Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

ARTES TERRAE OÜ 

AKADEEMIA 4, TARTU 

TEL 742 0218 

HTTP://WWW.ARTES.EE 

RETTER REG NR EP 10914072-0001 

MUINSUSKAITSEAMETI TEGEVUSLUBA NR E 115/2004-E 

MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED TARTU 

TOOMEMÄE HEAKORRASTAMISE 

PROJEKTEERIMISEKS 

Tartu Vanalinna muinsuskaitseala kultuurimälestiste registri nr 27006 

Asukoht: Tartu linn 

Tellija: Tartu Linnavalitsus 

Autorid: Sulev Nurme 

Karl Hansson 

Vastutav spetsialist: Sulev Nurme 

Töö nr 18ET05 

Tartu 2005

Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks 

Sisukord 

1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 

1.1 Toomemäe muinsuskaitse eritingimuste koostamise alus........................................................................3 

1.2 Asend ja piirid..................................................................................................................................................3 

1.3 Kaitserežiim .....................................................................................................................................................4 

1.4 Hinnang eritingimustega kavandatavatele muudatustele .........................................................................4 

2 LÄHTEMATERJALID .................................................................................................................. 6 

2.1 Eritingimuste koostamisel kasutatud allikmaterjalid.................................................................................6 

3 AJALOOLINE ÜLEVAADE ......................................................................................................... 8 

3.1 Toomemäe pargi kujunemine .......................................................................................................................8 

3.2 Hooned ja mälestusmärgid......................................................................................................................... 10 

4 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED........................................................................................ 13 

4.1 Üldprobleemistik Toomemäe pargis ........................................................................................................ 13 

4.1.1 Kasutuseta ja vähekasutatavad alad Toomemäel......................................................................... 13 

4.1.2 Tihe ning sulgev pargipuistu .................................................................................................... 13 

4.1.3 Erosioon............................................................................................................................... 14 

4.1.4 Räämas maaüksused Toomemäel ja sellega piirnevatel aladel ...................................................... 14 

4.2 Üldised ettepanekud Toomemäe pargiga seotud tegevuste kavandamisel ........................................ 15 

5 HALJASTUS............................................................................................................................... 16 

5.1 Probleemistik ................................................................................................................................................ 16 

5.2 Tingimused ning ettepanekud haljastuse heakorrastamiseks ............................................................... 16 

5.3 Tingimused ja ettepanekud vaadete avamiseks....................................................................................... 18 

6 PARGITEED JA NÕLVAD......................................................................................................... 20 


6.1.1 Teedevõrk ............................................................................................................................ 20 

6.1.2 Teekatted ............................................................................................................................. 20 

6.1.3 Trepid.................................................................................................................................. 21 

6.1.4 Nõlvad ................................................................................................................................. 21 

6.2 Tingimused ning ettepanekud pargiteede heakorrastamiseks .............................................................. 21 

6.3 Tingimused ning ettepanekud treppide heakorrastamiseks................................................................. 23 

6.4 Tingimused ning ettepanekud nõlvade heakorrastamiseks................................................................... 23 

7 TÄNAVAINVENTAR................................................................................................................. 25 


7.1.1 Valgustus..................................................................................................................................... 25 

7.2 Tingimused ning ettepanekud tänavainventari heakorrastamiseks ..................................................... 26 

7.2.1 Tingimused ning ettepanekud valgustuse parandamiseks ja atraktiivsemaks muutmiseks........................ 27 

8 MUSUMÄGI .............................................................................................................................. 29 

8.1 Musumäe ja selle ümbruse probleemistik................................................................................................ 29 

8.2 Tingimused ning ettepanekud Musumäe ja sellega seotud ala heakorrastamiseks ........................... 29 

9 BASTIONID, POTERNID, LINNAMÜÜR .................................................................................. 31 

9.1 Bastionid........................................................................................................................................................ 31 

9.2 Poternid ......................................................................................................................................................... 31 

9.3 Linnamüür..................................................................................................................................................... 32 

9.4 Tingimused ning ettepanekud bastionite jt. muldkindlustuste korrastamiseks................................. 32 

9.5 Tingimused ning ettepanekud poternide korrastamiseks...................................................................... 33 

9.6 Tingimused ning ettepanekud linnamüüri korrastamiseks ................................................................... 34 

10 SKEEMID.................................................................................................................................. 35 

1. Kasutuseta või vähekasutatavad pargialad............................................................................................... 36 

2. Peamised avamist ja korrastamist vajavad vaatesuunad........................................................................ 37 

3. Bastionid........................................................................................................................................................ 38 

4. Orienteeruv linnamüüri asukoht ............................................................................................................... 39 

LISAD................................................................................................................................................. 40 

1. Ajaloolised plaanid....................................................................................................................................... 40 

2. Ajaloolised fotod ja litod ............................................................................................................................ 47 

3. Fotod tänapäevast........................................................................................................................................ 53 

4. Lähteülesanne ............................................................................................................................................... 71 

5. Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolek nr. 1 Protokoll ........................................................... 72 

6. Tartumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus ........................................................................................ 74 

7. Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolek nr. 6 Protokoll ........................................................... 78 

ARTES TERRAE OÜ – 1 –


1 Sissejuhatus 

Toomemägi on üks Tartu identiteedi aluseid. Toomemägi kõrgub linna kohal nii 

maamärgina, kui sümboliseerib linna lugu. Toomemägi on kultuuriväärtus, Toomemäel on 

looduskaitseline väärtus. Toomemägi on linnapark, linna rohevõrgustiku üks 

võtmeelemente, rekreatsiooniala. Toomemägi on turismiobjekt, linna sümbol, visiitkaart. 

Igal tartlasel on sellega oma isiklik suhe, mälestused. 

Eelnevast sõltuvalt ei saa Toomemäele plaanitavaid tegevusi kavandada teatud kitsast huvist 

lähtuvalt – Toomemägi ei ole ainult linnalooduse reservaat, muuseum, turismiatraktsioon, 

lastemänguplats, treeningala, mälestusmärkide kollektsioneerimise koht. Pigem on 

Toomemägi Tartu linna park, mis, arvestades eelpool viidatud mõjureid, peaks seda kõike 

endas ehk sisaldama. 

Seetõttu on Toomemägi kahtlemata väga huvitav ning samas ka väga konfliktne ala. 

Toomemäe parki, kui arvestada kitsalt mõnda eelpoolkirjeldatud valdkonda, tuleks ühes või 

teises suunas oluliselt muuta, et see vastaks või saaks vastama teatud ettekujutustele selles 

vallas. Samas on Toomemäe park senini suutnud suhteliselt edukalt kanda kõiki talle 

omistatud funktsioone, mistõttu paljudes nüanssides tuleb otsustada, kas muutmine on 

üldse vajalik? 

Toomemäele tervikuna mingite tegevuste kavandamine on eelnevast lähtuvalt äärmiselt 

komplitseeritud – eks peegelda seda ka üsna konservatiivne Toomemäe üldplaneering - ja 

eeldab eriliselt läbimõeldud tegevust ning, mis veelgi olulisem, ühiskondlikku kokkulepet ja 

konkreetseid poliitilisi otsuseid. Mõne probleemi suhtes, millest järgnevates alapeatükkides 

ka täpsemalt juttu tuleb, on selliste otsuste kiire langetamine hädavajalik, et säilitada ja hoida 

seda, mis teeb Toomemäest Tartu ühe sümboli. 

Toomemäest, kui linnapargist, rääkides tuleb eristada põhiliselt nelja erinevat tahku: 

 

 

 

 

Toomemägi, kui ajalooline objekt; 

Toomemägi, kui looduskaitseline objekt; 

Toomemägi kui linna rekreatsiooniala; 

Toomemägi, kui turismiobjekt (esindusobjekt). 

Kõik need loetletud valdkonnad on omavahel lahutamatult põimunud ühtses süsteemis, 

mille saab võtta kokku märksõnaga „ajalooline park”. Arvestades eelnevat ning Tartu LV 

lähteülesannet (vt. lisa 4), käesoleva töö koostamiseks, on lähtutudki Toomemäest, kui 

ajaloolisest pargist. Hoonestust käesolev töö ei käsitle. 



1.1 Toomemäe muinsuskaitse eritingimuste koostamise alus 

Töö koostamise aluseks on: 

Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna ja Artes Terrae OÜ vaheline 

leping nr. 05/05 (11.04.2005) ja selle lisana esitatud lähteülesanne; 

Toomemäe üldplaneering, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003.a 

määrusega nr 25 ning selle koostamiseks tehtud Muinsuskaitse eritingimused. 

1.2 Asend ja piirid 

Toomemäe park asub Tartu linna keskosas Emajõe ürgoru läänekaldal. Park piirneb kirdest 

Jakobi tänavaga, idast Tartu Ülikooli õppehoonete ja Ülikooli tänavaga, kagust ja lõunast 

Vallikraavi tänavaga, edelast hotell „Park” territooriumi ja Eesti Ajalooarhiivi hoonega, 

läänest K.E. v Baeri tänava äärsete elamutega, Uue-Anatoomikumi ja Toomeoruga, loodest 

ja põhjast K.E. v Baeri tänava ning selle äärse elamukvartaliga. 

JOONIS S1. ASUKOHA SKEEM 



1.3 Kaitsere 

serežiim 

Toomemägi ja Kassitoome kuuluvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealasse: 

1. Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 17.06.2004.a. määrus 

nr. 218; RT I 2004, 50, 351). 

Määrusega kehtestatakse Vanalinna muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, muinsuskaitse-alal ja 

selle kaitsevööndis kehtivad nõuded ja kitsendused, muinsuskaitset korraldavate organite tööjaotus ning 

sätestatakse koostöö muinsuskaitset korraldavate organite ja kaitstavate loodusobjektide valitseja vahel. 

2. Toomemägi ja Kassitoome on looduskaitsealused objektid: 

 

 

Toomemägi, kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a 

määrusega nr 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis» 

(ENSV Teataja 1959, 36, 182; RT I 1997, 49, 799; 1999, 102, 909) 

Kassitoome, kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. oktoobri 1957.a otsusega nr 

306. 

3. Teised arvestamisele kuuluvad õigusaktid: 

Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153); 

Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258); 

Ehitus- ja uurimistööde teostamise kord kaitsevööndi alal (Tartu Linnavalitsuse 11. 

märtsi 1993.a määrus nr 27). 

, 

Lisaks asub Toomemäel üksikobjektidena hulgaliselt kaitsealuseid arhitektuuri-, ajaloo- ja 

arheoloogiamälestisi. 

1.4 Hinnang eritingimustega kavandatavatele muudatustele 

Käesolevad muinsuskaitse eritingimused on eelduseks Toomemäe pargi heakorrastamise 

projekteerimiseks. Väliuuringute käigus selgusid muutmist vajavad objektid, millest 

peamised on pargi teed, haljastus ja inventar. Olulised on ka bastionite, poternide ning 

linnamüüri renoveerimise küsimused. 

Paljud kavandatavad muutused pargis on omavahel seotud ning teineteist toetavad, nagu 

näiteks on lahutamatud nõlvade kindlustamise, nõlvadel kulgevate teede korrastamise ja 

haljastuse küsimused. 

Peamised muudatused ja põhjapanevad otsused tuleb langetada haljastuse osas – bastionite 

ja kurtiinvallide puhastamine isetekkelisest puistust, nende eksponeerimine ning vaadete 

avamine pargiosade vahel ja pargist välja linnale on olulisimad, mis muudaksid paremaks 

Toomemäe hetkel kohati kinnikasvanud ja metsikut ilmet. 

Suuremad muudatused tuleb läbi viia pargiinventari ühtlustamisel ja täiendamisel, 

pargiinventar peab olema ühetaoline, kogu parki tervikuks ühendav. Praegune kirju olukord 

on vastuvõetamatu, inventar tuleb suures osas ümber vahetada ja täiendada. 



Parendamist ning täiendamist vajab ka pargi teedestruktuur selle äärealadel. 

Rekonstrueerimist vajavad bastionaalvööndil kulgevad nõlva ja valliteed. 

Käesolevad muinsuskaitse eritingimused järgivad peamiselt Toomemäe üldplaneeringu 

põhimõtteid. Täiendatud ja rohkem süvitsi on käsitletud haljastuse (sh vaadete avamise), 

kasutatavate materjalide ja inventari temaatikat. 



2 Lähtematerjalid 

2.1 Eritingimuste koostamisel kasutatud allikmaterjalid 

1. Toomemäe üldplaneering, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 27. märtsi 2003.a 

määrusega nr 25 ning selle koostamiseks tehtud Muinsuskaitse eritingimused. 

2. N. Raid. Tartu ajaloolised haljasalad. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. 

Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1979 

3. U. Tiirmaa. Ehitusajaloolistest põhimõtetest lähtuvad eritingimused Toomemäe pargi 

kapitaalremondiks. Kultuurimälestiste RPI II osakond. Tallinn, 1981. 

4. U. Tiirmaa. Arhitektuur-ajaloolised eritingimused paviljonide paigutamiseks 

Toomemäele ja Tähtvere parkidesse. 

5. Aaspõllu. Tartu rajooni pargid, I osa. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse 

Ministeerium. Tallinn, 1984. 

6. K. Alttoa. Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost. Tartu, 1995. 

7. K. Alttoa, U. Tiirmaa. Tartu Toomemäe piirkond. Eritingimused Tartu Toomemäe 

rekonstrueerimiseks. Kaust I. Tartu, 1999. 

8. M.Siilivask. Tartu Toomemäe piirkond, ajalooline ülevaade. Tartu, 1999. 

9. Tartu linna plaan aastal 1696. (Plaan: L. Nörlingh) 

(http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

10. Väljavõte Tartu linna plaanist 1819.a. N. Raid. Tartu ajaloolised haljasalad. ENSV 

Ministrite Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. 

Tallinn, 1979; ill 5. 

11. Ülikooli valduste plaan 1860. EAA; F 2100; n 11; sü 133; leht 16 

12. Väljavõte 1876. a. linnaplaanist (Plan der Stadt Dorpat nebst Umgebung nach der 

Neuesten Aufnahme; EAA; f 2623 n 1; sü 2049; leht 1) 

13. Väljavõte Tartu linnaplaanist 1890 (allikas: M. Siilivask). 

14. Väljavõte Tartu linnaplaanist 1904. Uebersichts-Karte der Stadt Jurjew (Dorpat). EAA f 

2623; n 1; sü 2044; leht 17 

15. Kassitoome plaan 1905. N. Raid. Tartu ajaloolised haljasalad. ENSV Ministrite 

Nõukogu Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. Tallinn, 

1979; ill 13. 

16. Vaade Tähetornile ja Püssirohukeldrile 1825.a. (http://www.obs.ee/obs/toome.gif) 

17. Tartu toomkiriku varemed 1837.a. W.Fr.Krüger 

(http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l083.jpg) 



18. Inglisild 1837.a. W.Fr.Krüger (http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l082.jpg) 

19. Toomemägi 1837.a. W.Fr.Krüger 

(http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l084.jpg) 

20. Vana-Anatoomikumi hoov 1860. a. L. Höflinger 

(http://www.utlib.ee/images/ur/ur7808.jpg) 

21. Toomkiriku varemed 1860.a. L. Höflinger 


22. Vaade Tartule Kassitoomelt 1869.a. Anst. von C. Schulz 


23. Vaade Kassitoomelt Toomkirikule u. 1870.a. (allikas: M. Siilivask) 

24. Geoloogiline profiil (vaade) 1874.a. (TÜ fotokogu) 

25. Vaade Toomkirikule u. 1875.a. (AM, F 15021) 

26. Geoloogiline profiil (vaade) (Ajaloomuuseum, foto nr 17093) 

27. Vaade Inglisillale K. E. v Baeri ausamba poolt 1895-1897.a. E. Russow 

(http://www.utlib.ee/images/russow/forussow16.jpg) 

28. Vaade üle Inglisilla tähetornile 1895-1897.a. E. Russow 


29. Frieda Russow(?) Musumäel. Kevadel. 1895-1897. E. Russow 


30. Potern riigikohtu hoone hoovis (poterni sisevaade: 

http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

31. Potern Toomkiriku loodenurga lähedal (poterni sisevaade: 

http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

32. Kurtiin ja Gustav Adolfi bastion (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

33. Toomeorg (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

34. Autorite fotokogu 



3 Ajalooline ülevaade 

3.1 Toomemäe pargi kujunemine 

Toomemäe ala oli asustatud juba muinasajal, keskajal rajati siia piiskopilinnus. 

Muldkindlustused, millest Toome on huvitava reljeefi saanud, on pärit 17...18. saj. 

Põhjasõjaga lõppes Toomemäe kui kindluse olemasolu – sajandi lõpuni oli ala kõnnumaaks 

ja linnakarjamaaks. Augustis 1803.a, peale Tartu Ülikooli taasavamist 1802.a, otsustas 

ülikooli nõukogu Paul I kinkeaktiga 1799.a ülikooli omaks saanud Toomemäe kujundada 

pargiks. Toome all-linna poolsel piiril otsustati välja anda kruntidena pärusrendi alusel. Nii 

sai pargiala omale tarastatud kruntidega kaitsevööndi. 

Toomemäe pargiks muutmise ülesande lahendas nn Plantatsioonikomission 

(istutuskomisjon), kuhu kuulusid ülikooli nimekad õppejõud nagu prof. G.F.Parrot, 

G.Germann, K.Morgenstern ja arhitekt J.W.Krause. Aednik Kieseriga tehti 1803.a 10000 

puu istutusleping ning esimesed sajad paplid istutati 1805.a Vana Anatoomikumi, mis aga 

linnarahva hoolimatuse tõttu hävisid – nimelt kasutasid linnaelanikud parki loomade 

karjatamiseks, vedasid sealt liiva ja mulda oma aedadesse ning ratsutasid ja ronisid vallidel. 

Gustav Adolfi bastionile istutati papleid, kaski, hobukastaneid ja pea-alleele pärnasid. Erilist 

rõhku pandi nõlvade ja vallidealuse maa-ala haljastamisele. 

1819.a J.W.Krause poolt tehtud Toomemäe plaanil on peale kantud esialgse haljastuse 

kujundus koos mäele ehitatud uute hoonetega (kasarm, ökonoomi maja praeguse 

Naistekliiniku kohal, anatoomikumi rotund, tähetorn, püssirohukelder mäekaldas) ning selle 

ajani säilinud vanade ehitistega (Toomkirik, tarbeehitised). Krause on plaanile kandnud ka 

linna Toomemäest eraldavad müüri säilmed ja Morgensterni aia asukoha. Haljastusest on 

olulisim pikk allee, mis algas Tähetorni lähistelt, kulges üle Toome ja suundus Laia tänava 

otsa suunas. Olemas olid ka puuderead Tähetorni lääneküljel, Toomkiriku ees ja Lossi 

tänava ääres. Sellest ajast on säilinud üksikud põlispärnad pea-allee ääres. Vallidele puid 

märgitud pole, samuti on veel haljastamata Toomkirikust põhja poole jääv mäe osa, kus on 

täitmata orgusid ja linnakindlustuse jäänukeid. Toomkiriku valli alla platsile ei rajatud muru, 

kuna see pidi saama üliõpilastele mängu- ja spordiplatsiks. Hiljem tehti sinna 

tenniseväljakud. 

Toome põhipargiga liideti 1848.a K.Morgensterni poolt ülikoolile kingitud aed, mis hõlmas 

mitu ülikoolikrunti Laia tänava alguses hilisema Grenzsteini maja vastast kuni Jakobi 

tänavani välja. See aed oli juba 45 aastat hooldatud ning sobis oma loodusliku kujundusega 

hästi üliõpilastele vaba aja veetmise paigaks. Sinna paigutati kaks kiike, võimlemisriistad ja 

veemängurada. Aed ümbritseti kõrge taraga. Aia ülemisse ossa püstitati 1851.a tänutäheks 

K.Morgensternile Saaremaa dolomiidist obelisk pealkirjaga „Area Morgensternia”. 

1860ndatel aastatel peeti aias võimlemispidusid. 1870ndate aastate lõpul muudeti Toome 

nõlvade reljeefi, mis muutis ka Morgensterni aia otstarvet. Veemängu raja asemele kuhjati 



Laia tn algusesse kõrge vaateküngas. Aeda ümbritsenud maakivimüür lammutati, selle 

kivimaterjali kasutati Toomemäe sillutamiseks ja Kassitoome pargiks kujundamisel. 

19. sajandi keskpaigaks oli Toomemäest välja kujunenud juba tõeline park. Vanimad ja 

suurimad vahtrad on pärit sellest ajast (platool Tähetorni ja Toomkiriku vahel). 

1858.a omandati Toomelt peahoone taha viiva tee ääres paremat kätt asuv erakrunt. Sinna 

istutati puid ja külvati muru. Toomemäe platoolt viis alla kaks teed. 

Toomemäe haljasala suurenes märgatavalt 1874.a, mil selle jätkuks kujundati endine linna 

liiva- ja kruusaauk Kassitoome. Seda piirab veski tänav, mis on teisel pool tänavat asunud 

veskist ime saanud. Dr. Alexander von Oettingeni aruande kohaselt alustati 1873.a. 

mullatöödega Toomkiriku varemete läänekülje ees oleva nn "Suure Toome Liivaaugu" (sks. 

die grosse Domsandgrube) ümber ehitamist promenaadiks. Järgmisel, 1874.aastal, tehti 

istutustööd ning kaeti Kassitoome peatee killustikuga, samuti paigaldati pinke. Samal aastal 

rajati Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor Constantin Grewingki (1819-1887) eestvõttel 

koostöös tollase mitmete tuntud puithoonete autori, arhitekt F. Hübbega, alale esimesena 

tolleaegsel Venemaal näidis-geoloogiline profiil. Tehislik, u. 6 m kõrgune, geoloogiline 

profiil rajati näitliku õppevahendina. Iseloomulik kaarjas teedevõrk kujunes põhijoontes 

välja XIX sajandi lõpuks. Mööda vaheldusrikast reljeefi kulgevad jalgteed ning neilt 

avanevad panoraamsed vaated Toomkiriku varemetele ning üle Kassitoome oru on olnud 

Kassitoome maastikukujunduslikeks väärtusteks läbi aegade kuni tänini. Viimased 

suuremad muutused pargis on seotud 1974.a. Ethel Brafmanni koostatud Toomemäe 

rekonstrueerimisprojektiga. 

Tänapäeval on Kassitoome heas ühenduses Toomemäega (pargid on praktiliselt liitunud), 

mistõttu ta on kahtlemata üks Tartu linna olulisemaid haljasalasid. Põhikasutajateks on 

jalutajad. Suveperioodil on Kassitoome koos Toomeoruga soositud piknikukohaks, talvisel 

ajal kelgumäeks (traditsioonilise kelgumäena on Toomeorgu kasutatud praktiliselt kogu XX 

sajandi vältel). 

Pärast Kassitoomel oleva pargiosa valmimist asuti haljastama Toomkiriku varemetest 

põhjapool olevat ala. Endise Moskva rondeeli kohale rajati küngas (nn „Musumägi”) 

kunstliku grotiga, mille ees asus tiik (tiik valmis 1880.a). 

II Maailmasõjaaegsel perioodil oli park hooldamata ja metsistunud. Hävinud hoonestusega 

alad liideti pargiga, mis andis parema võimaluse ülikooli hoonete sidumiseks pargiga. Pargi 

viimane suurem laiendamine toimuski seega 1950ndatel aastatel. Sellest ajast on pärit 

Raekoja tagune haljasala koos N.I.Pirogovi ausambaga ja Jakobi tänava äärne suurelehise 

pärna rida, püramiidjad elupuud ja tammed. Platoole istutati neil aastail suurelehist pärna ja 

tamme, vahtraga täiendati K.E. v Baeri tänava äärset alleed. Toome nõlvadele tekkis 

looduslik jalaka ja vahtra puistu. 

Toomemäe park on tänapäeval vabakujuline park mõningate tugevate regulaarsete 

elementidega. Parki läbib sirge loode-kagu suunaline pea-allee, mille loodepoolses otsas on 



aktsendiks K.E. v Baeri ausammas. Üks vanemaid alleesid on Toomelt Ülikooli juurde 

suunduv „Professorite allee”. 

Regulaarse lahendusega on haigla aed endisel Gustav Adolfi bastionil, kus aktsendiks 

E.Bergmanni mälestussammas (1913.a) ja Vana-Anatoomikumi õu, kus on 

Fr.R.Faehlmanni mälestussammas (1930.a). Paljud vanad puiesteed markeerivad endiste 

bastionide ja kurtiinide piirjooni. 

Toomemäe parki poolitab Lossi tänav. Erinevaid pargipooli ühendavad pea-alleel Inglisilt 

(ehitatud 1836-1838.a) ja endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel Kuradisild 

(ehitatud 1913.a). 

Toomemäe vaheldusrikast reljeefi on täiendatud eelmise sajandi kõpus veel 

vaateküngastega, suurim neist eelpool mainitud „Musumägi” grotiga. Groti ees laius 

ulatuslik bassein dekoratiivsildade ja neljafiguurilise skulptuurigrupiga (Reini jõejumalus 

kolme poisikesega), skulptuur purustati 1883.a rahvuslike vastuolude tõttu. Kahest 

väiksemast künkast paiknes üks praeguse Laia tänava otsas, teine aga Vallikraavi tänava 

idapoolses otsas. 

3.2 Hooned ja mälestusmärgid 

Seniste arheoloogiliste kaevamistega on selgunud, et praeguse Tähetorni piirkonnas oli 

alates 6. sajandist muinaslinnus. Muinasaja silmapaistvamaks mälestiseks on II 

aastatuhandest E.Kr pärinev ohvrikivi, mis asub „Musumäe” groti ees. 

Keskaeg tõi Toomele ulatuslikult kiviehitisi. Tähetorni ümbruses asus piiskopilinnus, sellest 

läänes eeslinnus ning põhjas Toome hoonestusala. Kõik nad olid ümbritsetud kivimüüriga. 

Maapinnani ulatuvaid linnusemüüri lõike esineb välisperimeetril Jakobi värava tornist 

Kuraditornini (Punane torn) ja Kõrgetornist Andrease värava tornini. Toome keskaegsetest 

ehitistest on kõige paremini säilinud Toomkirik, mis oli suurim sakraalehitus Liivimaal. 

Muldkindlustuste periood kestis 17. sajandist kuni 18. sajandi 70ndate aastateni. See ajajärk 

andis Toomele tema praeguse reljeefi. Keskaegsed kindlustused ümbritseti bastionide, 

kurtiinide, vallikraavi ja raveliinidega. Toomkiriku koori idaküljel paiknes 1766.a kaevatud 

Toome kaev, mille kohale 19. sajandil ehitati kaevupaviljon. Märkimisväärseks 18. saj 

ehituseks oli püssirohukelder pea- ja eeslinnuse vahelises nõos. 

Ülikooli taasavamisega 1802.a algas Toomemäe kujunduses uus periood, mis kestis kuni 

1940.a. Siia paigutati osa ülikooli hoonetest − Vana-Anatoomikum (1803-1805.a), 

Toomkiriku koor kohandati ülikooli raamatukoguks (1804-1806), endine kasarmu 

kohandati ülikooli kliinikuks (1806-1808) ja Tähetorn (1807-1810). 

Esimeseks monumendiks Toomel oli Vallikraavi tänavas 1806.a ehitatud „Rahvaste 

mälestusmärk”, kuhu olid sängitatud ülikooli ehitustelt välja tulnud inimluud. 



Olulisteks ja dekoratiivseteks elementideks pargis on selle kahte poolt ühtseks tervikuks 

ühendavad sillad. Peaalleel, Lossi tänava kohal, paikneb Inglisild. Selle esimene teadaolev 

variant valmis 1816.a puitehitisena J.W.Krause projekti järgi. Teine, seekord juba kivist sild, 

oli M.H.Jacobi kavandatud 1838.a. Selle linnapoolses küljes on kiri „Oticum reficit vires” 

(puhkus taastab jõudu). 1913.a 1. septembril lisati pargipoolsele küljele ülikooli rektori 

G.Parrot’ ümmargune bareljeef (kunstnik C.Wetter-Rosenthal) kirjaga „1802...1813 

G.F.Parrot primo rectori Universitatis Dorpatensis”. 

Teine sild, Kuradisild, mis asub kliinikute vahel, on kolmas samal kohal. Teravkaarne 

uusgooti puusilt 1808. aastast (J.W.Krause), asendati 1844.a kaarsillaga. 1913.a valmis 

Aleksander I sillana betoonsild, millel on valitseja bareljeef (C.Wetter-Rosenthal). Toome 

groti läheduses asub väike istmetega sillake, mis viis üle väikese tiigi. 

Toome puistute vahele olid 19. sajandi alguspoolel püstitatud ka väikesed varju pakkuvad 

lehtlad. Need olid ümara põhiplaaniga ja sammastel lasuva kuppelkatusega nagu sageli 

mõisaparkides nähtud. Üht sellist kujutab F.Schlater oma gravüüridel Kaarsilla esimese 

puitvariandi kujutamisel. See paviljon lammutati 1880.a. Toomel olid lehtlad anatoomikumi 

läheduses (seal peeti ka kontserte), teine raveliinil, kus asub arvutuskeskus, üks asus 

Toomkiriku põhjakülje lähistel, mida nimetati ka muusikapaviljoniks, kuna kaks korda 

nädalas kella 5-7 toimusid seal kontserdid. Limonaadipaviljon (kiriku idaküljest Inglisilla 

poole) ehitati 1871.a. Enne seda oli samal kohal riidest telk. Paviljon oli püstküliku-kujulise 

põhiplaaniga, rõdudega, teest eraldasid paviljoni põõsad. Paviljon püsis kuni 1932. aastani, 

mis seda uuendati. Viimane amortiseerus lõplikult 1950ndate aastate lõpul. 

Morgensterni aeda meenutab 1851.a aeda paigutatud mälestussammas J.K.S.Morgensterni 

auks. Sealne aiamaja kohandati 1853.a Toomevalvuri korteriks. 

1886.a püstitati peaallee loodepoolsesse otsa akadeemik K.E. v Baeri monument, mis on 

üheks kogu Toome dominandiks, tähistades väärikalt peaallee üht otsa. 

1913.a püstitati bastion „Gustav Adolf” tippu B.Bergmanni ja 1930.a Vana-Anatoomikumi 

ees olnud tenniseplatsile Fr.R.Faehlmanni mälestussammas. 19. saj lõpul ehitati Toomevahi 

elamu vastu A. Grenzstein poolt historitsistlikus stiilis hoone Oleviku seltsi ühiskondlikuks 

hooneks. 

Ülikooli keemiahoone ehitamisel 1938.a rajati selle lääneküljele ka ravimtaimede aed. 

II Maailmasõjajärgsetel aastatel kujunes ümber Toome, vallikraavi välisküljele, 

kultuuriasutuste vöönd. Alates loodest järgnevad: Linnamuuseum, K.E. v Baeri 

majamuuseum, EPA klubi, Uus-Anatoomikum, Kunstimuuseum skulptuuride aiaga. 



Sõjajärgsetel aastatel on Toomele püstitatud rida monumente: N.J.Pirogovile ja 

N.N.Burdenkole (1952.a), mälestuskiri J.Liivile (1964.a), W.Struve monument – dolomiidist 

päiksekell (1969.a). 1 

1 Põhjalikuma Toomemäe ajaloolise ülevaate saamiseks vt M.Siilivask. Tartu Toomemäe piirkond, ajalooline ülevaade. 

Tartu, 1999. 

ARTES TERRAE OÜ – 12 –


4 Muinsuskaitse eritingimused 

4.1 Üldprobleemistik Toomemäe pargis 

4.1.1 Kasutuseta ja vähekasutatavad alad Toomemäel 

Toomemäe pargi tänane ruumiline struktuur on suuresti määratletud endisaegsete 

kindlustuste spetsiifikast tuleneva reljeefi ja J. W. Krause kavandite järgi rajatud hoonestuse 

ning pargiruumiga, mille põhiline teljestik on loetav tänini. Suuremad muutused on pargis 

toimunud ilmselt seoses ümbritsevate alade funktsioonide või konfiguratsiooni 

muutumisega, millest lähtuvalt on muutunud juurdepääsetavus erinevatele aladele. Eesti 

taasiseseisvumise järel on park jaotunud erineva kasutamisintensiivsusega tsoonideks, mille 

kujunemisel on olulist rolli mänginud peamiselt ligipääsetavus, kasutamismugavus ja 

mikrokliima. Nii võib praegu välja tuua järgmised alad, mida praktiliselt ei kasutata või mida 

ei saa kasutada halva ligipääsetavuse, hooldamatuse, ohtlikkuse, ebasoodsate vaadete või 

ebasoodsa mikrokliima (liiga varjuline, jahe) tõttu (vt. ka skeem 1): 

 

 

 

 

 

I - Gustav Adolfi bastioni piirkond; 

II - Karl Gustavi bastion Vana Anatoomikumi taga ja Gustav Adolfi ja Karl 

Gustavi bastionite vaheline kurtiini piirkonda Kuradisillast Anatoomikumi suunas; 

III - Karl IX bastioni Barclay hotelli ja Hansapanga poolne osa (mänguväljaku 

tagune, kuni Pirogovi platsini) 

IV – Lossi tn ja Grenzsteini maja (Lai tn 1) vaheline, Jakobi tn paralleelselt kulgev 

ulatuslik ala; 

V - Karl XI bastioni põhja- ja kirdeosa, eriti endise F.R. Baeltersi õllevabriku 

hoonete (pudelipesumaja ja tehasehoone) tagune ala. 

Tänu eelpool mainitud probleemidele moodustavad need alad ulatuslikud piirkonnad, mis 

on pimedad, kesiselt hooldatud ning halva või olematu ligipääsuga, ning mida praktiliselt ei 

kasutata, kuid mille taaskasutuselevõtt rikastaks kindlasti Toomemäe külastusvõimalusi. 

Selliste alade ühe tekkepõhjusena võib välja tuua jalgteede puudumise või amortiseerumise 

ning elementaarse pargiinventari kohatise puudumise. Juba 1860.a. plaanilt on võimalik 

aimata, et jalgsiliiklus on olnud võimalik kõigil bastionitel. Praegu läbib Toomemäge 

mitmes suunas peamiselt jalgsitransiitliiklus (vt skeem 1) ning suur osa külastajatest jääb 

peamiselt Toomemäe keskossa (orientiirina: Riigikohtu, Toomkiriku, Baeri monumendi ja 

Musumäega piiritletud maa-alale). Peamiseks põhjuseks ongi siin kvaliteetsete jalgteede ning 

elementaarse inventari puudus bastionitel ja pargi äärealadel. 

4.1.2 Tihe ning sulgev pargipuistu 

Enamust Toomemäge katab üsna tihe puistu, mistõttu enamus aladest on väga varjulised 

jahedad ning sünged. Ent tänu varjulisusele puudub Toomemäe pea kõikidel aladel 



normaalne rohustu ja põõsarinne. Paremas seisus on selles suhtes avatumad alad Riigikohtu 

ümber ning endiste muldkindlustuste lõunanõlvad pms Vallikraavi tn ümbruses, mis on 

suuremal või vähemal määral päikesele avatud ja seetõttu veidi parema murukattega. Tänu 

rohustu puudumisele jätab Toomemägi, eriti selle üks käidavamaid osi – Toomkiriku 

varemete ja Baeri mälestusmärgi vaheline ala - ka kesksuvel suhteliselt kesise mulje. 

Arvestades, et tegemist on vabakujulises stiilis pargiga, kus muru on olulisel kohal mulje 

loomisel, on selline olukord kahetsusväärne. Teiseks ei tule puistu tiheduse tõttu esile 

endisaegsed alleed, varjatud on vaated Toomemäe pargi siseselt, kui vaated pargist linnale. 

Kaudselt on liigne vari ka erosiooninähtustele kaasaaitajaks, sest nõrk või olematu 

rohukamar nõlvadel ei suuda juurtega kinni hoida vihmavee või tallamise survel kiikuma 

hakkavat pinnast. 

Kaudselt mõjutab puistu tihedus, kuid ka see, et pargi osadesse ei pääse mugavalt 

külastajate arusaamist maastikulisest situatsioonist. Kuna kaitserajatiste muldkehad ei ole 

suvisel ajal, kui Toomemäge külastab enamus külastajatest, visuaalselt hoomatavad, siis 

paljud tegelikult ei teadvustagi, et tegemist on endiste kaitserajatistega. 

4.1.3 Erosioon 

Muldkindlustused on enamuses järsunõlvalised, mistõttu pinnaseerosioonioht neil on ka 

niisama suur. Ent hoolimata järskudest nõlvadest on tekkinud mitmeid stiihilisi otseteid, 

mille tõttu väga paljudes kohtades on tekkinud tõsised erosiooniprobleemid. Teiseks 

põhjuseks, mis erosiooninähtusi kaudselt suurendab, on suur hulk bastionite nõlvadel 

paiknevaid treppe, mis kas ei vii kuhugi, õigemini, mis kunagi on viinud jalgradadele, kuid 

viimased on ajapikku kadunud, ning trepi kasutajad on sunnitud leidma otseteid. Üheks 

probleemsemaks on otsetee Pirogovi platsilt Tähetorni juurde, mida purjus mehepojad 

usinasti kasutavad nii üles, kui alla ronimiseks. 

Ent kahtlemata Toomemäe hetkesituatsiooni suurimaks probleemiks juba mõne aasta 

vältel on mägiratturid, kes valimatult kihutavad bastionitel, treppide kõrval jm. Lisaks 

sellele, et oma tegevusega lõhuvad nad ehitatud teid ja platse, lõhuvad nad ka muid alasid 

ning eriti suure löögi alla on sattunud bastionite nõlvad ning kurtiinvallid, millel liikudes 

kohtab pidevalt olulisi erosioonikahjustusi, tingituna ratturite hoolimatust käitumisest. 

Kihutavad ratturid häirivad ka jalutajaid. 

4.1.4 Räämas maaüksused Toomemäel ja sellega piirnevatel aladel 

Teise probleemina tuleb mainida Toomemäel paiknevate või Toomemäega piirnevate 

maaüksuste heakorrastuse seisukorda, mis paiguti mõjutab negatiivselt kogu lähipiikonna 

visuaalset pilti. Arvestades Toomemäge, kui turismiobjekti ning kui rekreatsiooniala, on see 

ka üheks põhjuseks, miks külastajad näiteks ei ole hea meelega eelmises peatükis kirjeldatud 

kohtades. Eriti tuleks välja tuua Grenzsteini maja ümbrus, Tähetorni tagune, kõikide 

Toomemäel paiknevate TÜ kliinikumi hoonete tagused osad (bastionite väliskülgede 

poolsed osad), Karl Gustavi bastionil paiknevate kortermajade ümbrused, endise F.R. 

Baeltersi õllevabriku hoonete ümbrus, Kassitoomega piirnevate kruntide pargipoolsed osad, 



mis paistavad silma räämas aedade, ebakorrektsete piirete jms-ga. Samast seisukohast 

lähtuvalt tuleks käsitleda pargiga piirnevate maaüksuste heakorda ka teistes piirkondades. 

4.2 Üldised ettepanekud Toomemäe pargiga seotud tegevuste 

kavandamisel 

1. Toomemäe pargis tuleb lõpetada killustatud korrastustegevus, mille tagajärjel erinevate 

alade lahendused ei haaku üksteisega. Selle vältimiseks on vajalik koostada üldine 

Toomemäe heakorrastamise kontseptsioon, millega määrataks üheselt edasine ühtne ja 

koordineeritud tegevus alljärgnevates järgnevates valdkondades: 

 

 

 

 

 

 

vaadetesüsteemi väljatöötamine; 

ühtsete erosiooni tõkestamise meetmete väljatöötamine; 

puistu korrastamine ning hooldamine; 

kindlusrajatiste korrastamine ning hooldamine; 

jalgteedevõrgu korrastamine ja taastamine bastionitel; 

ühtse valgustuse ja pargiinventari (viidad, tähised, piirded, tõkkepostid, pingid, 

prügikastid jms) tüüplahenduste väljatöötamine kogu piirkonna jaoks. 

2. Praegu kasutamata alade kasutuselevõtt tuleb tagada läbi nende alade kvaliteedi 

parandamise. 

3. Tuleb arendada koostööd linna ja Toomemäega seotud kruntide omanike vahel, et 

saavutada pargiväliste, kuid visuaalselt või ruumiliselt pargiga seotud räämas alade 

heakorrastamine, mis tagab ka pargi üldilme paranemise. 

4. Toomemäel tuleb keelustada mägijalgrattasõit. 

5. Tuleb välja töötada ühtne ajalooliste objektide eksponeerimise süsteem, mis aitaks 

inimestele enam teadvustada Toomemäe mitmekihilist ajalugu. Projektlahendustes 

tuleb rohkem viidata olemasolevatele arhitektuursetele objektidele (Tähetorn, Vana 

Anatoomikum jt) kui arhitektuursetele väikevormidele ja ajaloolisele inventarile 

(graniitpostid, kivipink, suurtükid, ajaloolised mälestusmärgid jne), et pargi külastaja 

teadvustaks süsteemselt nende olemasolu, läbi mille suudab ta paremini mõista ka 

Toomemäge. 



5 Haljastus 

5.1 Probleemistik 

Toomemäe haljastuse praegune olukord on välja kujunenud suuresti nõukogudeaegsel 

perioodil. Puistu on kujunenud tihedaks, normaalsete valgusolude puudumise tõttu puudub 

kohati praktiliselt alustaimestik (rohustu) ja põõsarinne, puude võrad on deformeerunud. 

Toomemäe puistut iseloomustab suur varjulisus, mis suviti on iseenesest meeldiv 

keskpäevases kuumuses, kuid perifeersetel aladel pigem negatiivseks nähtuseks, sest peletab 

eemale pargi tavakasutaja. Tänu tihedale puistule on üheks suuremaks 

probleemvaldkonnaks vaadetesüsteem, mis pargipuistu suletuse tõttu on hetkel põhilistes 

suundades piiratud. 

Sõltuvalt eelnevast on olemasoleva haljastuse põhiprobleemideks: 

 

 

 

 

puistu suur tihedus, mistõttu on varjatud vaated pargisiseselt kui ka pargist linna ja 

linnast parki; 

pargis on väga vähe päikesevalgusele avatud kohti; 

haljastuses puudub enamasti piiritletus, st, et kogu ala on enamvähem ühtlaselt 

ühetaolise puistuga kaetud ja puudub eri pargiosade vahel haljastusest sõltuv 

visuaalne varieeruvus; 

tihe puistu ei võimalda normaalse alustaimestiku (muru ja põõsad) kasvu. 

5.2 Tingimused ning ettepanekud haljastuse heakorrastamiseks 

6. Uushaljastuse rajamisel lähtuda Toomemäe üldplaneeringust, seda peamiselt 

taastatavate, markeeritavate ja rajatavate puuderidade ja alleede osas. Kuid erinevate 

pargiosade kujundamiseks, nende unikaalsuse rõhutamiseks, tuleb välja töötada 

põhjalikumad haljastuskontseptsioonid. 

7. Töö autorid kahtlevad, kas üldplaneeringus kavandatud ulatuslikud põõsastatud alad 

Toomeoru läänenõlval, Jakobi tänava poolsel nõlvaosal, muusikakooli taga ning 

püssirohukeldri läänenõlval on sellises mahus tarvilikud. Nendel aladel ja ka teistes 

pargiosades võiks julgelt rajada parki ilmestavaid väiksemamahulisi põõsagruppe. 

Põhjanõlvadel võib olla suuremate varjutaluvate madalate põõsaste massistutustega 

alade rajamine vajalik, kui muru rajamine ei ole kehvade valgustingimuste tõttu 

võimalik. 

8. Raiete täpsustamiseks on vajalik pargis läbi viia puistu haljastusliku väärtuse ja 

tervisliku seisukorra hinnang. 

9. Vähendama peab isetekkelise kõrghaljastuse osakaalu, mis parandaks pargis 

valgustingimusi, soodustaks muru kasvu ja vaateid (vt ka ptk 5.3). Paremad 

valgustingimused võimaldaksid tuua parki ka põõsagruppe. 



10. Kõrghaljastus tuleb osaliselt likvideerida bastioni nõlvadel selliselt, et bastioninõlvad 

ning hooned oleksid alt tänavatelt paremini eksponeeritud, harvendada ja 

rekonstrueerida tuleb kõrghaljastus bastioni vaheplatoodel, jalamil ja 

tänavakontuuridel. Avatud bastioninõlvad ja kogu Toomemäe suhteliselt avatud 

pargiala on hästi illustreeritud 19. sajandi esimese poole litodel (vt lisa 2). 

11. Raiete kavandamisel tuleb arvestada vaadetesüsteemiga ning tihedam raie ette näha 

vaatekoridorides. Nõlvade puhastamine ühes etapis ei ole Toomemäe, kui linlaste jaoks 

ühe tähtsama linnaruumilise ning emotsionaalse sümboli tähtust arvestades, ilmselt 

võimalik. Raied tuleb teostada etapiviisiliselt mitmeaastase perioodi jooksul, et elanikel 

oleks muutuva situatsiooniga võimalik harjuda. Väga oluline on ulatuslikuma nõlvade 

puhastamise eel teavitada varakult avalikkust sellise tegevuse vajalikkusest. 

12. Eri pargiosades peaks rõhutama nende unikaalsust ja erinevate pargiruumide kvaliteeti. 

Pargis leiduvad arhitektuurimälestised tuleb siduda ansambliliseks tervikuks neid 

ümbritseva haljastusega. 

13. Olulisemad eraldi käsitlemist ja aktsentueerimist vajavad alad Toomel on: 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Regulaarse kujundusega Vana-Anatoomikumi hoov Karl Gustavi bastionil – tuua 

paremini esile hoovi regulaarset kujundust; 

Naistehaigla hoov Gustav Adolfi bastionil – siduda ühtseks tervikuks E.Bergmanni 

monumendiga, ära saab kasutada olemasolevat graniittreppi; 

Tähetorni ümbrus Struve monumendiga – korrastada haljastus, avada vaateid; 

Toomkiriku ja ajaloomuuseumi ümbrus – korrastada haljastus, parandada vaateid 

toomkiriku põhjaküljele; 

Pargi pea-allee ning selle vahetu ümbrus – allee vajab enam esile toomist, allee 

kõrval asuvat puistut harvendada; 

Musumäe ümbrus – korrastada haljastus, avada vaateid; 

Morgensterni aia piirkond vaateplatvormi ja Krooksu vahelises lõigus – ala haljastus 

on hetkel hästi lahendatud, võiks lisada põõsagruppe; 

Lossi tn ja Grenzsteini maja vaheline, Jakobi tänavaga paralleelselt kulgev ulatuslik 

ala – perspektiivne, ülikooli peahoone lähedal asuv ala, mis vääriks kindlasti 

rohkemat kasutamist. Hetkel risune ja räämas ala. Lisaks tänavaäärsele alleele ja 

monumentaalsetele elupuureale tarvis selget ja atraktiivset haljastuskontseptsiooni; 

Pirogovi plats – ala haljastus on hetkel hästi lahendatud. Põõsad vajavad 

hoolduslõikust. Väga kehvas olukorras on platsi tagune nõlv. Haljastuse või muude 

piirete kasutamisega tuleb leida lahendus nõlvadel ronijate ja rattasõitjate vastu. Ühe 

võimalusena tuleb arvestada ka Pirogovi platsi hoonestamist, kuid see küsimus 

vajab põhjapanevat otsust linnavõimude poolt; 

Bastionaalvööndi nõlv – puistu vajab tugevamat hõrendamist, seda nii bastionite 

esiletoomiseks kui ka bastionitelt avanevate vaadete parandamiseks. Kõrghaljastus 

tuleb osaliselt likvideerida bastioni nõlvadel, harvendada ja rekonstrueerida tuleb 



kõrghaljastus bastioni vaheplatoodel, jalamil ja tänavakontuuridel. Võiks kaaluda 

madala haljastusega bastionite või bastionite osade markeerimist. 

5.3 Tingimused ja ettepanekud vaadete avamiseks 

1. Haljastuse kavandamisel on üheks olulisemaks aspektiks vaadete avamine ja suunamine, 

seda nii pargi eri osade vahel kui ka pargist välja linnavaadetele. Oluline on pargis 

liikudes omada visuaalset sidet pargi eri osade vahel, see köidab inimest ja tekib huvi 

ühest paigast teise liikumiseks. 

2. Raiete ja uusistutustega tuleb rõhutada olulisi pargiruumi elemente, haljastust tuleks 

rohkem grupeerida, varieerida avatud ja suletumate aladega, mis suunaksid liikumist ja 

vaateid. 

3. Arvestada tuleb kõigi Toomemäe üldplaneeringus esile toodud vaatesuundadega. 

4. Alljärgnevas loetelus on esitatud soovitavad peamised avamist ja korrastamist vajavad 

vaatesuunad, millest problemaatilisemad osaliselt ühtivad üldplaneeringus esitatutega, 

kuid on käsitletud ka uusi võimalikke vaatesuundi (vt ka skeem 2). Skeemile kantud 

vaatekohad on tinglikud, viidates piirkonnale, kust oleks vajalik vaateid avada. 

Projekteerimisel tuleb leida võimalikud täpsed vaatekoridoride rajamise kohad ning 

vaatesektorite laiused. Vaatesektorid võivad olla ka kitsad, luues pargis liikujale 

ootamatute vaadetega üllatusmomente. 

 

 

 

 

 

 

 

Kassitoomel liikujale tuleb avada vaateid Veski tn 6 hoonele, Kassitoome orule ning 

Toomkirikule. Kaaluda võiks Kassitoome raveliini kõrgemate osade kasutuselevõttu 

vaatepunktidena sarnaselt Musumäega. 

Gustav Adolfi Bastionilt peaks avama vaatesuundi Kassitoomele, Ajalooarhiivi 

hoonele (J. Liivi 4), Toomkirikule ja Rahvaste monumendile. 

Karl Gustavi bastionilt peaks parandama vaadet Rahvaste monumendile ja 

Vallikraavi tänava hoonestusele. 

Karl IX bastionilt saab avada vaateid Vanemuise teatrile, Raekojale, Jaani kirikule ja 

Tähetornile. 

Karl XI bastionil asuvalt Musumäelt tuleks võimalusel paremini avada vaateid 

Kassitoome orule, Jaani kirikule, Morgensterni vaateplatvormile, Toomkirikule. 

Kindlasti vajaks puistu vähendamist Toomkiriku põhjakülg. Jääb küsitavaks, miks ei 

ole Toomemäe üldplaneeringus kavandatud Musumäelt vaadete avamist. 

Kassitoome – Veski tänava poolne nõlv on umbe kasvanud, eksponeerida Veski tn 

6 hoonet, parandada vaateid Toomkirikule. 

Headeks vaatekohtadeks on pargipooli ühendavad Inglisild ja Kuradisild. 

Kuradisillalt avanevad vaated rohkem pargisisestele elementidele – Rahvaste 

monument, paviljon. Inglisillalt avaneb vaade aga Raekoja suunas. Tagada tuleb 

nende vaatesuundade säilumine, Kuradisillalt ka vaatekoridoride täiendav avamine. 



 

 

 

 

 

Väga heaks vaatekohaks linnale on Püssirohukeldri kohal asuv vaateplatvorm, kust 

peaks enam avama vaateid Raekojale, mis eeldab Pirogovi platsi tagusel nõlval 

puistu hõrendamist. Samuti tuleks kaaluda vaate avamist Toomkirikule. 

Tähetornist kirdes asuvalt vaateplatvormilt tuleb avada vaade Raekojale. 

Kaaluda võiks kujundatud vaatekoha rajamist Tähetorni põhjaküljel olevale nõlvale 

Pirogovi platsi teljele. 

Pirogovi platsilt Raekoja tagant ja Püssirohukeldri esiselt alalt tuleks paremini avada 

vaateid Tähetornile. 

Toomemäe üheks peamiseks pargikujunduslikuks dominandiks olev peaallee 

suunab Tähetorni poolt tulija vaate K.E. v Baeri monumendile. Sarnast dominanti, 

milleks võib olla ka haljastuslik element, vajab lõpetuseks ka allee Tähetorni poolne 

ots. 



6 Pargiteed ja nõlvad 


6.1.1 Teedevõrk 

Pargi Toomemäe platoo osas on teedevõrk küllaltki tihe ja piisav ning täiendamist ja 

muutmist ei vaja. Probleemsemad on pargi äärealad, eriti bastionid ning Jakobi tn ja Baeri 

monumendini viiva tee vaheline ala, kus kohati puuduvad jalgteed üldse või on niivõrd 

amortiseerunud, et nende kasutamine on raskendatud. 

Raskesti ligipääsetavad on praktiliselt kõigi bastionite nn küljetaskud ja osade bastionite 

ülemised osad. Halva kvaliteediga ja komplitseeritud on liikumine Gustav Adolfi bastioni 

ülemisel rajal, mis on väga halvas seisukorras. Praktiliselt võimatu on läbida aga Karl 

Gustavi bastioni ülaserva seda tänu osaliselt ka vana Anatoomikumi ehitistele ning 

olematutele jalgradadele. Hästi läbitav on küll Karl Gustavi ja Gustav Adolfi bastionite 

vaheline kurtiin, kuid probleemseks on tee otspunktid, mis ei vii kuhugi. Sarnaselt leidub 

treppe ja teejuppe kõigil bastionitel, mis lõpevad näiliselt umbselt või ei vii kusagile. Samuti 

ei ole lihtsalt läbipääsetav piki bastionite välisperimeetrit kulgev kitsas jalgrada. 

Hulgaliselt on stiihiliselt sissetallatud radasid ning otsekäike, mis viivad otse bastionitele. 

Paljud neist on tekkinud jalgratturite hoolimatu käitumise tagajärjel, kuid mõned viitavad 

siiski ka olulistele käigusuundadele nagu näiteks mitmed rajad Vallikraavi tn ääres Karl 

Gustav ja Gustav Adolfi bastionite juures, Jakobi tn ääres, Morgensterni aia juures jm. 

6.1.2 Teekatted 

Olemasolevad teekatted on suures osas amortiseerunud. Põhiprobleemidena võib välja tuua 

järgmised: 

teede piirjoonte ähmastumine ning teekatte (valdavalt graniitsõelmed) hajumine 

teega piirnevatele aladele - probleem, mis tekib lehtede ja lume koristamisel 

ääristuseta siirdekattega teedel, kui pindmine kiht pühitakse tee servadele ja sealt 

tagasi keskossa ei riisuta; 

lombid, mis tekivad teede keskosast kattematerjali servadesse ärakandumisel; 

lompidest ümberkäimiseks kasutavad liiklejad murupinda, mistõttu teede kontuurid 

ähmastuvad veelgi; 

bastionite perimetraalse tee ning bastionitel kulgevate kõrvalteede puhul võib 

täheldada teekatte servadest kinnikasvamist, mistõttu teede kate on murustunud või 

teede laius on kahanenud mõnekümne sentimeetri laiuseks kitsaks rajaks; 

nõlvadel paiknevad graniitsõelmekattega või kruusakattega teedel on olulised veeerosioonikahjustused 

(nt Professorite allee); 

vanemad betoonplaatidest teed on füüsiliselt ja moraalselt amortiseerunud ning 

vajavad väljavahetamist sobivama katte vastu (nt Toomkiriku ümbrus); 



 

kohati on kasutatud betoonkivi, kogu Toomemäe parki puudutava ühtse 

kontseptsiooni puudumise tõttu leidub kohati väga erinevailmelisi kive, mis oma 

linlikkuses sageli ei sobi konteksti. 

6.1.3 Trepid 

Toomemäel on palju treppe - trepid mõjutavad oluliselt Toomemäe visuaalset ilmet ning 

pargi kasutamist. Kahjuks on olemasolevate treppide ja käsipuude olukord ja välimus inetu 

ning kohati ka seisukord halb. Toomemäe miljöösse ei sobi väljakutsuvad massiivsed 

betoontrepid ja halliks värvitud metalltorust käsipuud. Kohati on pargis kasutatud 

graniitkivist treppe (nt Riigikohtu taga), mis on Toomemäele paremini sobivad. Samas on 

viimatimainitud trepi tarindus pisut liiga linlik ja võib osutuda Toomemäe perifeersetel 

aladel liialt pretensioonikaks. 

Kuna mulje treppidest vaateliselt sõltub eelkõige külgmüüritisest ja käsipuu kujundusest, 

tuleb treppide korrastamisel ning ümberehitamisel lähtuda eelkõige sellest. 

Hulgaliselt leidub treppe, mis kuhugi ei vii, või mille kasutamine on ohtlik, seetõttu on 

kaheldav nende kõigi säilitamise vajadus. 

6.1.4 Nõlvad 

Toomemäe üheks suuremaks probleemiks on nõlvade erosioon. Erosiooni põhjustajates on 

vihmavee ja lumesulamisvee voolamine nõlvadel samuti ka nõlvade väärkasutamine 

jalgratturite ja nõlvadel turnivate inimeste poolt. Erosiooniprobleeme on käsitletud ka p. 

5.1.3. Kaudselt aitab erosiooniprotsessidele kaasa perifeersete alade halb jalgteede olukord 

ning kehvad valgusolud nõlvadel. 

Erosiooninähtuste all kannatavad praktiliselt kõik bastionid ja kurtiinid, mõnevõrra vähem 

on kahjustunud Karl Gustavi bastion, millele ligipääs on komplitseeritum. Samuti 

kannatavad oluliselt tallamisest tingitud erosiooni all Pirogovi platsi poolsed venelaste poolt 

muldkindlustusteks ümberkujundatud Toomemäe linnuse nõlvad. 

Erosioonist lähtuvalt on Toomemäe probleemseimateks kohtadeks arvatavasti Pirogovi 

mälestusmärgi ja Tähetorni teljel kulgev sügav laialitallatud kanal, Karl Gustavi bastioni 

poterni ümbrus Riigikohtu taga, ning sama bastioni Toomkiriku poolse osa nõlvad, eriti 

treppide külgedelt, kust stiihilise käimise tõttu on ära katud kohati pinnast juba mitme 

meetri ulatuses. Probleeme erosiooniga leidub aga ka Toomemäe platool Petersoni 

mälestusmärgi juures, Professorite allee ülemises osas jne, jne. 

6.2 Tingimused ning ettepanekud pargiteede heakorrastamiseks 

1. Teede rajamisel tuleb järgida Toomemäe üldplaneeringuga kavandatud teedevõrku. 

2. Olemasoleva teedevõrgu konfiguratsioon Toomemäe platool tuleb säilitada. 



3. Tuleb analüüsida isetekkeliste teede põhjusi bastionitel ja ka mujal Toomemäel ning 

ette näha teede (läbipääsude) rajamine oluliste isetekkeliste jalgteede kohale ning 

mittevajalike läbipääsude tõkestamine ja likvideerimine. 

4. Taastamist vajavad bastionite välisperimeetril kulgev nõlvatee ning vallitee, mis 

vääriksid tänu huvitavale reljeefile ja vaadetele rohkem kasutamist jalutajate poolt. 

Rohkem oleks seeläbi kasutatud ka Kuradisilla potentsiaal vaatepunktina. 

5. Bastionite välisperimeetril kulgeva tee välisservale tuleb ette näha looduslähedane 

kindlustus (näiteks madal puittugedega vitspunutis, vms). Hekkide kasutamine antud 

piirdena, nagu soovitatakse 1999.a. eritingimustes Toomemäe rekonstrueerimiseks, on 

komplitseeritud, kuna sellega ei ole tagatud välise teeserva varisemise tõkestamine, 

mistõttu tuleb, lisaks hekile ette näha täiendav tee serva kindlustus. 

6. Rajada jalgtee paralleelselt Jakobi tänavaga linnaamüürist u. 3…5 m kaugusel 

(elupuuderea ja kivimüüri vahel) alates Professorite alleest kuni Morgensterni aiani 

(Laia tn jooneni) linnamüüri paremaks eksponeerimiseks. 

7. Samas kohas taastada ka olulisemad ühendused Jakobi tänava ja Toome platoo vahel, 

mida hetkel markeerivad vaid amortiseerunud trepid. 

8. Teekattematerjalina kasutada naturaalseid materjale ─ tasasematel teelõikudel 

graniitsõelmeid ning erosiooniohtlikel suure languga teelõikudel munakive ja ning 

graniitkive (nt täringukivi). Sõelmeteedel tuleb kindlasti kasutada soovitavalt 

graniitkivist äärekivi või munakivist/täringukivist laotist teede servades. 

9. Teekatted peavad olema soovituslikult vett läbilaskvad. 

10. Teekattematerjalina ei ole lubatav kasutada betoonkive ja asfalti, mis ei sobi sellises 

ajaloolises miljöös. Asfaltkattega võib säilitada olemasolevad teenindavad sõiduteed. 

Soovitav on asfaltkattega sõiduteede kate Riigikohtu ees ja kõrval, Naistekliiniku ees ja 

kõrval ning Vallikraavi tn piirkonnas asendada munakivikattega (sarnaselt Lossi tn). 

Sõidumugavuse tagamiseks võib kombineerida munakivi ja graniitkivi (täringukivi). 

11. Nõlvadel paiknevatel teede jaoks tuleb välja töötada kombineeritud teekatete skeemid, 

kus erosiooninähtuste minimeerimiseks on vett läbilaskev kate (sõelmed, purustatud 

kruus) kombineeritud täringukivi ja munakiviga. 

12. Nõlvadel paiknevad teed varustada graniitkivist või munakivist laotud laugeservaliste 

rennidega. 

13. Toomkiriku varemete ümber tuleb betoonplaatsillutis välja vahetada graniitsõelmekatte 

vastu. Teekattega ala võib rajada kitsama, kui praegune põhjendamatult lai 

betoonplaatidega ala. 

14. Toomkiriku varemetealuse pinnakattena on sobivaim muru. Kivikatete kasutamine ei 

oleks siin sobiv, kuna varemete monumentaalsus ei tuleks kivikatte taustal nii hästi 

esile. Muru tugevdamiseks tallamisohtlikes kohtades võib kasutada maakividest 

vuugimuru või äärmisel juhul vähe silmapaistvat murukärge. 

15. Kaaluda tuleb olemasolevate betoonkivikattega teeosade ja platsiosade väljavahetamist 

sobivamate materjalide vastu (vt. ka ko. ptk. p. 9...13). 



6.3 Tingimused ning ettepanekud treppide heakorrastamiseks 

1. Treppide asukohad kavandada vastavalt Toomemäe üldplaneeringule. 

2. Treppide materjalikasutuses tuleb jaotada park tsoonideks ning välja töötada eraldi 

lahendused Toomemäe platoo ning perifeersete alade treppide korrastamiseks, 

taastamiseks ja ümberehitamiseks. Mittevajalikud trepid tuleb likvideerida. 

3. Tähelepanu tuleb pöörata treppide käsipuude kujunduse ühtlustamisele ja kvaliteedi 

parandamisele. 

4. Toomemäe keskosas, põhilistel transiitsuundadel, on soovitav kasutada 

graniitastmetega või graniidiga viimistletud treppe.. 

5. Kuna graniidi kasutamine kogu Toomemäe treppide ehitamiseks oleks ülikallis, tuleb 

kaaluda perifeersetes osades betoontreppide kasutamist. Tuleb leida konteksti sobiv 

betooni viimistlemise viis (lihvitud betoon, graniitkillustikkattega betoon vm). 

6. Nii graniittreppidel kui betoontreppidel ette näha sobiva lahendusega käsipuud. 

7. Soovitav on tagada juurdepääs lapsevankritele ning ratastoolidele peamistest 

liikumissuundadest ─ sellega tuleb arvestada ka treppide lahenduste väljatöötamisel. 

8. Ette näha perspektiivsete Jakobi tn poolsete treppide taastamine, ülejäänud 

amortiseerunud ning kasutuseta trepid likvideerida. 

9. Olemasolevad betoonist amortiseerunud ja ohtlikud olulistes liikumissuundades trepid 

tuleb asendada. Treppide ja käsipuude mõõdud peavad vastama kehtivatele 

projekteerimisnormidele (EVS 843:2003). 

6.4 Tingimused ning ettepanekud nõlvade heakorrastamiseks 

1. Keelustada tuleb mägijalgratastega sõitmine ja stiihiliselt nõlvadel ronimine 

Toomemäel. Kuna Toomemäe muldsed fortifikatsioonid on nende suhtes lubatava 

käitumise osas sarnased mistahes kultuuriväärtustega, tuleb kohelda ka nõlvade 

rikkujaid ja hävitajaid samadel alustel, nagu koheldakse hauarüüstajaid, maalivargaid 

jms. Vastavate hoiatussiltide paigaldamisest ei piisa. Selles osas peaks linn võtma karmi 

hoiaku ja asuma rikkujaid ka reaalselt karistama. Kasutada võiks inimeste väärkäitumise 

ohjeldamiseks, nagu seda tehti ka 19. saj., pargivahte, kellel on õigus jalgrattureid ning 

stiihiliselt järskudest nõlvadest ülesturnijaid trahvida. 

2. Eelnevat arvestades ei peaks keelustama jalgsikäimist mitte kõigil murualadel, vaid 

tuleks kaardistada erosioonist enim kahjustatud ning erosioonialtimad piirkonnad ning 

keelustada suvaline liikumine just nendes osades (pms. bastionite ja bastionite osade, 

raveliinide jt. muldkindlustuste nõlvad). 

3. Kui rattureid ei kavatseta seadusega ohjeldada, tuleb nõlvadel sõitmise takistamiseks 

treppide ja teede kõrvale rajada põõsaridu või madalaid piirdeid - mis kokkuvõttes lisab 

suuresti hooldus- ning rajamiskulusid. Sellised füüsilised piirded aga ei ole alati sobivad, 

kuna tekitavad visuaalset risustumist ja ei sobi konteksti. 

4. Nõlvade erosiooni takistamiseks on parimaks abinõuks korraliku murukatte rajamine 

nõlvadele. Selleks tuleb nõlvadel tagada head valgustingimused, harvendada isetekkelist 

puistut. 



5. Murupinna tugevdamiseks nõlvadel võib kasutada looduslikust materjalist 

erosioonitõkkematte ja -kangaid (kookoskiust matid jms), mis tagavad murukatte 

normaalse arengu ning aja jooksul pinnases komposteeruvad. 

6. Muru asemel võib varjulistel põhjakaarte nõlvadel kohati kasutada ka varjutaluvaid 

pinnakattetaimi (nt väike igihali, metspipar jt). Pinnakattetaimede kasutamisel tuleb 

jälgida, et nende leviala ei laieneks soovitust suuremaks, st tuleb ette näha taimede 

maksimaalne kasvuala ja tagada vastav hooldus. 

7. Eriti erosiooniohtlikes kohtades võib nõlvade kindlustamiseks kasutada puitkindlustusi 

(nt immutatud pajuvitstest punutis, immutatud okaspuulaudadest põimis jne). 

8. Olemasolevad amortiseerunud nõlvakindlustustest säilinud raudtorud tuleb eemaldada 

ning vajadusel asendada puitkindlustustega. Kohtades, kus metalltorude eemaldamine 

ei ole võimalik või võib kaasa tuua erosiooniprotsessi intensiivistumise, taastada 

vitspunutis samade torude vahele, peites võimalikult torud. 

9. Tulenevalt Toomemäe mitmekesisest reljeefist, tuleb vihmavee juhtimiseks kasutada 

nõlvadel teede ääres veerenne, et vesi ei uhuks endaga kaasa teedeäärset pinnast ja 

teekatet. 

10. Rennide materjalina kasutada maakive (sarnaselt Professorite allee rennidega) või 

moodustada see teekattekividest seal, kus teekattematerjalina kasutatakse sillutiskive. 

11. Vajadusel püüda vesi rennide lõpus restkaevudesse ja juhtida ümbritsevate alade 

sadevee ärajuhtimise süsteemidesse. 



7 Tänavainventar 


Tänavainventar on Toomemäel väga mitmekesine. Pargipinke leidub kuut erinevat tüüpi 

(kui välja arvata monumentide juurde kuuluvad pingid), valgustitüüpe leidub ligikaudu 

kümme erinevat. Oluline oleks inventari välisilme ühtlustamine pargis, et tekiks terviklik 

mulje kogu Toomemäe alast. Erinevaid materjale, tehnoloogiaid ja värvilahendusi inventari 

kujundamisel peaks olema vähem. Kaks Toomemäel asuvat lastemänguväljakut on heas 

olukorras ning hetkel täiendamist ei vaja. 

Peamised probleemid tänavainventariga on (valgustust on käsitletud eraldi alampeatükis): 

 

 

 

 

 

 

 

osa inventarist on amortiseerunud (eriti pingid); 

pinkide arv on ebapiisav, enamuse seljatoeta pinkide kujundus ei ole sobiv 

Toomemäe, kui ajaloolise pargi miljöösse; 

osa inventari (valgustid, prügikastid) ei ole Toomemäe miljöösse kujunduslikult 

sobiv; 

osad valgustitüübid ei ole otstarbekad, tekitades liigset valgusreostust (nt valgete 

klaaskuplitega valgustid), kuna nende valgusvihk suundub osaliselt ka ülespoole, 

mitte pole suunatud teedele; 

kultuuriväärtusega objektid vajavad ühtses stiilis infotahvleid, et teadvustada 

inimestele paiga ajaloolist tähtsust; 

pargialal puuduvad välikäimlad; 

pargis puudub väiksemate kultuuriürituste (nt kontsertide, teatrietenduste) 

korraldamise koht - praegu pargi territooriumil läbiviidavad vabaõhuüritused 

rikuvad pargi taimestikku ja teid. 

7.1.1 Valgustus 

Toomemäe valgustus on mitmekesine. Liikudes Toomemäel kohtab ligikaudu kümmet 

erinevat valgustitüüpi. Domineerivad nelja tüüpi mastvalgustid: 

 

 

 

 

piimklaasist kerakujulise kupliga, kuplid ühe, kahe ja neljakaupa; 

läbipaistva kerakujulise kupliga; 

kombineeritud kupliga (erineva läbimõõduga vastakuti poolkerad); 

laternakujulise kupliga. 

Laternakujulise kupliga valgustid paiknevad suuremate teede ääres (näiteks Lossi tn), 

ülejäänud valgustitüüpe kohtab pargi käidavamas osas, kuna näiteks Karl Gustavi ja Gustav 

Adolfi bastionis on praktiliselt valgustamata, samuti nagu Jakobi tn paralleelselt kulgev 

linnamüüriga seotud maa-ala. 



Seoses Toomemäe valgustusega tuleb välja tuua järgmised põhiprobleemid: 

 

 

 

piirkonnas valitseb valgusallikate kirjusus, mis eriti paistab silma Riigikohtu ja 

Toomkiriku varemetega seotud alal; 

tänu tihedale puistule on suvel (lehtedega perioodil) teede valgustatus kesine, sest 

suur osa valgusest jääb pidama puude võradesse; 

enamus Toomemäe visuaalsetest võtmeobjektidest (bastionid, osaliselt ka hooned, 

monumendid jms) on valgustamata või ebapiisavalt valgustatud. 

Valgustid ja nende disain mõjutavad vaateid olulisel määral. Valguspunktide disaini 

ühtlustamine muudab ka kogu pargiala visuaalset ilmet terviklikumaks. Toomemäe 

võtmeobjektide läbimõeldud valgustuslahendus lisaks kindlasti atraktiivsust ja suurendaks 

Toomemäe külastatavust õhtusel ajal. 

7.2 Tingimused ning ettepanekud tänavainventari heakorrastamiseks 

1. Parima lahenduse leidmiseks pinkide, valgustuspostide ja prügiurnide lahenduses tuleb 

korraldada konkurss. Vältida ajaloolisi eeskujusid matkivaid lahendusi. Lahendused 

peavad olema kaasaegsed ning Toomemäe miljööd arvestavad. 

2. Kogu alal tuleb kasutada ühtseid sobivaid lahendusi. 

3. Pinke oleks vajalik teede ja platside äärde paigaldada rohkem, eriti pargi perifeersetes 

osades. 

4. Prügikastidena kasutada maasse ankurdatavaid madalaid prügiurne, mis oleksid 

lahendatud sarnases stiilis ja värvilahenduses pinkide ja valgustipostidega. 

5. Tulen leida Toomemäele sobiv infoviitade lahendus. Infoviitasid võiks parki paigutada 

rohkem, nt moodustada Toomele „kultuurirada”, mis juhataks jalutajat objektist 

objektini. 

6. Monumente ja mälestusmärke on Toomemäel palju, nende juurdelisamine pole ilmselt 

mõtestatud. Mõeldav oleks ka eelnevates Toomemäe rekonstrueerimist puudutavates 

töödes (Tiirmaa 1981; Alttoa, Tiirmaa 1999) välja pakutud mõte kujundada 

ulatuslikumaks skulptuuride alaks Ülikooli tagant Toomele tõusva Professorite allee 

piirkond ning peaallee lõunapoolse otsa lõpetamine monumendiga; 

7. Kultuuriväärtusega objektide juurde tuleks selgituseks lisada ühesuguse kujundusega 

infotahvlid. Infotahvlite materjalidena võiks kasutada metalli ja/või graniitkivi. 

Soovitav kasutada olemasolevatele infotahvlitele (nt Vana-Anatoomikumi ees) 

sarnaseid ka mujal. Need infotahvlid on küll kaasaegsed, kuid samas värsked oma 

lahendusideelt ning piirkonda sobivad. 

8. Piirkonda tuleks kaaluda välikäimlate ehitamist, eriti vajalikud oleksid need 

mänguväljakute juures, mis kataksid pargi idaosa vajaduse. Ühe käimla asukoha peaks 



kavandama Toomkiriku piirkonda. Käimlad peaksid olema konteinerkäimlad, kuna 

torustiku rajamine pole otstarbekas. 

9. Kaaluda võiks Toomemäe platoole väikesemahulise vabaõhulava rajamist näiteks 

Professorite allee kõrval asuva lastemänguväljaku piirkonda. Lava kujundamisel võib 

võtta eeskuju 19. saj. II poolel Toomel asunud paviljone (muusikapaviljon, 

limonaadipaviljon). 

7.2.1 Tingimused ning ettepanekud valgustuse parandamiseks ja atraktiivsemaks 

muutmiseks 

1. Toomemäe teede valgustite kujundus ning valgustamispõhimõtted tuleb ühtlustada. 

Kasutada võib kahte lähenemist: 

 

 

valgustitüüpide ühtlustamine toimub terve piirkonna peale tervikuna (üks 

valgustitüüp); 

näha ette kahe erineva valgustitüübi kasutamine selliselt, et Toomemäele 

suunduvate tänavate ääres kasutatakse ühte valgustitüüpi ning pargialal teist 

valgustitüüpi, mis ei tohi olla lahenduselt pealetükkiv. 

2. Kavandatav valgustus peab olema vandaalikindel. 

3. Teede valgustamiseks kasutada soovitavalt mastvalgusteid. 

4. Bastionite ja kurtiinvallide valgustamisel kasutada suundprožektoreid, mille valgusvihk 

toob välja muldkeha piirjooned. Analüüsida Kuradisilla kõrval, Riigikohtu taga 

kurtiinvallil olevate pollar-valgustite sobivust fortifikatsioonide markeerimisel 

(fortifikatsioonidel kulgevate jalgteede valgustamisel). 

5. Soovitavalt tuleks valgustada enamus Toomemäe monumente. Valgustuse tüüp valida 

sõltuvalt monumendist: 

büstide, reljeefsete ja figuraalsete monumentide valgustamisel kasutada soovitavalt 

suunatud külgvalgustamist (fassaadi suhtes küljelt), suunaga alt üles või ülevalt alla, 

et tuua esile monumentide pinna liigendatus; 

Struve mälestusmärgi valgustamisel valgustada soovitavalt mälestusmärgi 

vertikaalset osa suunatult alt üles ning mälestusmärgi teksti hajutatud laiguna; 

Rahvaste monumendil valgustada soovitavalt mälestusmärgi tahvlid hajutatud 

laikudena ning Vallikraavi tn poolsed küljed külgedelt alt üles suunatult. 

6. Ehitiste valgustamisel kasutada soovitavalt vertikaalse liigendatusega või liigendamata 

fassaadidega hoonete valgustamisel alt üles suunatud pinnalist valgustamist, liigendatud 

fassaadiga hoonetel kasutada fassaadiosade (karniisid, ehisviilud, pilastrid jms) 

valgustamist suunatud valgusega. 

7. Pargielementide valgustada soovitavalt hajutatud laikudena või suunatult elemendi 

iseloomulik osa. 

8. Valikuliselt valgustada vaatefookustesse jäävaid põlispuid suundvalgusega suunatuna alt 

üles paralleelselt tüvega või tüvega teravnurga all. 



9. Treppide valgustamisel kaaluda külgmüüritisse süvistatud astmetele suunava 

valgusvihuga valgustite kasutamist. 

10. Näha ette linnamüüri valgustamine Jakobi tn piirkonnas ning tugimüüri valgustamine 

Jakobi tn piirkonnas. Müüride valgustamisel kasutada soovitavalt pinnasesse süvistatud 

vertikaalselt üles suunatud ja rütmiliselt paigutatud suundvalgusteid. 

11. Suundvalgustid paigutada selliselt, et need ei häiriks vaateid. 



8 Musumägi 

8.1 Musumäe ja selle ümbruse probleemistik 

Karl XI bastionile XIX sajandi algul moodustatud vaateküngas (Ansichtshügel) – 

Musumägi - on üks Toomemäe sümboleid. Kivises vaatekünkas, mille pargipoolne osa on 

kujundatud maakividest metsikuilmelise grotina, mille ees on veesilm, võib ära tunda 

klassikalised inglise pargi elemendid. Arvestades pargi sünniaega on Musumägi oma groti 

ning sillakestega kahtlemata üheks oma ajastut meenutavaks võtmeelemendiks. Kuna 

küngas on ühtlasi Toomemäe pargi (kui mitte arvestada hoonestusega) kõrgem punkt, 

millele on hea juurdepääs, on selle ka tänapäeval oluline roll kahes mõttes: 

Musumägi kui vaatepunkt; 

Musumägi kui ühe Toomemäe olulisema kõrvaltelje (suunal Baeri monument – 

Karl XI bastion) lõpetus, kui lokaalne maamärk. 

Küngas iseenesest on suhteliselt heas seisukorras. Grotipoolses seinas leidub lahtisi kive, 

mis on osaliselt varisemisohtlikud. Groti koobaste kuju on väljakukkunud kivide ja osaliselt 

lagunenud seina tõttu muutunud ebamääraseks, mistõttu põgusal vaatamisel meenutab 

kogu künkakülg lihtsalt varisenud seina. Groti ees olev pisike tiik on lagunenud ja raskesti 

hoomatav. Kõrval asuv kaarekujuline kivisild on suhteliselt heas korras, kuigi servadest on 

välja kukkunud suured kivid. Edasi, Musumäe platvormile viiv järgmine sild on 

moodustatud kivist laotud tugipiilaritele paigaldatud betoonpaneelist. Platvormile viib 

betoontrepp. Viimatimainitud silla ja trepi käsipuud (sarnaselt teiste Toomemäe treppidele) 

on kombineeritud metalltorust. Kokkuvõtvalt kannab nii platvorm, kui trepp ja trepile viiv 

sild nõukogudeaegse „ülesehitustöö” pitserit, mistõttu mõjub nende rajatiste tarindus, 

antud koha romantilist konteksti arvestades, rohmakalt ning kohatult. 

Vaatekünka nõlvad on erodeerunud, kohati on kasvumuld ära kantud ja paljastunud 

puujuured. Künkal kasvab suhteliselt palju lehtpuid. 

Groti ees oleva platsi ehteks on ohvrikivi. Pärast V.Reimanni mälestusmärgi püstitamist 

jääb ohvrikivi vaatekoridoris, mis avaneb Inglisild -Baeri monument teljelt Musumäele, 

Reimanni monumendi taha ning seetõttu ei pääse Reimanni ning groti vahel enam piisavalt 

esile. 

8.2 Tingimused ning ettepanekud Musumäe ja sellega seotud ala 

heakorrastamiseks 

1. Grott, ning grotiga seotud kaarsild tuleb restaureerida. 



2. Et groti mõju inglise stiilis pargi elemendina tugevamini esile kerkiks, tuleb kaaluda 

vee-elemendi paigutamist (taastamist) grotiesisele alale. Vee-element ei pea olema 

tingimata tiik, võib kaaluda modernsemate lahenduste kasutamist. 

3. Groti nõlvadel kasvab hulgaliselt lehtpuid, mis kahjustavad küngast, segavad künka 

eksponeerimist, vaateid künkale ning künkalt ning takistavad oletatavasti osaliselt ka 

restaureerimistöid. Seetõttu tuleb hinnata künkal kasvavad puud-põõsad, selgitada välja 

nende hulgast säilitamisväärsed ning läbi viia raie künkal kasvava puistuosa 

hõrendamiseks. 

4. Trepile viivale sillale tuleb leida konteksti sobiv lahendus, mille kohaselt sild ümber 

ehitada. Näha ette betoonpaneeli asendamine. 

5. Korrastada groti ja V. Reimanni mälestussamba vaheline plats, korrastada selle kate. 

6. Trepi ja ümberehitatava silla ning platvormi piirded ja käsipuud välja vahetada. 

Käsipuudele ja piiretele tuleb leida sobiv lahendus, mis oleks kooskõlas Morgensterni 

aia vaateplatvormi käsipuude lahendusega. 

7. Ühtlustada Morgensterni aia ja Musumäe vaateplatvormi pinnakatte lahendus. 

Vajadusel näha ette ka Morgensterni aia platvormi katte ümberkujundamine. 

8. Kaaluda ohvrikivi ümberpaigutamist Rotundi kohviku juurde sobivasse kohta (kus kivi 

algselt peale 1896.a ka oli – Limonaadipaviljoni ees). 

9. Analüüsida vaatesuundi Musumäelt. Avada vaated Kassitoomele (raveliinile), Linnale 

(Jaani kirikule), Toomkiriku varemetele, Morgensterni aia piirkonnale ning Karl XI ja 

Gustav Adolfi bastionite vahelisele kurtiinile. Rõhutada vaatesuundi Baeri 

monumendile ning Reimanni monumendiga seotud vaateteljele. 



9 Bastionid, poternid, linnamüür 

9.1 Bastionid 

Toomemäe bastionitest on oma üldmahus tänini hästi hoomatavad Karl XI, Gustav Adolfi 

ning Karl Gustavi bastionid. Hästi on märgatavad ka bastionitevahelised kurtiinvallid ning 

Karl XI-Gustav Adolfi bastioni vahelise kurtiini kaitseks rajatud raveliin Kassitoomel ning 

Gustav Adolfi-Karl Gustavi bastionite vahelise kurtiini kaitseks rajatud raveliin praeguse 

TÜ õppehoone asukohas (raveliini nõlv on osaliselt jälgitav Rahvaste monumendi platsi 

juures). Karl IX bastion on osaliselt seoses linna laienemisega Toomemäe suunas, 

hävinenud. Hästi on jälgitavad ka bastionite nn küljetaskud. Lisaks eelpooltoodud 

bastionitele on hästi eristatav endisest linnusemäest venelaste poolt 18. saj. II poolel ümber 

kujundatud muldkindlustus, samutigi, kui Morgensterni aia piirkonnas kujundatud 

muldkindlustused (vt ka skeem 3). 

Rääkides muldkindlustustest võib välja tuua järgmised põhilised probleemid: 

muldkindlustused ei ole enamasti vaadeldavad puude lehtedega perioodil ei 

Toomemäge ümbritsevatelt aladelt, pargi siseosast ega ka üksteiselt; 

erosioon (vt. ptk. 6.4 ja 6.1.4.); 

Gustav Adolfi ja Karl Gustavi bastionitele on raskendatud jalgsi ligipääs; 

eelnevast lähtuvalt ning infokandjate puudumisest tulenevalt Toomemäge külastav 

inimene ei teadvusta, et viibib endisel kindlustatud alal; 

muldkindlustuste Morgensterni aiaga seotud ning seda ümbritsev piirkond, Jakobi 

tn-ga paralleelne piirkond ülevalpool maakivimüüri ja Karl IX bastioni külg 

Hansapanga ja Barclay hotelli taga vajavad põhjalikku heakorrastust, alustades 

raietest ning lõpetades teede ja valgustuse taastamisega 

bastionid ei ole hästi valgustatud. 

9.2 Poternid 

Toomemäe poternid on kahtlemata külastajale ühed huvipakkuvamad objektid. Kahjuks 

kindlustustega (või ekslikult Toomkirikuga) on seostatav vaid Petersoni mälestusmärgi 

juures paiknev, mõlemast otsast avatud potern. Lai tn krundil, Riigikohtu kõrval, Vana- 

Anatoomikumi juures olevad poternid ei ole tavakülastajale tajutavad kindlustusrajatistena, 

vaid keldrite vms "huvitavate" pool-maa-aluste objektidena. Lai 2 territooriumil ja Vana- 

Anatoomikumi taga on poternid märgatavad vaid fragmentaarselt. 

Enamus poterne on suletud, vaid Karl XI bastioni Toomkiriku poolne potern on avatud. 

Viimase portaalid ja võlvide välisservad on lagunenud, potern ise on u. 1/5 ulatuses 

täidetud sinna sisse loobitud prügiga. Kõikidele poternidele va. Riigikohtu õue suubuv 

potern, on hea juurdepääs, mistõttu oleks neid võimalik külastajatele ka paremini 

eksponeerida. 



Poternide portaalid on lahendatud erinevalt ja erinevas seisukorras. Karl XI bastioniga 

seotud poternidest Toomkiriku poolsem on suhteliselt halvas seisukorras ja vajaks olukorra 

parandamiseks kiiret sekkumist, Lai 2 krundile jääv potern on pinnasesse peitunud ning 

selle vaatlemiseks tuleks portaal avada. samuti oleks vajalik Vana-Anatoomikumi taha jääva 

portaali avamine juhul, kui seda soovida eksponeerida. Riigikohtu õue suubuva poterni 

välisportaal vajab korrastamist. Karl Gustavi poterni platoopoolne portaal on uuendatud 

1960-tel ning suhteliselt heas seisukorras. 

9.3 Linnamüür 

Toomemäe piirkonnas on linnamüür kõige paremini jälgitav Karl IX bastioni juures, kus on 

vaadeldav osa u 10 m pikkune ja 5 m kõrgune endise Riia värava ja Punase torni vahelisest 

müüriosast. Müüriosa on suhteliselt heas korras. Pealmine osa on tasalaotud 

silikaattellistega, mis ei sobi müüritisega. Juurdepääs müüriosale on halb. Vaatesuund 

Pirogovi platsi suunas vajaks heakorrastamist. 

Toomemäe piirkonnas on linnamüür jälgitav veel Lai tn 34 juures, kus on vaadeldav u. 1,5 

m kõrgune ja 10 m pikkune maakivist laotud müüriosa. Müüri seisukord on halb, ülemine 

serv on varisemisohtlik ning müüris leidub tervikuna varisemisohtlikke kive. 

Jakobi tn. paralleelselt jooksev tugimüür on keskmiselt 2 m, kohati ka kuni 3 m kõrgune 

ning vaadeldav fragmentaarselt u. 100 m pikkusel lõigul. Müür ei ole tänavalt hästi 

vaadeldav tänu pärnareale ja elupuureale. Samas avaneb müürile väga hea vaade pärna-allee 

taga olles. Müüri seisukord on väga halb: müüri ülemine serv on varisemisohtlik, kohati on 

müüri ülaosa alla varisenud, varisenud on kohati ka müüri välimine kiht. Müüris on 

hulgaliselt varisemisohtlikke lahtiseid kive. Müüriosad on ohustatud erosiooni poolt ning 

müüri servale liiga lähedal kasvavate puude poolt (puude pikalivajumise oht - välitööde ajal 

oli üks pikalivajunud puu müüril). 

Vana linnamüüri asukoht on kulgenud orienteeruvalt piki bastionite liini. Tornide ning 

väravate asukohad, mis on jäänud bastionitele, on tähistatud graniitplaatidega. Tuleb 

mainida, et graniitplaadid on väheinformatiivsed, sest külastaja, olles kurtiinvallil või 

bastionil, ei taju seda, et tegemist on kahe erinevast ajastust kihistusega (vt ka skeem 4). 

9.4 Tingimused ning ettepanekud bastionite jt. muldkindlustuste 

korrastamiseks 

1. Bastionitega seotud tingimusi vt ka ptk: 4.2; 7.2.1; 6.2; 6.3; 6.4;. 

2. Seoses erosiooni või inimtegevusega on paljudes kohtades muldkindlustuste 

väliskontuur oluliselt muutunud (näit. Gustav Adolfi bastioni küljetasku Riigikohtu 

taga, linnuse ala muldkindlustuse kontuur Pirogovi monumendiplatsi joonel, 

Kassitoome raveliini esikülg jne), mistõttu tuleb muldkindlustuste osad, kus on pinnas 

erodeerunud või mingitel põhjustel pinnas eemaldatud, tagasitäita ja tagada erosiooni 

tõkestamine. 



3. K.E.Baeri ja Vallikraavi tn piirkonnas, kus tänavatelt on vaadeldavad kolme 

põhibastioni ─ Karl XI, Gustav Adolfi, Karl Gustavi ─ muldkehade nõlvad tuleb 

kaaluda isetekkelise, ebaperspektiivse kõrghaljastuse eemaldamist (vt ka ptk 5.2). 

4. Ebaperspektiivse kõrghaljastuse likvideerimine tuleb ette näha ka raveliinidel ning kogu 

Toomemäe idaosa nõlvadel, et parandada vaateid kindlustustele ja Toomemäelt 

linnale. 

5. Bastionite tippudel kulgevate jalgteede ääres kaaluda alleede rekonstrueerimist, mis 

eeldab raiete läbiviimist muldkindlustuste avamiseks. 

6. Taastada bastionitel kulgevad jalgrajad ja juurdepääsud vastavalt üldplaneeringus 

näidatud asukohtadele (vt ka ptk 6.2). 

7. Rekonstrueerida tuleb pargistruktuur Morgensterni aia ja Karl XI bastioni vahelisel alal 

ning Morgensterni aia ja Professorite allee vahelisel alal. 

8. Eksponeerida Vallikraavi tn äärsed Karl IX bastioniga seotud kindlustused (laskepesa 

alus; müüriosad jms). 

9. Bastionid tuleb tähistada ja selgitada külalisele skemaatiliselt muldkindlustuste 

struktuuri. 

9.5 Tingimused ning ettepanekud poternide korrastamiseks 

1. Tuleb läbi viia ehitusarheoloogilised uuringud poternide seisukorra ja 

restaureerimisvõimaluste välja selgitamiseks. Uuring peaks andma vastuse ka sellele, 

kas poterne on võimalik kasutada ka mingiks tegevuseks (näitusepinnad jms) või saab 

neid eksponeerida vaid väliselt. Uurimistulemuste põhjal tuleb koostada eritingimused 

iga poterni projekteerimiseks eraldi. 

2. Enne poternidega seotud tegevuste kavandamist tuleb koostada poternide 

restaureerimis-/ rekonstrueerimiskontseptsioon, millega määrataks ära ka poternide 

võimalik kasutamine. Samuti peaks kontseptsiooniga otsustama järgmised küsimused: 

 

 

 

 

poternide kasutamine; 

pinnasega kaetud poternide sissepääsude avamine/ suletuks jätmine; 

Toomkiriku kõrval oleva poterni restaureerimine; 

halvas olukorras poterniportaalide (näit Riigikohtu taga) restaureerimine. 

3. Selgitada välja poternide praegune kasutamine ja ligipääsuvõimalused (kindlasti 

Riigikohtu territooriumiga ühendatud poterni ja Lai 2 krundil paikneva poterni puhul). 

4. Kiiresti tuleb Toomkiriku kõrval olev potern puhastada prahist ja sulgeda ajutiselt kuni 

restaureerimiseni edasise prahiloopimise tõkestamiseks. 

5. Teedevõrgu kavandamisel arvestada vaadetega poternidele. Sõltuvalt poternide 

kasutamisest/eksponeerimisest näha ette juurdepääsud poternidele. 

6. Ühe võimalusena ühe kahe poterni võimalikust kasutuselevõtmisest võiks olla 

Toomemäe, kui läbi sajandite eksisteerinud kindlusrajatisega seotud 

püsiekspositsioonide asukohad, mida saaks külastada näiteks tasuta (nii näiteks on 

tutvustatud osasid Gibraltari fortifikatsioone). Lisaks võiks ekspositsioonid tutvustada 

XVII-XVIII sajandite fortifikatsioonide koostamise põhimõtteid. Toomemäe 



kindlustusi võiksid illustreerida maketid Toomemäe erinevate ajastute ruumilise 

konfiguratsiooni kohta. 

9.6 Tingimused ning ettepanekud linnamüüri korrastamiseks 

1. Tuleb läbi viia uuringud linnamüüri säilinud osade ja tugimüüri kohta ning koostada 

uuringu tulemuste põhjal projekt nende korrastamiseks ja konserveerimiseks. 

2. Kiiresti tuleb leida lahendused Jakobi tn tugimüüri konserveerimiseks ja Lai 34 juures 

linnamüüri konserveerimiseks. 

3. Jakobi tn maakivimüüri paremaks eksponeerimiseks on soovitav rajada jalgtee 

elupuuderea ja müüri vahelt alates Professorite alleest kuni Morgensterni aiani. Teele 

luua ühendused Jakobi tn ja Toomemäe platooga. Säilitada pärnaallee ja elupuuderida. 

4. Seoses jalgtee rajamisega ette näha Professorite allee kõrvale jääva Toomemäepoolse 

kõrvalhoone korrastamine. Jalgtee viia läbi kõrvalhoone tagant. 

5. Kavandada juurdepääs Barclay hotelli ja Hansapanga taha jääva linnamüüri 

vaatlemiseks. Kukkumisohu vältimiseks piirata müür Püssirohukeldri kohal oleva 

vaateplatvormi piirdega sobiva metallpiirdega. Koos Barclay hotelli ja Hansapangaga 

näha ette nende kruntide tagakülgede heakorrastamine ning linnamüüriga piirneva 

praegu suhteliselt hooldamata ala heakorrastamine kuni endise linnuse ümberehitatud 

muldkehani ning kuni Karl IX bastioni mänguväljakuni teises suunas. 

6. Välja tuleb töötada ühtne ning atraktiivne bastionite tähistamise ning linnamüüri 

tornide markeerimise ja tähistamise süsteem. Juhul, kui markeerida linnamüüri 

maapinnal, tuleb teostada vastavad uuringud. Kõigis osades ei ole linnamüüri 

markeerimine otstarbekas. Praegusaegsed graniitplaadid võib säilitada, kuid kasutada 

tuleks, kus võimalik, tornide, linnamüüri asukoha kontuuride markeerimist maapinnal 

(viimane soovitus võiks olla soovituslik ka laiemalt kogu Tartu linnas - kohtades, kus 

võimalik, markeerida linnamüüri ning endisaegsete tornide asukohad). Markeerimine 

võiks olla teostatud maakividest vuugimuruna. 

7. Tornide ja linnamüüri tähistele soovitaks lisada lihtsa skeemi, mis näitab endisaegse 

rajatise asukohta plaanil - nii oskab ka Toomemäe külastaja luua iseenda jaoks seosed 

Toomemäe, selle endisaegsete rajatiste ja linna vahel. 

8. Kaaluda Lossi tn leitud nn vahemüüri asukoha markeerimist. 



10 Skeemid 

1. Kasutuseta või vähekasutatavad pargialad 

2. Peamised avamist ja korrastamist vajavad vaatesuunad 

3. Bastionid 

4. Orienteeruv linnamüüri asukoht 



Lisad 

1. Ajaloolised plaanid 

1. Tartu linna plaan aastal 1696. (Plaan: L. Nörlingh.); (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

– 40 –


2. Väljavõte Tartu linna plaanist 1819.a. N. Raid. Tartu ajaloolised haljasalad. ENSV Ministrite Nõukogu 

Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1979; ill 5. 



3. Ülikooli valduste plaan 1860. EAA; F 2100; n 11; sü 133; leht 16 



4. Väljavõte 1876. a. linnaplaanist (Plan der Stadt Dorpat nebst Umgebung nach der Neuesten Aufnahme; 

EAA; f 2623 n 1; sü 2049; leht 1) 



5. Väljavõte Tartu linnaplaanist 1890 (allikas: M. Siilivask). 



6. Väljavõte Tartu linnaplaanist 1904. Uebersichts-Karte der Stadt Jurjew (Dorpat). EAA f 2623; n 1; sü 2044; 

leht 17 



7. Kassitoome plaan 1905; N. Raid. Tartu ajaloolised haljasalad. ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik 

Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Projekteerimise Instituut. Tallinn, 1979; ill 13. 



2. Ajaloolised fotod ja litod 

1. Vaade Tähetornile ja Püssirohukeldrile 1825.a. (http://www.obs.ee/obs/toome.gif) 

2. Tartu toomkiriku varemed 1837.a. W.Fr.Krüger (http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l083.jpg) 



3. Inglisild 1837.a. W.Fr.Krüger (http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l082.jpg) 

4. Toomemägi 1837.a. W.Fr.Krüger (http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/image/l084.jpg) 



5. Vana-Anatoomikumi hoov 1860. a. L. Höflinger (http://www.utlib.ee/images/ur/ur7808.jpg) 

6. Toomkiriku varemed 1860.a. L. Höflinger (http://www.utlib.ee/images/ur/ur7805.jpg) 



7. Vaade Tartule Kassitoomelt 1869.a. Anst. von C. Schulz (http://www.utlib.ee/images/ur/ur8930.jpg) 

8. Vaade Kassitoomelt Toomkirikule u. 1870.a. (allikas: M. Siilivask) 



9. Geoloogiline profiil (vaade) 1874.a. (TÜ fotokogu) 

10. Vaade Toomkirikule u. 1875.a. (AM, F 15021) 



11. Geoloogiline profiil (vaade) (Ajaloomuuseum, foto nr 17093) 

12. Vaade Inglisillale K. E. v Baeri ausamba poolt 1895-1897.a. E. Russow 


13. Vaade üle Inglisilla tähetornile 1895-1897.a. E. Russow 




14. Frieda Russow(?) Musumäel. Kevadel. 1895-1897 . E. Russow 


3. Fotod tänapäevast 

1. Raveliin Toomeoru küljel (vaade üle raveliini Toomkiriku suunas) 



2. Toomeorg (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

3. Kurtiin ja Gustav Adolfi bastion (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 



4. Gustav Adolfi bastion: kindlustusvööndi läänekülg 

5. Kurtiin Karl IX ja Karl Gustavi nimeliste bastionide vahel 



6. Kurtiin Karl Gustavi ja Gustav Adolfi nimeliste bastionide vahel 

7. Karl IX bastion Vallikraavi tn vaadates, koos arvatava bastioni kindlustustega seotud maakiviseinaga. 



8. Linnuse muldkehast venelaste poolt ümberkujundatud muldkindlustus. 

9. Linnamüür Lai tn 34 juures (http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 



10. Maakivimüür Jakobi tn ääres. 

11. Potern Karl Gustavi bastionil 



12. Potern Toomkiriku loodenurga lähedal (poterni sisevaade: http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 

13. Potern riigikohtu hoone hoovis (poterni sisevaade: http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf) 



14. Potern Lai tn 2 krundil 

15. Erinevaid pingitüüpe Toomemäel 



16. Levinumad valgustitüübid Toomemäel (vasakul nn Vanalinna tüüp) 

17. Lähestikku asuvad erinevad valgustitüübid Toomemäe platool 



18. Infotahvel Vana-Anatoomikumi juures 

19. Morgensterni platvormile viiv trepp 



20. Tüüpiline betoontrepp, metalltorust käsipuuga Toomemäel 

21. Mäenõlv Jakobi tn ääres kohale omase tüüpilise lagunenud trepiga 



22. Stiihilised jalgrajad bastioninõlval 

23. Endise F.R. Baeltersi õllevabriku hoonete (pudelipesumaja ja tehasehoone) tagune ala 



24. Tüüpiline ebamääraste servadega jalgtee Toomemäel 

25. Musumägi grotiga 



26. Alleefragment Tähetorni juures 

27. Professorite allee 



28. Peaallee 

29. Pirogovi plats 



30. Baeri monument 

31. Faehlmanni monument 



32-33. Reimanni monument / Bergmanni monument 

34. Petersoni monument 



35. Struve monument 



4. Lähteülesanne 

LISA nr.1 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osa konna ja Artes 

Terrae OÜ vahelise 11.04.2005.a lepingu nr.05/05 juurde 

Muinsuskaitse eritingimuste lähteülesanne 

Tartu Toomemägi 

Tellitavad Muinsuskaitseameti eritingimused peavad käsitlema allpool loetletud tegevuste ja 

objektide käitlemist Tartu Toomemäel arvestades ja aluseks võttes Toomemäe 

üldplaneeringu koostamiseks tehtud Muinsuskaitseameti eritingimused ja 27.03.2003 Tartu 

Linnvolikogu määrusega nr 25 kehtestatud Toomemäe üldplaneeringu. Muinsuskaitseameti 

eritingimused tohiks keelata novaatorlike valgustus- ja pargikujundusvõtete kasutamise 

võimalust Toomemäel. 

1. Tänavate, monumentide, objektide valgustuse põhimõtted. Eesmärk on saavutada 

minimaalse valgustusega maksimaalselt turvaline ja huvitav keskkond. 

2. Tänavainventar (pingid, prügikastid, infotahvlid, dekoratiivskulptuurid, infoviidad). 

Pakkuda välja ajaloolised võimalikud eeskujud (mis ei peaks olema samas kohustuslikud). 

3. Pargiteede, nõlvade ja haljastuse rekonstrueerimine 

- milliseid teekattematerjale ei tohi kasutada; 

- määrata pargiteede katete tüüp arvestades teede käidavust, hoolduse eripära ja 

profiili iseloomu (Juhul, kui mõningates teelõikudes soovitatakse välistada kõvakatete 

kasutamist, tuleb selline nõue otseselt siduda töö teiste vormide - valgustid, pingid, 

prügiurnid - kasutamiste määramise põhimõtetega); 

- rennide ja äärekivide kasutamine; 

- nõlvade erosiooni tõkestavate lubatavate tehniliste vahendite kirjeldus; 

- treppide materjal, käsipuude olemasolu ja nende kujundus; 

- määrata haljastuse rajamise põhimõtted ja vajadusel tuua välja iseloomulikud 

(rõhutamist vajavad) piirkonnad; 

- Toomkiriku ümbruse ja varemete aluse ala kattematerjalid: 

4. Poternide uurimine ja renoveerimine ning ühendamine teedevõrguga (võimalusel uutes 

funktsioonides (näitusepind) kasutusele võtmine). Esitada tingimused kuue Toomemäel 

paikneva poterni restaureerimiseks ja eksponeerimiseks. 

5. Esitada Musumäe rekonstrueerimise põhimõtted ja ettepanekud groti tiigipoolse külje 

kujundamiseks. 

6. Haljastuse põhimõtted. Analüüsida teestiku paiknemist lähtuvalt pargi ajaloolise 

struktuurist. Esitada haljastuse põhimõtted. 

7. Bastionide ja linnamüüri rekonstrueerimine. 



5. Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolek nr. 1. Protokoll. 

Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolek nr. 1. 

11. 05. 2005, Küüni 5 

Koosolekut juhatas: komisjoni esimees Romeo Metsallik 

Protokollis: komisjoni sekretär: Maret Eimre 

Osa võtsid: liikmed Tiina Tuul, Tiit Sild, Indrek Ranniku, Ülle Jukk, Mart Siilivask. 

Eksperdina kutsuti koosolekule kunstiajaloolane, TÜ mag. Kaur Alttoa. 

Päevakord: 

1. Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise projekteerimiseks – 


2. Tartu Raekoja platsi hoonete fassaadi- ja tänavavalgustus. 

3. Muinsuskaitse eritingimused Küütri 8 elamu remondiks – Kaja Onton 

4. Tähe 28 krundi detailplaneeringu eskiislahenduse korrigeerimine – Tartu 

Arhitektuuribüroo OÜ 

5. Tähe 11/13 hoone kohandamine-remont-restaureerimine külalistemajaks. 

Eelprojekt – oüEhitusmaa (A. Kulbach) 

6. Päeva 10. Ümberehituse arhitektuurne eelprojekt – arhitektuuriklubi (K. Kepp) 

7. Kloostri 3,5,7 kruntide detailplaneeringu algatamise taotluse tutvustamine ja 

kruntide hoonestustingimuste määramine - Ruth Kurss, Lpmko planeerija 

8. Ülikooli 18. Tartu Ülikooli peahoone muinsuskaitse eritingimused keldriruumide 

ümberehitusprojekti koostamiseks – ARC Projekt OÜ 

9. Jakobi 5. Muinsuskaitse eritingimused fassaadide aknaplokkide vahetamiseks ja 

aknaplokkide vahetamise põhiprojekt – ARC Projekt OÜ 

10. Ülikooli 16. Muinsuskaitse eritingimused fassaadi restaureerimise ja remondiprojekti 

koostamiseks. Fassaadi värviuuringute stratigraafia aruanne ja fassaadi remondi- ja 

restaureerimisprojekt – ARC Projekt OÜ 

11. Päevakorra väliselt arutlusele tulevad objektid 



Eritingimuste koostajad: Töö hõlmab laialdast Tartus olulist pargiala ja on seotud paljudele Toomemäe 

probleemidele lahenduse otsimisega. 

Indrek Ranniku : vajalik on Tartumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus. 

Kaur Alttoa eriarvamus: “ma ei loe õigustatuks praegusel kujul poternide teema lülitamist 

eritingimustesse, , kuna siin oleks vaja teha uuringud ja projekt, kuid see.ei tähenda, et poternide 

restaureerimine-kasutuselevõtt ei oleks ebaoluline”. K. Alttoa: Soovitan eritingimustesse kanda 

linnamüüri säilinud osade uurimine ja projekteerimine ning tugimüüride korrastus. Haljastuse osas on 

oluline vaadete avamine ajaloolistele objektidele. Tuleks koostada pingerida, millised pargiteed 

esmajoones korrastada, millised taastada ja millised üldse likvideerida. Musumäe juures ei sobi kasutada 

Morgensterni aia vaateplatvormi kujundust. Vanade gaasilaternate kasutamine Toomel pole põhjendatud, 

sest gaasivalgustuse trass jõudis Toomemäele ainult väheses ulatuses. Seega pole Toomemäel ka 



ajaloolist gaasilaternate tagapõhja. Samas ei tohiks Toome laternad olla ka liialt modernsed ja 

pretensioonikad. 

Mart Siilivask: Tegemist ei ole enam gaasilaterna vaid Tartule iseloomuliku traditsioonilise 

valgustitüübiga. Täpsustada tuleks kavandatavad tööd milleks eritingimused on koostatud. 

Tiit Sild: Eritingimused on piiranguteks järgnevale konkursile. 

Otsustati: peale täienduste tegemist ja kooskõlastamist Tartumaa Keskkonnateenistuses 

võib eritingimused kooskõlastada. 



6. Tartumaa Keskkonnateenistuse kooskõlastus 









7. Tartu linna muinsuskaitse skaitse komisjoni koosolek nr. 6. Protokoll. 

Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolek nr. 6. 

29. 06. 2005, Küüni 5 

Koosolekut juhatas: komisjoni esimees Romeo Metsallik 

Protokollis: komisjoni sekretär: Maret Eimre 

Osa võtsid: liikmed Tiina Tuul, Tiit Sild, Indrek Ranniku, Mart Siilivask, Ülle Jukk 

Juurde kutsutud: arheoloog Rünno Vissak (ei osalenud), arhitekt Udo Tiirmaa (ei osalenud), 

arheoloog Kalle Lange (Muinsuskaitseamet), Mihkel Pak (AS K&H), Toomas Raja ja Mart 

Raad (Konsortsium Skanska-Merko), Margus Maripuu ja U. Kirsimägi (Eesti Veevärk 

Konsultatsioon), Toomas Kapp (AS Tartu Veevärk) 

Päevakord: 

1. Laia tänava Vene värava kaevend ja Lai 11, 13 leitud müüritis 

2. Enn Tarto taotlus Tartu vanglale mälestustahvli tagasipaigutamiseks 

3. Lai 11/13 uus eskiis. K. Kepp 

4. Raekoja plats 1 hoovitiiva kavand. K. Kepp 

5. Vallikraavi 3 uus kavand. K. Kepp 

6. J. Kuperjanovi 70 krundi muinsuskaitse eritingimused, Siim & Põllumaa OÜ 

7. K. E. von Baeri 4 krundi ja lähiala detailplaneering - ARTES TERRAE OÜ 

8. Tähe 11/13 eelprojekti probleemid, arhitekt A. Kulbach 

9. Vallikraavi 11 muinsuskaitse eritingimused välisfassaadi restaureerimiseks ja 

välisfassaadi restaureerimise põhiprojekt, Wunibald Ehitus 

10. OÜ Kevin taotlus Kuperjanovi 18A katusekorruse ehitamiseks 

11. Õnne 43 planeeringusoovi täpsustus, Jüri Värvi taotlus 

12. Tähtvere 4, katusekorruse ja fassaadi restaureerimise projekt, ARC-Projekt 

13. Roosi 36, 38 krundi DP projekti arutelu, LPMKO 

14. Päeva 19 krundi detailplaneeringu algatamise ettepaneku arutelu, LPMKO 

15. Kalevi 95 DP koostamise algatamise ettepanek, LPMKO 

16. Muinsuskaitse eritingimused Tartu Toomemäe heakorrastamise 

projekteerimiseks – ARTES TERRAE OÜ 



Eritingimused olid arutusel Tartu linna muinsuskaitse komisjoni koosolekul nr. 1, 

11.05.2005 ja toodi peale paranduste tegemist taas komisjoni koosolekule. Küsimusi 

tekitasid Toomemäele kavandatud laternad, trepivõrede puhul ei peaks eelistama 

Morgensterni aia vaateplatvormi võret kui ainuvõimalikku eeskuju. Muus osas on 

eritingimused vastuvõetavad. Sõna võtsid kõik komisjoni liikmed. 

Otsustati: Peale linnaarhitekti ja kultuuriväärtuste teenistuse ametnike soovitatud 

paranduste tegemist eritingimused kooskõlastada. 

Romeo Metsallik 

Koosoleku juhataja 

Maret Eimre 

Komisjoni sekretär

Seletuskiri (12,8MB PDF) - Tartu

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?