Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
elulood<br />
Moritz Alexander Walter von Engelhardt<br />
EAA 1451-1-104-13-86<br />
Moritz Alexander Walter von Engelhardt<br />
Walter von Engelhardt on arvatavasti kuulsaim Eestist pärit aia- ja pargiarhitekt.<br />
Ta oli Saksamaa 20. sajandi aia- ja pargikunsti teooria ja traditsiooni kujundamisel<br />
üks võtmefiguure. Eesti jaoks on Engelhardt oluline kui mitme Lõuna-Eesti suurejoonelise<br />
maastikupargi looja või ümberkujundaja.<br />
Moritz Alexander Walter von Engelhardt sündis 30. juunil 1864 Tartus teoloogiaprofessor<br />
Gustav Moritz Constantin von Engalhardti neljanda pojana. Aastatel<br />
1883–1887 õppis ta Tartu ülikoolis botaanikat ning lõpetas stuudiumi väitekirjaga<br />
„Beitrag zur Anatomie der Cycadeen”. Ta jätkas iseseisvalt õpinguid Peterburis<br />
tuntud botaaniku, Siberi ja Kaug-Ida taimestiku uurija professor Carl Johann<br />
Maximowiczi (venepäraselt Karl Ivanovitš Maksimovitš) käe all. 1891–1892 õppis<br />
Engelhardt Potsdami Kuninglikus Aianduskoolis (Königliche Gärtnerlehranstalt<br />
Wildpark bei Potsdam) aiakunsti ning reisis Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias. 1892<br />
algas tema karjäär pargiarhitektina, kui tema sugulane, Õisu mõisas sündinud<br />
Friedrich Maximilian von Sivers kaasas Engelhardti oma Põhja-Lätis asuva Römershofi<br />
(Skrīveri) mõisa arboreetumi kujundamisse, mida ta oli alustanud juba<br />
aasta varem. Siversi ja Engelhardti 12-aastase viljaka koostöö tulemusena kujunes<br />
sellest Baltikumi suurim ja liigirikkaim dendroaed, kuhu 1913. aastaks oli istutatud<br />
üle 550 liigi. 1899 astus Engelhardt Saksamaa Aiaarhitektide Liitu (Verband Deutscher<br />
Gartenarchitekten).<br />
Kuni 1906. aastani kujundas Walter von Engelhardt Eestis, Lätis ja ka Venemaal<br />
rohkem kui poolsada parki. Enamasti oli tegu olemasolevate parkide ümberkujundamisega<br />
ajastu vaimust lähtuvalt. Põhiosa tema kujundatud parkidest asub<br />
praeguse Läti alal, sh Riias. Suurejoonelisimad Engelhardti Lätis kujundatud mõisapargid<br />
on Cesvaine, Kazdanga, Bīriņi ja Unguri park. Venemaal on ilmselt tuntuim<br />
Engelhardti kujundatud park Peterburi lähedal paiknev Oranienbaumi (Lomonossovi)<br />
park. Enamik Engelhardti Eestis kujundatud parke kuulusid tema sugulastele,<br />
neist detailsemalt olid lahendatud Õisu, Räpina, Luua, Visusti, Pühajärve ja Kärstna<br />
park. Õisu, Räpina ja Luua park on Engelhardti Eestis teostunud loomingu parimad<br />
näited. On teada, et Engelhardt on olnud mitme pargi, sh Kaarepere, Inju, Puurmani,<br />
Vorbuse, Rannu ja Sangaste pargi kujundamisel nõuandjaks.<br />
1905. aasta lõpus siirdus Engelhardt Saksamaale Düsseldorfi. 1906–1931 töötas<br />
ta Düsseldorfi linnaaedade direktorina. 1908 astus ta Saksamaa Aiakunsti<br />
Ühingusse (Deutsche Gesellschaft für Gartenkunst), 1908–1928 kuulus ta pargiarhitektidest<br />
ühe esimesena ka Saksamaa kunstiinimesi ühendanud organisatsiooni<br />
Deutsche Werkbund. 1909 kutsuti ta Düsseldorfi Rakenduskunstikooli<br />
(Düsseldorfer Kunstgewerbeschule) aiakunsti eriala dotsendiks. 1919. aastast<br />
kuni 1931. aastani, kui ta jäi pensionile, õpetas Engelhardt aiakunsti Düsseldorfi<br />
Kunstiakadeemias. Engelhardti töö õppejõuna pani aluse Saksamaa mõjukale<br />
pargiarhitektide koolkonnale. Ta oli veendunud, et aiakunst on arhitektuurist erinev<br />
iseseisev kunstiharu, ning propageeris seda igati. Temalt ilmus erialaajakirjades<br />
kümneid artikleid. Engelhardti olulisim teos on aga 1910 avaldatud „Kultur<br />
und Natur in der Gartenkunst”, millest sai pea terveks järgmiseks sajandiks hinnatud<br />
aiakunstikäsiraamat.<br />
Walter von Engelhardt jätkas linnaaedniku- ja õppejõutöö kõrvalt ka erialast<br />
praktiseerimist. Tema kavandite järgi kujundati Düsseldorfi tähtsaimad pargid ja<br />
väljakud (Rheinpark, Fürstenplatz, Hansaplatz, Schillerplatz jt) ning mitu parki<br />
mujal Saksamaal. Tähtsaimate töödena võib nimetada Magdeburgi lähistel asuvat<br />
Wendgräbeni lossiparki, mis valmis koostöös tollase Saksamaa ühe tuntuima<br />
arhitekti Hermann Muthesiusega, Bonni lähedal paiknevaid Wasserburgi parke,<br />
Kleve linnaparki, Elsteris asuvat Grosseni lossiparki jt. Engelhardti viimaseks tööks<br />
peetakse Krefeldis rajatud Heilmannshofi arboreetumit ja parki.<br />
Walter von Engelhardti stiili iseloomulikud jooned on vabakujulise ja regulaarse<br />
kujunduse kombineerimine, peahoone ümbruse avatumad ruumid,<br />
mida kaunistavad mustririkkad peenrad, ning avarad pargiaasad mitmerindeliselt<br />
72
Change language