värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

More documents

Recommendations

Info

2 | Arvamus Tuleb töi ne ja tõsi ne muu seu miaas ta Sel le su ve, mil tae vas oli ena mas ti hall ja ma dal ning ere su vep äi ke oli pi gem harv kui sa ge da ne, muu tis eri ti rõhu vaks ke va dest sügi ses se jõud nud, va lit su sa su tus test al la poo le lii ku nud kuu lu tus, et ra ha on vä he ja jääb ai na vä he maks ning tu leb ha ka ta kõvas ti kok ku hoid ma. Al gas see ju ba ke va del: sea du - se jõu saa nud 2008. aas ta ne ga tiiv ne li saee lar ve nõudis aas tap laa ni de ümber te ge mist. Järg ne sid kin ni tu - sed, et lä heb veel gi ras ke maks ja vas tuo lu li sed tea ted, et 2009. aas ta ee lar ve saab ole ma tä na vu sest 10%, 15% või ise gi 20% väik sem ning et ker ge maks ei lä he ka mit mel järg ne val aas tal. Nii tu li roh kem kui kord lä bi mõel da kõik asu tu se te ge vu sed, sel leks ja järg - mis teks aas ta teks, pan na pin ge rit ta lä he maid ja kau - ge maid et tevõtmi si, mõel da ku lu de kok kutõmba mi se - le ja koon da mis te le gi. Pi ka le ve ni nud ar vu tu sed kur - na sid sa mavõrd kui pi dev vih ma sa du. Muu seu mi de jaoks oli te ge vus ra ha vä he ne mi ne eri ti tröös ti tu, sest vaid mõni kuu va rem oli 2009. aas ta kuu lu ta tud muu seu miaas taks tun nus lau se ga „Muu - seum on EHE“. Ee lar ve te kär pi mi se taus tal ker kis põh - jen da tult küsi mus, kas ja kui das saab muu seu miaas tat üld se tä his ta da. Kus ja kel le le on see rõõm ja pi du? ER Mi puu du tas mee leo lu de ja võima lus te muu tu - mi ne eri ti isik li kult, sest muu seu miaas ta tähtsünd mu - seks Lõuna-Ees tis pi di saa ma ER Mi 100. aas tap äe va tä his ta mi ne 2009. aas ta ap ril lis. Kui muu seu miaas ta pi da mist võinuks veel tühis ta da, siis se da saa bu vat tähtp äe va ei ole võima lik muu ta ega pa re ma te ae ga de saa bu mi se ni eda si lüka ta, see on aja loo poolt et te an - tud. Es ma sest rea gee rin gust, mil pee ti õigeks ju tud tu le - vast muu seu miaas tast üld se lõpe ta da, jõud sid nii muu seu miaas ta juht ko mi tee, muu seu minõuko gu ja -ühing kui ka suur hulk muu seu me üsna pea aru saa - mi se le, et muu seu miaas - Jõud peab mi ne ma sel le le, et teoks te ha sa da aas tat püsi nud unis tus ER Mi oma ma jast. Muu seu miaas ta saab ole ma mit te niivõrd pi du- kui ras ke tö öaas ta. ta ärajät mi ne po le la - hen dus. See oleks oma nõrku se ja üht la si ka sel - le tun nis ta mi ne, et muu - seu mid po le veel val mis täit ma neid üle s an deid, mi da neilt tä na ses ühis - kon nas oo da tak se: muu - seum peaks oma võima - lus te ja polüfunkt sio - naal su se ga tu gev da ma ühis kon da, pak ku ma nii kind lus tun net ole mi seks kui ka kin ni tust aren guks. Meil on vaid üks võima lus: muu seu miaas ta tuleb mit te niivõrd peo- kuivõrd ras - ke tö öaas ta. Ilm selt ise gi sel li ne aas ta, mis peab tões - ta ma muu seu mi de va ja lik kust ja suut lik kust. Nen de ek sis tent siaal se te prob lee mi de kes kel saab Ees ti Rah va Muu seum sa ja-aas ta seks. Kui me sel tähtp äe val tor ti ei jõua tel li da, siis lei va ga tu le me ik ka toi - me. Nii vää ri ka tähtp äe va – sa da aas tat asu ta mi sest – tä his ta mi ne on ju en nekõike kum mar dus nei le, kes sa da aas tat ta ga si ot sus ta sid ja asu ta sid, mõist sid ja väär tus ta sid. See on tä nu nei le, kes asu ta tut sa ja aas - ta jook sul hoid sid ja aren da sid, tun nis ta des oma töö - ga os kust seis ta kõrge mal päe va po lii ti kast. Me pea me suut ma sel le sa ja aas ta tar kust eda si kan da ja jõud peab mi ne ma sel le le, et teoks te ha sa da aas tat püsi - nud unis tus ER Mi oma ma jast. Nii saa me kin ni ta da kõiki de le, kes ER Mi va na mood sust ja iga vust kuu lu ta - vad, muu seu mi os kust seis ta ja kas va da üldi nim li ke ja ae gu ma tu te väär tus te ja ela va kul tuu ri kaits ja na. Peatoimetaja Pille Runnel, toimetus Agnes Aljas, Tuuli Kaalep. e-post erm@erm.ee. Telefon 7350 400 Krista Aru ER Mi uue hoo ne eelp ro jekt val - mib 2008. aas ta ok toob ris. Nii kin ni tab ajag raa fik, mis sai üle vaa da tud ja kok ku le pi tud käes - o le va aas ta ap ril lis, kui all kir jas - ta si me peap ro jek tee ri mi se ja erio sa de pro jek tee ri mi se le pin - gu rii gi han ke võit nud Ees ti pro - jek tee ri mis fir ma ga EA Reng. Eelp ro jek ti esit le mi ne ja tut vus ta - mi ne as ja hu vi lis te le ning ava lik - ku se le on pla nee ri tud 7. no - vemb riks. Eelp ro jek ti ga pan nak se pai - ka kõik uue ma ja konst ruk tiivja erio sad, mää ra tak se ruu mi de suu ru sed ja lii ku mis teed hoo - nes. Te ge li kult te hak se kõik olu - li sed ot su sed, mis puu du ta vad elu ja te ge mi si tu le va ses hoo nes. Seetõttu on muu seu mi rah vas lä - bi su ve te ge le nud küll üksi ku te ruu mi de funkt sioo ni de mää rat - le mi se, küll neis se ruu mi des se so bi va te teh no loo gi lis te la hen - dus te ot si mi se ga. On püütud et - te ku ju ta da ja en nus ta da külas - ta ja lii ku mist näi tu se saa li des, ko gu hoid ja toi me ta mist fon di - hoid las, raa ma tu hu vi lis te mu ga - vust lu ge mis saa lis, kon ve rent si - saa li ka su ta ja hu vi sid ja võima - lu si neid ra hul da da. Mi da täp se - malt suu da me prae gu muu seu - mi igap äe vae lu et te ku ju ta da, se da kii re mi ni saab uus ma ja ko du seks nii töö ta ja te le kui ka külas ta ja te le. Uues ER Mi hoo nes on ka su - tu sel mõned in no vaa ti li sed la - hen du sed, mil lest võik sid ka su NOVEMBER 2008 Muuseumihoone eelp ro jek ti esit lus on 7. no vemb ril Ees ti Rah va Muu seu mi uus hoo ne peab ole ma mõnus, hu vi tav, li gitõmbav ja haa rav koht nii va na le kui noo re le. Kee gi on ku na gi öel nud, et kul tuur on kõik see, mis meist pä rast maist elu jä re le jääb. Ja kui me ta ha me ol la kul tuu ri - rah vas, mis ik ka ju tõsi on, siis tõen äo li selt soo vi me ka meist jä re lejää va väär tu se täius lik - kust, süste ma ti see ri tust, aru - saa da vust ja võima li kult head säi li vust ning mõju sat eks po - nee ri mist tu le vas te le põlve de - le. Ma usun, et ER Mi le on just vii mas tel aas ta tel seo ses glo - ba li see ru mi se ga ning Ees ti ava ne mi se ga Eu roo pas ja maail mas li san du nud muu - seu mi klas si ka lis te funkt sioo - ni de täit mi se kõrval ka sel li se ra ja ti se uued (uue ne nud va - nad?) rol lid. Ees ti Rah va Muu - seum peab saa ma tä nu uue le lõiga ta ka tei sed, kes kord sar - nas te prob lee mi de ga vas ta ku ti sei sa vad. Näi teks peak sid fon di hoid - lad ta ga ma suu repä ra se säi li - tus reÏii mi, ol les sa maaeg selt vä ga ener giasääst li kud: kõik fon di hoid lad on koon da tud ühe le kor ru se le, kom pakt se te - na, võima li kult kau ge le ju hus - li kust lii ku mi sest ja vä lisõhust. Hoo ne tu leo hu tussüsteem peaks saa ma võima li kult liht ne ja loo gi li ne, hoi des ja hoia ta des õnnes tus test ja hä da dest ju ba et te. Juur depääs hoo ne le ning sel les lei du va te le te ge vus te le peaks ole ma liht ne, loo gi li ne ja kõigi le kät te saa dav. Miks peaks Ees til ole ma rah va muu seum ja miks on va ja uut hoo net? Jaan Tamm Uue Eesti Rahva Muuseumi hoone tulevane asupaik Raadi järve ääres. FOTO: ARP KARM hoo ne le olu li seks ins ti tut sioo - niks va ba aja veet mi se, ha ri du - se, ava li ku elu ja tu ris mi eden - da mi se sei su ko halt.Kind las ti peab ERM and ma uu si võima - lu si ka Tar tu le ja maa kon na le – et oleks põhjust rää ki da üli - koo li lin na uu test ja hu vi ta va - test tah ku dest. Sa mas tu leb kind las ti aru an da, et kõik see tä hen dab ka suu re mat töö koor must, ku lu - tu si, vas tu tust ava ne vaid võima lu si tar galt ra ken da da, sel - le sa ma rah va jaoks ka su ta da. Kas meie rii gi ja kul tuu ri - vald kon na ot sus ta jad suu da - vad ik ka lep pi da tõsias ja ga, et suu red ku lu tu sed uue mul ti - funkt sio naal se hoo ne ra ja mi se lõpu le vii mi se ga ei lõpe? Sel le hoo ne ga tu le vad kva li ta tiiv selt uued võima lu sed ja kui me neid ei akt sep tee ri ega teos ta, siis ei ole ka sel le suu re in ves - tee rin gu lõplik väär tus ühis - kon na le kau gelt ki see, mis ta saaks ja võiks ol la. Üks suu ri maid väl ja kut seid on uu te püsin äi tus te et te val mis - ta mi ne – ta ha me pak ku da võim sas ma jas võim sat näi tust ees ti ja su gu las rah vas te kul tuu - ri ruu mist ning ini me sest sel les ruu mis lä bi ae ga de ja olu de. Kui gi nen de näi tus te ga on seo - tud vä hem või roh kem ko gu muu seum, on mõle ma püsin äi - tu se et te val mis ta mi seks moo - dus ta tud ka eral di töög ru pid. Ees ti kul tuu ri loo püsin äi tu se töög rup pi ju hib juht tea dur Kris - tel Rat tus. Soo me-ug ri püsin äi - tu se ga te ge leb töög rupp tea dur Svet la na Kar mi eest ve da mi sel. Kõiki de plaa ni de ko ha selt peak sid uue ma ja uk sed ava - Kui kõrvalt vaa ta ja le võib esi me - sel pil gul tun du da, et mi nis tee - riu mis töö ta mi ne on igav ning bürok raa tia ta pab igal sam mul, siis mi nu viis ja pool aas tat kul - tuu riväär tus te osa kon na nõuni - ku na muu seu mi de alal oli kõike muud kui vai mu ahis tav ja iga - vust te ki tav. Ees ti Rah va Muu seu mi uue hoo ne pro jek ti ga olen seo tud ala tes 2003. aas ta ke va dest, mil ot sus ta ti, et uus hoo ne peab tu - le ma Raa di le ja alus ta ti taas - kord al gu sest uue hoo ne ra ja mi - se prot ses si. Olen osa le nud ar hi tek tuu - rivõist lu se et te val mis ta mi ses ja lä bi vii mi ses, pik ka des lä birää ki - mis tes võist lu se võit nud ar hi tek - ti de ga pro jek tee ri mis le pin gu sõlmi mi seks, peap ro jek tee ri ja ne ma 2012. aas ta sügi sel. Sel - leks ajaks peak sid muu seu mi - rah vas ja -vaim ole ma end uues ma jas ju ba mõnu sas ti sis - se sead nud. Sel le kõige ni ai ta vad meid ar hi tek tid ar hi tek tuu ribüroost Do rell Ghot meh Ta ne, peap ro - jek tee ri ja mees kond EA Ren - gist, tel li ja esin da ja in se ner teh - ni lis tes küsi mus tes OÜ Pro jek - ti pea ja Ees ti Rah va Muu seu mi Ehi ta mi se Sih ta su tus. Sel le aas - ta 22. juu list on sih ta su tu se ju - ha tu se liik meks en di ne kul tuu - ri mi nis tee riu mi muu seu minõunik Pee ter Mauer. Ju ha tu se esi - me ne lii ge Jaan Tamm siir dus eria la se le töö le Brüsse lis se. Miks ma nõus tu sin asu ma mi nis tee riu - mist ER Mi Ehi tu se Sih ta su tus se? Pee ter Mauer rii gi han ke ko mis jo ni töös jmt. Ame ti ko hus tus test tu le ne valt hoid sin mi nis tee riu mis ko gu prot ses sil „kätt pul si l“ – osa le sin ra has ta miss kee mi de väl jatöö ta - mi ses, hoo ne ra ja mi seks va ja li - ke prot se duu ri meh ha nis mi de väl jatöö ta mi ses, kir ju ta si me se - le tu si ja põhjen du si Va ba rii gi Va lit su se le ja Ra han dus mi nis - tee riu mi le. Olin ka ot se selt ER Mi Ehi tu - se Sih ta su tu se el lu kut su mi se juu res. See ga tun dus mul le ühel het kel suh te li selt sel ge ja loo gi - lne vas tu võtta pak ku mi ne asu - da juh ti ma sih ta su tu se igap äe - vast te ge vust. Va le tan! Te ge li kult haa ra sin kin ni suu rest võima lu sest osa le - da mil le gi tõeli selt suu re ja olu li - se loo mi ses. Ees ti Rah va Muu - seu mi uus hoo ne ei ole liht salt uus ma ja muu seu mi le. See on võima lus aren da da väl ja tä nap - äe va ne, tu le vik ku vaa tav, maail ma ta se mel muu seu mi kesk - kond.
NOVEMBER 2008 Tek ke loo või säi li mi se poo lest ha rul da sed as jad Muu seu mis se jõuab pi de valt oo ta ma tuid ja ülla ta vaid, aga va hel ka tead ma ta otstarbega ese meid. Rii na Rein velt Vii ma sel paa ril aas tal Ees ti Rah va Muu seu mis se jõud nud me tal list ma tu sepär jad, ki ri - kuõpe ta ja hee gel da tud kar din, sa lapä ra ne laud ja vär vi li ne klaas ne ga tiiv an na vad tun nis - tust sel lest, et muu seu mis se jõuab pi de valt oo ta ma tuid ja ülla ta vaid, aga va hel ka tead - ma ta funkt sioo ni ga ese meid. Eripä ra ne võib ol la nen de ese me te val mi mi se lu gu või leid mi se koht, kuid ülla tav võib ol la ka as jao lu, et need as jad on säi li nud hoo li ma ta sel lest, et te ge li kult pi da nuks need ole - ma hä vi ta tud või loo mu li kul moel prügiks muu tu nud. Va hel juh tub, et muu seu mi jõuab as ju, mil le eri li sus on as - ja tund ja le ko he sel ge, ent sel - lest hoo li ma ta on ras ke mää ra - ta nen de ku na gist funkt sioo ni. Ena mas ti tu le vad sel li sed ese - med väl ja va na de ma ja de pöö - nin gu telt või keld ri test. MEO MUT TE LI MA TU SEPÄR JAD 2006. aas ta su vel he lis tas Ees ti Rah va Muu seu mis se Kal li Kukk ja rää kis ühest leiust, mis tu li re mon di käi gus la ge da le te ma ma ja ve ran da ka tu se all asu vast pa ni pai gast. Te gu oli Alf red Meo mut te li ma tu sepär ga de ga – na tu ke tol mu nud me tallpär - jad, kuid siis ki häs ti säi li nud ja kõigil lin did küljes. Alf red Meo mut tel (16.02.1884–21.12.1931) lõpe tas 1909. aas tal Tar tu Üli - koo li pro vii so ri na. 1913. aas tal siir dus ta Pet se ris se, kus pi das ap tee ki ku ni oma sur ma ni, li - saks avas ta hil jem tei se ap tee gi Värs kas. Meo mut tel oli üks neist, kes al ga tas pet ser las te poolt Ees ti Aju ti se le Va lit su se - le pal ve kir ja saat mi se, mis soo - vis Pet se ri maa ühen da mist Ees - ti maa ga. Ta oli pi ke mat ae ga Pet se ri lin na vo li nik ja aas ta tel 1923–30 lin na pea. Alf red Meo mut te li ära saat - mi ne toi mus Ees ti Üliõpi las te Selt si saa list, ta mae ti Tar tu Maar ja kal mis tu le. Me tal list ma tu sepär jad, mi da 1920.–30. aas ta tel val mis ta sid spet siaal - sed me tallpär ga de val mis ta mi - se töö ko jad, too di ilm selt va he - tult pä rast ma tust Alf red Meo - mut te li abi kaa sa le Lii na le kuu - lu nud maj ja Tar tus Kroo nuaia tä nav 64, kust nad 75 aas tat hil jem uues ti la ge da le il mu sid. Oleks need jäe tud sur nuae da haua pea le, oleks aeg pär jad kii res ti hä vi ta nud. KI RI KUÕPE TA JA KAR DIN Ei ole just ta va li ne, et me hed te ge leks naiskä sitöö ga, mil le hul ka kuu lu vad kind las ti tik ki - Vär vi li ne au tok room, sepistatud matusepärjad, kalavõrgust kardin ja tundmatu otstarbega laud on tunnistused sellest, kuidas muuseumisse jõuab pidevalt ootamatu loo või saatusega esemeid. FO TOD: ERM mi ne, ku du mi ne, hee gel da mi - ne ja muud teks tii litööd. Aga just sel li sed me he teh tud fi lee - teh ni kas kar di nad jõud sid Ees - ti Rah va Muu seu mi ko gu des se sel le aas ta ke va del. Kar di nad val mis tas en di ne ki ri kuõpe ta ja Jaan Mu ru (1900–1987) aas ta tel 1946– 1947, kui ta var jas end Tar tus Laia tä na va pöö nin gul rep res - sioo ni de eest. Hil jem ta siis ki van gis ta ti, ku na lei dus üle sand - ja, ja saa de ti Si be ris se. Kar di - naid hak kas Jaan Mu ru val mis - ta ma sel leks, et mõtte te ge vus kor ras hoi da. Ma ter ja li na ka su - tas ta ka lavõrku, mil les se põimis ruu tu de täi di seks ha ru ta - tud lam bi ta hi abil must ri: ta lu - ma ja, aed ja kask ning tekst „Mu ter vi tus, Sul kuld ne, ko du - ko tu s“. Jaan Mu ru val mis tas sel li seid kar di naid mit meid, ühe nen dest ot sus tas te ma pal - vel ER Mi le kin ki da te ma tütar Reet Kaa ru puu. TÖÖ LAUD, AGA MIL LI SE TÖÖ TE GE MI SEKS? Käe so le val aas tal too di Tar tu Taas ka su tus kes ku ses se üks kä - sitöö na val mis ta tud laud, mi da mit med ini me sed taht sid os ta lil le lauaks. Seal sed töö ta jad aga ar va sid, et laual on suu rem väär tus ja pak ku sid se da an ne - tu se na Ees ti Rah va Muu seu mi - le. Mui du gi loot sid nad, et muu seu mitöö ta jad os ka vad ko - he öel da, mis laua ga on te ge - mist. Nii liht ne see aga po le ja muu seu mitöö ta jad ki vaid ole - ta vad, kas te gu on kä sitöö laua (nt tik ki mi seks), maa li mi se alu se, fo to de re tušee ri mi se laua või hoo pis mil le gi muu ga. VÄR VI LI NE KLAAS NE GA TIIV Vär vi li ne au tok room sat tus muu seu mis se kümme kond aas - tat ta ga si koos kat kis te ja val - da valt il ma ku ju ti se või emul - sioo ni ta klaas ne ga tii vi de kas ti - ga, mis too di muu seu mis se so - bi va te tu gik laa si de leid mi seks. Au tok roo mi avas tas fo to kon - ser vaa tor Jüri Karm kas tist mi - tu aas tat hil jem. Au tok room-me net lus on üks täius li ku maid vär vi ras ter-me - net lus test, mis pa ten tee ri ti 1903. aas tal Pa rii sis (Au gust ja Louis Lu mière’ poolt) ja oli ka - Üleskutse Kui ole te sar na se laua ga va - rem kok ku puu tu nud ja os ka te pak ku da õige töö, mil le te ge - mi seks lau da ka su ta ti, pa lu me sel lest tea da an da te le fo nil 7350 406 su tu sel 1907. aas tast um bes 1930. aas ta ni. Au tok roo mid on ta va li selt vä ga hal va säi li vu se - ga – vär vid tu me ne vad ja ku ju - tis on me haa ni lis te kah jus tus te suh tes vä ga tund lik. Sel lest tin - gi tu na on neid tä na seks suh te - li selt vä he säi li nud. Ees tis on neid koos siin kir jel da tu ga tea - dao le valt vaid viis tükki. Fo tol jääd vus ta tud ma ja koos sil di ga Päe va pilt nik Mih - kel son võib vii da ta 1920. aas - ta tel Vänd ras te gut se nud fo - tog raa fi le J. Mih kel so ni le. Sa - mu ti on J. Mic hel so ni ni me li ne fo tog raaf osa le nud 1912. aas - tal Ees ti Rah va Muu seu mi fo - tovõist lu sel ja saa nud kol man - da ko ha. Kas te ge mist on sa ma me he ga ja kas te ma on ka kõnea lu se vär vi li se au tok roo mi au tor? Ees ti Rah va Muu seu mi ja fo - tog raaf Alar Ma dis so ni koostööp ro jek ti „Ees ti tüübi d” raa - mes toi mu sid sel su vel vä - litööd kõigis Maar ja maa maa - kon da des. „Ees ti tüübi d” on kaa sae ga do ku men tee riv fo top ro jekt, mil le eesmär giks on tut vus ta - da Ees ti maa erin äo li sust siin ela va te ini mes te kau du. Vä - litöö del ko gu tud ma ter jal an - nab vas tu se küsi mu se le, mis - su gu ne on 21. sa jan di al gu se ees ti maa la ne, mil li ne on eri - ne va te Ees ti piir kon da de, eri - ne va te ge ne rat sioo ni de ja rah vus te et nog raa fi li ne port - ree. Mai kuust sep temb ri ni kest - nud vä litöö de käi gus teh ti ring pea le ter ve le rii gi le, sõltu valt maa kon na suu ru sest käi di ka hes ku ni nel jas val las. Vä litöö de tuu mikrühma moo - dus ta sid fo tog raaf Alar Ma - dis son ja ER Mi ko gu hoid ja Ma ris Ro sent hal, pro jek ti el - lu vii mi seks pa nid õla al la mit - med abi li sed. Pea mi selt kul - tuu ria lal töö ta vad ini me sed ai ta sid oma val las lei da ko ha - lik ke, ke da 3–4-liik me lis te grup pi de na pil dis ta ti. Ini mes - te va li kul jär gi ti põhimõtet, et ühest piir kon nast võima li kult eri ne va ole mi se ga – nii va nu se li ses, soo li ses kui ka te ge vu s a la mõttes – ini me sed do ku men tee ri tud saak sid. Ühte kok ku pil dis ta ti pro - jek ti käi gus 400 ini mest. Kõige noo re mad do ku men - tee ri ta vad olid kaks ühe-aas - tast pois si, üks Tal lin nast ning Eesti asjad | 3 Kaa sae ga do ku men tee riv fo top ro jekt „Ees ti tüübi d” Ma ris Ro sent hal Omaet te loe te lu saab ini mes test, kel le jaoks oli pas sis kir jas olev rah vus ene se tut vus ta - mi sel tei sejär gu li ne. tei ne Em mas te val last Küla ma külast. Va ni maks pro jek ti raa - mes pil dis ta tud ees ti maa la - seks oli 92-aas ta ne Poo la pä - ri to lu nais te rah vas, kes jääd - vus ta ti het kel, mil ta oli Ab ru - kal külas oma tütretütrel. Li - saks mai ni tud poo la ta ri le olid mit tepõlis rah vus test esin da - tud veel ve ne la sed, un gar la - sed, soom la sed, ta tar la sed, aser baidžaan la sed, uk rain la - sed ja ma rid. VALMIV VÄLINÄITUS Omaet te loe te lu saab ini mes - test, kel le jaoks oli pas sis kir - jas olev rah vus ene se tut vus ta - mi sel tei sejär gu li ne, näi teks se tud, mul gid, ab ru ka la sed, hiid la sed, saar la sed ja va na - usu li sed. 400 ini me se seas lei - dus vä ga eri ne va ame ti te esin da jaid, juuk su rist puu se - pa ni, saa re va hist ma le va pea - li ku ni ning kõiki de teis te elu - kut se te esin da jad, kes sin na va he le jää vad. Vä litöö de käi gus ko gu tud fo to ma ter jal hakkab ole ma kät te saa dav kõigi le hu vi lis te le muu seu mi ar hii vis. Järg mi se aas ta ap ril li kuus, kui muu - seum tä his tab 100. aas tap äe - va, ava tak se Raa di mõisa par - gis en di se pea hoo ne aken del A. Ma dis so ni ku ree ri tud vä - lin äi tus, kus on va li ku li selt üles ri pu ta tud fo tod Ees ti maa ini mes test 2008. aas tal. Fotograaf Alar Madisson ja Maris Rosenthal otsivad Eesti erinäolisust siinsete inimeste kaudu. FOTO ERAKOGU
Page 1: Arvamus Kogud Näitus Uurimisreisid
Page 5 and 6: NOVEMBER 2008 a kul tuu rist tä na
Page 7 and 8: NOVEMBER 2008 Ees ti Rah va Muu seu

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?