Neerupatoloogia I loeng pp

More documents

Recommendations

Info

H Ü P E R T E N S I O O N I G A A S S O- T S I E E R U N U D N E E R U H A I G U S HÜPERTENSIOONI TÜÜBID JA PÕHJUSED ■ ■ PRIMAARNE ● Beniigne (essentsiaalne) hüpertensioon (nn beniigne nefroskleroos) ● Maliigne hüpertensioon (nn maliigne nefroskleroos) SEKUNDAARNE Neeruarteri stenoos Äge glomerulonefriit Kroonilised neeruhaigused Kasvajad ●Reniini produtseerivad kasvajad ● Neerupealise kortikaalosa kasvajad ● Feokromotsütoom Endokriinelundite häired ● Türeotoksikoos ● Neerupealise kooreosa hüperplaasia ● Hüperparatüreoidism ● Oraalsed kontratseptiivid Neurogeenset geneesi Haruldased vaskulaarpatoloogiad ● Preeklampsia ● Trombootiline angiopaatia ● Vaskuliit ● Aordi koarktatsioon
Beniigne hüpertensioon on asümptomaatiline haigus. Patogenees ei ole teada, kuid tõenäoliselt see on multifaktoriaalne: tähtsad on geneetilised faktorid, haigus sagedamini tekib mustade populatsioonis(?) Hüpertensioon tavaliselt tekib 45-54 aasta vanuselt. Makroskoopiliselt: neerud sümmeetriliselt mõõtmetelt vähenenud, kaaluvad 60 – 100g, välispind peensõmerjas, kooreosa õhuke. B E N I I G N E N E F R O S K L E R O O S
Page 1 and 2: NEERUHAIGUSTE PATOLOOGIA I TÜ Ž.R
Page 3 and 4: I. Neerupatoloogia: 1. Mittekasvaja
Page 5 and 6: N O R M A A L N E A N A T O O M I A
Page 7 and 8: Täiskasvanute neer sisaldab tavali
Page 9 and 10: ■ ■ ■ ■ N O R M A A L N E H
Page 11 and 12: 1. MITTEKASVAJALISED NEERUHAIGUSED
Page 13 and 14: A. NEERU ARENGUANOMAALIAD JA TSÜST
Page 15 and 16: N E E R U D Ü S P L A A S I A
Page 17 and 18: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 19 and 20: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 21 and 22: T Ä I S K A S V A N U T E P O L Ü
Page 23 and 24: ■ ■ T Ä I S K A S V A N U T E
Page 25 and 26: ■ ■ ■ ■ L I H T N E K O R T
Page 27: H Ü P E R T E N S I O O N I G A A
Page 31 and 32: B E N I I G N E N E F R O S K L E R
Page 33 and 34: M A L I I G N E N E F R O S K L E R
Page 35 and 36: ■ M A L I I G N E N E F R O S K L
Page 37 and 38: Krooniline faas: päsmakesed näit
Page 39 and 40: T R O M B O O T I L I N E M I K R O
Page 41 and 42: ■ ■ T R O M B O O T I L I N E M
Page 43 and 44: Kroonilise TM korral päsmakestes t
Page 45 and 46: Makroskoopiliselt värske infarkt k
Page 47 and 48: RENAALSE KORTIKAALSE NEKROOSI PÕHJ
Page 49 and 50: C. TUBULOINTERSTITSIAALSED H A I G
Page 51 and 52: I. ÄGEDAD TUBULOINTERSTITSIAALSED
Page 53 and 54: ÄGE TUBULONEKROOS (ÄTN) on kõig
Page 55 and 56: Histoloogiliselt interstiitsiumi tu
Page 57 and 58: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT ÄIN
Page 59 and 60: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT Makr
Page 61 and 62: KROONILISE INTERSTITSIAALSE NEFRIID
Page 63 and 64: III. INFEKTSIOONIST TINGITUD TUBULO
Page 65 and 66: Hematogeenne püelonefriit Hematog
Page 67 and 68: NEERU PAPILLONEKROOS Neeru säsios
Page 69 and 70: NEERU PAPILLONEKROOS See on täisk
Page 71 and 72: SEENINFEKTSIOONID Kõige sagedasem
Page 73 and 74: KROONILINE PÜELONEFRIIT on kroonil
Page 75 and 76: A. REFLUKSEFROPAATIA (KROONILINE MI
Page 77 and 78: A. REFLUKSNEFROPAATIA (KROONILINE M
Page 79 and 80:
Mikroskoopiliselt difuusne kroonili
Page 81 and 82:
1. KSANTOGRANULOMATOOSNE PÜELONEFR
Page 83 and 84:
Mikroskoopiliselt ksantogranulomato
Page 85:
KIRJANDUSALLIKAD D.Bostwick, J.Ebl
show all

Neerupatoloogia I loeng pp

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?