Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
LA PATRIE DAL FRIÛL _ ZENÂR - FEVRÂR 20<strong>07</strong> _ 19<br />
Leç 482 / 99<br />
20<strong>07</strong>: an di bataie cuintri dai tais<br />
Il Comitât / Odbor / Komitat / Comitato 482, al interven cuntun struc sul percors che al à puartât ae<br />
aprovazion de finanziarie 20<strong>07</strong> e presentant lis prospetivis pal avignî de tutele linguistiche.<br />
CARLI PUP<br />
<strong>La</strong> leç statâl 482 <strong>dal</strong> 1999 e previôt une schirie di intervents<br />
pensâts par garantî la presince des lenghis minoritariis ricognossudis<br />
<strong>dal</strong> stât talian intes aministrazions publichis, intes scuelis<br />
e intai mieçs di comunicazion. I fonts disponibii a vegnin dâts<br />
fûr, an par an, su la fonde des domandis fatis indenant dai<br />
diviers sogjets previodûts de leç; chês pe scuele a son esaminadis<br />
a part alì <strong>dal</strong> ministeri pe istruzion. Daûr di ce che al<br />
previôt il regolament de leç, lis Regjons a puedin concuardâ cul<br />
guvier talian di gjestî in maniere autonome<br />
l’esam des domandis e la concession<br />
dai finanziaments. Cheste e je la<br />
strade sielzude <strong>dal</strong> Friûl VJ, ancje se,<br />
cuant che si à concuardât il passaç di<br />
competencis, no si è stâts bogns di<br />
mantignî il stes nivel di fonts che a<br />
rivavin prime <strong>dal</strong> decentrament.<br />
I PRINS FINANZIAMENTS_ Par poiâ i<br />
intervents previodûts de leç, sul imprin<br />
si veve une dotazion finanziarie di 20<br />
miliarts e 500 milions di liris (2 miliarts<br />
di pueste pe istruzion e il rest par chei<br />
altris setôrs cjapâts dentri de leç).<br />
Une cifre che, <strong>dal</strong> sigûr, no permeteve<br />
di meti in vore dut ce che la leç e<br />
previodeve. Par capîlu, baste fâ un<br />
esempli. <strong>La</strong> leç e dîs che lis istituzions<br />
scolastichis a àn di garantî a ducj i fruts<br />
des scuelis <strong>dal</strong> oblic il dirit di imparâ la<br />
lôr lenghe, che e à ancje di jessi doprade<br />
come imprest par insegnâ altris materiis.<br />
Par rivâ a di un tant a coventin insegnants<br />
preparâts e imprescj didatics di pueste, cuntun investiment<br />
economic no di pôc. Po, dongje de scuele, si àn lis aministrazions<br />
e i ents publics, i mieçs di comunicazion. Alore nol è dificil di<br />
capî che la 482 e partive bielzà çuete <strong>dal</strong> pont di viste finanziari.<br />
SI TACHE A TAIÂ_Cundut achel, cu la leç finanziarie statâl pal<br />
2006 (guvier Berlusconi) i fonts a disposizion pe 482 a àn cjapât<br />
une buine petenade (ven a dî cuasi <strong>dal</strong> 20%) lant jù ae cifre di<br />
7.739.170 euros. Cul guvier Prodi cheste politiche inviade de<br />
aministrazion di centri diestre no je cambiade, al contrari e je<br />
cressude la cuantitât dai bêçs taiâts. Cun di fat, il cussì clamât<br />
<strong>La</strong> leç statâl 482 <strong>dal</strong><br />
1999 pes minorancis<br />
e partive bielzà in chê<br />
volte cun pocjis risorsis.<br />
<strong>La</strong> finanziarie <strong>dal</strong> guvier<br />
Prodi e fâs ancjemò<br />
altris tais, confermâts<br />
no cate lis protestis.<br />
Un ordin <strong>dal</strong> dì fat dai<br />
parlamentâts furlans al<br />
è il pont di partence par<br />
tornâ a meti bêçs intal<br />
cjapitul di spese pes<br />
minorancis. Cheste e<br />
sarà la bataie pal 20<strong>07</strong>.<br />
decret Bersani <strong>dal</strong> Lui <strong>dal</strong> 2006 al à fissât un tai ai fonts di<br />
1.813.273 euros pal 20<strong>07</strong>, di 1.929.359 euros pal 2008 e fintremai<br />
di 4.387.405 euros pal 2009. Tai destinât a cressi ancje cu la finanziarie<br />
statâl pal 20<strong>07</strong>.<br />
LA REAZION DAL COMITÂT_ Denant di cheste situazion si à<br />
vût une mobilitazion <strong>dal</strong> Comitât 482 là che si à cirût di sburtâ i<br />
parlamentârs furlans e la aministrazion regjonâl a lavorâ par che,<br />
tal moment di discuti la leç finanziarie statâl pal 20<strong>07</strong>, si rivàs a<br />
scancelâ i tais. <strong>La</strong> disponibilitât trasversâl<br />
dai parlamentârs furlans a movisi ta chê<br />
direzion e je rivade, tant che, intal protocol<br />
di intese tra il Friûl VJ e guvier talian,<br />
si domandave un rifinanziament de leç<br />
482. Magari cussì no, nissun di chescj<br />
intervents al à zovât. Il sisteme <strong>dal</strong> vôt di<br />
fiducie, di fat, al à impedît chel al passàs<br />
ancje l’emendament fat indenant dai parlamentârs<br />
Pegorer (Friûl) e Cabras<br />
(Sardegne) che pûr al veve za vût un prin<br />
vie libare de bande de maiorance di centri<br />
çampe. I tais, duncje, li a son e li a restin e,<br />
cun chest sisteme, si pidimente a fuart, par<br />
no dî che si impedìs, la metude in vore de<br />
leç di tutele. Juste par fâ un confront a<br />
nivel european: a front di sù par jù mieç<br />
milion di personis che a fevelin par galês,<br />
l’Ufici pe lenghe galese al à a disposizion<br />
ogni an une cifre (là che no jentrin lis<br />
spesis pe istruzion e pe television, che a<br />
son a part) che e je plui <strong>dal</strong> dopli di chê<br />
che il stât talian al met par dutis e dodis lis<br />
minorancis linguistichis ricognossudis sei pe aministrazions publichis,<br />
che pe scuele e pai mieçs di comunicazion adun!<br />
LA BATAIE PAL 20<strong>07</strong>_Cheste, duncje, la situazion in dì di<br />
vuê, ma cualis sono lis prospetivis? Intant de discussion de<br />
finanziarie, al è stât fat bon un ordin <strong>dal</strong> dì presentât di parlamentârs<br />
furlans che al impegne il guvier talian a tornâ a meti<br />
bêçs intal cjapitul di spese pes minorancis. Chest, pal moment,<br />
al è dut ce che si à sot man e li si varà di bati par che chest<br />
impegn nol resti dome su la cjarte. Il 20<strong>07</strong> al varà, duncje, di<br />
jessi un an di bataie su chest front.<br />
COSSIGA LE SA LUNGJE<br />
<strong>La</strong> patinadore Parolina Kostner e à vinçût la medaie di aur tai<br />
Campionâts Europeans di paninaç artistic di Varsavie. <strong>La</strong> prime te<br />
storie <strong>dal</strong> sport talian. E à fat scjas la declarazion <strong>dal</strong> president<br />
Francesco Cossiga «O lei che l’aur <strong>dal</strong> patinaç artistic ae biele, brave e<br />
modeste Carolina Kostner al sarès stât dât a une “taliane”. Par jessi<br />
plui esats e par rispietâ ancje tal lengaç lis minorancis, si varès vût di<br />
dî che al è stât dât a une zovine di nazionalitât todescje de minorance<br />
<strong>dal</strong> Sud Tiröl di citadinance taliane». In Senât e je depositade une<br />
propueste di leç fate <strong>dal</strong> stes Cossiga par permeti un referendum su la<br />
autoderterminazion <strong>dal</strong> Sud Tiröl.<br />
IRLANDE DAL NORD VIERS UN GUVIER UNITARI<br />
Il congrès straordenari <strong>dal</strong> Sinn Fein al à fat bon a grande maiorance<br />
un ordin <strong>dal</strong> dì, presentât <strong>dal</strong> esecutîf <strong>dal</strong> partît vuidât di Jerry<br />
Adams, dulà che pe prime volte te sô storie al ricognòs la autoritât<br />
de polizie e de justizie nordirlandesis. Cu la eliminazion di un dai<br />
principâi pilastris ideologjics <strong>dal</strong> moviment republican, si vierç la<br />
puarte par permeti che i partîts catolics e protestants de provincie a<br />
formin un guvier unitari daspò des prossimis elezions fissadis pai 7<br />
di Març. In cheste maniere al sarès ancje rispietât l’acuardi di pâs di<br />
“Saint Andrews”.<br />
lenghe.net