Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
peenar – P<br />
peenar<br />
ilu- või tarbetaimede kasvatamiseks ette valmistatud koht või ala. Kasvatatavate<br />
taimede ja peenra otstarbe järgi valitakse peenra suurus ja kuju ning kasutatav<br />
agrotehnika. Iluaianduses võidakse peenral kasvatada dekoratiivseid rohttaimi (lilli)<br />
ja/või põõsaid.<br />
Vt ka klump, lillepeenar, miksbordüür<br />
Pergola Lätis Alūksne mõisa pargis<br />
pergola<br />
(< it < lad pergula etteulatuv osa, eend) sammastele toetuvatest taladest ja neile<br />
toetuvast ronitaimi kandvast sõrestikust moodustuv külgedelt avatud varikäik või<br />
lehtla. Pergolaks nimetatakse ka maja lehtlataolist avatud seintega juurdeehitist.<br />
Nüüdisajal ehitatakse väga erineva kujunduse ja konstruktsiooniga pergolaid. Pergola<br />
konstruktsioonilised põhitüübid on nn klassikaline pergola, millel postidel asuvatele<br />
peataladele toetuvad taldest üle ulatuvad risttalad, mis toimivad päikesevarjuna<br />
(pr brise-soleil), ja nn kassettpergola (sks Kassettenpergola), millel postidele<br />
toetuvad tugitalad ja ristlatid moodustavad ühtse ühetasandilise konstruktsiooni.<br />
Pergola on kujunenud viinamarjade kasvatamiseks rajatud tugikonstruktsioonidest.<br />
Algselt oli pergola tunnelilaadne varikäik, mille moodustas sammastele toetuv<br />
või kaarsõrestikul kasvav taimestik, hiljem ka lihtsalt taimedega kaetud toestik.<br />
Ronitaimedega kaetud varjualuseid rajati juba Vana-Egiptuses. Pergolad olid<br />
levinud Euroopas keskaegsetes ja renessanssaedades, kus neid kasutati varjuliste<br />
käikudena aiaehitiste või hoonete ühendamiseks. Pergola võimaldab luua varjulisi<br />
ja jahedaid jalutuskoridore, seda kattev taimestik pakub varju ka vihmaga. Pergola<br />
erineb varikäigust (vt) peaasjalikult vastupidavama konstruktsiooni poolest, kuna<br />
toestikus kasutatakse sageli puit- või kiviposte.<br />
Aedade ja parkide kujunduses kasutati pergolaid palju 17.–18. sajandil. Seoses<br />
Inglise pargistiili levikuga kaotas pergola suuresti oma tähtsuse, kuid 19. sajandi<br />
teisel poolel tuli ta Arts & Crafts’i liikumise mõjul taas rohkem kasutusele. Pergolaid<br />
on kasutatud arvatavasti ka Eesti pargikunstis, kuigi siinseis mõisaparkides ei<br />
ole otseselt pergolaid säilinud. Lähim säilinud näide on kivipostidel pergola Põhja-<br />
Lätis Alūksne mõisapargis.<br />
Vt ka lehtla, sõrestik, varikäik<br />
Pergola Pariisis Parc de Bercy’s<br />
peristüül<br />
(< kr peristylon < stylos sammas) hellenismiajastu hoone täisnurkne siseõu, mida<br />
ümbritsesid katust toetavad sambad ja mille keskel oli bassein või purskkaev.<br />
Hiljem kasutati peristüüli Rooma villa- ja palee-ehituses ning Itaalia renessanssarhitektuuris.<br />
Peristüüle oli ka keskaegsetes kloostrites, kirikutes ja elamutes.<br />
Peristüül kujundati sageli potitaimede, ilutaimede, pöetud hekkide või lilledega,<br />
keskajal kloostrites ka viljapuudega. Taimestatud peristüüle on nimetatud ka<br />
peristüülaedadeks.<br />
Vt ka viridaarium<br />
Peristüülaia rekonstruktsioon 2008. a<br />
(Palazzo Pitti ja Boboli aiad)<br />
perspektiiv<br />
(< pr perspective < lad perspicere läbi vaatama, vaatlema) tsentraalprojektsioon,<br />
kujutis, mis saadakse objekti projekteerimisel mingile tasapinnale ühest, nn silmapunktist<br />
lähtuvate kiirtega. Perspektiiv kujutab objekti joonisel nii, nagu see<br />
paistab tegelikkuses. Kunstis rakendati perspektiivi juba antiikajal. Eristatakse kolme<br />
peamist perspektiivi liiki: tsentraal-, paralleel- ja ortogonaalperspektiiv. Tsentraalperspektiiv<br />
on lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul objektide paralleelsed<br />
jooned jooksevad näiliselt kokku objektide taga ühisel horisondil asuvasse ühte<br />
või mitmesse punkti. Tsentraalperspektiivi on kasutatud nt Pompei seinamaalides,<br />
46
Change language