Neerupatoloogia I loeng pp

More documents

Recommendations

Info

Tüsistused: ■ püonefroos - tekib neeru obstruktsiooni korral püelonefriidist tingitud neeru destruktsioonist. Neeruparenhüüm asendub põletikulise koega. - Patsiendid on tavaliselt sepsises, uriini külvid võivad olla negatiivsed neeru obstruktsiooni tõttu. perinefriline abstsess (põletikulise infiltraadi teke ja mikroorganismide migratsioon perinefraalsesse rasvkoesse) - Tavaliselt tekib neerusisese abtsessi seina lõhkemisest ja põletiku ja infektsiooni levikust perinefraalsesse rasvkoesse. emfüsematoosne püelonefriit - harva tekkiv bakteriaalse supuratiivse püelonefriidi ravitüsistus. - tekivad gaasimullid neeruparenhüümis ja paranefraalses rasvkoes, isegi retroperitoneaalses ruumis. - Tavaliselt 90% pt on diabeedi haiged, ca 40% pt.-st on urotrakti obstruktsioon.
NEERU PAPILLONEKROOS Neeru säsiosa nekroosi nimetatakse papillaarseks nekroosiks. Põhjused: ■ Diabetes mellitus ■ Urotrakti obstruktsioon ■ Äge püelonefriit ■ Analgeetikutemürgistus ■ Sirprakuline aneemia ■ Hüpoksia ■ Dehüdratatsioon
Page 1 and 2:
NEERUHAIGUSTE PATOLOOGIA I TÜ Ž.R
Page 3 and 4:
I. Neerupatoloogia: 1. Mittekasvaja
Page 5 and 6:
N O R M A A L N E A N A T O O M I A
Page 7 and 8:
Täiskasvanute neer sisaldab tavali
Page 9 and 10:
■ ■ ■ ■ N O R M A A L N E H
Page 11 and 12:
1. MITTEKASVAJALISED NEERUHAIGUSED
Page 13 and 14:
A. NEERU ARENGUANOMAALIAD JA TSÜST
Page 15 and 16: N E E R U D Ü S P L A A S I A
Page 17 and 18: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 19 and 20: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 21 and 22: T Ä I S K A S V A N U T E P O L Ü
Page 23 and 24: ■ ■ T Ä I S K A S V A N U T E
Page 25 and 26: ■ ■ ■ ■ L I H T N E K O R T
Page 27 and 28: H Ü P E R T E N S I O O N I G A A
Page 29 and 30: Beniigne hüpertensioon on asümpto
Page 31 and 32: B E N I I G N E N E F R O S K L E R
Page 33 and 34: M A L I I G N E N E F R O S K L E R
Page 35 and 36: ■ M A L I I G N E N E F R O S K L
Page 37 and 38: Krooniline faas: päsmakesed näit
Page 39 and 40: T R O M B O O T I L I N E M I K R O
Page 41 and 42: ■ ■ T R O M B O O T I L I N E M
Page 43 and 44: Kroonilise TM korral päsmakestes t
Page 45 and 46: Makroskoopiliselt värske infarkt k
Page 47 and 48: RENAALSE KORTIKAALSE NEKROOSI PÕHJ
Page 49 and 50: C. TUBULOINTERSTITSIAALSED H A I G
Page 51 and 52: I. ÄGEDAD TUBULOINTERSTITSIAALSED
Page 53 and 54: ÄGE TUBULONEKROOS (ÄTN) on kõig
Page 55 and 56: Histoloogiliselt interstiitsiumi tu
Page 57 and 58: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT ÄIN
Page 59 and 60: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT Makr
Page 61 and 62: KROONILISE INTERSTITSIAALSE NEFRIID
Page 63 and 64: III. INFEKTSIOONIST TINGITUD TUBULO
Page 65: Hematogeenne püelonefriit Hematog
Page 69 and 70: NEERU PAPILLONEKROOS See on täisk
Page 71 and 72: SEENINFEKTSIOONID Kõige sagedasem
Page 73 and 74: KROONILINE PÜELONEFRIIT on kroonil
Page 75 and 76: A. REFLUKSEFROPAATIA (KROONILINE MI
Page 77 and 78: A. REFLUKSNEFROPAATIA (KROONILINE M
Page 79 and 80: Mikroskoopiliselt difuusne kroonili
Page 81 and 82: 1. KSANTOGRANULOMATOOSNE PÜELONEFR
Page 83 and 84: Mikroskoopiliselt ksantogranulomato
Page 85: KIRJANDUSALLIKAD D.Bostwick, J.Ebl
show all

Neerupatoloogia I loeng pp

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?