Convenio 169 sobre pueblos indígenas y tribales en
Convenio 169 sobre pueblos indígenas y tribales en
Convenio 169 sobre pueblos indígenas y tribales en
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Conv<strong>en</strong>io</strong> <strong>169</strong> de la oit <strong>sobre</strong> <strong>pueblos</strong> <strong>indíg<strong>en</strong>as</strong> y <strong>tribales</strong> <strong>en</strong> países indep<strong>en</strong>di<strong>en</strong>tes<br />
1. Aka Amta phuqhayañatakix, jach’a marka irpirinakax yatiñapaw ukhamarus<br />
jark’aqañapawa aka pachpankir jaqinakan sarnaqawiparuxa, kunjamas<br />
pachamamampi sarnaqasiwinakapx aruqañapawa, juk’ampis markpachan<br />
amuyupxa sum sartayañapawa.<br />
2. La utilización del término «tierras» <strong>en</strong> los artículos 15 y 16 deberá incluir el<br />
concepto de territorios, lo que cubre la totalidad del hábitat de las regiones que<br />
los <strong>pueblos</strong> interesados ocupan o utilizan de alguna otra manera.<br />
2. Kunjamati 15 ukhamaraki 16 amuyun uraqit aruski ukan pachamama amuyu<br />
mantañapa, ukanxay taqinis utjaschixa, qamaschixa.<br />
Artículo 14<br />
14 amuyu<br />
1. Deberá reconocerse a los <strong>pueblos</strong> interesados el derecho de propiedad y de<br />
posesión <strong>sobre</strong> las tierras que tradicionalm<strong>en</strong>te ocupan. Además, <strong>en</strong> los casos<br />
apropiados, deberán tomarse medidas para salvaguardar el derecho de los <strong>pueblos</strong><br />
interesados a utilizar tierras que no estén exclusivam<strong>en</strong>te ocupadas por ellos, pero<br />
a las que hayan t<strong>en</strong>ido tradicionalm<strong>en</strong>te acceso para sus actividades tradicionales<br />
y de subsist<strong>en</strong>cia. A este respecto, deberá prestarse particular at<strong>en</strong>ción a la<br />
situación de los <strong>pueblos</strong> nómadas y de los agricultores itinerantes.<br />
1. Aka pacha jaqinakax layrapachatpach aka uraqin utjasiri uraqipanakpin<br />
utjasiñapa, jupanakaxa pachar tirichuniwa. Ukhamarus jupanakan jaqha uraqinak<br />
munasp ukas churañx amuyatañaparakiwa, niyakit jupanakaxay layratpach akan<br />
utjasiripxchixa. Ukax juk’ampis amuyt’atañapawa khisitinakati maysa maysa<br />
uraqin qamasirinakataki ukhamaraki maysar maysar yapuchirinakarusa.<br />
2. Los gobiernos deberán tomar las medidas que sean necesarias para determinar<br />
las tierras que los <strong>pueblos</strong> interesados ocupan tradicionalm<strong>en</strong>te y garantizar la<br />
protección efectiva de sus derechos de propiedad y posesión.<br />
2. Aka jach’a mark irpirinakasti amuyt’añapawa kunjamas aka pachpa markana<br />
utjasirinakaru uraqinakapa jark’aqatañapa.<br />
3. Deberán instituirse procedimi<strong>en</strong>tos adecuados <strong>en</strong> el marco del sistema jurídico<br />
nacional para solucionar las reivindicaciones de tierras formuladas por los <strong>pueblos</strong><br />
interesados.<br />
3. Kuna kamachinakas sum amuyt’atañapawa aka pachpa jaqinakan uraqinakapa<br />
sum jark’aqt’añataki.<br />
68