värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

More documents

Recommendations

Info

4 | Näitus Sõna tu tead mi ne ehk Mis ka su on rah v Rehepeks Mesipuu talus, üritusel „Rehepapi seitse ametit“. KRIS TEL RAT TUS Näi tus val mib jät ku na 2003.–2004. aas tal toi mu nud pro jek ti le „T ra dit sioo ni li sed töövõtted in ter ne ti s”, mil le eesmärk oli luua Ees ti Rah va Muu seu mi ko du le hekülje le eri - ne va te tra dit sioo ni lis te töövõte te prak ti list külge tut vus - tav rub riik ja mil le käi gus ri pu - ta si me vee bi mit me te liht sa ma - te teh no loo gia te kir jel du sed. Üks too na ne juhtmõte oli Ees - ti Rah va Muu seu mi ko gu de po - pu la ri see ri mi ne. Al lik ma ter ja - li na ka su ta si me Ees ti Rah va Muu seu mi ar hiiv raa ma tu ko gus lei du vaid kir jel du si, sa mu ti ot - si si me üles meist reid, kes veel tä nap äe val mõnda tra dit sioo - ni list töövõtet vil je le vad, et nen de te ge mi si fil mi da. Tõsi, mit med neist meist ri test on oma tead mi si ar hii vi kir jel dus - te abil täien da nud. Tei ne meie jaoks olu li ne as pekt oli see, et ini me sed ei loeks töövõte te kir - jel du si kui lu gu sid möö du nud ae ga dest, vaid hoo mak sid eeskätt nen de tä nap äe va seid ka - su tusvõima lu si. Siis ki jääb loen da ma tu te võima lus te maa Näi tus kes ken dub te - ge vu se le, külas ta ja te le luuak se võima lus liht - sa maid töövõtteid ise ko ha peal proo vi da. NOVEMBER 2008 30. ok toob ril 2008 ava ti Ees ti Rah va Muu seu mis näi tus „Si ga see biks. Tra dit sioo ni li sed töövõtted kaa sa ja l“. Näi tus kä sit leb liht said in dust ria li see ri mi seel seid ta lu po ja teh no loo giaid ning nen de tä nap äe va seid ka su tusvõima lu si. in ter net mõne olu li se nüan si poo lest näi tu se saa li le al la – vee bi kesk kon nas po le võima lik ese meid ja ma ter ja li puu du ta - da, nuu su ta da ega as ju oma kä te ga val mis te ha. Se da lünka püüab näi tus „Si ga see biks. Tra dit sioo ni li sed töövõtted kaa sa ja l“ täi ta. Näi tus kes ken dub te ge vu se - le, külas ta ja te le luuak se võima - lus liht sa maid töövõtteid ise ko - ha peal jä re le proo vi da. Eks po - nee ri tak se suh te li selt liht said teh no loo giaid, mis ei eel da ee los ku si ega kee ru kaid töö va - hen deid ning nõua vad vaid tä - na päe val gi kät te saa da vaid ma - ter ja le (met sa tai med, puu pakk, vill, loo ma rasv jm). Li saks ise te - ge mi se ja kat se ta mi se võima lus - te le näi tu se saa lis toi mu vad näi - tu se lah tio le kua ja jook sul te - maa ti li sed õpi toad, kus kis tak se pil paid, vär vi tak se tai me de ga lõnga, kas te tak se ras vaküünlaid ja proo vi tak se ke der var re ga ket - ra mist. Õpi tu ba sid ju hen da vad Ees ti Rah va Muu seu mi kon ser - vaa to rid ja Tar tu Üli koo li Vil jan - di Kul tuu ria ka dee mia rah vus li - ku kä sitöö eria la üliõpi la sed. Miks rää ki da tä nap äe val tra dit - sioo ni lis test töövõte test? Pal ju aas ta sa du olid need võtted liht - salt ta va li ne viis tar be va ra val - mis ta da, sest nii oli käepä ra ne ja funkt sio naal ne. Ku ni in dust ria - li see ri mis pe rioo di al gu se ni 19. sa jan di vii ma sel vee ran dil val - mis tas Ees ti ta lu rah vas peaae gu kõik oma igap äe va sed tar bee se - med al gu sest pea le ko dus ise. Ko du ma ja pi da mi ses oli va ja tun - da ma ter ja li de oma du si ja as ja - de te ge mi se teh no loo giaid ala - tes re ha pul ka de voo li mi sest ku ni suur te pui dust sea del dis te val - mis ta mi se ni. Ae da de ehi ta mi sel ka su ta ti män di ja kuus ke, kor vi - pu nu mi seks va ja ti üheaas tast pa ju, na gi või uk sek äe pi de teh ti kaar du nud ok sast, ka ruä ke val - mis ta ti pain du vast ja oks li kust kuu sest. Toit kas va ta ti ko dus ise, loo du sest saa di ka ars ti mid. Va - ne mad õpe ta sid lap si loo dust tund ma, tut vus ta sid nei le tai mi ja loo mi, lõnga ket ra mist ja tõrvaa ja mist, saak loo ma de pei du - koh ti. Loo dust oli va ja tun da, et va li da toi duks või tar bee se me jaoks op ti maal ne too rai ne. Tä nap äe val on nii su gu se õppi mi se asen da nud tea du sel põhi nev, teist su gu seid eesmär - ke, väär tu si, seo seid rõhu tav ja ko gu maail ma aren gu ga seos - tuv õpe. Pal jud tä nap äe va lap - sed – seal hul gas ka mi nu omad – on sündi nud ja kas va nud lin - nas. Kas nad ik ka tea vad, mi da on ühist lam bal ja so kil? Seal ja see bil? Ja et ka nep ei ole gi tin - gi ma ta nar koo ti ku mi sünonüüm? Aru saam sel lest, mil li - sel moel ja mää ral on meie elu kõige ta va li se mad ja igap äe va - se mad as jad seo tud loo du se ga, kui das ja kui pal ju me ole me sel le loo du se osa, on mi da gi, mi da ta hak si me näi tu se ga lin - nas tu nud in foühis kon nai ni - mes te le mee nu ta da. RO HE LI NE TRA DIT SIOON Siis, kui ise te ge mi ne oli elu loo - mu lik osa, mit te eksk lu siiv ne ho bi või ideo loo gi li ne, tead lik maail ma vaa te li ne va li kuvõima - lus, oli ka teist su gu ne tar bi mi - ne. Kõik, mis ta lus too de ti, tar - bi ti seal ka ära ning mi da gi ei vi sa tud nii sa ma mi ne ma. Ras - ked sõja-aas tad 20. sa jan dil, vae sus ja puu dus kõigest and - sid põhju se esie ma de ja -isa de võte te poo le pöör du da. Ka siis, kui kõige ras ke mad ajad möö - da said, teh ti pal ju ko dus va ja - mi ne vat ise. Pal jud tä nap äe va lap - sed on sündi nud ja kas - va nud lin nas. Kas nad ik ka tea vad, mi da on ühist lam bal ja so kil? Aga mis tä hen dus on neil töövõte tel tä nap äe val, kui ole - me sil mit si pi gem võima lus te üliküllu se kui puu du se ga? Loo - du sel on uus tä hen dus – see on muu tu nud tö öand jast ja toit - jast va ba aja veet mi se ja niiöel da pa ta rei de laa di mi se ko - haks. Mar ja de ja seen te kor ja - mi ne on roh kem ho bi kui toi - du va ru de täien da mi ne. Met sa min nak se sel leks, et seal ja lu - ta da, pu ha ta, mat ka ta. Tei se ne nud on ka tra dit sioo - ni lis te töövõte te ka su ta mi se olu kor rad. Vä litöö del ko ha tud ea kas kor vi pu nu ja Lää ne maalt ja va ne mas kes keas lam ba niit ja Lõuna-Ees tist kan na vad eda si oma va ne ma telt saa dud tead - mi si. Mui nas laag ri tes se ko gu ne - vad ini me sed, kes ta ha vad ko - ge da ar gie lu toi me tu si „nii na gu va nas ti“. Pal ju des maa koh ta des de monst ree ri tak se va nu töö - võtteid ko du kan dip äe va de ja muu de ko ha lik ku iden ti tee ti tu - gev da va te üri tus te raa mes. Ta lu po jaühis kon nast pä rit kul tuu rinäh tu si ka su ta tak se laial da selt tu ris mis. Kui gi nä gi - me oma vä litöö del tra dit sioo ni eda siand mist põlvest põlve, koh ta si me siis ki sa ge da mi ni
NOVEMBER 2008 a kul tuu rist tä nap äe val 1 2 3 4 6 sel le ümbermõtes ta mist. Ese - mest või te ge vu sest enam rõhu ta ti sünd must või lu gu, mil le ga se da seos ta ti. Ini mes te isik li ku tõlgen du se osa oli suur ja pol nud har vad ju hud, kui va - na de le kul tuu rinäh tus te le an ti uus, va ra se mast mär ga ta valt eri nev si su. Tra dit sioon seos tub ka öko - loo gi li se puh tu se ja sääst va aren gu ga, on kin del ja lä bi - proo vi tud ning loo dus lik. Hil - ju ti küsis üks vä lis maa kol leeg, kas ini me sed, kes meil tra dit - sioo ni li si töövõtteid vil je le vad ja pro pa gee ri vad, on ise tead - li kud, et te ge le vad el lujää - misst ra tee gia te har ju ta mi se ga tu le vi ku tar beks. Ta pi das sil - mas glo baal seid kesk kon nak - rii se, mis (võib-ol la?) meie elu ju ba lä hi tu le vi kus kar di naal selt muu da vad. Ei tea, kas Ees ti ini - me sed nii mus ta des vär vi des mõtle vad. Tra dit sioon seos tub eeskätt ik ka esi va ne ma te pä - ran di ga ja oma kul tuu ri lis te juur te ga. Aga öko loo gi li su se tee ma tu leb tä nap äe val tra dit - sioo ni lis te töövõte te ga seo ses üli tu ge valt sis se. Se da loo mu - li kult mit te ai nult Ees tis, vaid ka mu jal maail mas. 7 Os kust on liht sam oman da da tei se ini - me se tööd vaa da tes kui raa ma tust nä pu ga jär ge aja des. Kas meil tra dit sioo ni - li si töövõtteid vilje - levad inimesed on tead li kud, et te ge le - vad el lujää mise har ju - ta mi se ga tu le vi kuks. Kui sääs tev on tra dit sioon? Kas kee gi on se da ku na gi analüüsi nud? Kui aiae hi tu se kir jel - dus Ees ti Rah va Muu seu mi et - nog raa fi li ses ar hii vis al gab soo - vi tu se ga „võta sa da noort kuus - ke“, siis me te ge li kult ei tea, kui suur osa Ees ti ela nik kon nast võiks se da en da le lu ba da, il ma et meie te ge vus met si ohus ta ma hak kaks. Eri ti kui sil mas pi da - da, et ae du tu leb ju ai na uuen - da da. Ar ves ta da tu leb nii suu re - ne nud rah vaar vu ja tar bi - misvõima lus te ga kui ka tar bi - mis har ju mus te muu tu se ga. SÕNATU TEADMINE Os kus mi da gi val mis ta da tu gi - neb tead mi se le, mis põhi neb te ge vu sel. Se da laa di tead mi ne on eelkõige ol nud oma ne füüsi list tööd te ge va te le maai ni - mes te le, in foühis kon nas on sel - le osa väik sem. Maai ni me sed oman da sid oma tead mi sed te - ge vu se, mit te kuu la mi se käi - gus. Root si et no loog Jo nas Fryk man on se da ni me ta nud „sõna tuks tead mi sek s“ ja nen - ti nud sel le kuu lu mist suur de osas se kul tuu rist, mis ku na gi ar hii vi des se ei jõua. Ini mes te 5 igap äe vae lu sei su ko halt täht sa sõna tu tead mi se muu tu mi ne teks tiks toob en da ga pa ra ta ma - tult kaa sa olu lis te di men sioo - ni de kaot si mi ne ku. Iga vä litöö - del käi nud et no loog teab, et konk reet se tes si tuat sioo ni des va ja mi ne vad os ku sed ja te gu - vii sid on kõige pa re mi ni mõis - te ta vad siis, kui need on oma sil ma ga jäl gi ta vad. Os kust on liht sam oman da da tei se ini me - se tööd vaa da tes ja sel les osa - le des kui raa ma tust nä pu ga jär ge aja des. Vaa ti meis ter da - va pütt se pa või võrku ku du va ka lu ri töövõtted on nii la hu ta - ma tult seo tud toi min gu te ge li - ku soo ri ta mi se ga, et neid on peaae gu võima tu üks tei sest eris ta da ning abst rakt ses sõna - li ses kir jel du ses eda si an da. Mi - da gi te ge li kult te ha või sel lest üks nes rää ki da on kaks kva li ta - tiiv selt eri ne vat as ja. Ees ti Rah va Muu seu mi gi ar - hii vi des lei dub tra dit sioo ni lis - te töövõte te koh ta kaus ta de kau pa kir jel du si. Meie taht si me tea da, kui das neid as ju te ge li - kult te hak se. Näi tu sel eks po - nee ri me mõle mat – nii ar hii vil põhi ne vaid kir jel du si kui ka töövõte te uue uu ri mis prot ses - 8 si käi gus val mi nud fil me. Eelkõige aga püüame luua võima lu se ise oma käe ga jä re - le proo vi da ja kat se ta da. Tur - va li su se kaa lut lus tel ei saa pä - ris kõike näi tu se saa li tuua – näi teks tõrvapõle ta mist või see - bi keet mist. Sel li sel ju hul võib vaa da ta fil mi. Ke da me näi tu se le oo ta me? Mui du gi lap si, kuid kind las ti ka nen de õpe ta jaid. Just tra dit sioo - ni li se rah va kul tuu ri kau du on liht ne ja loo mu lik adu da seost loo du se ja ini me se (koos)toi mi - mi ses. Et met sa puust saaks aed või ka tus, peab tund ma te ma oma du si ja tead ma va ja lik ke kä - sitöövõtteid. Et saa da see pi või vär vi list lõnga, on va ja tun da bio loo giat ja kee miat. Sa mu ti oo ta me näi tu se le tra dit sioo ni-, ise te ge mi se- või liht salt kat se ta mis hu vi li si täis - kas va nuid, kes ta hak sid mõnd en di saeg set töövõtet ise jä re le proo vi da. Ah jaa, miks on näi tu sel nii kur ja kuu lu tav ni mi: „Si ga see - bik s“? Te ge li kult ei kut su me ke - da gi üles vä gi val lale. Pi da gem liht salt mee les meie igap äe vae lu si det loo du se ga. Lõpnud loo - mad kee de ti ik ka see biks. Näitus | 5 1 – Lambapügamine 2, 3 – Laastukatuse panemine 4 – Laastu löömine 5 – Lugadest korvi tegemine (põhja alustamine) 6 – Tõrva segamine 7 – Söepõletamine 8 – Õlgkatuse tegemine FOTOD: LIISI JÄÄTS, KRISTEL RATTUS, ERAKOGU SIGA SEE BIKS. TRA DIT SIOO NI LI SED TÖÖVÕTTED KAA SA JAL Raa ma tu ja DVD koos ta jad: Kris - tel Rat tus, Lii si Jääts, An ge Vos - man, Mai do Selgm äe Ku ni 19. sa jan di vii ma se vee ran di ni val mis ta ti Ees ti ta lu pe res peaae gu kõik igap äe va seks eluks tar vi lik ise. Tut vus ta mi seks on va li tud igap äe va sed töövõtted, mi - da ka kaa sa jal oleks võima - lik ka su ta da, mis ei nõuaks kee ru li si eel tead mi si ning ma ter ja lid oleks ker ges ti kät te saa da vad. Eri ne vaid töövõtteid tut vus ta tak se nii ar hii vi kir jel dus te ja fo to de kui ka DVD-fil mi de abil.
Page 1 and 2: Arvamus Kogud Näitus Uurimisreisid
Page 3: NOVEMBER 2008 Tek ke loo või säi
Page 7 and 8: NOVEMBER 2008 Ees ti Rah va Muu seu

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?