Ma armastan sind EE.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
elus teater<br />
MA ARMASTAN SIND / MA EI ARMASTA SIND<br />
Mihhail Durnenkov<br />
(KÕIGE) LIHTSAM M<strong>EE</strong>TOD SUITSETAMISEST<br />
LOOBUMISEKS<br />
Von Krahli Teater<br />
Anton Hitrov<br />
Kõige huvitavam tundus mulle lavastuse ruumiline lahendus, kui näitleja võib ilmuda mistahes<br />
punktist, alustada rääkimist näiteks minu selja taga. <strong>Ma</strong> olen kogu aeg keskendunud, kuna ma ei<br />
tea kindlalt, kuhu ma pean vaatama. Sarnane situatsioon on ka näidendis. Tundub, et seal on olemas<br />
peategelane, aga seejuures on nii palju süžeeliine, nii palju olukordi, nii palju teemasid, et peamist on<br />
suhteliselt raske tuvastada. Selles näidendis minu arust ei ole põhiliini. On palju probleeme, mis on<br />
omavahel põimunud, aga sellegipoolest nii eraldiseisvad, et keset ei õnnestu moodustada.<br />
Näidendi tõlge eesti keelde: Ilona <strong>Ma</strong>rtson<br />
Lavastaja Ivan Strelkin<br />
(Vene Teater)<br />
Kunstnik Jekaterina <strong>Ma</strong>linina (Peterburi)<br />
Osades: Osades: Loore <strong>Ma</strong>rtma, Jekaterina<br />
Novosjolova, <strong>Ma</strong>rt Koldits (Von Krahli<br />
Teater), Leonid Ševtsov, Dmitri Kosjakov,<br />
Alina Karmazina, <strong>Ma</strong>rina <strong>Ma</strong>lova, Sergei<br />
Furmanjuk, Anton Paderin (Vene Teater)<br />
Lavastuse keel ei jahmatanud, see oli üsnagi tavapärane, samal ajal vägagi võluv. Eskiisi edu on minu<br />
arvates täpses näitlejate valikus, iga tegelaskuju näo, hääle ja iseloomu valikus. <strong>Ma</strong> ei saa öelda, et ma<br />
visualiseerin näidendit, kui ma seda loen, aga mulle tundub, et kõik tegelaskujud saavad olla ainult<br />
sellised, nagu nad eskiisis on, mitte mingil juhul teistsugused.<br />
Jekaterina Etuš<br />
Mulle tundub, et meie ees ei ole mitte eskiis, vaid valmis lavastus. Iga näitleja kujutas väga hästi ette ja<br />
demonstreeris ka meile oma suhtumist tegelasesse. Tõsi küll, mulle tundus, et näitlejad ei tajunud iga<br />
kord keerukat ruumilahendust, see on ainuke punkt, mis vajaks veel tööd. Meie ees on pideva turbulentsi,<br />
pideva keerisliikumise ja neelavate pööriste atmosfäär.<br />
Väga huvitav oli, et näitlejad kandsid teksti ette ja samal ajal kõlas see kõrvaklappides, see tähendab<br />
tekst voogas kogu aeg sinust läbi. Samas tundis publik end mööbli pikendusena, keda võis iga hetk<br />
eemale lükata või ümber tõsta. See muutis publiku abituks.<br />
Ruumi korraldus ja publiku paigutus ei olnud sugugi juhuslik: näidendis toimuvad olmelised sündmused,<br />
aga jutt käib filosoofilistel teemadel, seejuures on igapäevasus ja globaalsus võrdsustatud. Selles<br />
mõttes on lavastus väga elulähedane, sest tihtipeale täidavad inimese elu igapäevased, rutiinsed asjatoimetused,<br />
mille vahele lipsavad sellised asjad, nagu armastus ja surm. Nii et tervikuna tundub mulle,<br />
et kui neid võtteid, mille lavastaja on leidnud, edasi mõelda ja arendada ning avada kogu potentsiaal,<br />
siis välja tuleb väga kvaliteetne töö.
Change language