SA Viljandi Haigla arengukava 2012-2014
SA Viljandi Haigla arengukava 2012-2014
SA Viljandi Haigla arengukava 2012-2014
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Viimastel aastatel on kasutusele võetud meetmed tööjõukulude, samuti kinnistute ja<br />
hoonete majandamiskulude optimeerimiseks ning töö efektiivsuse parandamiseks. Seoses kahe<br />
ehitusobjekti valmimisega toimub haigla majandamine senisest pingelisema eelarvekasutuse<br />
tingimustes. Tööjõuga seotud kulutuste küllalt kõrge protsendimäär tuleneb teenuste struktuuri<br />
eripärast, st psühhiaatria-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste suurest osakaalust ning<br />
töökorralduse erisustest, kus kõik haigla tööks vajalikud tugiteenused tagatakse oma tööjõuga.<br />
Kooskõlas haigla nõukogu otsusega on haigla tegevjuhtkond seadnud eesmärgiks hoida<br />
personalikulud ca 65% tasemel eelarve tuludest. 2010. aastal moodustasid tööjõukulud 63, 27%<br />
ja 2011. aastal 64,65% haigla tegevustuludest.<br />
Tulenevalt süvenevast personalinappusest ning arstide ja õdede jätkuvast lahkumistrendist<br />
riigist, kasvab surve palgafondile.<br />
1.4.1. Tulemi muutumine aastatel 2009-2011<br />
Lähtudes missioonist ei ole haigla eesmärk omakapitali tulukuse teenimine ega kasumitootlus.<br />
Positiivsed finantsnäitajad on eelduseks patsientide ravi ja tervise taastamise kvaliteedi<br />
parendamiseks. Parema ülevaate haigla tegevus- ja finantsnäitajatest aastatel 2009-2011<br />
annavad järgmised näitajad:<br />
¤ ROE ehk omakapitali tootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) oli: 2009.aastal 17,59; 2010.<br />
- 9,38 ja 2011.aastal 5,63.<br />
¤ Põhitegevuse EBITDA marginaal (ärikasum + amortisatsioon/ tulud) oli 2009.aastal 11,3;<br />
2010 – 9,3 ja 2011. aastal 7,5.<br />
¤ Lühiajalise maksevõime kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) oli 2009. aastal 2,53<br />
2010.a – 2,88 ning 2011. aastal 2,05.<br />
¤ Käibekapital (käibevarad-lühiajalised kohustused) oli 2009. aastal 1 158 626; 2010. aastal 1<br />
485 342 ja 2011. aastal 835 699.<br />
Kaasaegse kvaliteetse teenuse osutamine eeldab suuremahulisi investeeringuid, ent praeguse<br />
metoodika järgi ei ole haigekassa tervishoiuteenuste piirhinda arvestatud hoonete ja seadmete<br />
kulu komponenti. Senist teenuste struktuuri ja mahtu säilitada soovides ei piisa <strong>Viljandi</strong> haiglale<br />
praegusest kapitali säilitamise ja taastootmise mahust ja võimalusest. Vabariigi Valitsuse<br />
määrusega 2003. aastal kinnitatud haiglavõrgu <strong>arengukava</strong> määras kindlaks aktiivravi haiglate<br />
arvu ja hinnanguliselt vajaliku investeeringute suuruse nende haiglate ehitamiseks,<br />
rekonstrueerimiseks ja ümberkorraldamiseks. Investeeringud haiglate, sh <strong>Viljandi</strong> haigla,<br />
hoonetesse planeeriti rahastada riigi eelarvest.<br />
2006. aastal kinnitatud haigla funktsionaalses <strong>arengukava</strong>s oli planeeritud investeeringute<br />
vajadus aktiiv- ja hooldusravi kaasajastamiseks 2015. aastani kokku ca 431 miljonit Eesti krooni<br />
(ca 26 mln eurot). 2011. aastal tellitud teostatavuse tasuvuse uuringus on hinnatud uue<br />
17
Change language