värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

NOVEMBER 2008
Ees ti Rah va Muu seu mi
iga-aas ta se ko gu misvõist
lu se pea tee maks
2008. aas tal oli „Tu rism nõuko
gu de aja l“. Muu seu mi le
saa de tud mä les tu sed kõne le -
sid rei si mi sest pea mi selt en -
di sel NSV Lii du ter ri too riu mil,
sot sia lis mi maa des ja nn sõbra
li kes rii ki des.
„See oli 20. au gust 1968. a.
ja oli me sat tu nud nõuko gu de in -
va sioo ni kee ri ses se 400 km kau -
gu sel pii rist. Ot si si me üles meid
tee nin da ma pi da va rei sibüroo,
kus meie ga kee gi ei taht nud te -
ge le da ega an tud min geid soo -
vi tu si eda si seks te ge vu seks. Pro-
4
Koostöö muu seu mi ga
1–3 Alepõllutalgulised Karula
rahvuspargis kahemeetriseks
kasvanud alerukist
koristamas
FOTOD: ERM
4–7 Tänavusuvised ERMi
välitööd Kihelkonna vallas
Saaremaal, kus tudengid ja
antropoloogid rääkisid inimestega
maaelu võimalustest
Saaremaal, internetist,
bussiliikluse ja postkontorite
kaotamisest ning paljust
muust.
FOTOD: TIIT SIBUL, EVA-KIRKE AARMA,
BIRGIT ROSENBERG, SONJA LAITINEN
g ram mi olid jää nud eks kur -
sioo nid ko ha peal ja veel kol me -
päe va ne pea tus Tat ra tes. Oli me
just kui lindp riid. Park las se oli
meie au to de ümber ko gu ne nud
kamp noo ru keid, kes vaat le sid
nõuko gu de numb rimär ke ja
aru ta sid et need au tod tu leks
põle ma pan na ja ini me sed ma -
ha lüüa. Hak ka si me nei le igas
kee les sel gi ta ma, et ole me eest -
la sed, mis oli tu gev ar gu ment, ja
meid jäe ti ra hu le. Õn ne tu seks
olid too kord nõuko gu de au to de
numb rimär gid mus ta põhja ga ja
see ga oli ju ba kau gelt nä ha, kust
me pä rit ole me, “ mee nu tab üks
kir ja saat ja test oma üle vaa tes rei -
Aua si lä bi aas takümne te –
ER Mi soo me-ug ri uu ri mis rei sid
MARLEEN NÕMMELA
Ees ti muu seu mil peaks ole ma
ka va kind lalt hoi tud ja laien da -
tud soo me-ug ri osa kond eri ti
nen de su gu ha ru de jaoks, kes
kul tuur rah vaiks po le tõus nud.
Sel le ga võimal dub siin tea du sel -
le uu ri mi sa la, mis geog raa fi li selt
ula tub üle Uraa li mä ge de ku ni
Jää me re ni. Tea dus saab ko loo -
nia, kus tal töö ta mi sa la aas ta -
sa da deks ees on. Väi ke rah vus
tun neb sti mu lee ri vat ja süti ta vat
suu ru se tun net, ala ti laiu pers -
pek tii ve ot siv noor soo fan taa sia
leiab se da, mi da ot sib ja mis
reaal selt ole mas /…/.
Nii kir ju tas soo me ar heo -
loog ja ees ti mu seo loo gia le alu -
se pa ni ja Aar ne Mic hael Tallg -
ren 1923. aas tal. Viis aas tat hil -
jem jõuti ER Mis sel les val las
esi mes te mär ki misväär se te tu -
le mus te ni – det semb ris 1928
ava ti Raa dil muu seu mi hoo nes
esi me ne üle vaat lik soo me-ug ri
näi tus Ees tis. Sel le mär ki -
misväär se sünd mu se tähtp äe -
vaks ava me no vemb ris Ees ti
Rah va Muu seu mis näi tu se
„Aua si. 80 aas tat Hõimu rah vas -
te osa kon na ava mi sest Raa di l“.
ER MI SOO ME-UG RI
KO GU DE VA NUS ULA TUB
19. SA JAN DIS SE
ER Mi ot se ne si de soo me-ug ri -
lu se ga al gas 1910nda tel, kui
muu seu mis se jõud sid esi me sed
ko gud hõimu rah vas te ese meid.
Muu seu mi en da kor ral da tud
rei si de ni esial gu lää ne me re soo -
me rah vas te juur de jõuti järg -
mi sel kümnen dil.
1920nda tel aas ta tel jõudis
muu seu mis se ka Õpe ta tud Ees -
ti Selt si soo me-ug ri ko gu, mis
si sal dab 19. sa jan dist pä rit ole -
vaid ese meid. Vii mas te saa mis -
lu gu – küsi mus, kes ja miks
neid as ju kau ge test pai ka dest
ko gus ja Ees tis se tõi, on siia -
maa ni sel gu se tu. Laiau la tus li -
ke kõiki de soo meug ri rah vas te
juur de jõud va te eks pe dit sioo -
ni de ni jõuti ala tes 1960nda test
aas ta test, mil nen de rah vas te
sist Un ga ris se ja T‰eh hos lo vak -
kias se 1968. aas tal.
• Kok ku võist lu se le saa de -
tud 250 tööst oli pea tee mal kir -
ju ta tuid 164. Mä les tu sed ja uu -
ri mistööd ai ta vad täien da da
muu seu mi ar hii vi. 2008. aas ta
võist lustööd jõua vad ava lik ku -
se ni 2010. aas tal toi mu va te tu -
ris mi tee ma lis te näi tus te ja raa -
ma tu te vor mis.
• Tu ris mi tee ma lis test töö -
dest said I pree mia Val de ko
Land ja Hel ju Vii res, II koht an -
ti Ur ve Busch man ni le ja Ma ret
Lu ha ri le, III ko ha said Tar mo
Ah ven, Rein Kald ma ja Kal le
Kesküla, er gu tusp ree mia ga
kul tuu ri de uu ri mi ne ja ko gu -
mistöö nen de ala del muu tus
üheks prio ri teet seks suu naks.
1990nda test on muu seu mi
soo me-ug ri eks pe dit sioo nid
küll peaae gu unehõlma va ju -
nud, mis on ol nud seo tud po lii -
ti lis te ja ra ha lis te tin gi mus te ga.
Oma ta het fen noug ria tee ma -
del kaa sa rää ki da ei ole muu -
seum kao ta nud, lei des sel leks
võima lu si nii näi tus te ja pub li -
kat sioo ni de kau du kui ka nt
hõimup äe va de kor ral da mi se le
kaa sa ai da tes.
VÄ LITÖÖ DE EK SOO TI KA
JA „AUA SI“
/…/ Ko ha li kud ela ni kud jäl gi -
sid siis ki meid varg si kar di na -
praost, küllap näi si me nei le kui
mit te kilp las te na, siis nen de su -
gu las te na, sest te hes et te üsna
tar gad näod ja osu ta des nä pu ga
igal ma ja le, kõndi des žes ti ku lee -
ri des möö da tol ma vat muld teed
(õnneks tol ma vat, sest ke va delsügi
sel on siin po ri põlvi ni) võisi -
me näi da tul nu ka te na mõnelt
pla nee dilt, ütle me Kuult ja pea
ees tul nu ka te na. Õn neks sel gus
hil jem mõne ko ha li ku ga ves tel -
des, et 99,9% ko ha li kest on ee l -
ar va mus te va bad ja nõus mei le
pa ja ta ma siin sest elust nüüd ja
va nas ti. /…/
Nii kir jel das fo tog raaf Jaak
Ka da rik 1985. aas ta au gus tis
vä litööp äe vi kus ER Mi (tol lal
Et nog raa fia muu seu mi) soo meug
ri eks pe dit sioo ni liik me te
tut vu misk äi ku ühte kar ja la
külla. Ar va ta vas ti on se da vei -
di võõras ta vat tun net tund nud
tei sed ki hõimu rah vas test ela ni -
kud nen des pal ju des küla des,
ku hu muu seu mi uu ri mis rei sid
pea 90 aas ta jook sul on jõud -
nud. Sa mu ti võib ar va ta, et ka
eks pe dit sioo ni de liik meid ei
jät nud tao li ne koh tu mi ne ükskõik
seks. Jõudes jär je kord ses -
se uu de pai ka võõras te (kuid
sa mas oma na võetud) ini mes -
te kes ke le, võidi tun da eba lust,
kui das ko ha li ke ga sõbra li kult
lä bi saa da ja nen de ko du dest
muu seu mi le va ja lik ku lei da.
Sa ge li käi di esial gu võõras tes
koh ta des hil jem mit meid kor di,
hin das töid lu ge nud ko mis jon
El mar Joo se pi, Alf red Ots ta ve li
ja Kau po Tõru ke se tu ris mia la -
seid mä les tu si.
• Õpi lastöö dest hin na ti pa ri -
ma teks Tar tu Kom mertsgümnaa
siu mi õpi las te Kaa rel Grünber
gi ja Rai go Raag maa kir ju ti si.
• Va ba tee ma lis test töö dest
osu tus võidutööks Leo Pol ta ni
„A ja kir jan dus ja mee dia ka su -
tus“, II koht läks ja ga mi se le
Karl All man ni „Vor ku ta“ ja Kal -
ju Luu gi „Kui das Vi ru maal kae -
vu sid puu ri ti ehk ve si – täht -
sam kui lei b” va hel. III koht an -
ti kol me le võist lustöö le: Hein -
rich Kruup ”Ka he ke si le he kuu
mistõttu nii muu seu mi- kui ka
külai ni me sed oma va hel täit sa
„o mak s“ muu tu sid ning üks tei -
se ga rõõmsalt ja ko du selt su -
hel di.
Kom mu ni kat sioon uu ri ja
(muu seu mi) ja uu ri ta va te (soo -
me-ug ri rah vas te) va hel on ol -
nud tu gev ja ti he. Puht mu seo -
loo gi lis te eesmär ki de kõrval,
mil leks on ese me te ning ma te -
riaal se ja vaim se kul tuu ri koh ta
käi va te tead mis te ko gu mi ne
ning joo nis te te ge mi ne, on uu -
ri jad hu vi tu nud ka soo me-ug ri
rah vas te kul tuu ri li sest ja po lii ti -
li sest olu kor rast ning on oma
hu vi ülesn äi ta mi se ga ai da nud
kaa sa uu ri ta va te ju ba ka du nud
või ka du va rah vus li ku ja kul -
tuu ri li se ene se tead vu se tõusu -
le. Sel lest ka näi tu se peal ki ri
„Aua si“ – eks pe dit sioo ne hõimu
rah vas te juur de on muu -
seum al gu sest pea le näi nud
mis sioo ni na.
„VA RAS JÄ TAB VAR NA SEI NA,
ET NOG RAAF EI SE DA GI“
Muu seu mis on tal le ta tud kõigi
u 180 vä litöö ma ter ja lid – ko -
gu tud ese med (u 10 000), kir -
ju ta tud päe vi kud ja et nog raa fi -
li sed kir jel du sed, joo ni sed, fo -
tod, fil mid. Nii võib ki tun du da,
et vä litöö del käi nud et nog raa -
fi de ülal too dud ene sei roo ni li -
ne na li vas tab tõele, te ki ta des
kõrval seis ja tes mul je, just kui
rei si de eesmär giks oleks ki ol -
nud liht salt as ja de kok ku kuh ja -
mi ne ja uu ri ta va te pal jaks rii su -
mi ne.
Vas tu ka jad uu ri ta va telt on
aga sa ge li vas tu pi di sed. ER Mi
suu re soo me-ug ri rah vas te ko -
gu väär tu se on vii mas tel aas ta -
tel avas ta nud muu seu mi külas -
ta nud hõimu rah vas te esin da -
jad, kes imes ta vad, kuivõrd pal -
ju ja olu list ma ter ja li siin säi li -
ta tak se. Üks hu vi tav seik muu -
seu mi folk loo rist rää gib ka sel -
lest, kui das muu seu mis se müüdud
rin naeh te eest ole vat üks
ud mur di pe re kond en da le lau -
sa pool ma ja os ta saa nud.
ER Mi soo me-ug ri ko gud ei
ole sur nud, vaid ela vad uut elu
ja oo ta vad avas ta mist.
lum ma va loo du se ja lil lei lu kes -
ke l“, Ma rii na Pae sa lu „Hai gu -
sed, ars tid, haig lad ja surm mi -
nu elu s“ ja Karl Pet tai „Jaa ni-
Pee bu kal mis tu ma tu se kom -
bes ti kust Rõuge ki hel kon na s“.
2009. aas ta ko gu misvõist lu se
tee ma deks on „Uued vä li s -
eest la se d“, „Kol lekt sio nee ri mi -
ne“ ja „Noor te rõivas tus Ees ti
NSV s“.
Ju hi seid töö de kir ju ta mi seks
saab muu seu mi ko du le helt
www.erm.ee või kir ja saat ja te
võrgu ju hen da jalt e-pos ti aad -
res sil tii na@erm.ee; pos tiaad -
ress: Ves ki 32, 51014 Tar tu.
Raamat | 7
uued
raamatud
LÄBI LIL LE DE. LILL KI RI EES TI
RAH VUS LI KUS TI KAN DIS.
KA LEN DER 2009/2010.
Flo wer Po wer. Emb roi de red Flo wers on
Es to nian Folk Tex ti les. Ca len dar
2009/2010
Koos ta jad: Ee vi As tel, Rii na Rein velt,
Ag nes Al jas, Mall Hiiem äe
Ka heaas ta ka len der si sal dab
kahtkümmend viit vär virõõmsat
mak ro fo tot Ees ti ti kan di kuns tist.
Ees ti Rah va Muu seu mi rik ka li kest
ko gu dest on teks tii li ko gud ühed
suu re mad, ti kand li sab iga le ese -
me le oman äo li sust. Tai mor na -
men ti de ehk lill kir ja ga kau nis ta tud
ese med on ühed le vi nu mad Ees ti
rah va kuns tis ning ka lend ris se on
koon da tud nen de näi teid ala tes
18. sa jan di al gu sest ku ni 20. sa -
jan di kesk pai ga ni. Ka lend ri fo tod
an na vad hea võima lu se imet le da
ees ti rah vus li ku kä sitöö ilu ja
meist ri te os ku si.
EES TI RAH VA MUU SEU MI
AAS TA RAA MAT NR 51
Toi me tus: Pil le Run nel, Kris tel Rat tus,
Toi vo Sik ka, Ivi Tam ma ru
Aas ta raa ma tu ar tik lid too vad lu -
ge ja ni lä bilõike Ees ti rah va kul -
tuu riuu ri ja te 2007. ja 2008. aas -
ta uu ri mis tee ma dest. Et no loog
Kris ti Grünber gi mä lu-uu ri mus lik
ar tik kel rää gib Nõuko gu de pe -
rioo di mä lu ko gu kon da dest, folk -
lo rist Ma dis Aru kask te ge leb au -
dio vi suaal se do ku men tee ri mi se
prob lee mi de ga vä litöö del veps -
las te juur de. Kir ju ta tak se ka Ees -
ti maae lu eri ne va test as pek ti -
dest – ala tes maae lu rep re sen -
tat sioo ni dest maae la ni ke en di
sil mis (Lii si Jääts) ku ni maae lu
ma te riaal se külje ni ees ti ki viae -
da de (Ma dis Ren nu) ning ta luar -
hi tek tuu ri säi li mi se ja kait se tee -
ma del (Riin Ala ta lu). Li saks tea -
dustöö de le ka jas ta tak se aas ta -
raa ma tu üle vaa tear tik li tes muu -
seu mis aset leid vaid muu tu si.