Neerupatoloogia I loeng pp

More documents

Recommendations

Info

B. HAIGUSTE KLASSIFIKATSIOON Hüpertensiooniga assotsieerunud neeruhaigus ● Beniigne ● nefroskleroos Maliigne nefroskleroos Trombootiline mikroangiopaatia Neeruarteri stenoos ● Ateroskleroos ● Fibrosmuskulaarne düsplaasia V A S K U L A A R S E D H A I G U S E D Neeruarteri dissekatsioon Neeruarteri aneurüsm Arteriovenoosne malformatsioon ja fistula Neeru embolid ja infarktid Neeru kortikaalne nekroos Neeru kolesteroolmikroembolisatsiooni sündroom Neeruarteri tromboos Neeruveeni ja neeruveenide tromboos Bartter’i sündroom Vaskuliit
H Ü P E R T E N S I O O N I G A A S S O T- S I E E R U N U D N E E R U H A I G U S Seos hüpertensiooni ja südame-veresoonkonna ning neerude haigustega oli tõestatud juba 100 aastat tagasi. Hüpertensiooniga assotsieerunud neeruhaigused olid eristatud teise geneesiga neeruhaigustest juba 1914 Volhardi ja Fahr’i poolt. Nemad panid ka aluse hüpertensioonist tingitud neerukahjustuse kahe vormi eristamiseks. Kõige sagedasem vorm, mida nimetatakse beniigseks nefroskleroosiks, tekkib vanemas eas tagasihoidlike hüpertensiooni näitajatega inimestel; neerude kahjustus vähene. Teine vorm – nn maliigne hüpertensioon tekib noorematel inimestel raskekujulise hüpertensiooni korral; neerukahjustus raske, lisandub ka neerude puudulikkus.
Page 1 and 2: NEERUHAIGUSTE PATOLOOGIA I TÜ Ž.R
Page 3 and 4: I. Neerupatoloogia: 1. Mittekasvaja
Page 5 and 6: N O R M A A L N E A N A T O O M I A
Page 7 and 8: Täiskasvanute neer sisaldab tavali
Page 9 and 10: ■ ■ ■ ■ N O R M A A L N E H
Page 11 and 12: 1. MITTEKASVAJALISED NEERUHAIGUSED
Page 13 and 14: A. NEERU ARENGUANOMAALIAD JA TSÜST
Page 15 and 16: N E E R U D Ü S P L A A S I A
Page 17 and 18: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 19 and 20: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 21 and 22: T Ä I S K A S V A N U T E P O L Ü
Page 23 and 24: ■ ■ T Ä I S K A S V A N U T E
Page 25: ■ ■ ■ ■ L I H T N E K O R T
Page 29 and 30: Beniigne hüpertensioon on asümpto
Page 31 and 32: B E N I I G N E N E F R O S K L E R
Page 33 and 34: M A L I I G N E N E F R O S K L E R
Page 35 and 36: ■ M A L I I G N E N E F R O S K L
Page 37 and 38: Krooniline faas: päsmakesed näit
Page 39 and 40: T R O M B O O T I L I N E M I K R O
Page 41 and 42: ■ ■ T R O M B O O T I L I N E M
Page 43 and 44: Kroonilise TM korral päsmakestes t
Page 45 and 46: Makroskoopiliselt värske infarkt k
Page 47 and 48: RENAALSE KORTIKAALSE NEKROOSI PÕHJ
Page 49 and 50: C. TUBULOINTERSTITSIAALSED H A I G
Page 51 and 52: I. ÄGEDAD TUBULOINTERSTITSIAALSED
Page 53 and 54: ÄGE TUBULONEKROOS (ÄTN) on kõig
Page 55 and 56: Histoloogiliselt interstiitsiumi tu
Page 57 and 58: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT ÄIN
Page 59 and 60: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT Makr
Page 61 and 62: KROONILISE INTERSTITSIAALSE NEFRIID
Page 63 and 64: III. INFEKTSIOONIST TINGITUD TUBULO
Page 65 and 66: Hematogeenne püelonefriit Hematog
Page 67 and 68: NEERU PAPILLONEKROOS Neeru säsios
Page 69 and 70: NEERU PAPILLONEKROOS See on täisk
Page 71 and 72: SEENINFEKTSIOONID Kõige sagedasem
Page 73 and 74: KROONILINE PÜELONEFRIIT on kroonil
Page 75 and 76: A. REFLUKSEFROPAATIA (KROONILINE MI
Page 77 and 78:
A. REFLUKSNEFROPAATIA (KROONILINE M
Page 79 and 80:
Mikroskoopiliselt difuusne kroonili
Page 81 and 82:
1. KSANTOGRANULOMATOOSNE PÜELONEFR
Page 83 and 84:
Mikroskoopiliselt ksantogranulomato
Page 85:
KIRJANDUSALLIKAD D.Bostwick, J.Ebl
show all

Neerupatoloogia I loeng pp

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?