisektori seisundit 

ja ütleb, et transiidimahtude 

vähenemisest kaotab 

kogu Eesti riik aastas miljardeid 

kroone. 

Majandus- ja kommuni katsiooniministeeriumi 

majandusanalüüsi 

talituse ekspert 

STATISTIKA 

Transpordiäris oli suurim koondaja Eesti Raudtee 

Töötukassa transpordisektoris makstud kollektiivse koondamise hüvitised 2007. aastal 

Koondaja koondatute arv hüvitise suurus koondamise aeg 

AS Coal Terminal Trans 22 263 241 18.01.2007 

AS Petromaks Stividor 22 432 675 03.09.2007 

AS Mootorreisid 18 117 461 20.09.2007 

AS Eesti Raudtee 83 1 758 990 01.10.2007 

AS Maardu Raudtee 10 107 240 22.10.2007 

AS Refetra 22 313 084 30.10.2007 

AS Coal Terminal Operator 22 209 237 22.11.2007 

AS Milstrand 11 128 799 06.12.2007 

AS Eesti Raudtee 59 1 070 315 11.12.2007 

AS Aero Airlines 41 568 101 21.12.2007 

Allikas: töötukassa 

Mario Lambing ütleb välja 

konkreetse rahalise kahju 

vahemiku. Kuna aprillisündmuste 

tagajärjel on Eesti 

Raudtee veomahud kukkunud 

ca 40% (kaubavedu sadamate 

kaudu veidi vähem), siis 

arvestades transiidisektoris 

töötavate inimeste arvu ja 

nende loodavat lisandväärtust, 

tähendaks püsiv 30–40- 

protsendiline kaubamahtude 

vähenemine hinnanguliselt 

kuni 2000 töökoha kaotamist 

transiidisektoris. Selle 

mõju SKP-le on 1–2%, ehk 2–4 

miljardit krooni. Koos kaudsete 

mõjudega on Lambingu 

hinnangul aga kaotused veel 

kuni ca 70% suuremad. Kokku 

tähendaks see siis kuni 

6,8 miljardi kroonist kaotust. 

Samas möönab Lambing, et 

reaalsed mõjud on jäänud 

teadaoleva info põhjal siiski 

väiksemaks. Kuid mõjud võivad 

avalduda üsna pika viitajaga: 

“Pole välistatud, et 

prognoositud suurusjärgus 

töökohtade kaotamised transiidisektoris 

veel aset leiavad,” 

nendib Lambing. 

Koondamised algasid 

Töötukassa andmetele maksti 

kollektiivseid koondamishüvitisi 

veonduse ja laonduse 

sektoris möödunud aastal 

kokku üheksa ettevõtte 

310 töötajale. Enamik neist 

koondamistest toimus aasta 

teisel poolel, sügisel. 

Transpordifirmade pankrotilainet 

ei olnud töötukassa 

eelmise aasta maksejõuetushüvitiste 

kokkuvõtte järgi 

veel märgata. Kohtuteadetest 

võib leida ka vaid kahe suurema 

transiidisektoriga seotud 

ettevõtte pankrotiteated. 

107 töötajaga Stivideerimise 

OÜ tegeles laadungi käitlemise 

ja stividoritegevusega. 

Möödunud aasta juunis Harju 

maakohtule esitatud avalduses 

märgib aga ettevõte, et 

maksejõuetuse üheks põhjuseks 

oli aasta alguse kaupade 

voo vähenemine Venemaalt 

läbi Paljassaare sadama. 

42 töötajaga AS Talstok tegeles 

väetiste transiidiga Venemaalt 

kolmandatesse riikides 

se, sa muti nende ladustamise 

ja müügiga. Temagi pidi 

augustis kohtule pankrotiavalduse 

esitama, kus möönis, 

et maksejõuetuse üheks 

põhjuseks on Venemaa tarnijate 

keeldumine koostööst 

ning lepingutest taganemine 

pärast aprillisündmusi. 

MANNLINES 

Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod 

UUS! KOLMAS LAEV LIINIL 

PÕHJA-INGLISMAA JA HOLLAND 

EKSPORT-IMPORT 

• Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi 

Bremerhaveni sadama Eestisse 

• Inglismaa Eesti kaubaveo 

transiitaeg 3 päeva 

Killingholme 

Terneuzen 

Inglismaa – 2 x nädalas 

Saksamaa – 2 x nädalas 

Holland – 2 x nädalas 

Soome – 2 x nädalas 

Rootsi – 1 x nädalas 

Broneerimine ja lisainfo 

Mann Lines OÜ 

Rae põik 10, 

76806 Paldiski 

tel 679 1450 

faks 679 1455 

E-post mannlines@mannlines.ee 

www.mannlines.com 

märts 2008 

5

TRANSIIT 

Ümberkorraldused 

hoiavad Eesti Raudteed vee peal 

Eesti Raudtee tulemu seks 

jäi möödunud aastal 7,62 

miljonit tonni veetud 

kaupa vähem kui aas ta 

va rem. 

2006. aastal veeti Eesti 

Raud tee infrastruktuuril 

44,3 miljonit tonni kaupa, 

2007. aastal oli kaubaveomahuks 

36,68 miljonit tonni. 

Ka 2007. aasta neli esimest 

kuud olid Eesti Raudtee 

kauba vedudele väga head, 

kui ööpäevas võeti piirilt vastu 

rekordiliselt keskmiselt 

36,1 rongi ja veeti kuus üle 

4 miljoni tonni kaupa. 

Raudtee tunneb jahedaid 

suhteid Venemaaga 

2007. aasta aprillis-mais toimus 

Eesti ja Venemaa poliitiliste 

suhete järsk jahenemine 

ning seda oli tugevalt tunda 

ka raudteel. Alates maist 

kuni möödunud aasta lõpuni 

võttis Eesti Raudtee ööpäevas 

piirilt vastu keskmiselt 

18,7 rongi ja kaubaveo maht 

kuus langes 2,2–2,5 miljonile 

tonnile. Sarnased kaubaveomahud 

püsivad praeguseni. 

Kaubamahtude oodatust 

varasem ja järsem langus 

sundis Eesti Raudteed 

2007.aastal kokkuhoiule, mis 

tõi kaasa tööjõuvajaduste, 

kulude ning investeeringute 

ümbervaatamise. 

Eesti Raudtee kärpis 

kulusid 

Töömahu vähenemise tõttu 

loobuti 200 raudteelase 

töökätest. Praegu töötab 

Eesti Raudtees ligi 2100 inimest. 

Samuti kärbiti kulutusi 

sadade miljonite kroonide 

ulatuses, säilitades samas 

investeeringud raudtee infrastruktuuri. 

Muutunud veomahtudega 

käivitatud ümberkorraldused 

on õnneks olnud edukad. 

Kaubavedude struktuuri 

ja hindu ümber kujundades 

on Eesti Raudtee jätku- 

Eesti Raudtee veduritel oli alates maist tööd poole vähem. Venemaa piirilt oli vedamiseks 

vastu võtta ööpäevas varasema 36 rongi asemel vaid 19 rongi. 

Foto: Andres Haabu 

100 

80 

60 

40 

20 

0 

–20 

–40 

–60 

–80 

TULEMUSED 

Eesti Raudtee peamised kaubagrupid tegid 2007. aastal kiire languse 

kaubaveo mahu muutused võrreldes eelmise aastaga, protsentides 

–100 

süsi 

01.07 02.07 03.07 04.07 05.07 06.07 07.07 08.07 09.07 10.07 11.07 12.07 01.08 02.08 

Allikas: Eesti Raudtee 

valt suutnud täita oma laenukohustusi, 

investeerida infrastruktuuri 

ja veeremisse ning 

püsida kasumis. 

Ettevõtte eelmise aasta 

müügitulu oli 1,803 miljardit 

krooni ning puhaskasum 138 

miljonit krooni (see ei ole tee- 

nitud kaubavedudest). Aasta 

varem olid tulemused vastavalt 

1,95 miljardit krooni ja 

kasum 249 miljonit krooni. 

2007. aasta septembris sai 

valitsuselt heakskiidu Eesti 

Raudtee uus äriplaan. 

See kajastab langust 

–28 

nafta ja 

naftatooted 

–37 

väetised 

–40 

kokku 

6 LOGISTIKA 

–97 

pikaajalise äritegevuse mahtudes. 

Et sellises olukorras 

majanduslikult edukalt toimida 

peab äriplaan vajalikuks 

keskmise juurdepääsutasu 

ja kaubaveotasu suurendamist. 

Tanel Raig

REKLAAM 

... JA SÄRA OMA ÄRIS! 

Tarbesõidukite eriseeria koos konditsioneeriga 

189 900.- 

164 900.- 

Kangoo Express alates 164 900.- 

Võit kuni 25 000.- 

299 900.- 

264 900.- 

Trafic alates 264 900.- 


379 900.- 

329 900.- 

Master alates 329 900.- 


Kütusekulu: Kangoo 4,6–11,0 l/100 km; Trafic 6,8–12,9 l/100 km; Master 6,9–10,7 l/100 km. 

CO 2 emissioon: Kangoo 139–205 g/km; Trafic 205–244 g/km; Master 184–237 g/km. 

Kampaania kestab kuni 01.04.2008 või kuni kaupa jätkub. 

Renault on Eestis juba aastaid tarbesõidukite turuliidrite seas. Renault tarbesõidukid on 

tõestanud end kui vastupidavad, kasutajasõbralikud, ökonoomsed ja mugavad töövahendid. 

CITY MOTORS AS, TALLINN, Staadioni 1, tel 626 4070 | TARTU, Jõe 9a, tel 736 7890, www.citymotors.ee 

Edasimüüjad: KURESSAARE: WARMA AUTO OÜ, Pikk 59, tel 453 0122 | SILLAMÄE: ZUR AS AUTOKESKUS, 

Tallinna mnt 19, tel 392 6117 | NARVA: ZUR AS, Kalda 5, tel 359 3000 

ABC MOTORS AS, TALLINN, Paldiski mnt 105, tel 674 7700, www.abcmotors.ee 

Edasimüüjad: RAKVERE: WIRU AUTO OÜ, Kreutzwaldi 5B, tel 329 5560 | VILJANDI: RAEL AUTOKESKUS, 

Tallinna mnt 97, tel 433 0987 | PÄRNU: KALEV HOLZBERG OÜ, Tallinna mnt 91a, tel 447 7300 

märts 2008 

7

TRANSIIT 

Aprillisündmused jätsid 

Spacecomi kahjustamata 

ASi Spacecom juht Oleg 

Ossinovski on kogu 

aprillisündmustejärgse 

aja jaganud vastakat 

infot. Tema sõnul on 

ettevõtte nii suuri kahjusid 

kannatamas, et tegevus 

tuleb lõpetada, samas 

näitavad tegevustulemused 

teistsugust pilti. 

Juba mai alguses teatas 

Ossinovski, et Spacecomil 

seisab 500 tsisterni ja töötajad 

tuleb saata sundpuhkusele. 

Firma tuleviku osas 

aga lubas Ossinovski kaaluda 

ümberregistreerimist Lätti. 

Samas andis Eesti Raudtee 

juuni alguses välja statistika, 

mis näitas, et juuni kahe esimese 

nädalaga oli Spacecom 

oma vedude mahtu kasvatanud 

10% võrreldes aasta varasema 

ajaga. 

Järgmine teade Spacecomilt 

tuli eelmise aasta oktoobris. 

“Järgmisest aastast 

lõpetame oma tegevuse. Sellel 

aastal teenisime 300 mln 

krooni kahjumit ning ei soovi 

olla kahjumis ka järgmisel 

aastal,” ütles Ossinovski 

Äripäeva konverentsil “Edu 

võti 2008”. 

Oleg Ossinovski on kor duvalt 

lubanud firma tegevuse lõpetada. 

Foto: Julia-Maria Linna 

TERVIKLAHENDUSED 

IK SPEDITORILT! 

SAKSAMAA, 

HOLLAND, BELGIA, 

SUURBRITANNIA 

Tel 681 1751 

www.ikspeditor.com 

Möödunud kuul Spacecomi 

2007. aasta tulemusi 

kommenteerides ütles Oleg 

Ossinovski ka ise, et transiidi 

vähenemine ei avaldanud 

Spacecomile suurt mõju. 

“Meil jäi vedude maht 

samaks,” tunnistab ta. ASi 

Spacecom 2007. aasta käive 

ulatus esialgsetel auditeerimata 

andmetel 629,2 miljoni 

kroonini ning tulumaksueelne 

kasum oli 176,5 miljonit 

krooni. 2006. aastal oli 

ettevõtte tulemiks 727,2 miljoni 

kroonise käibe juures 

203,1 miljonit krooni tulumaksueelset 

kasumit. Ometigi 

lubas Ossinovski taas 

mais Spacecomi tegevuse 

lõpetada, kuna Eesti Raudtee 

tõstab infrastruktuuri 

kasutamise tasu. Eesti Raudtee 

esindaja Urmas Glase 

sõnul on raudtee korrashoiuks 

kogutav infrastruktuuritasu 

tõus paratamatu. 

“Kui kaubamahud vähenevad, 

siis ka sutustasud kasvavad 

ja seda kõigi jaoks,” kommenteeris 

Glase. 

Juba märtsi alguses lõpetaski 

Spacecom veod raudteel. 

Tanel Raig 

Maanteetranspordi 

kvaliteediliider 

Põlatud 

puiduveod 

leidsid Kunda 

Sadama 

Kunda Sadam oli Eestis 

üks väheseid transpordiga 

seotud ettevõtteid, 

kellele aprillisündmuste 

tagajärjed äriliselt edukaks 

osutusid. 

Kuigi Kunda Nordic 

Cementi koosseisu kuuluv 

Kunda Sadam eraldi oma 

majandustulemusi ei avalda, 

tunnistab sadama direktor 

Andrei Nikolajev, et 

hinnanguliselt sai sadam 

aprillisündmustest 400 000 

tonni kaubakäivet juurde. 

Sadama eelmise aasta kogu 

kaubamaht oli 1,7 miljonit 

tonni. Aasta varem oli 

sadam vahendanud 1,1 miljonit 

tonni kaupa. 

Raudtee remont viis 

puidu merele 

Kunda Sadamasse hakkas 

möödunud aasta suvel saabuma 

suuremal hulgal puidulastiga 

laevu. Põhjuseks 

oli väidetavad remonttööd 

Venemaa Oktoobri raudteel, 

mis ei lasknud enam 

Eestisse puidukoormatega 

kaubaronge saata. 

Seetõttu leidsidki 

Venemaalt puidu importijad 

uue kiire lahendusena 

meretranspordi ja Kunda 

Sadama. Nikolajev annab 

endale siiski aru, et kui 

Oktoobri Raudtee koostöösoov 

Eestiga taastub, siis 

jätkab osa kliente puiduvedudeks 

raudtee kasutamist, 

kui see on neile mugavam 

ja soodsam. 

Eelmise aasta kasv 

enam ei kordu 

Seetõttu on Nikolajev rahul, 

kui tänavu suudekase kaubamahtusid 

stabiliseerida. 

“Lisaks said kohalikud 

tööstused otseselt aru, kui 

tähtis on regionaalse Kunda 

Sadama olemasolu,” on 

Nikolajev veendunud. 

Tanel Raig 


Tallinna Sadam kaotas aasta 

teise poolega esimese poolaasta edu 

Tallinna Sadama esimesel 

poolaastal kasvutempos 

liikunud kaubamaht pöördus 

aasta keskel järsule 

langusele. Sinna langusse 

mahud jäidki ja aastakokkuvõttes 

vähenes Tallinna 

Sadama kaubamaht 13%. 

Tallinna Sadama eelmise 

aasta kaubamaht oli 36 miljonit 

tonni võrreldes aasta 

varasema 41,3 miljoni tonniga. 

Kaubamahtude vähenemise 

põhjuseks olid aprillisündmused 

ja selle järel toimunud 

kaubavoogude ümbersuunamised. 

Venemaalt 

lähtuvat vedellasti ja kivisöe 

vood suunati kaubaomanike 

poolt ümber Venemaa enda 

või teistesse piirkonna sadamatesse. 

Maist alanud kaubamahu 

järkjärguline kiire 

vähenemine toimus eeskätt 

puitlasti ja vedellasti arvelt. 

Kaubamahu struktuuris 

TULEMUSED 

Sadama mahud 

languses 

Tallinna Sadama kaubamahud, 

mln tonni 

45 

30 

15 

36 

0 

2003 2004 2005 2006 2007 

Allikas: Tallinna Sadam 

kasvas peamiselt Läänemere 

idakalda ja selle taguse piirkonna 

tarbimise arenguga 

seotud konteiner- ja veeremkauba 

ning uute sõiduautode 

maht. Konteinerkaubandust 

soosib ka kaubanduse kasvav 

trend kauba saatmiseks konteinerites, 

mis lihtsustab ja 

kiirendab kaubakäitlusega 

seotud toiminguid. 

Koos kaubamahu vähenemisega 

langes Tallinna Sadama 

turuosa Läänemere idakalda 

suuremate sadamate 

hulgas – 11,9%lt 9,8%le. 

Samuti vähenesid Tallinna 

Sadama tegevustulud ja 

efektiivsus. Tallinna Sadama 

eelmise aasta käive oli 1162 

miljonit krooni ja kasum 473 

miljonit krooni. Aasta varem 

olid tulemused paremad, kasum 

1178 miljonit krooni ja 

kasum 546 miljonit krooni. 

Kaubamahtude vähenemise 

tingimustes otsustati 

ümber vaadata ka Muuga 

sadama investeeringute 

plaan ja 2007. aastal Muuga 

sadamasse investeeringuid 

ei tehtud. 

Tanel Raig 

TRANSIIT 

Kiire kasv 

lõppes 

Esialgsetel andmetel 

veeti aasta kokkuvõttes 

raudteel transiitkaupa 

17,5% vähem kui 

aasta tagasi. Lisaks transiidile 

vähenes ka importkaupade 

transpordivoog 

Venemaalt. 

Seoses transiitvoogude 

langusega vähenes rahvusvaheline 

kaubavedu. 

Eesti veondusettevõtete 

tulude kasv rahvusvahelise 

veo eest pidurdus 2006. 

aasta 14%lt 5%le 2007. aastal. 

Kasvu aeglustumine 

oli tingitud põhiliselt 

raudteetranspordi tulude 

17%lisest langusest. Lisaks 

sellele alanes ka autotranspordi 

ettevõtete tulude 

kasv 2006. aastaga poole 

võrra, ehk 9,5%le. 

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi 


osakonna makromajanduse 

talituse juhataja 

Eesti 

Logistikaühing 

märts 2008 

9

TRANSIIT 

KÜSITLUS 

Kuivõrd taandub tänavu eelmise aasta aprillisündmuste mõju Eesti transpordi- ja transiidisektoris? 

Andrei Birov, ASi Sillamäe 

Sadam turundusdirektor 

Tänavu aasta Eesti transiidis 

olulisi muutusi 

ei toimu. Need kaubad, 

mida sai koheselt ümber 

suunata, suunati juba 

aprillisündmuste järgselt 

mujale. 

Uued Eesti transiidimahu 

vähenemised toimuvad 

2009. aastal, kui Ust-Lugas 

valmib 8 miljoni tonnise 

võimsusega masuuditerminal, 

ro-ro- ja konteinerterminal 

ning käiku võetakse 

multifunktsionaalne üldkauba 

terminal. 

Konteinerite mahu olulist 

kasvu läbi Eesti ma ei 

näe, sest ka konteinerid peavad 

liikuma üle piiri. Piiri- 

ületuse infrastruktuuri meil 

aga ei arendata. 

Hoopis Riia Sadam 

sõlmis kasvava ida-lääne 

suunalise konteinerveo 

kindlustamiseks ASiga 

Transkonteiner kokkuleppe 

2 miljoni TEU võimsusega 

konteinerterminali ehitamiseks 

Riiga. Läti transpordiminister 

nimetas seda kokkulepet 

strateegiliseks. 

Mario Lambing, majandusja 

kommunikatsiooniministeeriumi 


talituse ekspert 

Võib eeldada, et teatud 

osa transiidist on 

Eesti jaoks jäädavalt 

kadunud (nt söe, väetiste ja 

osa kütuste vedudest). Edaspidine 

kasv pole siiski välistatud 

ning transiidis osalevad 

ettevõtted teevad ka selle 

nimel tööd, et kaubamahtusid 

taas suurendada. Suuremad 

lootused on seotud 

konteinervedude arendamisega, 

kuid olulistest edusammudest 

on veel vara rääkida. 

Erki Lõhmuste, rahandusministeeriumi 


osakonna 

makromajanduse talituse 

juhataja 

Vene turuga seotud 

üldise olukorra 

paranemist ei oodata 

ka sellel aastal. Transiitmahtude 

langus jätkub 

aasta esimesel poolel, seda 

valdavalt nafta ja naftasaaduste 

ning kivisöe transiidi 

vähenemise tõttu (kuna 

2007. aasta alguses leidis 

aset transiidi hoogne 

kasv). 

Aasta teisel poolel võib 

oodata Venemaalt saabunud 

transiitmahtude stabiliseerumist. 

Madal transiidinõudlus 

mõjutab kogu transpordisektorit 

(ja ennekõike 

raudtee- ja sadamate operaatorite 

tegevust) negatiivselt 

– tööhõive, käive ja 

kasumlikkus transiidisektoris 

ilmselt langeb. 

Lisaks mõjutab 2008. 

aastal transporditurgu ka 

majanduskasvu üldine aeglustumine. 

See toob omakorda 

kaasa kaubavoogude 

vähenemise, konkurentsi 

teravnemise ja kulude 

kasvu. 

KATAB KÕIK 

BEST-HALL - kiire, soodne ja ökonoomne lahendus 

Best-Halli angaaride kõrge kvaliteet annab võimaluse laopinda 

kiiresti ja efektiivselt suurendada. 

Raamide valmissektsioonid paigaldatakse ja kinnitatakse otse asfaltalusele, 

mille laius võib olla kuni 50 m, või betoonvundamendile, tagades seejuures 

puhta silde kuni 100 m. 

Best-Halli angaarid saab ka minimaalse tasu eest demonteerida ja uuele 

kohale paigutada. 

Angaaride välisilme võib kujundada tellija individuaalseid soove 

arvestades (logod, värvigamma jms). 

Best-Hall OY esindus Baltimaades 

Best-Hall Baltic OÜ 

Tiit Kremm, tel 50 94 653 

e-post tiit.bhb@gmail.com; www.bhb.ee 

Best-Hall OY 

Yhdystie 3–7, 68300 Kälviä, FINLAND 

tel +358 6 832 5000, faks +358 6 835 0477 

e-post info@besthall.com 

www.besthall.com 


REKLAAM 

Haagiste ja 

sadulveokite rent! 

EESTI, LÄTI, LEEDU, POOLA 

SCANIA 

sadulveokite 

pikaajaline rent 

Scania R 420 LA4x2MNA Topline 

EURO IV, opticruise GRS905R, kliima, 

kohvimasin, külmik, raadio/CD, CB 

raadio, 2x700 L paagid 

SCHMITZ 

- TIR- poolhaagised 

- konteinerhaagised 

- kardinhaagised 

- külmikhaagised 

EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav sild, 

alusekast, avatav katus, postiaugud koos 

postidega, alumiinium täisuksed 

LAMONT GRUPP AS Aruküla tee 2, Jüri alevik, Harjumaa 75301 

Tel: 609 1850, 503 3400 Janar, 502 1800 Heiki, e-post: info@trailway.ee, www.trailway.ee 

märts 2008 

11

LIIKLUSUMMIKUD 

Linn elustab pargi ja reisi 

Autoliikluse kasvuga võitlev Tallinna transpordiamet ei luba 

pargi ja reisi süsteemi populaarsuse tõstmiseks tasuta 

bussisõitu, kuid alustab lähiajal reklaamikampaaniat, 

tutvustamaks P&R-süsteemi eeliseid. 

Tanel Raig 


Tallinn asus eelmisel aastal 

liiklusummikutega võitlemiseks 

autojuhte teedelt ära 

meelitama ja lõi pargi ja reisi 

süsteemi. Paraku on autode 

enne kesklinna parklasse 

jätmine ja sealt edasi bussiga 

liikumine jäänud oodatust 

tunduvalt tagasihoidlikumaks. 

Mõju liiklusummikute 

vähenemisele ei ole. 

Inseneribüroo Stratum 

juht Dago Antov esitas eelmises 

Logistika numbris 

mitmeid ideid Tallinna liik- 

lusummikute leevendamiseks. 

Ettepanekuid on tulnud 

ka pärast artikli ilmumist. 

Esitatud ideid ja ettepanekuid 

kommenteerib Tallinna 

transpordiameti juhataja 

asetäitja Tiit Siimon, kes tasuta 

bussi sõitu ei luba, kuid 

on nõus, et P&R-süsteem vajab 

rohkem reklaami ning 

osa suurte teede-ehitusrahadest 

võiks suunata ühistranspordi 

arendamisse. 

Pargi ja reisi süsteemis lubada 

tasuta bussisõitu. 

Tiit Siimon: Liiklus- ja parkimiskoormuse 

vähendamiseks 

Tallinna kesklinnas on 

Tallinna volikogu kehtestanud 

tasulised parkimisalad 

ja parkimistasu. Sama määrusega 

on sõiduki juht P&Rsüsteemi 

parklas parkimistasu 

maksmisest vabastatud, 

kui ta omab kehtivat Tallinna 

ühtse ühistranspordi 

piletisüsteemis kasutatavat 

perioodipiletit. Esimese etapina 

rakendas linn P&R-süsteemi 

Pirita–kesklinna suunal. 

Süsteemi toetab ühistranspordirada 

Piri ta teel. 

P&R-süsteemi kasutajatele 

tasuta bussisõidu võimaldamisega 

rikuks aga linn võrdse 

kohtlemise printsiipi. 

Massiivne reklaamikampaania 

pargi ja reisi süsteemile, et tõsta 

autojuhtide teadlikkust süsteemi 

olemasolust ja tuua esile 

P&R-i eeliseid. 

P&R-süsteemi on meedias 

kajastatud, autojuhtidele on 

välja jagatud tuhandeid asjakohaseid 

infovoldikuid. Samas 

nõustume ettepanekuga 

– infot P&R-süsteemi eeliste 

kohta on olnud vähe. 

Lähinädalatel alustab linn 

pargi ja reisi reklaamikampaaniaga. 

Luua pargi ja reisi süsteem ka 

Tartu maanteele, enne Ülemiste 

ristmikku, et vähendada Ülemiste 

ristmiku koormust. 

Tallinna linna, Inseneribüroo 

Stratum ja Tallinna 

Tehnikaülikooli väljatöötatud 

lähtekohtades P&R-süs- 

Broneeri firmale laopind uues logistikakeskuses! 

Logistikakeskuse 

arendaja 

Paldiski 

Saue 

Pärnu 

Tallinn-Pärnu mnt 

Tallinn 

Sankt-Peterburg 

Tartu 

Üüri- ja müügiinfo: 

5079 987 Einar Vellend 

www.logistikakeskus.ee 


eklaamikampaania 

LIIKLUSUMMIKUD 

teemi rakendamiseks Tallinnas 

on ette nähtud süsteemi 

kehtestamine ka Mõigu–Ülemiste–kesklinna 

suunal. 

P&R-süsteemi rakendamine 

Tartu maantee suunal 

on kavas lähiaastatel. 

Sulgeda liikluseks kesklinnas 

Estonia puiestee (v.a ühistranspordile) 

– see sunniks kesklinna 

transiidina läbivaid sõidukijuhte 

otsima ümbersõidu võimalusi 

kesklinnast. 

Nii Tallinna trammiprojektis 

kui ka Tallinna täna vate 

ja kergliiklusteede teemaplaneeringus 

on arvestatud Estonia 

puiestee peaasjalikult 

ühissõidukitele jätmisega. 

Teoks saab see siis, kui Eesti 

valitsus siiski võtab nõuks 

suunata Euroopa Liidult saadavat 

toetust Tallinna trammiprojekti 

elluviimiseks. Sellisel 

juhul on Estonia puiestee 

sulgemine tava liiklusele 

kavandatud aastasse 2013. 

Rajada linna sisenevatele teedele 

ühistranspordirajad. 

Tallinna transpordiamet rajab 

2008. a juuniks ca 10 

km ühistranspordiradasid, 

koos ühistranspordi prioriteedisüsteemiga 

fooriristmikel, 

kesklinna suunas. 

Ühe raja äravõtmine tavaliikluselt 

ei vähenda küll liiklusummikuid 

tavaliiklejatele, 

kuid muudab samal ajal 

ühistranspordi kiiremaks 

ja mugavamaks. See vähendab 

kindlasti autokasutajate 

hulka. 

Tuua ära ühistranspordiradadelt 

muu liiklus. Võimalusel tõsta 

ühistranspordiradadele ümber 

ka trammiteed – muudaks 

ühistranspordi kiirmekas ja sellega 

ka ühistranspordi kasutamise 

atraktiivsemaks. 

Ühistranspordiradadelt tavasõidukite 

äratoomine sisaldub 

juba nende radade nimetuses 

ja nendel radadel liikumise 

korras. Küsimus on 

kontrolli tõhustamises. See 

on käesoleval ajal politsei pädevus. 

Seadusemuudatused, 

mis võimaldaksid kasutada 

ka elektroonset järelvalvet 

bussiradade kasutamise üle 

(analoogselt kiiruskaameratega), 

on praegu valitsuses ja 

riigikogus menetluses. 

Ehitada Tallinna väike ringtee, 

mille abil suunata kesklinnast 

eemale transiitreisijad, kellel 

kesklinna sõita tegelikult vajadust 

ei ole. 

Kindlasti mõjub see positiivselt 

liiklusummikute leevendamisele. 

Tallinna kommunaalamet 

tegeleb väikese 

ringtee võimalike variantide 

väljatöötamisega. 

Seejärel saab arvutada 

ringtee rajamise maksumused 

ning alles siis, arvestades 

vahendite olemasolu, rääkida 

ringtee valmimise tähtaegadest. 

Suunata osa teedeehituse raha 

ühistranspordi arendamisse 

– ühistranspordi kasutamine 

suudab tipptunnil ristmikelt ära 

tuua rohkem autosid kui ristmike 

ümberehitamine, mis nihutab 

ummiku edasi ainult järgmise 

ristmikuni. 

See on põhimõtteliselt ka Tallinna 

transpordiameti seisukoht. 

Samal ajal tuleb Tallinna 

transpordisüsteemi siiski 

arendada kui tervikut. 

märts 2008 

13

RAUDTEE 

Transpordi maksumus 

sõltub valitud vagunist 

Mart Haugas, Eesti Raudtee 

turundusdirektori kt 

Kaubaveo maksumus 

raudteel sõltub sellest, 

kas kaup saabub konteineris, 

pakendatult, puistes 

või muud moodi. 

Kui kaup saabub siia konteinerites, 

siis on see otstarbekas 

edasi saata samuti konteinerites. 

Nii saab vältida lisakulude 

teket ümberlaadimisel. 

Kui aga kaup saabub siia pakendatult, 

lahtiselt või muud 

moodi, siis saab kauba laadida 

kas kinnisesse vagunisse 

või soovi korral ka konteinerisse. 

Kõik sõltub sellest, millised 

on tehnoloogilised võimalused 

lähtejaamas ning 

kuidas saab sihtjaamas kaupa 

vastu võtta. 

Eelnevalt tuleb selgeks teha, 

kas sihtjaam on avatud vastavateks 

kommertsoperatsioonideks 

ning millise suurusega 

konteinereid ollakse seal 

üldse võimelised vastu võtma. 

Väga oluline on teada piirijaamades 

naaberriigi Venemaa 

tolli töötehnoloogiat, 

kas nad saavad seadustega 

ettenähtud toiminguid teha 

või mitte. Konteinervedudel 

on need protseduurid erinevad, 

võrreldes kauba veoga 

kinnistes (pool)vagunites. 

Eesti Raudtee ei otsusta, 

kas vedada kaupa konteineris 

või kinnises vagunis. Need valikud 

teeb klient ja tellib veoettevõttelt 

vastava teenuse. 

Kliendile on oluline kauba 

kättetoimetamise tähtaeg ja 

palju see maksab koos kõigi 

lisateenustega ühel või teisel 

juhul. Samuti tasub teha hinnavõrdlus 

autotranspordiga. 

Raudteel saab kaupa vedada nii konteineri kui ka kinnise vaguniga. 

VÕRDLUS 

Konteiner vs kinnine vagun 

Hinnad on arvutatud üldhinnakirja alusel toidukauba (konservid) transpordil 

1. Veotariif 

20jalase konteineri transport 

Muugalt riigipiirini 

(Narva, Orava või Valga) 

maksab 1970 krooni ja 40- 

jalase konteineri transport 

3510 krooni. 

Vedu kinnises vagunis 

Muugalt Narva maksab 124 

krooni/tonn ja marsruudil 

Muuga–Orava või Muuga– 

Valga 155 krooni/tonn. 

Kinnisesse vagunisse on 

võimalik laadida 50–60 tonni 

kaupa (sõltuvalt vaguni tüübist 

ja kauba iseloomust). 

20jalane konteiner võimaldab 

laadida 20–23 tonni ja 

40jalane 27–30 tonni kaupa. 

Konteinerite puhul on oluline 

ka tühja konteineri enda 

kaal, mis lisandub kaubakaalule 

ja on oluline vaguni kandevõime 

seisu kohast. Konteinerplatvormi 

kandevõime 

on vahemikus 68–71 tonni. 

Seega, kui vedada raskekaalulist 

kaupa 20jalases 

konteineris, siis on võimalik 

ühele rongiplatvormile paigutada 

vaid kaks konteinerit, 

kuna vaguni kandevõime 

lihtsalt rohkem ei võimalda. 

2. Lisateenused 

Printsipaalitasu 330 krooni/vagun/konteiner. 

Eeltollivormistus Venemaa 

Föderatsiooni tollis 

30,5 eurot/vagun või konteiner. 

Üldpargi vaguni kasutus 

15 krooni/vaguntund, esimesed 

12 tundi on tasuta 

laadimisoperatsioonide 

teostamiseks. 

Üldpargi vaguni tellimine 

laadimiseks 200 krooni/ 

vagun. 

Suurkonteineri põhi- ja 

lisa plaani tellimine 275 

krooni/TEU. 

Vaguni etteandmine-äratoomine 

ASi Muuga CT, ASi 

Refetra haruteel 274 krooni/vagun. 

Lisanduda võib veel mitmesuguseid 

lisateenuseid. 

Allikas: Eesti Raudtee 

Foto: Andres Haabu 


REKLAAM 

märts 2008 

15

UURING 

Eesti logistikafirmad eelistavad 

Teiste regioonidega võrreldes 

paistavad Eesti 

logistikateenuste pakkujad 

silma keskmisest sagedasema 

traditsiooniliste 

kommunikatsioonivahendite 

ja internetipõhiste portaalide 

kasutamisega. 

Levinuimad on muidugi 

traditsioonilised posti-, telefoni-, 

faksi- ja elektronpostisuhtlus. 

Internetipõhist portaali 

eelkõige tellimuste vastuvõtuks 

kasutavad peaaegu 

pooled Eesti logistikateenuste 

pakkujad, 40% tootmisfirmadest 

ja 35% kaubandusettevõtetest. 

Intraneti ja ekstraneti 

süsteemid on kõige laiemalt 

levinud kaubandusfirmades 

(u 40%), tootjatest ja logistikateenuste 

pakkujatest kasutab 

neid umbes veerand. 

EDI (Electronic Data 

Interchange) süsteeme kasutab 

kolmandik kaubandusfirmadest, 

28% logistikateenuste 

pakkujaist ja 22% 

tootjaist. 

Ettevõtte ressursside planeerimise 

(ERP) süsteeme 

kasutab 9% Eesti tootjaist, 

5% logistikateenuste pakkujaist 

ja 4% kaubandusfirmadest. 

Muid seni mainimata 

IKT lahendusi kasutab üle 

20% kaubandusfirmadest, 

15% logistikateenuste pakkujaist 

ja 5% tootjaist. 

Keskmisest vähem kasutatakse 

intranetti/ekstranetti, 

EDI-t, ribakoode ja 

ERP lahendusi. 

Eesti tootjad eristuvad 

keskmisest kõrgema traditsiooniliste 

kommunikatsioonivahendite, 

maili, EDI 

kasutamise ning keskmisest 

madalama ERP süsteemide 

kasutamise poolest. 

Kaubandusfirmasid iseloomustab 

keskmisest kõrgem 

meili, intraneti ja ekstraneti, 

EDI ning keskmisest 

madalam veebipõhiste portaalide 

ja ERP süsteemide 

kasutus. 

Uuringus paluti osalejatel 

hinnata ka oma ettevõtte logistilise 

soorituse kvaliteeti 

võrreldes konkurentidega, 

logistika strateegilist rolli 

ettevõttes, logistilise funktsiooni 

mõõtmist ja kontrolli 

ning logistiliste operatsioonide 

osas toimuva firmasisese 

ja -välise koostöö taset. 

Üllatav oli, et Eesti firmad 

hindavad logistika 

strateegilist rolli ettevõtte 

klienditeeninduse, kasumlikkuse 

ja konkurentsieelise 

mõjutajana mitmekordselt 

madalamalt kui muudes 

uuritud Läänemere regioonides. 

Kõrvalolevas tabelis on 

võrdluseks analoogiliste 

uuringute tulemuste keskmised 

Lätis, Rootsis ja kahes 

Saksamaa regioonis. Nii 

saab väita, et valdavalt näevad 

Eesti tootmis- ja kaubandusfirmad 

logistikat eelkõige 

transpordi ja laonduse 

igapäevatöö korraldamisena, 

mitte ettevõtte tähtsama 

äriprotsessi – tellimuste 

täitmist koordineeriva strateegilise 

funktsioonina. 

Küsitluses osalenud firmad 

hindavad oma logistilist 

suutlikkust üsna kõrgelt 

– 58–74% vastajaist peab 

oma firma sellealast võimekust 

paremaks kui peamistel 

konkurentidel. 

Eesti firmad peavad oma 

peamiseks logistikaalase 

konkurentsivõime suhteliseks 

tugevuseks paindlikkust. 

Tootmis- ja kaubandusfirmade 

puhul väljendab 

see võimet suuta vastata 

võtme klientide soovidele 

ja võimet muuta vajadusel 

tellimuse täitmise käigus 

selle suurust, mahtu ja sisu. 

Logistikateenuste pakkujate 

puhul on selleks võimekus 

kohandada tarneaegu 

vastavalt klientide vajadustele 

ning võimekus vastata 

võtme klientide vajadustele. 

Oma logistikaalase konkurentsivõime 

nõrkusteks 

peavad nii tootjad, kaupmehed 

kui ka logistikateenuste 

osutajad võimekust oma 

kliente ette teavitada kohaletoimetamise 

hilinemisest 

või muudest komplikatsioonidest 

ja võimet minimiseerida 

aega tellimuse vastuvõtust 

tellitu üleandmiseni. 

Logistiliste tegevuste 

arendamisel näevad Eesti 

tootmisfirmad tähtsuse järjekorras 

logistiliste kulude vähendamist, 

logistikateenuste 

pakkujate valikut ja infosüsteemide 

arendamist. 

Kaubandusfirmad näevad 

arenguvajadustena eeskätt 

klienditeeninduse parendamist, 

infosüsteemide arendamist 

ja logistiliste kulude 

vähendamist. Logistikateenuste 

pakkujaile on tähtis 

teenusemahtude suurendamine, 

koostööpartnerite ja 

esindajate võrgustike arendamine 

ning pakutavate teenuste 

valiku laiendamine. 

Ain Kiisler, L-Consult OÜ 

Tomi Solakivi, Turku School of 

Economics 

PAKID 

UKSEST 

UKSENI 

KULLERTEENUS 

Eesti, Läti, 

Leedu, Poola 

Autopost Terminal OÜ 

Laki 14a, 10621 Tallinn 

Tel 655 2305; Faks 627 6472 

info@autopost.ee 

www.autopost.ee 

l multimodaalse transpordi operaator 

l tollimaakleri teenused 

l kaupade kindlustamine Lloyd’sis 

l GTO liige – agendivõrk 125 riigis 

FASTWAY AS 

F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn 

Telefon 627 4000, faks 627 4010 

fast@fastway.ee, www.fastway.ee 


UURING 

tavapäraseid suhtlusvahendeid 

TASUB TEADA 

Interreg III B projekt LogOnBaltic 

Eelmise aasta jaanuaris-veebruaris 

rahvusvahelise 

uurimisprojekti raames 

Eesti ettevõtete hulgas 

tehtud mahukas logistikauuring. 

Suunatud Läänemere regioonide 

integratsioonile logistikakompetentsi 

tõstmise 

valdkonnas. 

Analüüsitavad Läänemere 

regioonid: Eesti, Edela- 

Soome, Hamburgi ja Lääne-Mecklenburgi 

regioon 

Saksamaal, Kirde-Poola, 

Leedu, Läti, Peterburi 

regioon Venemaal, Taani 

ja Östergötlandi regioon 

Rootsis. 

Eesti valimisse kuulus 

2960 tootmis-, kaubandusja 

logistikaettevõtet. Valimisse 

mittekuulunud firmad 

vastasid avaliku kodulehekülje 

kaudu. 

Eestis vastas veebiankeetidele 

186 ettevõtet (146 

valimi ettevõtet + 40 valimisse 

mittekuulunud ettevõtet). 

38% vastanutest olid 

tootmisettevõtted, sama 

palju oli ka kaubandusfirmasid 

ning 24% logistikateenuseid 

osutavad ettevõtted. 

TSITAAT 

”Eesti firmad 

peavad oma 

peamiseks logistikaalase 

konkurentsivõime 

suhteliseks 

tugevuseks 

paindlikkust. 

STATISTIKA 

Eesti logistikatööstuses ei kasutata RFIDi 

meetodid tellimuse täitmisel, protsentides 

Tootjad Kaubandus- Logistikafirmad 

firmad 

Post, telefon, faks 94,2 88,6 95,3 

E-post 92,8 95,7 95,3 

Veebipõhine portaal 39,1 35,7 46,5 

Intranet ja ekstranet 26,1 37,1 23,3 

EDI* 21,7 32,9 27,9 

Ribakoodid 18,8 25,7 9,3 

RFID** 0,0 0,0 0,0 

ERP süsteemid 8,7 4,3 4,7 

Muu 5,8 22,9 16,3 

* Andmete elektrooniline edastamine 

** Andmete tuvastamine kiipidelt raadio teel 

Allikas: LogOnBaltic 

VÕRDLUS 

Väide: Meie firma kasumlikkus 

sõltub peamiselt logistikast 

osakaal protsentides 

nõus 

27 

ei ole nõus 

42 

ei seda ega 

teist 31 

Keskmine: ei ole nõus: 7%, 

ei seda ega teist: 16%, nõus: 77% 

Väide: Logistika on meie 

tippjuhtkonna prioriteet 

osakaal protsentides 

nõus 

29 

ei ole nõus 

42 

ei seda ega 

teist 29 

Keskmine: ei ole nõus: 19%, 

ei seda ega teist: 30%, nõus: 51% 

Keskm. – Lätis, Rootsis ja kahes Saksamaa regioonis tehtud uuringute tulemuste 

keskmised tulemused 

agent.aripaev.ee • tel 667 0008 

MEREKONTEINERITE TRANS PORT 

KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK 

Tel 601 2957, 50 40 658, 50 55 559; Faks 601 2985; e-post info@miil.ee 

www.miil.ee 

K O N T E I N E R V E O D 

märts 2008 

17

LOGISTIKATEGU 

Tallink Star alustas kurseerimist Tallinna ja Helsingi vahel möödunud aasta aprillis. 

Foto: Erik Prozes 

Aastaringne 

kiirlaevateenus 

tõi uue taseme 



Konkursil Logistikategu 2007 märgiti 

ära ASi Tallink Grupp aastaringne 

kiirlaevateenus Tallink Shuttle Tallinna 

ja Helsingi vahel. Ettevõtte hinnangul 

on aga teenuse näol tegemist 

lausa uue tasemega Läänemere 

laevanduses. 

Gerli Pedak 


märts 2008 

19


“Tallink Grupi pikaajaline 

põhistrateegia on uuendada 

oma laevastikku,” ütles 

grupi müügi- ja turundusjuht 

Peter Roose. 

Nii sai M/L Stari tellimisel 

pandud rõhk kontseptsioonile, 

et alusel oleks kolm tähtsat 

omadust. Esiteks piisav 

kiirus, et asendada seniseid 

väikeseid AutoExpresse. Teiseks 

suure ja mugava kruiisilaeva 

eelised, kus inimestel 

on võimalik veeta vaba aega 

poodides, kajutites või söögikohtades, 

ning kolmandaks 

peaks alus olema tõhus ka autode 

veoks. 

“Ja muidugi on Star suur 

ning seda ei morjenda tuul 

ega torm – laev saab iga ilmaga 

lainetest läbi,” lisas 

Roose. Star haarab kõiki 

reisijaid – kes tahab minna 

kruiisile, kes peab tööasjus 

sõitma, kes tahab autoga 

üle mere saada või kaupa 

vedada. 

Kiire laev läks maksma 

ligi 2 miljardit krooni 

Stari ja sellega koos Tallink 

Shuttle teenuse turuletoomise 

taga oli pikaajaline turunõudlus 

aastaringse, ilmastikust 

sõltumatu ning tiheda 

graafikuga kiirlaevateenuse 

järgi, mis võimaldaks 

ka kaubavedu. 

Märkimisväärseid investeeringuid 

nõudnud laev telliti 

Aker Yards OY-lt 2005. 

aastal. Mullu aprillis alustas 

rohkem kui 110 miljonit eurot 

(1,722 miljardit krooni) 

maksnud Star opereerimist 

Tallinna–Helsingi liinil. Laeva 

1A jääklass tagab veokindluse 

nii sügisel, talvel kui ka 

kevadel. 

Tippaegadel raske laevale 

pääseda 

11 tekiga Star võtab peale kuni 

1900 reisijat ning auto teki 

2000 liinimeetrit mahutavad 

kuni 120 truck-treilerit või 

450 sõiduautot. 

“Kuna laeva ahter ja 

vöör on nii laiad, et peale 

ja maha saavad liikuda 

transpordi vahendid korraga, 

on lossimis- ja laadimisperiood 

palju lühem kui teistel 

alustel. See teeb meie 

teenuse veelgi operatiivsemaks,” 

rääkis Tallink Grupi 

kaubaveo osakonna juht 

Mare Massa. 

Esimese poole aastaga, 

mis Star sõidus oli, kasvas 

Tallinki veetud kaubaveoühikute 

arv eelnenud aasta 

sama perioodiga võrreldes 

17 protsenti. 

“Keeruline on “magusate” 

väljumiste ajal ehk pühapäeva 

õhtuti ja esmaspäevahommikuti, 

sest paraku on 

siis ka mahajääjaid,” nentis 

Massa. Samas kinnitab ta, 

et Tallinkil on põhiklientide 

baas, kes teavad, et nende 

kaup saab iga ilmaga üle lahe 

ja neile garanteeritakse, et 

see juhtub alati õigel ajal. 

Praegu teeb Star päevas 

kolm kahetunnist reisi kummaski 

suunas. Aprillis lisandub 

liinile uus laev Superstar, 

mis hakkab lisaks tegema 

kaks sõitu mõlemas suunas 

ehk kokku teevad laevad 

10 kiiret reisi päevas. 

Uue laeva tulek leevendab 

praeguseid järjekordi. Lisaks 

saavad cargo-autojuhid 

või hommikusele lennukile 

minejad jääda laeva ööbima, 

mitte ei pea kalli raha 

eest hotelli minema. Samamoodi 

saab laeva õhtul valmis 

tulla ja kajutis ööbida 

ka siis, kui laev alles hommikul 

väljub. 

Tallink konkurentide ees 

hirmu ei tunne 

Praegu Tallink teiste firmade 

konkurentsi ei näe, hoolimata 

sellest, et uue laeva toob liinile 

ka Viking Line. 

Tallink Grupp teenindas 

veebruaris kõikidel liinidel 

kokku 606 058 reisijat. See 

on käesoleva majandusaasta 

edukaim ning ajaloo parim 

veebruarikuine veo tulemus. 

Eelmise aasta veebruariga 

võrreldes kasvas reisijate arv 

33 protsenti. Eesti–Soome liinil 

teenindati 244 015 reisijat 

ja 25 489 sõidukit. 

Tallink Grupp on Läänemere 

laevanduskontsern, 

mis annab tööd ligi 6500 inimesele 

Eestis, Soomes, Rootsis, 

Lätis, Saksamaal ja Venemaal. 

ASil Tallink Grupp on kokku 

18 laeva, ettevõte opereerib 

Tallinki ja Silja Line’i 

kauba märkide all seitsmel 

laevaliinil. 

ASi Tallink Grupp aktsiad 

on noteeritud OMXile kuuluval 

Tallinna börsil, kus aktsia 

hind on alates möödunud 

aasta veebruarist kukkunud 

26 eurolt 13 eurole. 



www.hansatrans.ee 

Kaubavedu Tallinnast Helsingisse on aastatega lihtsustunud. 

Foto: Talllink 

PIKK 

VEOS 

Tallinki laev Star pakub 

meile oodatud 

konkurentsi nii reisijate 

kui ka kaubaveo osas. 

2006/07. aasta talvel oli 

hommikuti võimalik Tallinnast 

Helsingisse sõita 

ainult Viking Line’i laevaga 

Rosella kell 8.15. Tallinki 

uue laeva lisandumine 

märts 2008 

KONKURENDI KOMMENTAAR 

KASUTAJA KOMMENTAAR 

Kühne & Nagel on Tallinki 

arvestatav kasutaja 

Eesti–Soome 

liinil olnud niikaua, kuni 

meie firma Eesti on eksisteerinud. 

Uus laev ei karda 

tormi, jääd ega tuult ning 

on väga kiire ja mugav. Äärmiselt 

kiiresti saab sõita 

laevale ja maha. Kuna on 

2007. aasta aprillis tõi kaasa 

2007/08 talvise kaubaveo 

mahu marginaalse vähenemise. 

Aga olime kaubaveo 

mahu vähenemisega 

arvestanud. Praegu kulgeb 

kauba vedu vastavalt planeeritule. 

Inno Borodenko, OÜ Viking Line 

Eesti tegevjuht 

informatsiooni, et aprillis 

lõpuks tuleb uus laev nii 

Tallinkil kui ka konkurendil, 

võib loota, et teenus läheb 

aina paremaks. 

Vaadates graafikuid, on 

näha, et möödas on ajad, 

kus laevakoha pärast pidi 

võitlema. 

Jüri Titov, AS Kühne & Nagel 

”Laeva ahter ja vöör on nii laiad, 

et peale ja maha saavad liikuda 

transpordivahendid korraga, mis teeb 

lossimis- ja laadimisperioodi palju lühemaks 

kui teistel alustel. 

Mare Massa, Tallink Grupi kaubaveo osakonna juht 

NUMBER 

10 048 

kaubaühikut teenindas 

Tallink Grupp tänavu veebruaris 

Eesti–Soome liinil. 

VÕRDLUS 

Tallinki uued laevad 

Star 

Tekke: 11 

Istekohti: 2250 

Voodikohti: 520 

Masinaid: 120 truck-treilerit 

või 450 sõiduautot 

Pikkus: 186 meetrit 

Laius: 27,7 meetrit 

Kiirus: 27,5 sõlme 

Võimsus: 48 000 kW 

Superstar 

Valmib: 2008 kevad 

Tekke: 11 

Reisijate arv: 2080 

Istekohti: 2150 

Masinaid: 1930 liinimeetrit 

ehk ligi 2 km sõidukeid 

Pikkus: 175,1 m 

Laius: 27,6 m 

Kiirus: 27,5 sõlme 

Võimsus: 50,400 kW 

Jääklass: 1A 

RASKE 

VEOS 

SUUR 

VEOS 

LAI 

VEOS 

KÕRGE 

VEOS 

Ülegabariidilised ja 

projektiveod, teeload, 

saateautod. Konteiner, 

laev, auto – kõikjale üle 

maailma 

e-post: 

hansatrans@hansatrans.ee 

tel 672 4878 

21

LADU 

Laadimissild vajab eraldi 

Läbimõtlemist väärivad 

laadimissild, uks 

ja lisavarustus 

Tanel Raig 


Jõudsalt arenenud 

tootmis- ja logistikahoonete 

omanikud seisavad 

tihti probleemi ees, kus 

kauba laadimislahendus 

on jäänud ehituse käigus 

läbimõtlemata. 

Logistika- ja laokeskuste 

laadimisboksi põhielement 

on kvaliteetne laadimissild, 

mille eesmärk on 

muuta laadimisprotsess autost 

hoonesse või vastupidi 

mugavaks ning kiireks. Teine 

laadimissüsteemi komponent 

on uks, mis koos laadimistihendiga 

hoiab sooja, 

TASUB TEADA 

Levinum laadimisboksi 

lisavarustus: 

Haagise valgusti 

Rattasuunajad 

Rattalukusti 

Kummipuhvrid 

Tugikonsool 

Laadimissilla soojustus 

Libisemisvastane laadimissilla 

kate 

Laadimissilla soojustus 

kaitseb tolmu ning erinevate 

sademete eest ja suurendab 

laadimisprotsessi ohutust. 

Tähelepanu tuleb pöörata 

ka lisavarustusele, mis 

tõstab laadimisboksi juures 

turvalisust. 

LAADIMISBOKSI UKS 

Tõstuks annab 

soodsaima lahenduse 

Kuna ukselahendusi ja 

laadimissildade süsteeme 

on erinevaid, 

tuleb projekteerimisel lähtuda 

laaditava kauba, kasutatavate 

tõstukite ja hoone 

spetsiifikast. Esmajärgus 

tuleb silmas pidada, millised 

on lattu või laost välja 

minevate detailide gabariidid. 

Laaditava kauba suurus 

määrab ukse, laadimistihendi 

ja laadimissilla tüübi 

ja mõõdud. Tihti tehakse 

viga ja otsustatakse mõõtmetelt 

väiksema ning odavama 

lahenduse kasuks, 

mis aga ei sobi vastava kauba 

või veoki laadimiseks. 

Laadimisboksi ukselahenduste 

puhul on kõige levinum 

ning soodsaim lahendus 

tõstuks. Kui ukse 

üles-alla liigutamine ja vastava 

süsteemi ehitamine 

ei ole võimalik, on alternatiiv 

voldikukse kasutamine. 

Voldikuks on tõstuksest veidi 

kallim, kuid tihtipeale ka 

töökindlam lahendus. 

Nii voldik- kui ka tõstukse 

puhul on oluline teha 

valik soojustatud ukse kasuks, 

mis ka talvistes oludes 

tagab ruumis sees sobivad 

töötingimused. Just 

kliima määrab ka selle, et 

laadimislahenduse puhul 

tuleb arvestada hoonevälise 

laadimismaja ehitamisega, 

et saavutada laadimise ajal 

minimaalne soojuskadu. 

Toomas Raag, OÜ Kinema 

müügijuht 

LAADIMISSILD 

Silla peab projekteerima 

õigele kõrgusele 

Lao planeerimisel on 

suuremahulise kauba 

liikumise juures oluline, 

et põrand oleks tõstetud 

maapinnast 1200 millimeetrit 

kõrgemale. Sellega 

tagatakse, et lao põrand 

ja veoautode põhi on samal 

tasapinnal. 

Mingil põhjusel on see 

kõrgus muutunud väga vabalt 

valitavaks, samas ei ole 

autode ehituses ja kõrguses 

midagi muutunud. 

Miks siis just 1200 millimeetrit? 

Tavaliselt on umbes 

sellisel kõrgusel veoauto 

põhi. Seega ei teki autosse 

sõitmisel kallakut, 

mida on vaja ületada. Samuti 

võimaldab selline kõrgus 

laadida kõiki veoautosid 

– ei saa laadida ainult 

kaubikuid. 

Levinud 2500millimeetrine 

pikkune laadimissild 

liigub nii üles kui ka alla 

350 millimeetrit. Seega on 

võimalik laadida autosid, 

mille põhja kõrgus maast 

on 850 kuni 1550 millimeetrit. 

Sellega on kõik 

võimalikuid kõrgused kaetud 

ja laadimine igal juhul 

võimalik. 

Väga levinud ja oluline 

viga on pidada laadimissildu 

ehituskonstruktsiooni 

osaks ning jätta nende valimine 

ja hankimine ehitaja 

mureks. Hilisemal lao kasutamisel 

selgub väga tihti, 

et ehitaja on valinud kõige 

odavama variandi, pannud 

selle kogemata saadud kõrgusele 

ja kogu süsteemist ei 

ole mitte midagi kasu. 

Kindlasti peavad laadimissillad 

olema lao tehnoloogia 

osa ja need tuleb 

valida koos muu lao sisustusega. 

Laadimissildu on kahte 

tüüpi – pöörduva ja teleskoopkeelega. 

Pöördkeelega 

variant on veidi odavam, 

kuid samas ka probleemsem. 

Kui auto on laetud täis 

servast servani, ei pruugi 

pöörduva keelega silla 

kasutamine olla võimalik, 

kuna sild võib kaupa 

kahjustada. Teleskoopkeele 

puhul saab väljaulatuvat 

osa astmeteta reguleerida 

ja probleemi laadimissillaga 

kunagi ei teki. 

Samuti ei teki probleemi, 

kui autojuht ei suuda 

päris täpselt laadimissilla 

ette sõita. Väiksemad 

kõrvalekalded laadimissilla 

ette sõitmisel andestab 

teleskoopkeelega sild 

kergesti. 

Lao planeerimisel ei 

tundu selline tühine pisiasi 

tavaliselt eriti tähtis, 

samas igapäevases kasutamises 

on pidevalt masendunud 

töötajaid, kes peavad 

väikese kokkuhoiu tõttu 

tegema hulga rohkem 

tööd. 

Laadimissildade paigutamisel 

on tihti ruumipuuduse 

tõttu soov paigutada 

laadimissild lao põrandasse, 

et jätta autodele rohkem 

manööverdamisruumi. Selline 

paigutus on väga kahjulik, 

kuna laadimissild on 

metallist konstruktsioon, 

mille kaudu tekib oluline 

külmasild. 

Oluliselt parem lahendus 

on paigutada sild väljapoole 

ladu, eriti kuna laadimissillad 

on nagunii arvestatud 

tööks välistingimustes. 

Fred Märtsoo, OÜ Laadur 

tegevjuht 


REKLAAM 

märts 2008 

23

LAOMAJANDUS 

Suurtel laopindadel 

puuduvad ostjad 

Lao- ja tootmispindade 

turul ei peeta enam 

jõulisi arenguplaane, 

vaid valmistutakse raskete 

aegade vastu. 

Majanduskasvu pidurdumine 

on jätkuvalt mõju avaldamas 

lao- ja tootmispindade 

sektorile. Ebakindlus tuleviku 

suhtes tekkis koos 

halvenenud laenutingimuste 

ja majanduse jahtumisega. 

Olulist negatiivset mõju 

avaldas lao- ja tootmispindade 

turule ka möödunudaastane 

pronksiöö, mille järel 

muutusid oluliselt kaubavood 

ja kaasnesid sekeldused 

ning järjekorrad Venemaa 

piiril. 

Andres Teder, 

ERI Kinnisvara 

Põhja-Eesti tegevjuht 

Kui 2007. aasta esimesel 

poolel oli lao- ja tootmispindade 

turg veel piisavalt 

aktiivne, siis aasta teises 

pooles kahanes ostuvalmidus 

märgatavalt. Enim 

puudutas see äri- ja tootmismaade 

tehinguid, kus kahtluse 

korral pigem loobuti tehingust. 

Probleemsemateks on 

kujunemas arendusprojektid, 

kus on pakkumisel üle 

1 ha pinnaga äri- ja toomismaad 

ning samuti suure 

pinnaga lao- ja tootmishooned, 

kuna nõudlus suurte 

lao- ja tootmismahtude järele 

väheneb. Enim on surve 

all ärimaa turg, kuna selles 

sektoris teostati lao- ja tootmishoonete 

sektorist erinevalt 

oluliselt suuremal määral 

spekulatiivseid oste, mis 

vajavad nüüd realiseerimist. 

Tänavu suundub nõudlus 

pigem väiksematele, 

2500–5000 m² suurustele 

äri- ja tootmismaa kruntidele, 

millele saaks ehitada 

kuni 1000 m² hoone. Suuremad 

laod hakkavad oma 

tähtsust kaotama, eriti just 

ostutehingute osas, kuna 

suurte pindade vajajad on 

pinnad juba leidnud või ehitanud. 

Popiks on muutumas 

kolm-ühes-süsteem, 

kus on nii esitluspind, laopind 

kui ka büroo ja pinna 

suurus jääb vahemikku 

200–600 m². 

Kellel on vaja laieneda, 

see liigub linnast kaugemale, 

samas mõne kesklao ebakõlad 

on pannud paljusid 

ette võtteid mõtlema kolimise 

riskidele. Lisaks on linnast 

kaugemale kolides vaja 

ise kohale tuua ka töötajad. 

Erandina saab välja 

tuua ka ettevõtteid, kelle kapitaliseeritus 

on suur ja uue 

tootmisruumi ostul puudub 

laenu vajadus (näiteks meditsiinitehnikafirmad, 

autoosade 

müügiga tegelevad 

ette võtted). 

Kui varasematel aastatel 

oli valdav trend uus tootmispind 

osta või ise ehitada, 

siis viimasel ajal on kasvanud 

valmidus uus pind üürida. 

Paljud ettevõtted, kes 

paar-kolm aastat tagasi ehitasid 

endale uued hooned, 

on valmis oma kinnisvara 

müüma institutsionaalsetele 

investoritele ja tahavad 

jääda ise üürnikuks. Niiviisi 

vabastatakse vahendid põhitegevuseks. 

Üürihinnad 2007. aasta 

teises pooles veel ei muutunud. 

Küll sai aasta lõpuks 

aga täheldada mitmes piirkonnas 

vakantsete pindade 

arvu tõusu. 

Piirkondadest on endiselt 

nõutumad Tallinna peamiste 

liiklusmagistraalide 

(Tartu mnt, Peterburi tee ja 

Pärnu mnt) ümbrus. Maa 

hinna tase on keskmiselt vahemikus 

300–2000 kr/m², 

mida lähemal kesklinnale ja 

paremini teelt nähtav, seda 

kõrgem hind. J. Smuuli tee 

viadukti valmimine on atraktiivsemaks 

muutmas ka 

Suur-Sõjamäe ja Lagedi vahelist 

piirkonda. 

Maakondadest jääb endiselt 

atraktiivsemaks Harjumaa, 

kus on enim pakkumisi 

ja uusehitisi. 

Harjumaast kaugemal 

koonduvad lao- ja tootmispinnad 

peamiselt suurematesse 

keskustesse sadamate 

või suurte liiklustrasside 

ja raudteede sõlmpunktide 

naabrusesse. 

Huvitavamad ja piirkondade 

lao- ning tootmispindu 

enim mõjutavad arendused 

paiknevad samuti sadamates 

või nende naabruses, 

näiteks Sillamäe ja Kunda 

sadam, Paldiski lõuna- ja 

Paldiski põhjasadam ning 

Paldiski tehnopark nende 

naabruses. Samuti Põhjaranna 

Äripark Muuga sadama 

naabruses (huvitav eeskätt 

oma mastaapsuse poolest). 

TASUB TEADA 

Tallinna kesklinnas ja mägedel laopinnad ühes hinnas 

Tootmis- ja laopindade üüri- ning müügihinnad Tallinnas, kr/m² 

Tootmis- ja laopindade üüritasemed A–klass B–klass C–klass 

Tallinna kesklinn ja kesklinna äärealad 75–110 60–80 40–60 

Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti 75–110 60–80 40–60 

Põhja-Tallinn 50–80 25–50 

Tootmis- ja laopindade müügihinnad A–klass B–klass C–klass 

Tallinna kesklinn ja kesklinna äärealad 12 000–19 000 8000–12 000 4000–8000 

Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti 12 000–19 000 8000–12 000 4000–8000 

Põhja-Tallinn 6000–10 000 3000–6000 

Allikas: ERI Kinnisvara 

NUMBER 

1000 

ruutmeetrit on maksimaalne 

laopinna suurus, millele 

tänavu leidub veel nõudlust. 

Suuremate pindade vajajad 

on oma pinna juba leidnud 

või ehitanud. 


TOYOTA MATERIAL HANDLING EESTI 

LAOMAJANDUS 

Efektiivsus tõuseb lihtsate vahenditega 

Firma juhtidel tuleb töö 

efektiivsuse tõstmiseks 

viia ellu töökorralduslikke 

muudatusi, mis 

võimaldavad töötajal oma 

tööaega paremini kasutada. 

Ladu ei ole siin erand. 

Esimene samm efektiivsuse 

tõstmiseks on probleemide 

algpõhjuste väljaselgitamine. 

Tagajärgedega 

võitlemine ei vii edasi, kuna 

probleemi algne põhjus jääb 

alles ja tekitab ka tulevikus 

ebaefektiivsust. Alljärgnevalt 

mõned näited, kuidas 

leida probleeme ja neid lahendada. 

Sageli on nii, et töötajatele 

antud juhised on ebapiisavad, 

mistõttu ei ole võimalik 

töö eesmärki tulemuslikult 

täita. Loodetakse, 

et laotöötaja suudab vaid 

oma mõistust appi võttes leida 

parima töötegemise viisi. 

Tegelikult vajavad töötajad 

juhendamist. Näiteks võib 

tuua ettevõtte probleemi, et 

ladu ei jõua kaubatellimusi 

õigel ajal kokku panna ja 

pea iga päev tuleb laotöötajatel 

teha ületunde. Laotoimingute 

analüüsil selgus, et 

põhjuseks ei olnud töötajate 

vähesus, vaid lao sees välja 

kujunenud komplekteerimisviis 

– tellitud kaubad 

toodi laost kast kasti haaval 

väljastusse. Õigete töö võtete 

(komplekteeritakse tellimus 

korraga) tutvustamise 

ja kehtestamise järel selgus, 

et kogu töö on võimalik 

ära teha samade inimestega 

normtööaja piires. 

Töötajatele tuleb selgitada 

nende rolli tarneahelas 

ja seda, kuidas nende 

töö tulemus mõjutab teiste 

ahela lülide tööd. Ükskõik 

millises laoprotsessis peituv 

probleem mõjutab doominoefektiga 

ka kõiki järgnevaid 

toiminguid, mistõttu 

kannatab kogu süsteemi 

efektiivsus. Kindlasti aitab 

ettevõtte eesmärkide täitmisele 

kaasa motivatsioonisüsteem, 

mis seob endas nii 

meeskondlikud kui ka töötaja 

isiklikud motivaatorid. 

Meeskondlike mõõdikutega 

ei tohi aga minna töötaja 

mõjuulatusest välja. Ilmselgelt 

ei suuda laotöötaja 

mõista enda tulemus tasu 

seost ettevõtte käibega, küll 

aga on talle täiesti arusaadav 

tulemustasu osaline 

seotus laotöö kvaliteedinäitajatega. 

Tüüpiline juhtimis eksimus 

on, et ühe probleemi lahendamisega 

tekitatakse uued. 

Võtame näite, kus varude 

hulk ettevõtte laos on kasvanud. 

Seetõttu on laoruum 

jäänud kitsaks ja kaupade 

mahutamiseks otsustatakse 

laiendada ladustamisala 

vastuvõtuala arvel. Laotöötajad 

vajavad aga kauba 

vastu võtualal piisavalt ruumi 

kauba laadimiseks, sorteerimiseks 

ja kontrollimiseks. 

Pinna vähenemisel 

saame tulemuseks hoopis 

kauba vastuvõtu aeglustumise, 

segadused ja eksimused 

kauba kontrollimisel 

ning paigutamisel, ehk töö 

efektiivsuse langemise. Eksimused 

vastuvõtul põhjustavad 

omakorda ebatäpsusi 

kaubavarude laosaldodes, 

millest jällegi tulenevad valed 

ostuotsused. Vale ostuotsus 

tähendab lattu suuremate 

varude kogunemist 

ning kaubad ei mahu ära ka 

laiendatud ladustamisalale. 

Probleemi lahendamiseks 

tuleb ettevõtte juhtkonnal 

üle vaadata varude juhtimise 

poliitika, ehk kas on vaja 

omada nii suuri varusid. Kui 

muudatused ei ole võimalikud, 

tuleb analüüsida lao 

ruumikasutust. Kas laokohad 

on õige suurusega, kas 

laos ei seisa üleliigseid varasid, 

nagu arhiividokumendid, 

vana kontorimööbel 

VÕRDLUS 

Nõrk kontroll 

toob ajakao 

põhjused protsentides 

IT-probleemid 

2,3 

puudulikud 

oskused 7,9 

madal 

moraal 

10,50 

nõrk 

järelevalve 

31 

süsteemitu 

juhtimine 

30,2 

halb infovahetus 

18,3 

Allikas: The Proudfoot Productivity Report 

vms, ning teha nende arvel 

lattu ruumi juurde. Üle tuleb 

vaadata laoriiulite paigutus 

ja kaaluda ruumisäästlike 

tehnoloogiate kasutuselevõttu 

või osade kaupade 

siirdamist lisapinnale. 

Ülaltoodu oli ainult väike 

osa efektiivsuse tõstmise 

võimalustest laos. Lao juhtimisel 

ja planeerimisel tuleb 

keskenduda tervikule ning 

midagi ei tohi jätta juhuse 

hooleks. 

Peep Piiber, ASi Kühne & Nagel 

logistikajuht 

TOYOTA MATERIAL HANDLING EESTI AS 

Kesk tee 13, Jüri, Harjumaa 

Müük, rent: tel 606 6020 

Teenindus: tel 606 6023 

info@ee.toyota-industries.eu 

www.toyota-forklifts.ee 

märts 2008 

25

LAOTÕSTUKID 

Rocla lubab automaatseid 

Rocla on esimesena maailmas 

automaatsed laotõstukid 

pannud seeriatootmisse, 

muutes sellega nende kallite 

tõstukite hinna odavamaks ja 

tarneaja kiiremaks. 

Tanel Raig 


Seeriatootmises olev automaatne 

laotõstuk pannakse 

kokku kindlatest standarddetailidest. 

Varem on automaattõstukeid 

valmistatud 

rätsepatööna klientide soovi 

kohaselt. See tegi automaatse 

tõstuki valmimise aeglaseks 

ja kalliks. 

Automaatseid laotõstukeid 

kasutatakse näiteks aluste, 

paberirullide ja muude 

koormate transportimiseks 

lao ja tootmise vahel või tootmisprotsessis. 

Tänu automaatikale 

liiguvad koormad 

kindlaksmääratud marsruutidel 

ja ajagraafikus täpselt, 

turvaliselt ja pausideta. 

Materjalikäsitlus 

automatiseerub 

Rocla põhiturg on Euroopas, 

kus logistikavaldkonda ähvardab 

tööjõupuudus. “Seetõttu 

tuleb tootmist kiiresti 

paremaks muuta materjalikäsitluse 

automatiseerimisega,” 

nendib Rocla tegevdirektor 

Jussi Muikku. “Kliendile 

on sageli optimaalne lahendus 

automaatsete ja tavatõstukite 

ühendamine.” 

Seni on üleminek automaatikale 

olnud kallis, jäik ja 

aeglane. “Seeriaviisiliselt toodetavat 

laotõstukit on kerge 

kasutusele võtta ja investeeringu 

tasuvus on tänu kiiretele 

tarnetele ja jõudlusele lühike,” 

kinnitab Muikku. 

Automaatse laotõstuki 

juures kohandab Rocla oma 

tõstukite juures kasutusel 

Rocla tutvustas 

möödunud 

aasta detsembris 

maailma 

esimest seeriatootmises 

olevat 

automaattõstukit. 

olevaid lahendusi. Tõstukil 

on näiteks Humanici veermik 

ning kõrgele tõstev mast 

Integral, mille tõstesilindrid 

on ehitatud mastiprofiilide 

sisse. Inimese ja automaatika 

vaheliseks suhtlemiseks 

on tähelepanu pööratud ka 

näidikutele ja märku andvatele 

valgusdioodidele. 

Kuigi seeriatootmises olevate 

automaattõstukite hind 

peaks odavam olema, ei oska 

OÜ Rocla Eesti müügijuht 

Tarmo Saks siiski hindasid 

nimetada. “Hindasid ei ole 

lihtne teada saada, kuna tegu 

on ikkagi kliendivajadustele 

tuginedes komplekteeritava 

tootega ning hinnad ei ole 

standardsed,” nendib ta. 

Automaatne tõstuk on 

tootja maineprojekt 

Peame seda rohkem 

ideetõstukiks, mis 

püüab tõsta tootja 

mainet. Saksamaal on juba 

mõned aastad tegutsenud 

firma E&K Automation 

Eilers & Kirf Gmbh, kes toodab 

automaatseid tõstukeid. 

Still on teinud ühe täisautomaatse 

masina, aga 

minu teada nad neid tuhandetes 

ei müü, sest turvanõuded 

on selliste masinate 

puhul väga ranged. Tänu 

rangetele turvanõuetele 

on piiratud masinate liikumiskiirus, 

seega jääb nende 

tootlikkus alla tavamasinatele. 

Samas pole teada 

ka nende töökindlus ja ekspluatatsioonikulud. 

Meie käest ei ole varem 

küsitud selliste tõstukite 

kohta ja arvestades eelpool 

toodut, siis arvan, et turg ei 

ole selliste masinate jaoks 

veel küps. Ka Lindel ei ole 

plaanis lähiajal sarnaseid 

masinaid tootma hakata. 

Marek Ploom, OÜ Willenbrock 

Baltic müügijuht 


LAOTÕSTUKID 

ja odavaid laotõstukeid 

Küsimusi tekitab kiirus 

ja töökindlus 

Valmiskauba logistikat 

automatiseerides 

kaalusime ühe 

automatiseerimise võimalusena 

ka nn AGVde (automated 

guided vehicle) kasutamist. 

Otsustasime aga 

siiski odavama rööbasteedel 

toimiva lahenduse kasuks. 

Rocla esitletud lahenduse 

puhul on minu arusaamist 

mööda seotud tavaline 

AGV ja tervenisti automatiseeritud 

laosüsteem, 

kus lattu kauba paigutamine, 

sealt võtmine ja ka 

fifo jälgimine toimub automaatselt. 

Praegu laialt kasutatavad 

automaatsed ladustamissüsteemid 

on siiski 

rohkem statsionaarsed, st 

riiulite vahele fikseeritud. 

Selline lahendus on kindlasti 

kiirem ja liigutuste 

mõttes täpsem. 

Tutvustatud automaattõstukite 

puhul tekitabki 

Rein Sööt, ASi A. Le Coq 

tootmisdirektor 

kahtlust tootlikkus ja kogu 

süsteemi töökindlus. Oluline 

argument on küll kindlasti 

mingi seadme seeriatootmine, 

mille abil tõuseb 

töökindlus (võrrelda võib 

sõiduautode seeriatootmisega). 

Kokkuvõtvalt on Rocla 

pakutud lahendus huvitav, 

kuid küsimus on kiiruses 

ja töökindluses. Kindlasti 

on selliste seadmete 

kasutamist seni takistanud 

kallis hind, pikast tarneajast 

tulenevaid probleeme 

on aga olnud võimalik 

normaalse planeerimisega 

eliminieerida. Ise valin laoseadmeid 

hinna, töökindluse 

ja lihtsuse järgi. 

Eesti laod automaatse 

tõstuki jaoks väiksed 

Fred Märtsoo, 

OÜ Laadur tegevjuht 

Kindlasti on Rocla toote 

puhul tegemist 

järgmise sammuga 

automaattõstukite (AGV – 

automatically guided vehicle) 

segmendis. Rocla on selles 

vallas tegutsenud aastakümneid, 

omades varem 

selleks lausa eraldi firmat. 

Samas ei ole tehnoloogiliselt 

tegemist millegi väga 

erilisega. Erinevatel messidel 

on sama asja näidatud 

juba aastaid. Automaattõstukid 

eeldavad väga suuri 

mahtusid ja täpselt ühesuguseid 

töövõtteid. Ka Rocla 

tutvustuses on kirjas, et kasutuskohtadeks 

on peamiselt 

liikumine tootmise ja 

lao vahel – Eestis ei olegi nii 

suuri mahtusid, kus see lahendus 

ennast õigustada 

saaks. Kindlasti võib kuskil 

kasutada, et oleks uhkem 

tunne, aga reaalset vajadust 

ma sellele ei näe. 

Laadur ei paku automaatseid 

tõstukeid turu puudumise 

ja samuti automaattõstuki 

vähese paindlikkuse 

tõttu. 

Automaattõstukite segment 

on ja jääb eriliseks 

valdkonnaks, millel on mõned 

kliendid, kes selliseid 

tooteid kasutavad. Laiemalt 

kasutama neid ilmselt ei hakatagi 

– meil lihtsalt pole 

selliseid kohti. Kui üritada 

seda kasutada tavalaos, siis 

tööjõu vajadus ei vähene, 

vaid suureneb – keegi peab 

ju masinat pidevalt programmeerima 

uusi ülesandeid 

täitma. Samuti on vaja 

garanteerida, et tõstuki liikumistee 

oleks kogu aeg tühi 

– tekib täiendav ruumikulu. 

valmistab 

kahveltõstukeid 

kõigile! 

www.daelift.ee 

Tel 60 53 640 

info@daelift.ee 

märts 2008 

27

LAOTÕSTUKID 

Uus tõstuk kuulub nišitoodete hulka 

Erineva automatiseerituse 

tasemega laotõstukeid 

toodetakse üsna 

pikka aega, sh ka täiesti 

juhita variante juba vähemalt 

viimased kümme-viisteist 

aastat. 

Rocla automaatse tõstuki 

tootmise teates on uuenduslik 

just seeriatootmine. Selle 

konkreetse tõstuki näol on 

aga tegemist spetsialiseeritud 

nišitootega, mis on rakendatav 

pigem tootmises, 

mitte laologistikas. 

Kuna tegu on nišitootega, 

on nõudlus kogu maailmas 

taolist tüüpi tõstuki järele 

pigem marginaalne. Põhjus 

on selles, et selline automaatne 

tõstuk on traditsioonilisest 

tõstukist oluliselt 

aeglasem, väiksema 

opereerimispaindlikkusega 

ja sellest hoolimata isegi 

seeriatootena päris kallis. 

Tarmo Tuisk, ASi Laomaailm 

juhatuse esimees 

Selleks, et hinnata, milline 

oleks nõudlus Eesti turul, 

peaks teadma, kui suur 

on tõstukite tootmise maht, 

tarneaja lühenemine ja seeläbi 

saavutatav väidetavalt 

madalam hind. 

Kui vastused nendele küsimustele 

on olemas, saaks 

hinnata ka nõudlust automaatsete 

tõstukite järele turul. 

Meie kliendid pole sellist 

tõstukit seni vajanud ega 

meilt küsinud. 

Kuna me ise oleme orienteeritud 

laolahenduste pakkumisele, 

siis soovitame 

inimtööjõu vähendamiseks 

otsustada pigem täisautomaatse 

laolahenduse kasuks. 

Selles on materjalikäsitluse 

protsess küll täielikult 

automatiseeritud, kuid 

oluliselt lihtsamate vahenditega. 

Samuti on võimalus kaaluda 

poolautomaatse laolahenduse 

varianti, kus näiteks 

nupulevajutus toob vajaliku 

riiulibloki koos vajaliku 

kaubaga operaatori 

juurde. 

IT-põhine laoprotsesside 

juhtimine võimaldab rakendada 

moodsaid kauba tuvastamise 

ja adresseerimise 

meetodeid. Laos teeb töö 

ära ka 40–70% väiksema arvu 

töölistega, kui kasutada 

näiteks mõnda nn kaubad 

komplekteerijani (goods to 

operator) gravitatsioonijõul 

toimivat, oluliselt odavamat 

ning ühtlasi hooldusvaba 

süsteemi. 

Õigesti valitud riiulisüsteemide 

ja sobivate tõstukite 

jm sisetranspordivahendite 

komplekslahendus annab 

võimaluse ladustada 

ning komplekteerida kaubad 

maksimaalselt kontsentreerituna 

ning seeläbi 

oluliselt vähemat tööjõukulu 

nõudvana. 

Kahtlemata on Rocla tootearendus 

tänuväärne. 

Praegu on see tehnoloogia 

aga laolahenduste osana 

veel liiga komplitseeritud. 

Kui automaatne tõstuk on 

katki ja seda oskab Baltikumis 

või Põhjamaades uuesti 

töökorda seada vaid ükskaks 

spetsialisti, tähendab 

see tõsiseid tööseisakuid ja 

seega suuri kulusid. 

Samas ei välista, et tulevikus 

mõnele kliendile loodav 

lahendus hakkab kunagi 

sisaldama ka Rocla poolt 

esitletavat automaat-transportööri. 

OSTUJUHTIMISE KONVERENTS 2008 

“TÕHUS OSTUJUHT” 

30. aprillil Hotellis Olümpia 

Alan Waller, Suurbritannia 

Vice-President for Supply Chain Innovation 

at the International Consultancy Solving International 

Ostujuhtimise võtmeküsimus on tarnete kiirus. 

John Connors, Prantsusmaa 

CEO, European Supply Chain Institute 

The importance of factoring in Sutainability to your purchasing decisions. 

Darius Radkevicius, Leedu 

Balti Strateegiliste Arengute Instituudi omanik ja konsultant 

Efektiivne ostujuhtimine: kasuta taktika jõudu. 

Katrin Veskimäe 

Prisma Peremarketi turundusjuht, MI Logistika õppejõud 

Tulemuslik ostutegevus kaubanduses. 

Heli Tarik 

Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna juhataja 

Kolmandate riikidega seotud väliskaubandus. 

Registreerimiseks helista telefonile 671 3092, 671 3091, saada 

osalemissoov e-posti aadressile reg@eestikonverentsid.ee või täida 

registreerimisvorm www.eestikonverentsid.ee 

Osavõtumaks 3990 krooni, millele lisandub käibemaks. 

Kui ühest ettevõttest osaleb 2 inimest, 

kehtib lisasoodustus 10%. 

Kui ühest ettevõttest osaleb 3 ja rohkem inimest, 

kehtib lisasoodustus 20%. 

Lisainfo koduleheküljelt 

www.eestikonverentsid.ee 

ESCI 

Carbon Council 


REKLAAM 

Õige pakend hoiab oluliselt kokku transpordikulusid 

Väga tihti kulutavad ettevõtted 

logistikale põhjendamatult 

suuri summasid, kuna 

kaup on kehvalt pakendatud 

ning sisuliselt transporditakse 

õhku. Logistikud ega ka 

sisseostjad sageli ei arvesta 

asjaoluga, et üks olulisemaid 

transpordikulude mõjutajaid 

on kauba pakend. 

Nii näiteks ei ole harvad juhused, 

kus 2,4 meetri kõrguse kaubaruumiga 

veokis ulatub kaup vaid 1,4 

meetri kõrgusele, kuigi transpordi 

juures tähendab iga tühi meeter 

ettevõttele põhjendamatut kulu. 

“Ettevõtted otsivad pidevalt võimalusi, 

kuidas kulusid kokku hoida. 

Samal ajal ei nähta pakendit 

kui suurt logistikakulude mõjutajat. 

Näiteks tegime ühes firmas 

pakendiauditit ja selgus, et aastas 

tähendab halvasti pakendatud 

kauba transport neile 600 000 

krooni lisakulu,“ kõneleb terviklikku 

pakendilahendust pakkuva 

Nefab Eesti ASi müügijuht Inna 

Stint. “Koostööl on suur jõud ning 

logistika ja pakendite sisseostuga 

tegelevate inimeste vahel peaks 

koostöö olema tunduvalt tihedam. 

Seda eriti juhul, kui tootjaette võte 

maksab kauba transportimise 

kliendi juurde ise kinni.“ 

Stinti sõnul pole tänapäeval oluline 

kliendile lihtsalt erinevate tüüppakendite 

vahel valida anda, vaid 

konstrueerida pakendid kliendi 

toote järgi, arvestades nii kauba 

kaitstust kui ka kõige optimaalsemaid 

transpordikulusid. “Meie 

jaoks on põhiliseks võtmesõnaks 

pakendi disain – see peab arvestama 

nii toote tundlikkust, transpordivahendeid- 

ja viisi kui ka teekonna 

pikkust,“ räägib ta. “Turul 

on küll palju firmasid, kes pakuvad 

pakkematerjale, kuid Nefab Eesti 

lähtub kliendi vajadustest ning 

töötab välja võimalikult optimaalse 

pakendilahenduse.“ 

Kõige optimaalsem ongi toote 

enda jaoks disainitud pakend, sest 

siis on kindel, et ei transpordita 

õhku ei pakendi ega transpordivahendi 

sees. Lisaks aitab õigesti 

valitud pakend käitlemisaega 

vähendada, kuna pakendamine 

peab olema kiire ja efektiivne. 

Disaini juures tuleb jälgida pakendi 

mõõtusid, tugevust, virnastatavust 

ning kaalu – viimane on eriti 

tähtis lennutranspordis. 

Ka lennutranspordil saab 

õige pakendivalikuga säästa 

Sageli juhtub, et firmad on tarne 

hilinemise ja suurte trahvide 

vältimise tõttu sunnitud saatma 

tellitud kauba teele kiire lennutranspordiga. 

Logistikafirma DHL 

müügijuhi Urmo Paluste sõnul 

saadetakse kaupu euroalustel, et 

kaubapakendid oleks ilusti koos, 

ei saaks kannatada ega kaoks ära. 

Samuti võib alustel saatmine olla 

tarnija või kliendi nõue. Arvestama 

peab, et Tallinnast euroalustega 

saates on piirangud lennuliinidel 

nii kaalu, koguse kui ka aluse 

kõrguse osas. Euroalused aga 

lisavad kaalu ja seetõttu tõstavad 

ka veohinda, kuna euroaluse kaal 

on 23 kg ja nendele asetatavad 

puitkraed üle 7 kg/tk. 

Arvestades keskmist lennutranspordi 

turuhinda, mis saadetistele 

100 kg ja enam on näiteks USAsse 

39 kr/kg ning Hiina 25 kr/kg, on 

ainuüksi raskest pakendist tingitud 

kulutused suhteliselt suured. 

Puitaluse asemel oleks mõistlik 

kasutada hoopis spetsiaalseid 

lennutranspordiks mõeldud 

kergeid (5 kg) plastikust aluseid, 

koos pappkonteineriga selle peal. 

Nefabil on lisaks plastalustele välja 

töötatud ka vineerist erilahendus 

lennutranspordiks, mis sobib 

raskematele ja suuremat kaitset 

vajavatele toodetele. 

Pakendid mere- ja 

maanteetranspordiks 

Mere- ja maanteetranspordil pole 

kaal nii tähtis, kui seda on ruumikasutus, 

sest maksmine toimub 

enamasti laadimismeetrite eest. 

Sel puhul peab kaup olema hästi 

virnastatav, et pakendeid saaks 

ohutult üksteise peale panna. Tihti 

on kasulikum kasutada ringlevat 

pakendit, mis on ühekordsest 

oluliselt kuludesäästlikum. Samas 

tasub meeles pidada, et Euroopa 

Liidust väljapoole saadetava kauba 

puhul ei tasu ringlev pakend 

ära. 

Pakendid jagunevad kasutuse 

järgi mitmeks: 

Tarbijapakend – toodete jaemüügi 

jaoks mõeldud individuaalpakend 

või ümbris. 

Ühekordsed transpordipakendid 

- üheks transpordisuunaks 

mõeldud pakkematerjalid, mis hiljem 

utiliseeritakse, näiteks papist 

konteinerid, vineerkastid või kaubaalused. 

Ringlevad pakendid – korduvkasutuseks 

mõeldud tugevamad plastikust, 

vineerist või metallist tehtud 

pakendid. Ringlevad pakendid on 

sobivamad juhul, kui kliendi ja tootja-tarnija 

suhted on pikemaajalised, 

või ka tootmisesiseseks kasutamiseks. 

Transpordikulusid 

säästev pakend 

Fotod 

Nefab Eesti AS 

Ebaefektiivne 

pakendamine 

märts 2008 

29

10 AASTAT TAGASI 

Röövellik liisinguintress tõi edu 

Mercedes-Benz saatis 

koos Sprinteri kaubikutega 

Eestisse ka raha, mille 

toel pakuti Sprintereid 

müügiks enneolematu 

11protsendilise liisinguintressiga. 

Vaid kümme aastat on 

möödunud ajast, kui 11protsendiline 

liisinguintress osutus 

turul tugevaks konkurentsieeliseks. 

Sprintereid 

müüdi selle toel 1998. aasta 

veebruaris 11 autot ning saadi 

turul liidri koht. Euroopa 

Aasta kaubiku tiitel ei andnud 

selle kõrval midagi – tiitliomanikku 

Renault Masterit 

müüdi samal ajal vaid üksainus 

masin, kuna lisaks tiitlile 

oli kliendile pakkuda vaid 

18–20protsendilist liisingintressi. 

Praegu jätkavad mõlemad 

kaubikud Eesti turul edukalt. 

Renault Masteri ostuks saab 

liisingut ligi neli korda odavamalt, 

protsent 5,5. Eelmisel 

kuul müüdi Mastereid 11. 

Sprintereid müüdi tänavu 

veebruaris 24. Tehas enam 

autodega koos raha ei saada, 

kuna vahepealse kümne 

aastaga on Eesti finantsasutused 

oma tooted arendanud 

konkurentsivõimelisele 

Kümme aastat tagasi võitis kaubikumüüja turuvõitluse liisinguintressiga, millega praegu ei 

julgeks ühtegi klienti meelitada. 

tasemele ja Silberauto müügijuhi 

Alar Vettiku sõnul puudub 

vajadus sellisteks tehase 

rahaaktsioonideks. 

Ühe olulise konkurentsieelise 

on Renault’ müüjad 

suutnud veel kümne aastaga 

tasasemaks muuta. Varuosade 

logistikas suutis Mercedes 

näidata uskumatuid tulemusi, 

suutes toona puuduoleva 

osa Skandinaavia ladudest 

juba järgmiseks päevaks Eestisse 

toimetada. Renault’le 

võis Eesti laos puudoleva varuosa 

tellimuse täitmine aega 

võtta 4–8 nädalat. Praegu 

kinnitab Renault’sid müüv 

AS ABC Motors, et enamkasutatavad 

varuosad on Eestis 

laos kohapeal olemas. Puuduoleva 

varuosa tarneaeg on 

aga kuni 7 päeva. 

Tanel Raig 

NUMBER 

11 

Mercedes-Benz Sprinteri 

kaubikut kuus tuli kümme 

aastat tagasi Silberautol 

Eestis müüa, et olla kohalikul 

turul kaubikute müügiliider. 

Huvi korral küsige lisa: Willenbrock Baltic OÜ 

Tel 622 8950, e-post: info@willenbrock.ee 

märts 2008 

31

SAJANDI PARIMAD 

Autovedaja haarab 

üha uusi tegevusalasid 

2000. aasta Äripäeva Autotranspordi 

TOPi võitnud OÜ T.R. Tamme Auto 

on vahepeal leidnud endale tegevusi 

seinast-seina, kaevandatakse põ levkivi 

ja müüdud on ka liha ning piima. 

Eeva Pajuviidik 


T.R. Tamme Auto on 1988. 

aastal loodud ettevõte, mille 

esmaseks põhitegevusalaks 

oli transporditeenuste osutamine. 

1999. aastal tõi ettevõtte 

tegevusse suurema muutuse 

Kiviõli Keemiatööstuse 

varade soetamine, mis suurendas 

nii Eesti-siseste vedude 

osakaalu kui ka lõi aluse 

autotranspordiettevõtte 

tegevussuundade laiendamisele. 

Praeguseks on aga ettevõtte 

põhitegevusalaks juba 

keemiatööstus ja viimastel 

aastatel pole enam Autotranspordi 

TOPi pääsetud 

(autotranspordi osakaal on 

käibes langenud ca 40% peale). 

T.R. Tamme Autol õnnestus 

soetada Kiviõli Keemiatööstuse 

seadmed praktiliselt 

vanaraua hinnaga. Hiljem 

osteti juurde ka maa ja 

hooned. T.R. Tamme Auto 

käivitas aasta seisnud tööstuse 

ning tagas sellega jälle töö 

mitmesajale inimesele, olles 

Kiviõlis suurim tööandja. Vedude 

mahu tagas ettevõte sellega, 

et põlevkiviõli tootmiseks 

vajalikku toorainet ei 

tooda tehasesse enam raudteevagunitega, 

vaid ettevõtte 

oma veokitega. 

Uued tegevussuunad 

T.R. Tamme Auto on läbi 

investeeringute lisaks sisenemisele 

keemiatööstuse 

turule laiendanud ka teisi 

tegevussuundasid. 2005. 

aastal soetati 66protsendine 

osalus Euro Kinnisvaraarendus 

OÜs, mille põhitegevusalaks 

on kinnisvarainvesteeringud. 

2006. aastal soetati 

Hispaania ettevõte Titanic 

Plaints S.L., millega alustati 

uue tegevussuuna – turismiteenuse 

arendamist. 

T.R. Tamme Auto tegevuste 

mitmekesisust iseloomustab 

kõige paremini tutvustav 

lõik ettevõtte koduleheküljelt: 

“Praegu tegeleb T.R. 

Tamme Auto lisaks välis- ja 

sisetranspordile ka teedeehitusega, 

põlevkivi kaevandusega, 

turbabriketi tootmisega 

ning kaeve- ja tõstetööde 

teostamisega. Konkreetse 

tootena müüme lisaks õlile, 

turbabriketile, lihale ja piimale 

ka karjääritooteid nagu 

liiv, kruus ja killustik”. 

Isale ja pojale, Toomas ja 

Raivo Tammele kuuluv T.R. 

Tamme Auto on jooksvalt välja 

võtnud ka dividende, mille 

suurus ei ole kogunenud 

kasumiga võrreldes küll väga 

suur, kuid kasvab aastatega 

– 2005. aastal oli jaotatud 

dividendide summa 2, 2006. 

aastal 7 ja 2007. aastal 16,6 

miljonit krooni. Kontserni 

jaotamata kasumiks pärast 

viimast dividendide jaotust 

jääb endiselt veerand miljardit 

krooni. 

Küsitavad äritavad 

Hoolimata Tammede ettevõtete 

edukusest on viimaste 

aastate jooksul seatud 

küsimärgi alla nende äritavasid. 

Kui keskkonnaministeerium 

ootas Kiviõli Keemiatööstuselt 

suuremaid investeeringuid, 

et täita karmistuvaid 

keskkonnanõudeid, 

on ettevõtte üks omanikest 

väitnud, et selleks puuduvad 

vahendid. 

Raivo Tamme süüdistati 

2006. aastal poole miljoni 

krooni suuruses maksupettuses. 

Uurimise jooksul pidi 

Raivo Tamm viibima vahi all 

48 tundi ning arestiti ka tema 

vara, mis küll osaliselt vabastati, 

kuna arestitud vara väärtus 

ei olnud proportsioonis 

tsiviilhagi suurusega. 

Sinu ladu on suurem kui sa arvad 

www.laoekspert.ee 

• RIIULISÜSTEEMID 

• KORRUSLAOD 

• METALLMÖÖBEL 

• LAOTEHNIKA 

Laokaubana saadaval ka arhiiviriiulid, 

riide- ja arhiivikapid, töötoolid ja -lauad, tõstukid. 

Projekteerime ja paigaldame teie firmale 

soodsaima ja efektiivseima lahenduse 

ladustamise kiirendamiseks ning hõlbustamiseks! 

Laoekspert OÜ • tel 672 2382 • faks 672 2381 • info@laoekspert.ee 


SAJANDI PARIMAD 

TSITAAT 

”Hoolimata 

Tammede 

ettevõtete edukusest 

on aastate 

jooksul seatud 

küsimärgi alla 

nende äritavasid. 

TULEMUSED 

Viimastel aastatel 

kiire areng 

tulemused, mln kroonides 

400 käive kasum 104 120 

377 

350 

105 

300 

250 

200 

150 

100 

50 

90 

75 

60 

45 

30 

15 

0 

0 

00 01 02 03 04 05 06 

Allikas: Äripäev 

KOMMENTAAR 

Praegu on ettevõtte 

tegevus peamiselt 

seotud põlevkivi ja 

põlevkiviõli tootmise ning 

müügiga. Sinna teeme ka 

suuremaid investeeringuid. 

Planeerime tulevikus 

diislikütuse tootmist. 

Ettevõte ei tegele enam 

põllumajandusega. Müüdud 

on ka Aseri sadama 

alad. Lähitulevikus ma 

suuri muutusi ettevõtte 

tegevuses enam ette ei 

näe. 

Oluline on keskenduda 

põlevkivi ja põlevkiviõli 

tootmisele ning samuti juba 

olemasolevate tütarettevõtete 

tegevusele. 

Raivo Murd, T.R. Tamme Auto 

juhatuse liige 

NUMBER 

48 

tundi viibis 2006. aastal 

vahi all T.R. Tamme Auto 

üks omanikke Raivo Tamm, 

süüdistatuna poole miljoni 

kroonises maksupettuses. 

T.R. Tamme Auto juhtkond 2005. aastal ava tud uues 

karjääris Põhja-Kiviõlis – trans por dijuht An ti Tuul, tegevdirektori 

asetäitja Robert Kar pelin, juhatuse liige Raivo 

Tamm. 

Foto: Rivo Sarapik 

Veoautode, busside ja haagiste varuosad, remont ning pesula 

SCANIA, VOLVO, MB, MAN, 

IVECO, DAF, SISU, 

RENAULT 

Töökojas lühikesed ooteajad! 

• Kohapeal üle 30 000 varuosa 

• Avatud internetikauplus www.skuba.ee 

• Toome ka kaubad ise kohale 

Tallinn, Betooni 4 • E–R 8–20 • töökoja tel 60 66 212 • varuosad tel 60 66 225; 60 66 226 Tartu, Riia mnt 136a • E–R 8–17 • varuosad tel 739 0188 

märts 2008 

33

SÕNUMID 

Tallinna võim soovitab teede 

hoidmiseks naastrehvi keelustada 

Tallinna volikogu tegi 

Vabariigi valitsusele ettepaneku 

keelustada naastrehvid. 

Uuringud kinnitavad, et 

saja kilomeetri läbimisel rebib 

naastrehvidega varustatud 

sõiduauto teekatte pinnalt 

2,2–3,5 kg mineraalmaterjali 

ja sideaine osakesi 

ning liiklussagedusel tuhat 

autot ööpäevas kuluvad teekattesse 

roopad sügavusega 

3–4 mm aastas. Tallinna 

Tehnikaülikoolis 2003. aastal 

tehtud uuringust selgus, 

et juba 2–3 aasta järel võivad 

naastrehvidest teekattesse 

tekkinud sügavad pikisuunalised 

kulumisjäljed vajada 

lappimist. Ka kevadise kõrgenenud 

õhusaaste üheks põhjuseks 

peavad uuringu läbiviijad 

naastrehvide kasutamisega 

kaasnevat katendite 

kulumist, selgitas abilinnapea 

Deniss Boroditš. 

Rehvide müüjad aga peavad 

linnvalitsuse plaani 

populistlikuks või liiklusohtlikuks. 

Rehvimaailma juhataja 

Urmas Nikolai on täiesti 

nõus, et naastrehvid rikuvad 

teed, aga naastrehvide keelamine 

on pikaajaline protsess. 

“Kõigepealt tuleb müük 

ära keelata, linnavalitsusel 

see aga ei õnnestu,” rääkis 

Nikolai, kelle teada prooviti 

ka Lätis samamoodi naastrehve 

keelustada. See ei läinud 

läbi. Rehvimaalima juhataja 

sõnul tuleks asju ajada 

ikka riigi tasandil, mitte ühe 

linna piires, mille tegutsemine 

oleks populistlik. 

Tallinn soovib naastrehvide kasutamisele kriipsu peale tõmmata. 

Autorehvide jae- ja hulgimüügiga 

tegeleva ettevõtte 

ASi Hinkus juhataja Liivo 

Voznesenski ütles, et paar 

aastat tagasi juba soovitati 

sõita lamellrehvidega. “Ei 

suurenenud liiklusõnnetuste 

arv, aga suurenes hoopis raskete 

õnnetuste arv,” rääkis 

Voznesenski juba äraproovitud 

lamellrehvide propagandast. 

NUMBER 

3,5 

kilogrammi mineraalmaterjali 

ja sideaineosakesi 

rebib naastrehvidega 

sõiduauto saja kilomeetrise 

sõidutrassi läbimisel 

teepinnalt. 

TAUST 

Foto: Maris Ojasuu 

Tallinnas on teedehitusse 

ja remonti investeeritud viimastel 

aastatel ligi 600 miljonit 

krooni. 

100 miljonit kr on kulunud 

ülekatete tegemiseks. 

20 miljonit krooni kulus 

freesimiseks ja asfalteerimiseks. 

KASUTATUD HAAGISTE NING VEOKITE 

OST JA MÜÜK 

ScanBalt Trailer OÜ, ScanBalt Trucks OÜ 

Fosforiidi 14, Maardu 

tel 600 6961, 50 32 637 

faks 600 6964 

www.trucks.ee 

HEA KULLERITEENUS EI OLE 

AINULT VEDAMISE ASI! 

Info ja tellimine 

50 89 555 

OÜ Helmacum 

info@kullervedu.ee 

www.kullervedu.ee 

• Kulleri- ja kiirkulleriteenus 

• Otsepostitusteenused 


LENNUNDUS 

Estonian Air ostab 

uusi lennukeid 

Estonian Air lisab 2009. 

aasta kevadel oma lennukiparki 

kolm uut otse 

tehasest tulevat kuni 

90kohalist CRJ900 

NextGeni lennukit. 

CRJ900 lennukid on 

keskkonnasäästlikud ja 

madalama kulutasemega, 

võimaldades oluliselt parandada 

ettevõtte paindlikkust 

järjest tiheneva 

konkurentsi tingimustes, 

teatas Estonian Air. 

CRJ900 esimene lend toimus 

2001. aastal, tootmisse 

juurutati lennukid 

2003. aastal. 

Estonian Airi praegune 

lennukipark koosneb 

kahest 142kohalisest 

Boeing 737-300 lennukist 

ja neljast 118kohalisest 

Boeing 737-500; 

Estonian Air Regionali lennukipark 

koosneb kahest 

33kohalisest SAAB 340 

lennukist. 

Estonian Airi konkurent, 

Läti lennufirma airBaltic 

aga ostab rohkem lennukeid. 

Tänavu lisandub 

airBalticu lennukiparki 

kaks uut lennukit Boeing 

757-200 ja kolm uut 

Boeing 737-300. Boeing 

757-200 on airBalticu 

jaoks uus lennukimudel. 

Lennuk mahutab 200 reisijat, 

mistõttu saavad 

need mudelid olema suurimad 

lennufirma kasutatavad 

lennukid Balti 

regioonis, teatas firma. 

MÜÜK 

Tarbesõidukite 

müük langeb 

Tänavu veebruaris müüdi 

tarbesõidukeid 22% 

vähem kui mullu. 

Eelmise aasta veebruaris 

kirjutati tarbesõidukite 

klassi rekordina 540 sõidukit, 

seda on 109 võrra 

rohkem kui tänavu. 

Raskeveokite klassis 

on juhtimise üle võtnud 

Volvo. 

märts 2008 

Maanteeamet kavandab 

Raplasse neljarealise 

kiirtee ehitamist 

Projekteerijatel on valmimas 

Tallinnast Raplasse 

viiva neljarajalise kiirtee 

eelprojekt, et panna trass 

paika, ning 15–30 aasta 

pärast saaks vajadusel 

teed ehitama hakata, kui 

selleks vastav poliitiline 

otsus tuleb. 

Põhja regionaalse maanteeameti 

tellimusel valmistavad 

OÜ Reaalprojekt töötajad 

ette eelprojekti, et kunagi 

saaks ehitama hakata Tallinna 

piirilt Raplani viivat esimese 

klassi maanteed. 

Eelprojektis nähakse ette 

praeguse maantee laiendamist 

neljarajaliseks ja kahetasandiliste 

ristmike ehitamist, 

lisaks kogujateid 

ning kõike muud, mida üks 

tänapäevane kiirtee sisaldama 

peab. 

Praegustes tee-ehituskavades 

Rapla neljarealist kiirteed 

pole, ja kuna selle võimalik 

ehitamine jääb 15–30 

aasta kaugusele, siis ei oska 

keegi ka selle võimalikku 

maksumust ennustada. Tee 

eelprojekt ise maksab 24 miljonit 

krooni ja peaks lõplikult 

valmima aasta lõpuks. 

Tallinnast Raplani viivale 

teele valmistatakse eelprojekti, 

et kunagi oleks võimalik 

tee neljarealisena ja kahetasandiliste 

ristmikega välja 

ehitada. 

Foto: Raul Mee 

Rendile anda uued laopinnad 

SÕNUMID 

EKSPORT 

Venemaa takistab 

metallieksporti 

Eesti suurima metallide 

ja metallimaakide 

hulgimüügiga tegeleva 

Levadia Groupi omanik 

Viktor Levada sõnul teeb 

Venemaa viimasel ajal 

kõik selleks, et takistada 

metallieksporti, mis tuleb 

läbi Peterburi. 

“Viimasel ajal teeb Venemaa 

kõik, mis võimalik, et 

takistada metallieksporti, 

mis tuleb läbi Peterburi. 

Seega oleme sunnitud 

toormaterjali muretsema 

läbi Läti, mis mõjutab 

ka toote lõpphinda, kuna 

lisanduvad transpordile 

minevad suuremad kulutused,” 

rääkis Levada. 

Samas möönis Levada, 

et statistikaameti andmed 

mulluse impordi ja 

ekspordi languse kohta ei 

ole tema ettevõtet mõjutanud. 

• Nii kinnised kui ka lahtised, asukohaga 

Vana-Narva mnt-l Tallinnas 

• Kaubakäitlemisvõimalused raudteel, merekonteinerites 

ja autotranspordil 

Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee 

w w w . c a r g o h u n t e r s . e e 

argohunters 

35

SÕNUMID 

Tallink uusi laevu ei telli 

Tallink ei tõtta esialgu 

enam uusi laevu tellima, 

sest nende ehitushind ja 

-aeg on viimase aasta - 

pooleteisega omajagu 

kasvanud. 

LENNUNDUS 

Lootus pääseda 

tasuta lendudest 

Briti lojaalsusprogrammide 

spetsialist Clive Humby 

tõi välja fakti, et kui inimesed 

realiseeriksid kõik 

oma lennupunktid, siis 

peaks maailma lennufirmad 

tasuta lendama järgmised 

kolm ja pool aastat. 

Humby esines Tartu 

turunduskonverentsil 

“Password”, kus rääkis, 

et lennufirmade turunduse 

alus on lootus, et inimesed 

ei kasuta lennupunkte 

tasuta reisideks. 

SAS Scandinavian Airlines 

Eesti piirkonnajuht Katrin 

Luhaäär lisas, et lennufirmade 

boonuspunktid on 

maailmas olulisuselt teine 

valuuta pärast dollarit. 

LENNUNDUS 

Estonian Airiga 

lennatakse rohkem 

Estonian Airi reisijate 

koguarv suurenes veebruaris 

eelmise aasta sama 

ajaga võrreldes 18,4%. 

Veebruaris reisis Estonian 

Airiga ühtekokku 51 851 

reisijat, sh regulaarlendudel 

44 973. Veebruaris 

toimus 965 lendu, mis on 

314 võrra enam kui 2007. 

aasta samal perioodil ja 

41 võrra enam kui jaanuaris. 

Jaanuaris ja veebruaris 

kokku reisis Estonian Airiga 

99 284 reisijat, mis on 

17,4% rohkem kui eelmise 

aasta samal perioodil. 

Veebruaris oli Estonian 

Airi ja Estonian Air 

Regionali turuosa Tallinna 

lennujaamas regulaarliinidel 

43,2%. 

Tallinki juhatuse liikme 

Andres Hundi sõnul praegu 

järgmiste laevade ehitamiseks 

läbirääkimisi ei peeta 

ning praeguse seisuga peaks 

firma sellel kümnendil piirduma 

kokku kaheksa uue 

alusega. 

Uute laevade soetamise 

vallas tagasitõmbumist põhjendab 

Hunt tõsiasjaga, et 

kui veel paari aasta eest otsisid 

laevaehitajad endale järjekindlalt 

tööd, siis praegu on 

neil tellimusi omajagu. See 

on ajanud üles nii ehitushinnad 

kui ka pikendanud laevade 

valmimist. 

“Laeva ehitamisele kulub 

kaks ja pool kuni kolm aastat,” 

rääkis Hunt. “Veel mõne 

aasta eest tehti see valmis 

paari aastaga.” 

Tallinki juhatuse liige 

Andres Hunt lubab, et Tallink 

tõmbub mõneks ajaks uute 

laevade tellimisel tagasi. 

Foto: Andras Kralla 

Küsige pakkumist: info@alistar.ee 

Tel 681 6655, 681 6658, faks 681 6656 

Asume Tallinnas, Valdeku 107e 

aeg on oluline 

www.alistar.ee 


KOLUMN 

Roheline logistika – 

kas tulevikutrend? 

Roheline on värv, mis 

on saanud märksõnaks 

keskkonnakaitsele, 

säästlikule tarbimisele ja 

taaskasutamisele. Inimesed 

hindavad ja kasutavad üha 

rohkem tooteid ja teenuseid, 

mis on kooskõlas ka keskkonnaga. 

VAHENDAB 

”Programmid, 

millega 

sinist planeeti 

päästetakse, on 

logistikafirmade 

reklaammaterjalides 

kindlal kohal. 

Logistikaseminar 

2008 peakorraldaja 

Ressursside maksimaalne 

ärakasutamine, CO ² 

vähendamine ja energia kokkuhoid 

omavad suurt rolli iga 

rohelisuse poole püüdleva 

ettevõtte tarneahelas. Tarneahela 

efektiivsuse tõstmine ja 

võimalike korduvkasutatavate 

materjalide osas kvaliteetsete 

ja keskkondasäästvate lahenduste 

eelistamine soodsatele 

lahendustele on ettevõtetele 

tihtipeale võõras. Keskkonnasäästlikus 

eeldab suuremaid 

investeeringuid, samas 

aga unustatakse kulude kokkuhoid 

pikas perspektiivis. 

Kvaliteetsete, keskkonnasõbralike 

transpordivahendite, 

seadmete ja transpordipakendite 

kõrge hinna tõttu eelistatakse 

tihti odavamaid lahendusi. 

Korduvkasutatavate sertifitseeritud 

transpordipakendite 

kasutuselevõtmine on 

üheks lihtsamaks sammuks 

teel keskkonnasõbralikkusele 

ning kulude kokkuhoiule. 

Ei tohi lasta ennast hirmutada 

sertifitseeritud transpordipakendi 

hinnast, mis on ühekordsest 

pakendist kallim. 

See on investeering, mis tasub 

ennast pikas perspektiivis 

mitmekordselt ära. 

Infotehnoloogia areng 

ja inimeste internetistumine 

sunnivad tootjaid kasutama 

järjest kiiremaid ja 

kulukamaid transpordilahendusi 

– kliendid soovivad kaupu 

täna, mitte homme. Seda 

väljendab ka lennutranspordi 

maht, mis on nii Eestis kui ka 

kogu maalimas jõudsalt kasvanud. 

Meid külastavad igapäevaselt 

järjest suuremad 

kaubalennukid, mille kütusekulu 

on kaugel säästlikkusest. 

Siinkohal tulevad erinevad 

võimalused tarneahela 

säästlikumaks muutmiseks. 

Üheks selliseks on JIT ( just in 

time) mudel, kus pahatihti ei 

ole võimalik transpordi optimeerimine, 

kuna aeg on rangelt 

piiratud. Samas võimaldab 

JIT minimaalset laovaru 

ning kindlaid ja korrastatud 

tarneid, mis võimaldab 

vähendada kulusid ning energia 

kulutamist. 

Lauri Latt 

Kuigi valitsused võtavad 

kasutusele järjest uusi ja 

rangemaid norme veokite 

mootoritele, on autod üheks 

suurimaks saastajaks, eriti 

linnades. Teine veokite murepunkt 

on 6–7kordne kütusekulu 

võrreldes sõiduautodega. 

Lahendus on biokütused. 

Need on tänu uutele tootmissüsteemidele 

ka hinna poolest 

konkurentsivõimelised. 

Kahjuks on biodiislit pakkuvate 

tanklate võrk alles lapsekingades 

nagu ka projektid 

vesinikmootoritega veokite 

tootmiseks. Kuna vesinikauto 

mootorist väljub heitgaaside 

asemel ainult vesi, oleks see 

tohutu hüpe atmosfääri pääseva 

CO ² 

alandamiseks. Peab 

lootma, et insenerid suudavad 

probleemidele lahendused 

leida ja mõistliku hinnaga 

vesinikautod sõidavad meie 

teedel juba õige pea. 

Loomulikult on roheline imago 

firmale ka hea turundusväljund. 

Inimeste teadlikkus 

keskkonnaprobleemide osas 

järjest kasvab ja on vähe neid, 

keda see külmaks jätab. Programmid 

millega sinist planeeti 

päästa proovitakse, on 

logistikafirmade reklaammaterjalides 

kindlal kohal. Suurte 

rahvusvaheliste kontsernide 

nagu TNT, DHLi eeskujul peavad 

konkurentsis püsimiseks 

sama teed minema ka väiksemad 

Eesti ettevõtted. Mitmed 

Eesti vedajad on võtnud kasutusele 

kahekorruselised haagised, 

mis just grupikaupade 

veol võimaldavad kaubaruumi 

maksimaalset ärakastutamist. 

Keskkonda mõjutavate le 

logistilistele probleemidele 

pööratakse üha suuremat tähelepanu 

praeguses ja tulevikulogistikas. 

Ka Tallinna Tehnikakõrgkooli 

tudengite juba 

üheksandat aastat korraldatav 

Logistikaseminar keskendub 

tänavu keskkonnateemale. 

Olen kindel, et tegemist on 

jõudsalt areneva tulevikutrendiga, 

millega juba lähitulevikus 

puutavad kokku kõik, kes 

tegelevad logistikaga. 


REKLAAM 

märts 2008 

39

Linamäe tee 

REKLAAM 

Tallinn 

Valdmäe 

Pärnu 

Piirimäe 

14 

Saku

LOGISTIKA

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?