värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

More documents

Recommendations

Info

6 | Uurimisreisid Kui das elad, maailm? Eesti Rahva Muuseumi 2008. aastal toimunud uurimisretked toovad muuseumi väärtuslikku materjali, millest kujuneb meie kultuuripärand. AG NES AL JAS Ees ti juu be liaas tal on Ees ti Rah va Muu seu mi ini me sed jõud nud eri ne va te uu ri mis tee - ma de tar beks ma ter ja li ko gu - des pal ju des se Ees ti maa pai ka - des se ning kau ge ma le gi. On käi dud lin na des kaa me ra ja dik to fo ni ga prügik äit le mist uu - ri mas, te has tes tööp rot ses se fil - mi mas ja töö ta ja te ga rää ki mas, Ees ti maa ini me si saar test Võru - ni fo toa pa raa di et te sät ti mas, Ka na das uu te vä li seest las te käek äi gu jä re le pä ri mas ning Ve ne maal hõimu rah vas te juu - res kaa saeg set ja va na rah va - kul tuu ri tal le ta mas. Vä litööd on osa igap äe va sest muu seu - mitööst, kus uu ri jad ko gu vad ko ha li ke ini mes te abi ga väär - tus lik ku ma ter ja li, mil lel põhi - ne vad edas pi di sed ar tik lid, näi - tu sed ja ko gud ning mil lest ku - ju neb meie kul tuu ripä rand. Sel le koh ta, kui das ini me sed 2008. aas tal ela sid, saab mõis - ta gi tea vet ka liht sa mal moel kui mit menä da las tel vä litöö del vii - bi des. Ees ti Rah va Muu seum on aga pea 100 aas ta jook sul olu li - seks pi da nud oma ko gu des se ja ar hii vi des se tal le ta da just ini - mes te en di ko ge mu si ja mõtteid elust ning ümb rit se vast, mis sünni vad eelkõige va he tus ja usal dus li kus suht lu ses. MAAILM MEIE LÄ HE DAL Muu seu mi vä litöö de ga käi vad ala ti kaa sas tu den gid. Li saks vä - litöö ko ge mus te le saa vad nad tead mi si ka muu seu mi de uu ri - mis te ge vu sest ning õpi vad tund - ma Ees ti maa elu ja ini me si. Ki hel kon na val las Saa re - maal küsi ti vii ma ti 2000. aas - tal, mi da ar va tak se oma elust, Ees ti ja muu maail ma as ja dest. Sel leks, et tea da saa da, kui pal - ju on elu ja ini mes te aru saa - mad muu tu nud, kor ral das ERM sa mas se koh ta vä litööd ka 2008. aas ta su vel, osa le ja teks grupp tu den geid nel jast üli koo - Ku ni veeb rua ri ni on vee bi por taa - lis Ees ti het ked (www.ees ti het - ked.ee) ava tud sel leaas ta sed Ees ti elu jääd vus ta va te fo to de ko gu mis tee mad. Vee bi por taal Ees ti het ked ja Ees - ti Rah va Muu seum ko gu vad fo to - sid Ees ti eluo lu koh ta. Kõik on kut su tud por taa li üles laa di ma fo - to sid Ees ti elust, pai ka dest, ini - mes test ja sünd mus test, mis ai - tak sid kir jel da da prae gust ae ga ka tu le vas te le põlve de le. Teh tud pil did ai ta vad täien da da Ees ti üht suu ri mat fo to ko gu Ees ti Rah va Muu seu mis. Fo to sid oo da tak se li saks va ba le tee ma le kol mel tee mal: 1. Riik mi nu elus ja mi nu ümber. list. Võrrel des 2000. aas ta ga, olid hu vi pak ku vad tee mad mõnevõrra muu tu nud: nii tun - ti hu vi, kui das on in ter net ja Eu roo pa Lii du ga ühi ne mi ne maae lu muut nud. Sel li ne ühe piir kon na pi dev uu ri misp ro jekt on Ees ti ja maail ma kon teks tis harv ning an nab uu ri ja le hea võima lu se jäl gi da, mõis ta ja jääd vus ta da maae lu muu tu si. Tu den gid said nii moo di rän na - tes osa saar las te rõõmu dest ja maae lu võima lus test, mu re dest seo ses noor te lah ku mi se ga maalt, bus si liik lu se ja post kon - to ri te kao ta mi se ga, ki ru ti hi li - ne vat au to lahv kat ja ka la saa gi vä he ne mist ning loo de ti, et uus kul tuu ri ma ja ju ha ta ja elav dab soi ku ma kip pu vat kul tuu rie lu. Ees ti Rah va Muu seu mi vä - litöö del te gut se vaid noo ri uu ri - jaid võeti vas tu kui oo da tud küla li si, lah kelt ja sõbra li kult. Vä litööp äe vi ku tes koh tab tih ti kom men taa re: „Meis se suh tu ti na gu sõpra des se, kut su ti külla ka tei ne kord. Mõtle si me, et võiks min na küll, nad on nii to - re dad ini me sed.“ Lah ke vas tuvõtt teeb au Ees - ti ini mes te le ning on ka mär giks muu seu mi te usal dusväär su sest. Eks ole muu seu mitöö ta jaid ko - ha tud pea igas Ees ti maa nur gas ju ba pal ju aas takümneid ning nii viiak se gi omai ni me se na võetav kaa sa jauu ri ja tih ti sis se ju ha - tu seks kä sitöö ka pi juur de või lil - le peen raid imet le ma. AEG, ILM JA PÕLD Li saks jalg rat ta ga küla tee del seik le mi se le, jõud sid uu ri jad ka sel su vel ise põldu ha ri ma. Alepõllun dus on Ees tis ol nud olu - li ne maa ha ri mis viis mit me te tu han de te aas ta te jook sul. Prae gu seks ak tiiv sest ka su tu - sest täies ti ka du nud põllu pi da - missüsteem on taas uu ri ja te tä - he le pa nu all. Ühelt poolt tu leb kont rol li da se ni ni ko gu tud ma - ter ja le ning tei salt on loo tus avas ta da ees ti alepõle tu sest ka mi da gi täies ti uut. Foto por taal Ees ti het ked (Mil li sed on teie ja teid ümb rit se - va te ini mes te kok ku puu ted Ees ti rii gi ga. Kus võib nä ha ot sest suht - lust rii gi ga?) 2. Kool on lä bi! (Koo li ja õpin gu te lõpe ta mi ne ning sel le tä his ta mi se vii sid. Mi da koo - li või kur su se lõpe ta mi ne tä nap äe - val tä hen dab? Kui das se da tä his - ta tak se? Kes tä his ta mi sest osa võta vad?) 3. Jaa mad ja pea tu sed – hoo ned ja elu nen de sees ning ümber (trans por disõlmed, jaa mad, sa da - mad, bus si pea tu sed, tei vas jaa mad ja suur hoo ned: ehi ti sed ning pai - gad, mis ühen da vad meid teis te koh ta de, lin na de või ka rii ki de ga). Li sain fo: www.ees ti het ked.ee Au to ga möö da Ees ti maad sõites ka he meet rist ru kist tih ti ei koh ta. Kuid just sel li se pik - ku se ga oli saak, mis saa di eel - mi sel aas tal Ka ru la rah vus par - gis et te val mis ta tud alepõllult. Juu li lõpus ko ris ta ti ru kis tra - dit sioo ni li sel vii sil sir pi de ga ning hak ki des se pan dud vi li jäi oo ta ma sügi sest koo ti de ga vil - ja pek su. Kui ERM te ge les ko gu prot ses si fil mi mi se ja do ku - men tee ri mi se ga, et täi ta lüngad alepõllun du se ga kaa sas käi va te tööp rot ses si de kir jel da - mi sel, said teis te vald kon da de tead la sed võtta mul la, õie tol - mu ja taim kat tea nalüüse jms. Va na kom be ko ha selt tul - nuks sel su vel ruk ki külva mi - seks et te val mis ta da ka tei ne põld, te ha uus ka ruä ke ning ol - la val mis põle tus tal gu teks. Kõik läks plaa nipä ra selt, ku ni sel gus, et au gus ti kui sed suu red vih mad ei lu ba põle tus tal guid kor ral da da. Kui vä litöö del Saa - re maal oli vih ma ne ilm uu ri ja - te le heaks mär giks, et ini me sed on ko dus ning neil on küla lis te tar vis roh kem ae ga, siis alepõllup ro jek ti ga te ge le ja te plaa nid nur jas ilm täie li kult ning uus põld jäi põle ta ma ta. Vä litöö le min nak se ka järg - mi sel aas tal, mit med pro jek tid jät ku vad ning nen de kõrva le tu - leb ka uu si põne vaid uu ri mis - tee ma sid ja ko gu mis ret ki. Jääb vaid soo vi da meel di vaid koh tu - mi si kaa me ra, dik to fo ni või fo - toa pa raa di ga va rus ta tud ER Mi uu ri ja ga igas se Ees ti maa pai ka. UUS LOEN GU SA RI TAL LIN NAS „ER MI VÄ LITÖÖ D“ Aeg: ok too ber 2008 – mai 2009, kord kuus 18. no vemb ril rää gib Lii si Jääts alepõllun du se vä litöö dest Ka - ru las Koht: Tal lin na Rah vaüli kool, Es to nia pst 3/5, Tal linn Kor ral da ja: Ees ti Rah va Muu seu mi Sõpra de Selt si Tal - lin na osa kond To ron to peatä nav (Bloor), FO TO: PI RET NOOR HA NI 1 2 3 NOVEMBER 2008 6 7 Uued vä li seest la sed Pal jud eest la sed on lah ku nud Ees tist ise seis vu mi se taas ta mi - se eel ja jä rel töö tõttu, pe re kond li kel vm põhjus tel. Ko gu - misvõist lu se le “Uued vä li seest la sed” on oo da tud mä les tu sed nii nen delt, kes ela vad siia ni vä lis maal, kui ka nen delt, kes on ta ga si Ees tis se pöör du nud. Mä les tu si kir ju ta des võiks mõel da järg mis te le küsi mus te le: miks läk si te vä lis maa le ela ma, kas läk si te üksi või pe re ga, kui - das toi mus ümbe ra su mi ne, kas Teil oli tut ta vaid/abi li si uuel asu - ko ha maal, kui das kul ges sis se sead mi ne uues ko has, kui das/kas leid si te tööd/õppi misvõima lu se, kui das kor ral da si te las te ha ri - dus tee jät ka mi se, kui das õnnes tus võõras se kee le ruu mi sis see la - mi ne , kas osa le te eest las te ühis kond li kus te ge vu ses, mil li sed on kon tak tid Ees ti ga, kui das tun ne te en nast uuel asu ko ha maal, kui - das en nast mää rat le te (vä li seest la ne, Root si/Ka na da/USA jne eest la ne, eest la ne vms). Mä les tu si oo ta me 31. juu li ni 2009. Ko gu misvõist lus toi - mub koostöös Pos ti mees On li ne’i ja Del fi uu dis te por taa li ga. Li sain fo: pi ret.noor ha ni@erm.ee, tel. +372 7350 423 5
NOVEMBER 2008 Ees ti Rah va Muu seu mi iga-aas ta se ko gu misvõist lu se pea tee maks 2008. aas tal oli „Tu rism nõuko gu de aja l“. Muu seu mi le saa de tud mä les tu sed kõne le - sid rei si mi sest pea mi selt en - di sel NSV Lii du ter ri too riu mil, sot sia lis mi maa des ja nn sõbra li kes rii ki des. „See oli 20. au gust 1968. a. ja oli me sat tu nud nõuko gu de in - va sioo ni kee ri ses se 400 km kau - gu sel pii rist. Ot si si me üles meid tee nin da ma pi da va rei sibüroo, kus meie ga kee gi ei taht nud te - ge le da ega an tud min geid soo - vi tu si eda si seks te ge vu seks. Pro- 4 Koostöö muu seu mi ga 1–3 Alepõllutalgulised Karula rahvuspargis kahemeetriseks kasvanud alerukist koristamas FOTOD: ERM 4–7 Tänavusuvised ERMi välitööd Kihelkonna vallas Saaremaal, kus tudengid ja antropoloogid rääkisid inimestega maaelu võimalustest Saaremaal, internetist, bussiliikluse ja postkontorite kaotamisest ning paljust muust. FOTOD: TIIT SIBUL, EVA-KIRKE AARMA, BIRGIT ROSENBERG, SONJA LAITINEN g ram mi olid jää nud eks kur - sioo nid ko ha peal ja veel kol me - päe va ne pea tus Tat ra tes. Oli me just kui lindp riid. Park las se oli meie au to de ümber ko gu ne nud kamp noo ru keid, kes vaat le sid nõuko gu de numb rimär ke ja aru ta sid et need au tod tu leks põle ma pan na ja ini me sed ma - ha lüüa. Hak ka si me nei le igas kee les sel gi ta ma, et ole me eest - la sed, mis oli tu gev ar gu ment, ja meid jäe ti ra hu le. Õn ne tu seks olid too kord nõuko gu de au to de numb rimär gid mus ta põhja ga ja see ga oli ju ba kau gelt nä ha, kust me pä rit ole me, “ mee nu tab üks kir ja saat ja test oma üle vaa tes rei - Aua si lä bi aas takümne te – ER Mi soo me-ug ri uu ri mis rei sid MARLEEN NÕMMELA Ees ti muu seu mil peaks ole ma ka va kind lalt hoi tud ja laien da - tud soo me-ug ri osa kond eri ti nen de su gu ha ru de jaoks, kes kul tuur rah vaiks po le tõus nud. Sel le ga võimal dub siin tea du sel - le uu ri mi sa la, mis geog raa fi li selt ula tub üle Uraa li mä ge de ku ni Jää me re ni. Tea dus saab ko loo - nia, kus tal töö ta mi sa la aas ta - sa da deks ees on. Väi ke rah vus tun neb sti mu lee ri vat ja süti ta vat suu ru se tun net, ala ti laiu pers - pek tii ve ot siv noor soo fan taa sia leiab se da, mi da ot sib ja mis reaal selt ole mas /…/. Nii kir ju tas soo me ar heo - loog ja ees ti mu seo loo gia le alu - se pa ni ja Aar ne Mic hael Tallg - ren 1923. aas tal. Viis aas tat hil - jem jõuti ER Mis sel les val las esi mes te mär ki misväär se te tu - le mus te ni – det semb ris 1928 ava ti Raa dil muu seu mi hoo nes esi me ne üle vaat lik soo me-ug ri näi tus Ees tis. Sel le mär ki - misväär se sünd mu se tähtp äe - vaks ava me no vemb ris Ees ti Rah va Muu seu mis näi tu se „Aua si. 80 aas tat Hõimu rah vas - te osa kon na ava mi sest Raa di l“. ER MI SOO ME-UG RI KO GU DE VA NUS ULA TUB 19. SA JAN DIS SE ER Mi ot se ne si de soo me-ug ri - lu se ga al gas 1910nda tel, kui muu seu mis se jõud sid esi me sed ko gud hõimu rah vas te ese meid. Muu seu mi en da kor ral da tud rei si de ni esial gu lää ne me re soo - me rah vas te juur de jõuti järg - mi sel kümnen dil. 1920nda tel aas ta tel jõudis muu seu mis se ka Õpe ta tud Ees - ti Selt si soo me-ug ri ko gu, mis si sal dab 19. sa jan dist pä rit ole - vaid ese meid. Vii mas te saa mis - lu gu – küsi mus, kes ja miks neid as ju kau ge test pai ka dest ko gus ja Ees tis se tõi, on siia - maa ni sel gu se tu. Laiau la tus li - ke kõiki de soo meug ri rah vas te juur de jõud va te eks pe dit sioo - ni de ni jõuti ala tes 1960nda test aas ta test, mil nen de rah vas te sist Un ga ris se ja T‰eh hos lo vak - kias se 1968. aas tal. • Kok ku võist lu se le saa de - tud 250 tööst oli pea tee mal kir - ju ta tuid 164. Mä les tu sed ja uu - ri mistööd ai ta vad täien da da muu seu mi ar hii vi. 2008. aas ta võist lustööd jõua vad ava lik ku - se ni 2010. aas tal toi mu va te tu - ris mi tee ma lis te näi tus te ja raa - ma tu te vor mis. • Tu ris mi tee ma lis test töö - dest said I pree mia Val de ko Land ja Hel ju Vii res, II koht an - ti Ur ve Busch man ni le ja Ma ret Lu ha ri le, III ko ha said Tar mo Ah ven, Rein Kald ma ja Kal le Kesküla, er gu tusp ree mia ga kul tuu ri de uu ri mi ne ja ko gu - mistöö nen de ala del muu tus üheks prio ri teet seks suu naks. 1990nda test on muu seu mi soo me-ug ri eks pe dit sioo nid küll peaae gu unehõlma va ju - nud, mis on ol nud seo tud po lii - ti lis te ja ra ha lis te tin gi mus te ga. Oma ta het fen noug ria tee ma - del kaa sa rää ki da ei ole muu - seum kao ta nud, lei des sel leks võima lu si nii näi tus te ja pub li - kat sioo ni de kau du kui ka nt hõimup äe va de kor ral da mi se le kaa sa ai da tes. VÄ LITÖÖ DE EK SOO TI KA JA „AUA SI“ /…/ Ko ha li kud ela ni kud jäl gi - sid siis ki meid varg si kar di na - praost, küllap näi si me nei le kui mit te kilp las te na, siis nen de su - gu las te na, sest te hes et te üsna tar gad näod ja osu ta des nä pu ga igal ma ja le, kõndi des žes ti ku lee - ri des möö da tol ma vat muld teed (õnneks tol ma vat, sest ke va delsügi sel on siin po ri põlvi ni) võisi - me näi da tul nu ka te na mõnelt pla nee dilt, ütle me Kuult ja pea ees tul nu ka te na. Õn neks sel gus hil jem mõne ko ha li ku ga ves tel - des, et 99,9% ko ha li kest on ee l - ar va mus te va bad ja nõus mei le pa ja ta ma siin sest elust nüüd ja va nas ti. /…/ Nii kir jel das fo tog raaf Jaak Ka da rik 1985. aas ta au gus tis vä litööp äe vi kus ER Mi (tol lal Et nog raa fia muu seu mi) soo meug ri eks pe dit sioo ni liik me te tut vu misk äi ku ühte kar ja la külla. Ar va ta vas ti on se da vei - di võõras ta vat tun net tund nud tei sed ki hõimu rah vas test ela ni - kud nen des pal ju des küla des, ku hu muu seu mi uu ri mis rei sid pea 90 aas ta jook sul on jõud - nud. Sa mu ti võib ar va ta, et ka eks pe dit sioo ni de liik meid ei jät nud tao li ne koh tu mi ne ükskõik seks. Jõudes jär je kord ses - se uu de pai ka võõras te (kuid sa mas oma na võetud) ini mes - te kes ke le, võidi tun da eba lust, kui das ko ha li ke ga sõbra li kult lä bi saa da ja nen de ko du dest muu seu mi le va ja lik ku lei da. Sa ge li käi di esial gu võõras tes koh ta des hil jem mit meid kor di, hin das töid lu ge nud ko mis jon El mar Joo se pi, Alf red Ots ta ve li ja Kau po Tõru ke se tu ris mia la - seid mä les tu si. • Õpi lastöö dest hin na ti pa ri - ma teks Tar tu Kom mertsgümnaa siu mi õpi las te Kaa rel Grünber gi ja Rai go Raag maa kir ju ti si. • Va ba tee ma lis test töö dest osu tus võidutööks Leo Pol ta ni „A ja kir jan dus ja mee dia ka su - tus“, II koht läks ja ga mi se le Karl All man ni „Vor ku ta“ ja Kal - ju Luu gi „Kui das Vi ru maal kae - vu sid puu ri ti ehk ve si – täht - sam kui lei b” va hel. III koht an - ti kol me le võist lustöö le: Hein - rich Kruup ”Ka he ke si le he kuu mistõttu nii muu seu mi- kui ka külai ni me sed oma va hel täit sa „o mak s“ muu tu sid ning üks tei - se ga rõõmsalt ja ko du selt su - hel di. Kom mu ni kat sioon uu ri ja (muu seu mi) ja uu ri ta va te (soo - me-ug ri rah vas te) va hel on ol - nud tu gev ja ti he. Puht mu seo - loo gi lis te eesmär ki de kõrval, mil leks on ese me te ning ma te - riaal se ja vaim se kul tuu ri koh ta käi va te tead mis te ko gu mi ne ning joo nis te te ge mi ne, on uu - ri jad hu vi tu nud ka soo me-ug ri rah vas te kul tuu ri li sest ja po lii ti - li sest olu kor rast ning on oma hu vi ülesn äi ta mi se ga ai da nud kaa sa uu ri ta va te ju ba ka du nud või ka du va rah vus li ku ja kul - tuu ri li se ene se tead vu se tõusu - le. Sel lest ka näi tu se peal ki ri „Aua si“ – eks pe dit sioo ne hõimu rah vas te juur de on muu - seum al gu sest pea le näi nud mis sioo ni na. „VA RAS JÄ TAB VAR NA SEI NA, ET NOG RAAF EI SE DA GI“ Muu seu mis on tal le ta tud kõigi u 180 vä litöö ma ter ja lid – ko - gu tud ese med (u 10 000), kir - ju ta tud päe vi kud ja et nog raa fi - li sed kir jel du sed, joo ni sed, fo - tod, fil mid. Nii võib ki tun du da, et vä litöö del käi nud et nog raa - fi de ülal too dud ene sei roo ni li - ne na li vas tab tõele, te ki ta des kõrval seis ja tes mul je, just kui rei si de eesmär giks oleks ki ol - nud liht salt as ja de kok ku kuh ja - mi ne ja uu ri ta va te pal jaks rii su - mi ne. Vas tu ka jad uu ri ta va telt on aga sa ge li vas tu pi di sed. ER Mi suu re soo me-ug ri rah vas te ko - gu väär tu se on vii mas tel aas ta - tel avas ta nud muu seu mi külas - ta nud hõimu rah vas te esin da - jad, kes imes ta vad, kuivõrd pal - ju ja olu list ma ter ja li siin säi li - ta tak se. Üks hu vi tav seik muu - seu mi folk loo rist rää gib ka sel - lest, kui das muu seu mis se müüdud rin naeh te eest ole vat üks ud mur di pe re kond en da le lau - sa pool ma ja os ta saa nud. ER Mi soo me-ug ri ko gud ei ole sur nud, vaid ela vad uut elu ja oo ta vad avas ta mist. lum ma va loo du se ja lil lei lu kes - ke l“, Ma rii na Pae sa lu „Hai gu - sed, ars tid, haig lad ja surm mi - nu elu s“ ja Karl Pet tai „Jaa ni- Pee bu kal mis tu ma tu se kom - bes ti kust Rõuge ki hel kon na s“. 2009. aas ta ko gu misvõist lu se tee ma deks on „Uued vä li s - eest la se d“, „Kol lekt sio nee ri mi - ne“ ja „Noor te rõivas tus Ees ti NSV s“. Ju hi seid töö de kir ju ta mi seks saab muu seu mi ko du le helt www.erm.ee või kir ja saat ja te võrgu ju hen da jalt e-pos ti aad - res sil tii na@erm.ee; pos tiaad - ress: Ves ki 32, 51014 Tar tu. Raamat | 7 uued raamatud LÄBI LIL LE DE. LILL KI RI EES TI RAH VUS LI KUS TI KAN DIS. KA LEN DER 2009/2010. Flo wer Po wer. Emb roi de red Flo wers on Es to nian Folk Tex ti les. Ca len dar 2009/2010 Koos ta jad: Ee vi As tel, Rii na Rein velt, Ag nes Al jas, Mall Hiiem äe Ka heaas ta ka len der si sal dab kahtkümmend viit vär virõõmsat mak ro fo tot Ees ti ti kan di kuns tist. Ees ti Rah va Muu seu mi rik ka li kest ko gu dest on teks tii li ko gud ühed suu re mad, ti kand li sab iga le ese - me le oman äo li sust. Tai mor na - men ti de ehk lill kir ja ga kau nis ta tud ese med on ühed le vi nu mad Ees ti rah va kuns tis ning ka lend ris se on koon da tud nen de näi teid ala tes 18. sa jan di al gu sest ku ni 20. sa - jan di kesk pai ga ni. Ka lend ri fo tod an na vad hea võima lu se imet le da ees ti rah vus li ku kä sitöö ilu ja meist ri te os ku si. EES TI RAH VA MUU SEU MI AAS TA RAA MAT NR 51 Toi me tus: Pil le Run nel, Kris tel Rat tus, Toi vo Sik ka, Ivi Tam ma ru Aas ta raa ma tu ar tik lid too vad lu - ge ja ni lä bilõike Ees ti rah va kul - tuu riuu ri ja te 2007. ja 2008. aas - ta uu ri mis tee ma dest. Et no loog Kris ti Grünber gi mä lu-uu ri mus lik ar tik kel rää gib Nõuko gu de pe - rioo di mä lu ko gu kon da dest, folk - lo rist Ma dis Aru kask te ge leb au - dio vi suaal se do ku men tee ri mi se prob lee mi de ga vä litöö del veps - las te juur de. Kir ju ta tak se ka Ees - ti maae lu eri ne va test as pek ti - dest – ala tes maae lu rep re sen - tat sioo ni dest maae la ni ke en di sil mis (Lii si Jääts) ku ni maae lu ma te riaal se külje ni ees ti ki viae - da de (Ma dis Ren nu) ning ta luar - hi tek tuu ri säi li mi se ja kait se tee - ma del (Riin Ala ta lu). Li saks tea - dustöö de le ka jas ta tak se aas ta - raa ma tu üle vaa tear tik li tes muu - seu mis aset leid vaid muu tu si.
Page 1 and 2: Arvamus Kogud Näitus Uurimisreisid
Page 3 and 4: NOVEMBER 2008 Tek ke loo või säi
Page 5: NOVEMBER 2008 a kul tuu rist tä na

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?