Neerupatoloogia I loeng pp

More documents

Recommendations

Info

■ ■ ■ ■ ■ ■ T Ä I S K A S V A N U T E P O L Ü T S Ü S T I L I N E N E E R U H A I G U S Täiskasvanute polütsüstiline neeruhaigus on kõige sagedasem geneetiliselt tingitud haiguste seas. Haiguse sagedus inimpopulatsioonis 1:500 kuni 1:1000. See on 1/3 lõ<strong>pp</strong>-neeruga lõ<strong>pp</strong>evatest haigustest, 5 kuni 10% haigetest vajavad dialüüsi ravi. Haiguse algus väga varieeruv, siiski kõige sagedamini haigus algab 30-50 aastaselt. Ca 25% haigetest puudub perekondlik anamnees ja haigus avaldub geeni mutatsiooni tulemusena. Peamine geen, mis assotsieerub täiskasvanute polütsüstilise haiguse tekkega, 90% juhtudest lokaliseerub 16 kromosoomis. Lisaks, teine geneetiline lünk haiguse tekke aspektist on identifitseeritud 4 kromosoomis.
T Ä I S K A S V A N U T E P O L Ü T S Ü S T I L I N E N E E R U H A I G U S Sümptomaatika: Krooniline tuim valu seljas, mille tugevus assotsieerub neerude massi suurenemisega >kui 3cm. Ägedat valu tavaliselt tingib tsüstisisese verevalanduse teke. Hematuuria (teine kõige sagedasem kliiniline sümptom) on tingitud urotrakti obstruktsioonist, ja see tavaliselt avaldub makrohematuuriaga. Hüpertensioon reniin-angiotensiini süsteemi aktivatsioonist intrarenaalsete veresoonte sulgumisest tsüstide tekke tulemusena tekib üsna vara.
Page 1 and 2: NEERUHAIGUSTE PATOLOOGIA I TÜ Ž.R
Page 3 and 4: I. Neerupatoloogia: 1. Mittekasvaja
Page 5 and 6: N O R M A A L N E A N A T O O M I A
Page 7 and 8: Täiskasvanute neer sisaldab tavali
Page 9 and 10: ■ ■ ■ ■ N O R M A A L N E H
Page 11 and 12: 1. MITTEKASVAJALISED NEERUHAIGUSED
Page 13 and 14: A. NEERU ARENGUANOMAALIAD JA TSÜST
Page 15 and 16: N E E R U D Ü S P L A A S I A
Page 17 and 18: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 19: I N F A N T I I L N E P O L Ü T S
Page 23 and 24: ■ ■ T Ä I S K A S V A N U T E
Page 25 and 26: ■ ■ ■ ■ L I H T N E K O R T
Page 27 and 28: H Ü P E R T E N S I O O N I G A A
Page 29 and 30: Beniigne hüpertensioon on asümpto
Page 31 and 32: B E N I I G N E N E F R O S K L E R
Page 33 and 34: M A L I I G N E N E F R O S K L E R
Page 35 and 36: ■ M A L I I G N E N E F R O S K L
Page 37 and 38: Krooniline faas: päsmakesed näit
Page 39 and 40: T R O M B O O T I L I N E M I K R O
Page 41 and 42: ■ ■ T R O M B O O T I L I N E M
Page 43 and 44: Kroonilise TM korral päsmakestes t
Page 45 and 46: Makroskoopiliselt värske infarkt k
Page 47 and 48: RENAALSE KORTIKAALSE NEKROOSI PÕHJ
Page 49 and 50: C. TUBULOINTERSTITSIAALSED H A I G
Page 51 and 52: I. ÄGEDAD TUBULOINTERSTITSIAALSED
Page 53 and 54: ÄGE TUBULONEKROOS (ÄTN) on kõig
Page 55 and 56: Histoloogiliselt interstiitsiumi tu
Page 57 and 58: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT ÄIN
Page 59 and 60: ÄGE INTERSTITSIAALNE NEFRIIT Makr
Page 61 and 62: KROONILISE INTERSTITSIAALSE NEFRIID
Page 63 and 64: III. INFEKTSIOONIST TINGITUD TUBULO
Page 65 and 66: Hematogeenne püelonefriit Hematog
Page 67 and 68: NEERU PAPILLONEKROOS Neeru säsios
Page 69 and 70: NEERU PAPILLONEKROOS See on täisk
Page 71 and 72:
SEENINFEKTSIOONID Kõige sagedasem
Page 73 and 74:
KROONILINE PÜELONEFRIIT on kroonil
Page 75 and 76:
A. REFLUKSEFROPAATIA (KROONILINE MI
Page 77 and 78:
A. REFLUKSNEFROPAATIA (KROONILINE M
Page 79 and 80:
Mikroskoopiliselt difuusne kroonili
Page 81 and 82:
1. KSANTOGRANULOMATOOSNE PÜELONEFR
Page 83 and 84:
Mikroskoopiliselt ksantogranulomato
Page 85:
KIRJANDUSALLIKAD D.Bostwick, J.Ebl
show all

Neerupatoloogia I loeng pp

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?